suurte volitustega asehaldur. - Liivimaa oli jagatud algselt presidentkondadeks ( neist Eesti alale jäid Pärnu ja Tartu ning Läti alale Võnnu presidentkonnad), mille eesotsas olid eluaegse ametiga presidendid. 2 - 16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9 staarostkonda. - Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks. - Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ).
ettev6ttetulumaksureformimineja iiksikisikutulumaksualandamine 2. vilisinvesteeringud 3. laenud 4. teenustekaubanduse positiivnebilanss Millisedsoodustused on Eestiseadusandlusega kehtestatud v[lisinvestoritele? on etten[htudsubsiidiumid 1. viilisinvestoritele 2. ettev6tluse soodsamalt tarbekssaavadviilisinvestorid riigimaad erastada 3. soodustusi ei ole Milles seisnebMaailmaKaubandusorganisatsiooni (WTO)teger,usepdhilineeesm6rk? 1. finantsabiandminearengumaadele 2. rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine ja tarbijas6bralike 3. kvaliteetsete kaupadelevikutagamine Millest sdltubkaubajuriidilinepiiritolu? 1. mis riigis on tootevfirmaregistreeritud 2
rikaste omanduseks, orjade hulgad. Mõningad suurnikkonna esindajad mõistsid, et see ähvardab ohtlike tagajärgedega. Teiseks näitas Sitsiilia ülestõus, kui ohtlik on orjapidajategi suhtes orjade kokkukuhjumine. Seepärast tekkis selle suurnikegrupi seas mõte jagada maa laostuvale talupoegkonnale ja sel viisil taastada väiketalunikkond ning kõvendada Rooma riiki. Seda oli võimalik teostada ära võttes suurmaaomanikelt nende poolt ebaseaduslikult omandatud riigimaad. Niisugust reformi kavatsesidki vennad Gracchused. Nad kuulusid suursugusesse sugukonda. Gracchuste isa oli mitmel korral Vabariigi kõrgetel ametikohtadel ja nende ema Cornelia oli Scipio Africanuse tütar. Mõlemad vennad said hiilgava hariduse ja olid tuntud oma demokraatlike vaadetega. Vendade Gracchuste reformikatsed 133 eKr 122 eKr: 133 eKr valiti Tiberius Gracchus rahvatribuuniks ja viis (senati ägedast
elanikud" Koloon sunduslikult ja pärilikult maa külge kinnistatud talupoeg. Koloonil oli õigus vara soetamiseks, lepingute sõlmimiseks, pärandamiseks, kuid tema liikumisvabadus ja elukoha valimise õigus olid piiratud. Ärajooksnud koloon tuuakse vägisi oma maatükile tagasi. Maaomanik oli vastutav kolooni poolt riigi kasuks minevate normide täitmise eest. Juriidilised isikud 1. Ager publicus Rooma riigimaad, mille haldus toimus avaliku õiguse (ius publicum) alusel. 2. Aerarium riigikassa, mille kõrvale tekkis fiscus (imperaatori kassa). 3. Municipium linnakogukond, mis oli tekkinud varem sõltumatu riigi ühendamisel Roomaga nii, et nad said teatavad kodakondsuse õigused ja jäid majanduslikult iseseisvaks. 4. Erakorporatsioonid nt. religioossed koondised ja professionaalsed liidud. 5. Asutused nt. kiriklikud asutused.
