Nõukogu tegevus: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb Ülemkogu kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974.aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992.aastal Maastrichti lepinguga. 2009.aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist.
- Oma seadusandlus - Sõltumatu kohtusüsteem Nimeta EL võimuorganid ja iseloomusta ühte Ülemnõukogu, Ministrite nõukogu, Euroopa neist. Komisjon Ülemnõukogu koosneb valitsusjuhtidest või riigipeadest. Kogunetakse vähemalt kaks korda aastas. Ülesandeks on üldiste suunade kavandamine. Kes esindavad Eestis EL parlamendis? Ivari Padar, Indrek Tarand, Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar-Toomast, Tunne Kelam, Siiri Ovir.
7 PEAMIST INSTITUTSIOONI: EUROOPA PARLAMENT(EL KODANIKE POOLT 5A VALITUD ESINDUSORGAN,OMAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU); EUROOPA KOMISJON(RAHVUSÜLENE EL-I TÄIDESAATEV ORGAN,MILLE ON LIIKMESRIIKIDE ETTEPANELKUL KINNITANUD EUROOPA PARLAMENT); EL NÕUKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KUS LIIKMESRIIKE ESINDAVAD VALDKONNA MINISTRID,JAGAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU PARLAMENDIGA); EUROOPA ÜLEMKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE RIIGIPEADEST VÕI VALITSUSJUHTIDEST,KOMISJONI PRESIDENDIST JA ÜLEMKOGU PRESIDENDIST,MÄÄRAB PEAMISED ARENGUSUUNAD JA PRIORITEEDID,SEADUSANDLIKKU VÕIMU POLE); EUROOPA KONTROLLIKODA(KONTROLLIB EL-I RAHADE KORRAPÄRAST KASUTAMIST);EUROOPA KESKPANK(VASTUTAB EUROALA RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK NATO-PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON LOODI 1949.A KOLLEKIITVSE KAITSE ORGANISATSIOON 29 LIIKMERIIKI EESTI LIITUS 29.04.2004
Komisjonil on president ning volinikud. Igale volinikule on määratud kindel vastutusvaldkond. Iga riik määrab voliniku(d) ise. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjon esindab ühendust välisasjades ja peab rahvusvahelisi läbirääkimisi. Komisjon kontrollib asutamislepingu täitmist ja ühenduse institutsioonide teatud otsuseid. Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkogu koosneb ELi liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus. Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika
- Breznevi doktriinist loobumine 1989 - 1990 Külma sõja lõpp - M.G. ei soovinud tegelikult NSVL lagunemist. 1990 valiti NSVL presidendiks. - Reaalselt aitas M.G. Tegevus kaasa NSVL lagunemisele. 1991 eraldus ka Venemaa, presidendiks valiti Boriss Jeltsin, kes oli võimul 2000.aasta lõpuni. - 1991, dets. - M.Gorbatsov saadab NSVL laiali, astus ametist ise tagasi. Luuakse SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus. M.G. Kui isiksus: - oli kõigist eelnevatest kommunistlikest riigipeadest kõige noorem võimule tulles (54-aastane) - hea haridusega : lõpetanud Moskva Riiklku Ülikooli õigusteaduste alal - suhteliselt demokraatliku mõtlemisviisiga - 1990 sai Nobeli rahupreemia
Saksamaa keisririik konspekt 1. Joonista ajajoon Saksamaa territooriumil olnud liitude kohta 19. sajandil. Dateeri! 2. Mida tähendab tsensuur? Too 2 näidet 19. sajandi Saksa aladelt? Tsensuur on totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav järelevalve raamatute ja ajalehtede üle, et takistada mingisuguste andmete/ideede levikut. Ükski väljaanne ei või trükki minna enne, kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi lugenud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud. Saksa aladel kehtestati 19. sajandi jooksul kaks korda tsensuur: 1. Saksa rahvusliku liikumise juures tekkisid erinevad üliõpilaskorporatsioonid, sest just ülikoolid kujunesid liikumise keskusteks. Saksa liidu valitsejad eesotsas riigikantsler Metternichiga, kes ise nimetas end uhkelt „Euroopa juhtivaks politseiministriks“, otsustasid üha ohtlikumaks muutuvale üliõpilasliikumisele vastulöögi anda. 1819. aastal ...
Osalesid peamiselt rahandusministrid.
