Riigikogu Olemus: · Seadusandliku võimu organ · On olnud 11 koosseisu · Asukoht Toompea loss ja juurdeehitis Lossi plats 1 · Ehitatud 1783 klassitsistlikus stiilis · Juurdeehitis koos istungitesaaliga 1922, ekspressionismi · Vana konvendihoone asemele Ülesehitus: · Praegune alates 27.03.2007 · 101 liiget Reform 38 ? Kesk 29 (28) IRL 19 SDE 10 Rahvaliit 6 Rohelised 6 · Jagunevad parlamendirühmadesse fraktsioonidesse - ühe erakonna Riigikogu liikmete grupp. · Riigikogu juhatus: * Juhib istungeid * 3-liikmeline * Ene Ergmaa - esispiiker (IRL) * Keit Pentus 1. aseesimees (Reform) * Jüri Ratas 2. aseesimees(Kesk) 3 peamist ülesannet...
Riigikogu Kerttu Koemets 9b Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2009 Riigikogu Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu parlalment. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Eestis kutsutakse parlamenti riigikoguks. Kuid mis on täpsemalt Riigikogu ülesanded? Kes kuuluvad Riigikokku? Kuidas valitakse Riigikogu liikmeid? Milline on Riigikogu struktuur? Kes kuuluvad praegusesse Riigikokku? Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ül...
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eesti...
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu v...
Riigikogu 1) Mitme Riigikogu koosseis töötab käesoleval ajal? V: 2) Kui vanalt saab kandideerida Riigikogu liikmeks? V: kõigil 21-aastaseks saanud hääleõiguslikel Eesti kodanikel. 3) Mida tähendab valimiskünnis? V: seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mis on vajalik erakonna pääsuks parlamenti 4) Riigikogu valitakse võrdelise ehk propotsionaalse valimissüsteemi järgi, seleta mida see tähendab. V: 5) Mis on Hare'i kvoot? V: Hare'i kvoot on lihtkvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks. Esimeses voorus jagatakse mandaadid vastavalt sellele, mitu lihtkvooti osalev nimekiri või kandidaat sai. Ülejäänud mandaadid jagatakse sõltuvalt kasutatavst valimissüsteemist, 6) Selgita vaba mandaadi põhimõtet? V: Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt: Ei saa Riigikogu liiget ennetäh...
2.5 RIIGIKOGU Parlamendi peamised ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · tähtsaim ülesanne: seaduste vastuvõtmine · valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle Parlamendi õigused: · võtavad vastu riigieelarve · kontrollivad valitsuse tegevust · presidendi valimine Istungjärk- parlamendil on tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. (esimene istungjärk- jaanuarist jaanipäevani, teine istungjärk- septembrist jõuludeni. Fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadinkuühendus parlamendis.(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad oposits...
,,Eesti Vabariigi Riigikogu 90" Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta aprillis, kui rahvas valis Asutava Kogu oma seadusandlikuks koguks.Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisv...
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu ...
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 ...
Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab ...
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati ...
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati ...
EESTI VABARIIGI PRESIDENT 1)Eesti Vabariigi presidendiks kandideerimise tingimused. · kandidaat peab olema sünnijärgne Eesti kodanik · vähemalt 40-aastane · kohtulikult karistamata · iga isik võib presidendiks kandideerida max 2korda järjest(st. 10-ks aastaks) 2)Presidendi valimine. · kandidaate saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget · presidendi valib riigikogu vähemalt 68 poolthäälega · kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ame...
Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigu...
RIIGIKOGU ÜLESANDED: Seaduste ja otsuste vastu võtmine. Valib presidendi. Korraldab rahvahääletusi. Võtab vastu riigieelarve. Nimetab ametisse Riigikogu esimehe, Eesti Panga nõukogu jne. VALITSUSE ÜLESANDED: Koostab riigieelarve. Kuulutab välja erakorralise elukorra. Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, st. kohti saadakse vastavalt valimistulemustele. Majortaarne valimissüsteem, st. kes võidab saab kõik kohad. EESTI VALIMISED: R...
EV valimissüsteem 1. Valimissüsteemi alused Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed valitakse vabal valimisel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel. Valimiskomisjonide süsteem · Eesti Vabariigi Riigikogu valimisi valmistavad ette ja viivad läbi järgmised valimiskomisjonid: 1.Eesti Vabariigi Valimiskomisjon; 2.maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk valimiste territoriaalkomisjonid; 3.valimiste jaoskonnakomisjonid. Valimiskomisjonide volituste aeg on neli aastat. Valimiskomisjonide liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Valimisringkondade moodustamine Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda: Kandidaatide ülesseadmine Kandidaatide ülesseadmine on vaba. Kandidaadid seatakse üles nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ...