Pärnu 170 km Kadrina vald on rikas mitmete kultuuri ja haridusasutuste poolest. Siin töötavad edukalt mitu rahvamaja, kunstidekool, leerimaja, raamatukogu koos oma filiaalidega, keskkool, lasteaedalgkool ja 2 lasteaeda. Samuti tegutsevad siin ii aktiivselt mitmed seltsid ja seltsingud. Maa jaotumine maa liikide järgi Maakasutus Kadrina valla pindala on 354,8 km². Kadrina aleviku pindala on 2,3 km². Hulja aleviku pindala on 1,2 km². Riigimaad (8962,4 ha) moodustavad ligikaudu 25,2% valla üldpindalast. Munitsipaalomandis on 139,3 ha ehk 0,4% ning eraomandis on kokku 24 684,1 ha ehk 69,6%. Reformimata maad on 1 695,5 ha ehk 4,8% (reformimata maast on riik määratlenud riigi maareservi jäetavaks maaks 1 467,5 ha). i http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=323 ii http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=469 KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas
Tolleaegse hierharia moodustas kolm seisust. Esimeseks seisuseks olid vaimulikud, kelle ülesandeks oli maksude kogumine. Teiseks seisuseks olid aadlikud, kes tegid vaimulikega koostööd. Kolmanda seisuse moodustas lihtrahvas, kes vaevlesid kõrgete koormiste ning ebaõigete elutingimuste all. Lihtrahvas moodustas kogu rahvast 95% , see tähendab seda, et ainult 5% rahvast olid aadlikud ning vaimulikud. Aadlikele ja vaimulikele kuulus 20% riigimaad, 50% kuulus talupoegadele ja ülejäänud oli domeen, mis kuulus kuningale. Prantsuse revolutsiooni ajal toimus korduv võimuvahetus. Riigisiseste konfliktide tõttu, kogunesid generaalstaadid 1789.aastal Versailless´i. Seal tekkisid samuti vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Nende vastuolude tõttu moodustas kolmas seisus Rahvuskogu, mis pidi olema kogu rahva esindusorgan. Hiljem ühinesid Rahvukoguga mõned aadlikud ning vaimulikud ning
Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas
pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja, tsensor annab nõusoleku; testamendiga. Kolonaat väikesed maalapid, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid, kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatükke. Lõpuks Maaorjad. Juriidilised isikud raske defineerida, Vana-Roomas tunnustati ainult üksikisikuid. Riigimaad kuulusid kogu Rooma rahva omandiks, samuti riigi orjad. Seisid väljaspool tavalist käivet. Kuulub ius publicumi alla. Riigikassa ei olnud samuti juriidiline isik, vara kogumispaik. Erakorporatsioonid religioossed koondised, professionaalsed liidud. Ühine kassa oli kõikide liikmete ühine vara. Esimene nn juriidiline isik linnakogukonnad, kes allutati tavalisele tsiviilõigusele. Hiljem said ka kolleegiumid võtta osa tsiviilkäibest. Hakati vahet tegema
Ülikoolis pidi oskama ladina keelt, sest õppetöö toimus ladina keeles. Teaduskondi oli neli: · Filosoofia- algteadmised · Usuteaduskond · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond 12. reduktsioon, miks ja millal viis läbi? Kuidas mõjutas talupoegi? Mõisnike? Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Kuna aadli võim oli kasvanud nii suureks, et raskendas valitsemist ja sest riigimaad olid kokku kuivanud alustati reduktsiooni. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda.(pidid makse maksma) Mõisnikud osutasid vastupanu, sest nad ei tahtnud oma maast ilma jääda. Nad keeldusid kuninglikke korraldusi täitmast ja mässasid. Reduktsiooni tulemusel läks riigi valdusesse veidi üle poole maast
(Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle tagajärjena kujunes Liivimaa aadlike seas oppositsioon mida juhtis Patkul.