From
.....28 10.2.Sümbolid...................................................................................29 11. Kokkuvõte...................................................................................30 12. Kasutatud kirjandus.....................................................................31 2 1.Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb ülemkogu kohtumistel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 2009. aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks euroopa Liidu seitsmest institutsioonist.
prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. · · Mida teeb Euroopa Ülemkogu? · Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · Kes on ülemkogu liikmed? · Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. · Kui tihti tuleb ülemkogu kokku? · Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel.
selle toimimist ja tähtsamaid institutsioone EL-majanduskoostöö organisatsioon, millel on nii rahvusülesandeid kui ka valitsusvahelisi institutsioone. * Euroopa Parlament: omab seadusandlikku võimu, mis on EL-i kodaniku poolt valitud 5a esindusorgan *Euroopa komisjon: rahvusülene EL-i täidesaatev organ *Euroopa Nõukogu: valitsusvaheline institutsioon, kus liikmesriike esindavad ministrid *Euroopa ülemkogu: valitsusvaheline institutsioon, koosneb liikmesriikide riigipeadest, Komisjoni presidendist ja Ülemkogu presidendist *Euroopa kohus: kõrgeim kohtuvõim, mis tegeleb EL-i dokumentide seaduspärasuse ja tõlgendamisega 11. Iseloomusta neo-merkantilismi, liberalismi ja maailmasüsteemi rahvusvahelise kaubanduse teooriaid. *Neo-merkantilism – riik peab kaitsma oma majanduslikke huve iseseisvalt, teiste riikide huvide arvelt. *Liberalism- selle seisukohalt pole oluline, milline riik saab rohkem kasu, peamine eesmärk on üldise rikkuse kasv.
Lepingu algne nimetus oli Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, kuid Maastrichti lepinguga kustutati sõna "majandus-" ning muudetud redaktsioonis on seega lepingu nimi "Euroopa Ühenduse asutamisleping." Lepingu sõlmisid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 2. ELi põhiinstitutsioonid ja nende tegutsemise põhimõtted: Euroopa Ülemkogu- koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest, mis koguneb vähemalt kaks korda aastas. Ülemkogu funktsiooniks on EL poliitika üldiste suundumuste kavandamine Euroopa Nõukogu- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon. Euroopa Nõukogu asutati 1949.a ning tema üheks olulisemaks
(1815). Viimaseks kujunes otsustavaks just Preisi vägede juhataja kindral-feldmarssal Gebhard Leberecht Blücheri kohalejõudmine enne Prantsuse lisavägesid. Üliõpilasliikumine Pärast Viini kongressi (1815) Saksamaa killustatus püsis, kuigi Saksa riikide arv vähenes 34- le, millele lisandus neli vabalinna (Lübeck, Hamburg, Bremen, Mainiäärne Frankfurt). Viini kongressi otsusel moodustasid need riigid ja vabalinnad Saksa Liidu, mille kõrgeim organ oli riigipeadest või nende esindajatest koosen Liidupäev. Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise kandjaks tudengid, kes arendasid edasi eelneva perioodi tippharitlaste seisukohavõtte. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool, mis asus Saksi-Weimari suurhertsogkonnas, kus valitses suhteliselt vabameelne ja haridust soosiv õhkkond. 1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada Saksa ajaloo kahte suurt tähtpäeva: luterliku reformatsiooni 300
Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku
ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk on konfliktide lahendamine, rahu säilitamine, rahvusvahelise üksteisemõistmise ja koostöö edendamine, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamine ja tugevdamine, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. ELi eesmärk on tagada ka, et maailmas olulised majandusjõudude ja piirkondlike rühmade suhted põhineksid ühisel huvil ja kasul. Välispoliitika küsimustes on Euroopa Liidus lõplik otsustusõigus Euroopa Ülemkogul, mis koosneb ELi riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Enamiku välis- ja julgeolekupoliitika alaste otsuste puhul on vaja kõikide ELi liikmesriikide nõusolekut. (Europa, Välis- ja julgeolekupoliitika) 5 Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus Euroopa Liidu majandus on üks maailma avatumaid ja suurim ühtne turg. Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest ning EL seisab ka maailmakaubanduse