upitasid troonile oma hõimukaaslased. Mesopotaamias hakkas valitsema nn. Amoriitide dünastia. Amoriite oli siiski liiga vähe, et mõjutada oluliselt Mesopotaamia rahvuslikku ja keelelist koostist, nagu tegid seda hiljem (I aastatuhandel) aramealased. Uri III dünastia lõppemisega oli kokku varisenud impeeriumi ülal hoidnud riiklik- majanduslik süsteem. Linnriikide kuningad loovutasid varem tsentraliseeritud juhtimisele allutatud riigimaad, käsitöökojad ja kaubandusasutused üksikisikuile, kes hakkasid neid valdama, kuigi nad ei olnud nende omanikud. Eraisikute valdusse läks märgatav osa kaubandusest, käsitööst ja maksustamisest. Templite majandusliku iseseisvumisega muutus koguni preestri- ametite jagamine, mis oli olnud range riiklikukontrolli all, eraisikute manipuleeritavaks, ostetavaks ja pärandatavaks. Paljud rikkad ja initsiatiivikad inimesed said võimaluse iseseisvaks
· 1750. aataks taastus inimeste arv. Maakasutus suurenes. Talupoegadele tehti järelandmisi: vähendati koormisi mõisa vastu- talupidamised said muutuda jõukamaks. Hariti sööti läinud põlde. Taastati põllumaade pind. · Sajandi lõpp- mõisate külvipinnad laienesid jõudsalt põhiliselt talupõldude arvelt. Rohkem oli mõisapõldusid kui talupõldusid. · Hakati kasutama härgasid (suurenes saagikus) ning viinapõletust (suurenes tulu) · Riigimaad vähenesid, suurenesid kohalike ja vene aadlike maad · Maakasutus- ja maksustusühikuks oli ikka adramaa, kuid arvestati tööjõuliste inimeste arvu · üldiselt mõisapõlde tuli juurde seega ka teokoormist tuli juurde (teorent valdavas osas) 2. Millist mõju avaldas Balti erikorra reformimine maasuhetele (18 saj)? Balti erikorra reformimine- talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt kasutada, kui
· Kubermangu tasandil tegutsesid Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad, mille otsute peale võis kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi lõplikuks · Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused · reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaad tagasi riigile, kuna talle pärandati tühi riigikassa, enamasti Rootsi valitsuseajal aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega suurenes riigikassa ja paranesid siinsed haridusolud - aadlikud arvustasid Rootsi võimu, üks suuremaid intrigeerijaid, kes mõisteti surma, kuid kellel õnnestus põgeneda välismaale oli Johann Reinhold Patkul Vene ajal 18.saj.
(Liivimaal). Maakonna tasandil tegutsesid Eestis meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. ·Rahvastik sõdade tõttu oli rahvaarv suuresti vähenenud. Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu. Mõisnik muutus rentnikuks ja talupoeg riigi alamaks. Koos tulude suurenemisega paranesid ka haridusja kirikuolud. ·Talurahva olukord 1645 fikseeriti Eestimaal sunnismaisus, 1668 Liivimaal: pärisorja laps on pärisori. Kasvasid koormised. Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu.
a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4
esialgne riigipiir vahekohtuniku - Briti Asutav Kogu võttis maaseaduse koloneli Stephen Tallentsi - ühepoolsete vastu 10. oktoobril 1919. Selle alusel otsustega 1. ja 3. juulil 1920. Lõplikult võõrandati praktiliselt kogu mõisamaa, pandi Eesti-Läti piir paika 1. novembril Vene-aegsed riigimaad ja osa kiriku 1923 sõlmitud täiendava piirilepinguga. maadest (kokku 2,3 miljonit hektarit Eesti Vabariigi territooriumi ehk üle 50% põllumajanduslikest suuruseks kujunes 47 549 km 2; sellest maadest), samuti mõisate hooned, 4180 km2 moodustasid saared. Riikluse
PMFS-le (Plano de Manejo Florestal Sustentável) ehk Brasiilia jätkusuutliku metsamajandamise plaanile, seoses raietega põlismetsades. (Amazonas Fond 2012) Edaspidi loodi mitmeid normatiive seoses metsandusega. Üheks suurimaks saavutuseks võib kindlasti lugeda Avalikule sektorile kuuluva metsa majandamise seadust 2006. aastal. Ehkki suured metsamassiivid olid riikliku registrisse kantud kui riigimaad, ei olnud olemas veel regulatiivseid seadusi ja toetuspunkte, kuhu nende majandamisel ja kasutamisel saaks toetuda. 2004. aastal teatas Brasiilia valitsus, kaasates 11 ministrit, oma tegevusplaani, kuidas ennetada ja kontrollida raiet Amazoni metsades. Selle plaani eestvedajaks oli presidendi kantselei. Tegevusplaan sisaladab endas 144 tegevust, mis lähevad kolme peamise strateegia alla: maavaldussuhete ja territooriumite planeerimine,
Mõõdukamad Radikaalid Tunnistasid konstitutsioonilist monarhiat taheti demokraatlikku vabariiki Demokraatlikult valitud rahvaesindust tuli kukutada ,,vägivallavalitsus" Eesti tuli ühendada ühtseks kubermanguks taheti üle võtta kohalik omavalitsus Baltisakslaste eesõigusi tuli piirata keelduti maksude maksmisest, kroonuteenistusest Riigimaad tuli rahvale jagada riigimaad, rüütelkonna ja ka kirikumõisate maa tuli jagada rahvale Valitsuse abi talude päriseksostmisel otsuste elluviimisel vaja rahva relvastamist Edasi veel mõisate rüüstamist, karistussalgad. Ainult ERE säilis. Enamlased said millestki kasu, põrandaalused olid. Enamlik töölisajaleht ,,Kiir." Jaan Anvelt.
Peale turu ümberpaigutamist tekkis palavikuline nõudlus sealtkandi ehituskruntide järele. Elvas tekkis teine suur ehitamise hooaeg. Kuna kruntide väljajagamisel tekkisid mõningased arusaamatused, läksid alevivanem ja volikogu esimees 1927 aasta alguses kohtu alla. Nõnda lõppeski II alevivolikogu tegevus. Järgmine volikogu valis alevivanemaks J. Tammina, volikogu esimeheks sai P.Uibo. Volikogu püsis ametis kõigest aasta ja suutis selle ajaga vaid siitkandi riigimaad saada alevivalitsuse kontrolli alla. Selle volikogu ajal said ka Elva tänavad endale nimetused. Kruntide väljajagamisel tekkisid tühised arusaamatused ja volikogu astus tagasi (1928.a.kevadel). Uue volikogu esimeheks sai P. Martinov, alevivanem oli nüüdsest P. Uibo. Selle volikogu ja valitsuse suuremaks ettevõtmiseks oli ujulahoone ehitamine Verevi järve idakaldale (1929.a. kevadel), mille jaoks võeti kuni 5000 krooni laenu. Jätkati alevi planeerimist ja alevimaade laiendamist
ja riigimaade haldajaks saadeti kuberner. Talurahva olukorda püüti Eestis. parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 Altmargi vaherahu Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks Tartu, Pärnu, Cesise presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks. Riigimaad (75%) jagati staarostkondadeks (Eesti 10). Majandust püüti ergutada. Koormistest hoiti kinni. Sadamalinnana kerkis esile Pärnu. Arengut piirasid pidevad tülid magistraatide ja staarostite vahel. Talurahva olukord paranes kuni Poola-Rootsi sõjani, mil asi läks veelgi halvemaks. 1584 loodi Tartusse Jesuiitide kolleegium, mille eesmärk oli levitada katoliiklust ja harida kohalikku rahvast, õpe ladina keeles. Taani: Keskvalitsuse roll oli väga nõrk. Siiski viid läbi reduktsioon
mõõdukad. Parempoolseid radikaale juhtis J. Teemant Aula koosolek 500 meest. Saksakodanike vergendus 300 Bürgermusse. Erinevused Sarnasused Aula Venemaa kui demokraatlik vabariik, Alkoholi müümine keelata, keskvõimu boikott, omavalitsused, laiali revolutsioonilised komiteed, rüütelkonna ja kirikumaad + riigimaad jagada rahvale, rahva relvastamine, Bürgermusse Venemaa kui konstitutsiooniline monarhia, demokraatlikud valimised, riigimaade jagamine rahvale, EI RELVADELE, Mõningates kohtades hakatigi aula järgi võimu üle võtma. Pisikesed vabariigid. Mõisakülas, Velisel, Vaalis. Kuulutati välja sõjaseisukord. Maal algas mõisate põletamine