77. Nimeta mõned EL-i välistegevuse alla kuuluvad valdkonnad. Kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ning terviklikkust; toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist; edendada tugevamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi. 78. Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded, koosseis. Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest (28st riigist) koos ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendiga . Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana ei võta vastu EL-i õigusakte. Määrab nõukogu erikoosseisud, esitab parlamendile komisjoni presidendi kandidaadi. 79
Isamaa ja Res Publica Liit), Yana Toom (Eesti Keskerakond), Andrus Ansip (Eesti Reformierakond), Kaja Kallas (Eesti Reformierakond), Indrek Tarand (üksikkandidaat). o Järelvalve täidesaatva võimu üle o Hääletab Euroopa Komisjoni esitatud eelnõude üle 3 6. Täidesaatev võim ELs Euroopa Ülemkogu o Koosneb EL liikmesriikide juhtidest/riigipeadest + Ülemkogu eesistuja + Komisjoni president o Ülemkogu eesistuja Donald Tusk (Poola) o Tullakse kokku tavaliselt 4 korda aastas Brüsselis o Esindused 28 liikmesriigis, 28 volinikku o Iga volinik vastutab valdkonna eest, mis on seotud Euroopa ühiste teemadega o Otseselt ei kuulu mingi võimu alla, aga paneb paika üldised arengusuunad ja poliitikad, mis Euroopat ees ootab Euroopa Komisjon o Koosneb volinikest (28)
● Tegeleb keerukate või tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel. ● Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ning kaitsepoliitilist mõju. ● Määrab või nimetab ametisse kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi tasandi ametikohtadele (nt Euroopa Keskpanga ja komisjoni puhul).’ Euroopa Ülemkogu koosneb kõigi ELi liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest, Euroopa Komisjoni presidendist ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgest esindajast Euroopa Liidu Nõukogu: ● Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele. ● Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat ● Kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele ● Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste
Arnold Rüütel. Samal aastal tegi külaskäigu lossi Läti president. 2005 aastal külastasid kindlust Poola ja Leedu presidendid. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves viibis Saaremaal 2007. aastal. Viimasena käis linnuses Hollandi kuninganna Beatrix (Riigipeade külaskäigud Kuressaare kindlusesse, kuupäev puudub). Kuressaare linna ja Saaremaa Muuseumi pidulike ürituste aegu tehakse sjariistaga ka pauku. Nii on välisriikide riigipeadest Kuressaare lossihoovis püssirohuvingu nuusutatud Taani kuninganna Margrethe II, Läti president Vaira Vike-Freiberga ning Soome president Tarja Halonen (Suurtükk Kotkas, kuupäev puudub). 20 4. UURIMUSLIK OSA 1. Mis sajandil loodi Kuressaare piiskopi linnus. 2. Kas oskad nimetada milliste riikide võimu all peale Eesti on linnus veel olnud on. Nimeta 3. (pilt) mis ruum on pildil. 4
kasutamisest. Kontrollikoda asutati 1975. aastal. See asub Luksemburgis. · Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte. (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes küsimustes nagu
a. Euroopa Nõukogu tekkis ESTÜ, EMÜ ja EURATOMI ühendamisel Väär b. Euroopa Nõukogu on sama, mis Euroopa Ülemkogu Väär c. Tegemist on ühe ja sama asutusega Väär d. Euroopa Nõukogu pole Euroopa Liidu institutsioon Õige Question 9 Mis on ,,kabinet"? Vali üks vastus. a. Ministritest loodud töörühm Väär b. Parlamendi saadikutest moodustatud töörühm Väär c. Voliniku isiklike nõustajate töörühm Õige d. Riigipeadest moodustatud otsustuskogu Väär Question 10 Milline on Euroopa Ombudsmani roll? Vali üks vastus. a. Vahendaja EL kodanike ja ametiasutuste vahel Õige b. EL audiitor Väär c. Euroopa Kohtu süüdistaja Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 13: Euroopa Liidu eelarve Question 1 Euroopa Liidu tulud ja kulud: Vali üks vastus. a. peavad olema kirjas erinevates dokumentides? Väär b
kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. • Kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis. • Liidul on järgmised institutsioonid: Euroopa Parlament; Euroopa Ülemkogu; nõukogu; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Kohus; Euroopa Keskpank; kontrollikoda. • Ülemkogu ei toimi seadusandjana. • Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. • Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel. 16 • Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel. • Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid.