kunsti, neil nõuti ka agronoomiaalaseid teadmisi. Nad pidid oskama kirjeldada pinnast ja selle omadusi ning hinnata maa võimalikku viljakust. Esimene teadaolev geomeetriline kaart Eesti alal on valminud 1648.a Arbavere mõisa kaart. Maade hindamine. 17.saj sattus Rootsi riik rahalistesse raskustesse ning riigi sissetulekute suurendamiseks otsustati laiendada riigi maavaldusi, kuna põhisissetulekuks oli riigimaadelt saadav rent. Selleks otsustati tagastada riigile kõik aadlimkätte läinud riigimaad. Et teha kindlaks saadav tulu, tuli läbi viia ulatuslikud maahindamised. 1688.a algas Liivimaal maade hindamine ja adramaade revisjon koos teise ringi maamõõtmisega. Maade hindamisel lähtuti selleaegsest maamõõduühikust- tündrumaast. Hinnati ainult põllumaid, heina-ja karjamaid ei hinnatud, need loeti põlluga lahutamatult seotuks. Põllumaa jagati Liivimaa maahindamisel põlis-ja võsapõlluks. Pärast maa
Talurahval oli tänu suurele inflatsioonile ja ka tarbekaupade puudusele vähe tahtmist oma vilja müüki panna. Ajutise valitsuse püüdlused talupoegi vilja kindlaks määratud hindadega müüma sundida ajas paljusid talupoegi oma vilja hulka varjama või siis seda alkoholiks tegema. Teine oluline asi, mis talupoegadele meelepaha tekitas oli maade taasjagamine. Talurahvas uskus, et revolutsioon heastaks selle halva, mis neile emantsipatsiooni käigus tehti, jagades aadlike, kiriku ja riigimaad nende inimeste vahel, kes nendel maadel reaalset tööd tegid. Ajutisel Valitsusel aga polnud mahti läbi viia massiivset maareformi ajal, mil riik on sõjas. Maareformi küsimuses olid veel omakorda lahkarvamused Kadetide ja Tsernovi vahel. Kadetid tahtsid, et maaomanikud saaksid neilt võetud maade vastu täielikult kompenseeritud. Tsernov - SR'ide liider ja tolleaegne põllumajandusminister - aga tahtis, et maad saaksid nendel tööd teinutele jagatud
raamatuid trükkida. Aastal 1582 viis paavst läbi muudatuse ehk viidi läbi kalendri kalender ning ühel päeval oli 4. oktoober ja teisel oli juba 15. oktoober. -) Taanile kuulusid Saaremaa alad aastat 1559, kui ta need ostis, kuid 1645 kui sõlmiti Brömsebro vaherahu, siis läksid Taani alad samuti Rootsile. *) Saaremaad juhtis samuti asehaldur. *) Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele, kuid sellegi poolest polnud palju taanlastest valitsejad ning nad vajasid palju riigimaad vaid seetõttu, et Saaremaa saaks ise hakkama ilma Taani toetuseta. *) Saaremaal loodi Saaremaa rüütelkond ning ka saarlased käisid Maapäevadel, kuid kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta tagant, siis hakati koos käima ka Maanõunike kolleegiumina, kuhu kuulus 4-6 aadlikku, keda vahel kuulas ka Saaremaa asehaldur valitsusküsimustes. *) Saaremaal tekkis Kuressaare päris õige linnana. *) Taani aladel jätkas luterlus.