keskenduti probleemile, tahaplaanile jäi kaitseõiguste ja põhiõiguste kaitse teemad. Nüüd on hakanud see muutuma, vastu on võetud mitmeid direktiive, mis olukorda on muutnud. Probleemiks on ka olnud läbipaistvuse ja selguse puudumine – debatt ei ole avalik ja koadnikele kättesaadav. Seetõttu ei soovita EL-s valdkonnale suurt pädevust anda ja kontrolli käest lasta. Üldist vaadet, kuhu valdkond liigub, pole piisavalt olnud. EL kriminaalõiguse suund sõltub suuresti riigipeadest ja parlamentidest. Õigusharu, mis uurib EL õiguse kolme suuremat ala. EL karistusõigus, EL kriminaalmenetlusõigus, EL riikide koostöö. Aluslepingud, teisene õigus, erinevad programmid ja initsiatiivid/eelnõud, kohtupraktika – allikad, millest valdkond lähtub. El kriminaalõigus toimib just selle pärast, et liikmesriigid on üsna sarnased – meie karistusõigusel on palju ühiseid jooni. Kui EL peaks laienema ja uues riigis domineerib just
18. VII 1940 Eesti-Läti jalgpalli maavõistlus üksikud vastupanuorganisatsioonid (suurimad Päästekomitee ja Tartu Tervishoiumuuseumi organisatsiooni) vägivaldne vastupanu puhke suvel 1941 (Suvesõda) Terror 23. VI 1940 arreteeritakse Poliitilise Politsei komissar Julius Edesalu ja Politsei abidirektor Konstantin Kirsimägi Eliidi hävitamine: esimese nõukogude aasta jooksul arreteeriti 4/5 Eesti endistest riigipeadest, 2/3 endistest ministritest o sh 10/11 viimastest ministritest, 1/2 VI Riigivolikogu liikmetest 1/2 Riiginõukogu liikmetest 3/8 Riigikohtu viimasest koosseisust 1/2 kõige kõrgematest riigiametnikest 1/2 viimastest maavanematest 1/6 vallavanematest
rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Komisjonid 49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded Parlamendi komisjone on 20. Komisjonid koosnevad 2476 parlamendiliikmest Euroopa Ülemkogu (European Council) koosneb ning igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat. liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest ning Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu Euroopa Komisjoni presidendist (EL leping art. 4). poliitilist koosseisu. Ülemkogu on EL. Parlamendi komisjonid kogunevad Brüsselis üks või · Tõuke ja suuniste andmine liidu tegevusele kaks korda kuus ja nende arutelud on avalikud. erinevates valdkondades, k.a prioriteetide Komisjonides töötavad parlamendiliikmed välja,
Eesti vanima lahingukorras suurtükiga saab Saaremaa Muuseumi külastaja tutvuda Kuressaare linnuse sissekäigu juures. Kuressaare linna ja Saaremaa Muuseumi pidulike ürituste aegu tehakse sjariistaga ka pauku. Eraldi ettevtmisena on muuseumi ühe atraktiivsema eksponaadiga saluteeritud ka Kuressaare linnuse auväärseimate külaliste meeleheaks. Nii on välisriikide riigipeadest Kuressaare lossihoovis püssirohuvingu nuusutatud Taani kuninganna Margrethe II, Läti president Vaira Vike-Freiberga ning Soome president Tarja Halonen.
Ta leidis, et noormehi on vaja ette valmistada võitluseks võõrvõimu vastu mitte ainult moraalselt vaid ka füüsiliselt. Suurt rolli kujunevas rahvuslikus liikumises edendasid kirjandus ja teater. Üliõpilasliikumine Pärast Viini kongressi, mis lõpetas Napoleoni sõjad, püsis Saksamaa kindlustatus, kuid Saksa riikide arv vähenes kolmekümne neljale. Kongressi otsusel moodustasid need riigid Saksa Liidu, mille kõrgeim organ oli riigipeadest või nende esindajatest koosnev Liidu Päev. Liidupäeva otsused olid soovituslikud. Rahvusliku liikumise kandjateks said üliõpilased. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool. 1817 otsustasid Jena üliõpilased tähistada kahte suurt tähtpäeva. Lutherliku reformatsiooni kolmesajandat ja Leipzigi lahingu neljandat aastapäeva. Kokku tuli umbes 500 üliõpilast üle Saksamaa. Korraldati tõrvikrongkäik Wartburgi lossi juurde. Pärast rongkäiku
Pädevus, midalepinguga ei ole Liidule antud kuulub liikmesriikidele. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. II LOENG: INSTITUTSIOONID Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU: (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes küsimustes nagu näiteks eelarve, initsieerib ja areneb konkreetseid strateegiaid, võtab seisukohti välissuhetes, otsustab uute liikmete vastuvõtmise
kahte osa kujundama juba niiviisi, et tänaseks ollakse harjunud EL-i Ministrite Nõukogu ja Ülemkogu käsitlema kui kahte iseseisvat EL-i põhiinstitutsiooni. Järgnevalt vaatlemegi neid kahte institutsiooni eraldi võetuna. Euroopa Ülemkogu -------------------------- Brüsseli tööpraktikas kutsutakse Euroopa Ülemkogu ka ,,Tippkohtumiseks", sest vastavalt talle omistatud statuudile koosneb Euroopa Ülemkogu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist, keda abistavad reeglina välisministrid ja üks Euroopa komisjoni asepresidentidest. Euroopa Ülemkogu on vähemalt 2 korda aastas toimuv liikmesriikide tippjuhtide kohtumine, mis sai alguse juba 1974. aastal. Ametliku staatuse sai Ülemkogu siiski alles Ühtse Euroopa Lepinguga 1986. aastal, mille kohaselt aga Euroopa Ülemkogu pole tüüpiline EL-i institutsioon lepingute tähenduses. Tema
Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. · § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. · § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist." 85. EL organid. EL tähtsamad institutsioonid peale Lissaboni lepingut: 1. Euroopa Ülemkogu (European Council) · Mitteametlikult nimetatakse ka ELi tippkohtumiseks · ÜK koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ÜK eesistuja ja komisjoni presidendiga. ÜK töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja · ÜK annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määrab kindlaks selle poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · ÜK käib koos vähemalt 2 korda poole aasta jooksul. 2. Euroopa Ülemkogu · Ülemkogu valmistatakse ette ministrite nõukogu tasandil (EL Nõukogu).