ise õigel ajal teha. Oluline areng 16.saj lõpul pärisorjuse kujunemine. Territooriumid kus riigitalupojad elavad, kes maksavad obroki (raharent). Ja teised kes riigi omal ja maksavad teotööd. Tp seisundile oluline vahe, kas majandab end ise või teotöö kus tp igapäevaelu järelvalve all. Ivan Julma valitsusaeg suure maj kaosega/laostusega, vaevu 3-10% maid asustatud. Maad olid olemas, aga rahvast tühjad. 1580ndatel osteti üle kogu Moskva riigi pisovõe knigi , kuhu pandi kirja riigimaad, kiriku-, eramaad. Ka tp nimepidi, kes olemas olid (võimalik indentifitseerida). Selleks, et takistada tp lahkumist, 1580ndatel keeluaastad - - jüripäeva lahkumine keelati, raskestati. Esialgu ajutise abinõuna kehtestati, et tp keelati lahkuda mingi mõisa alalt. Seati 1597. a sunnismaisus, 5 aastane tähtaeg vägisi oma lahkunud tp-de tagasi toomiseks. Selle aastaga sunnismaisuse alguse aasta. Et mõisatel pikemaks ajaks garanteeritud tp. 17.saj tp polnud enam üldse õigust. 1597
a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4
Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei seisuse 40ndate lõpus. Abolitsionistlik liikumine (William Lloyd Garrison, H. B. Stowe). See liikumine oli orjanduse vastu. Eesotsas William Lloyd Garrison. abolitsionistlik raamat "Onu Tomi onnike" avaldas 1850. aastate orjandusdebattidele sedavõrd tugevat mõju, Stowe oli selle autor. Homestead Act. Homestead act pidi aitama jagada riigimaad tahtjatele Kodusõda: setsessioon, kodusõda Unioon ja Konföderatsiooni vahel, Robert E. Lee, Ulysses S. Grant, sõja lõpp ja ohvrid. Lõuna-Caroline osariik eraldus USAst ja sellega ühines veel 6 osariiki setsessioon. Need osariigid polnud orjanduse kaotamise poolt. Lincoln kuulutas setsessiooni seadusevastaseks. sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamiste põhjustena on nimetatud
Laostumise järgselt müüsid nad oma maad maha ja läksid linnadesse, eriti Rooma. Linna elanikkonna kasv. Need talupojad ei olnud enam võitlusvõimelised ja sajandi keskeks oli sõjaväelaste puudus. Tiberius Gracchus. Tiberiuse eesmärk oli taastada Itaalia, eriti Rooma talupoegkond ja seega taastada ka sõjaväe võitlusvõime. Selleks oli vaja maad ja see tähendas, et maavaldusi tuli ümber jagada ehk võtta rikastelt ja anda vaestele. Ta tahtis hallata riigimaad, mis sisuliselt oli erakätes, põhiliselt senaatorite käes. Senat ei olnud nõus. 133 lasi ta end valida rahvatribuuniks ja hakkas oma projekti ellu viima. See ei olnud ebaseaduslik, aga ta läks senatist mööda. Ta pani selle rahvakoosolekule hääletusele. Üks tribuun pani talle veto ja ta ei oleks tohtinud edasi minna, tema kuulutas ta aga rahva vaenlaseks. Ta oli hea kõnemees ja surus oma reformi läbi. Sellest tekkis palju vastuolusid, ta rikkus ka tavasid
omanikele tasu maksmata ning siis jätkuks riiklikust fondist maad kõigile soovijatele põlisrendile andes, mitte müües. Parempoolsed olid vastu ja nõudsid reformi teostamist järk- järgult pikema aja jooksul, , võõrandatud alade õiglast hüvitamist ja riigimaade müümist soovijatele isiklikuks omandiks. Lõplikult kujunes see kuskile vahepeale, aga ikkagi üsna radikaalseks. Asutav Kogu võttis Maaseaduse vastu 10. okt 1919. Selle alusel võõrandati kogu mõisamaa, Vene-aegsed riigimaad ja osa kirikumaadest, samuti mõisate hooned, põllumajandustehnika, kariloomad ja mitmed ettevõtted. Võõrandatud maa kompenseerimist otsustati hiljem arutada. Muude riigistatud maade eest tasuti kohe, kuid vähem kui nende päris väärtusest. Seda seepärast ,et riigil ei olnud raha ja rahvas ei mõistnud, miks peaks maksma ajaloolistele vaenlasetele. Võõrandatud maa läks riigifondi. Põllumaad jagati välja asunudtaludena ja just esmajoones Vabadussõja meestele.
annaabi.ee 