aastaks. 1995 - ELiga liitusid Soome, Rootis, Austria. Liitumis läbirääkimisi on alsutatud Eesti, Ungari, Tsehhoslovakkia, Küprose, Sloveenia ja Poolaga. Liitumiseks on avaldused esitanid Tügi, Läti, Leedu ja Malta, kuid viimane on avalduse hiljem tagasi võtnud. 9 Mai - Euroopa päev. 82 10.1.3 JUHTORGANID Euroopa Liidu Nõukogu - koosneb liikmesriikide riigipeadest/valitsusjuhtidest ja välisministritest. Koos käib kaks korda aastas. Iga kuue kuu tagant vahetud eesistuja riik. Seal arutatakse majanduse ja poliitilise integratsiooni küsimusi ning ka ELi rolli maailmas. Ministrite Nõukogu - koosneb riikide valitsuste esindajatest. Eesistuja vahetub iga kuue kuu tagant tähestikulises järjekorras. See on seadusandlik organ. Võtab vastu olulisemad seadusandlikud otsused. Ministrite nõukogu juures on liikesriikide alaliste esindajatena suursaadikud.
vastuvõtmist jälgida neist kinnipidamist. MN saab seadusi vastu võtta vaid komisjoni eelnõudest lähtuvalt. Euroopa Liidu Kohus koosneb 16 kohtunikust, kes valitakse 6 aastaks, nende seast üks on president. Otsuste aluseks peavad olema EL lepingud. Kohus lahendab vaidlusi liikmesriikide, liidu ja üksikute liikmesriikide, üksikisikute või juriidiliste isikute ja liidu vahel. Euroopa Nõukogu või Euroopa Ülemkogu (ingl European Council) koosneb riigipeadest või valitsusjuhtidest koos oma välisministritega. Euroopa Nõukogus arutatakse majandusliku ja poliitilise integratsiooni põhiküsimusi. Otsuste tegemise protsess Euroopa Liidus on järgmine. EK algatab EL seaduste tegemise kas omal initsiatiivil, EP või MN nõudmisel. Komisjoni ettepanek läheb kaalumisele MN-sse ja esimesel lugemisel EP-sse, pärast seda teeb tulemustest kokkuvõtte MN, kes arvestab vajadusel vahepeal tehtud ettepanekuid. Seejärel arutab
§ 5. Monarhia 21 Monarhiana mõistetakse sellist valitsemise vormi, kus riigipea omandab enda võimu pärilikul teel. Mõnikord loetakse monarhistlikeks ka selliseid riike, kus riigipea valitakse. Ilmselt tehakse seda traditsioonist, nt. on Malaisia konföderatsiooni monarh valitav 5 aastaks konföderatsiooni kuuluvate riikide riigipeade poolt, kusjuures osa valivatest riigipeadest on monarhid, osa presidendid. Monarhiks loetakse ka eluajaks valitav Rooma paavst. Valitav monarhia on siiski sarnasem vabariigile. Monarhia liikideks on absoluutne, dualistlik ja parlamentaarne monarhia. Dualistlik ja parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia alaliikideks. Absoluutse monarhia puhul ei piira monarhi absoluutselt mitte midagi, ta ise annab seadusi, seisab
annaabi.ee 