RIIGIKOGU Parlament · Rahva poolt valitud esinduskogu · Erinevates riikides erinevad nimetused · Eduskund · Seim · Riigiduuma · Kongress · Liidupäev · Enamus riikidel tänapäeval kahekojalised, Skandinaavias ja Eestis ühekojaline Riigikogu Ülesanded: · Esindada poliitikas erinevaid vaateid · Koostada seaduseid · Valitsuse ametissepanek · Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjad...
Vabariigi president. *Riigipea Eesti presidendil reaalse võimu praktiliselt pole. *Üks ametiaeg on 5aastat. *Sama isik saab olla praktiliselt kaks ametiaega järjest. Valimine: *Presidendi kanditaat peab olema 1)vähemalt 40aastane, 2)sündinud Eesti kodanik, 3)peab olema vähemalt 21 riigikogu liikme nõusolek, 4)riigikogu valib presidendi. Voorud: 1.voor kandidaat osutuks valituks, peab saama vähemalt 68(2/3) häält. 2.voor 2 kanditaati. 3.voor võtavad osa valimiskogu (101 riigikogulast, kohalike omavalitsuste esindajad) Rohkem hääli saanu saab presidendiks.
ÜHISKONNAÕPETUS ALICIA TSINGISSER Eesti president -(ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004– 2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Valimine ja ametiaeg Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu. I...
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1...
Maakonna valitsus ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike ...
Maakond riiklik haldusüksus, millel oma otsustus õigus puudub, maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (ra...
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx pres...
Presidendivalimise süsteemid Euroopas Euroopas erineb presidendivalimine riigiti. Paljudes maades ei ole riigipea valitav, sest selleks on konstitutsiooniline monarh. Nii on näiteks Taanis, Norras ja Suurbritannias. Vatikanis on monarh valitav kardinalide konklaavi poolt. Bosnia ja Hertsogoviinas ning San Marinos on mitmeliikmelised presidentuurid. Enamikes riikides valitakse president otse, kasutades selleks kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Lihtenamuse puhul osutub valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Selline viis on kasutusel Islandil ja Bosnias. Nendes riikides võib juhtuda, et ei võida see kandidaat, kellele kuulub hääletanute enamiku toetus. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täisenamuse reeglit. Selle reegli puhul peab kanditaat võitmiseks koguma vähemalt poolte valimistel osalejate hääled. Kui esimene voor ei selgita võitjat, tuleb teine voor kahe liiderkandidaadi vahel. Enamasti toi...
Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hä...
Eesti Vabariigi riigipead Cristhel Kraav, Merit-Mariam Saleem 9.b Presidendi valimis kord Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Valitakse salajasel hääletusel ning igal Riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Kui keegi ei saa nõutvat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uute kandidaatide ülesseadmine. Juhul, kui teises voorus ei saa samuti ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimub samal päeval kolmas hääletusvoor kahe kandidaadi vahel, kes said enim hääli teises voorus. Peale kolmandat hääletusvooru, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu Eesti Presidendi valimiseks. Valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vä...
Iseseisev töö Ptk 2.5-3.2 Küsimused: 1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus? 2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon? 3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMI...
Otsene demokraatia · Avaliku elu küsimusi otsustatakse vahetult, avalikult · Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimise...
Kontrolltöö Eesti Vabariik 1920-1930 1) Mõisted 1) eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga- Vabadussõda 2) riigivanem 3) maareformi tulemusena loodud talud- asendustalud 2) 23. juunil tähistatakse Võidupüha. Mis puhul? Siis saavutasid eestlased Võnnu lahingus võidu Landeswehr' i üle. 3) Kas järgnevad sündmused olid enne või pärast 1934 " vaikivat "ajastut ? Enne: vabadussõjalaste aktiivne tegevus kehtestati laialdased kodanikuvabadused Pärast: kehtestati autoritaarne diktatuur loodi ainupartei Isamaaliit 4) Miks nimetatakse vaikivat ajastut vaikivaks ajastuks ? Mis olid vaikiva ajastu tunnusteks (3) ? Konstantin Pätsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Sest vaikival ajastul, saadeti riigikogu laiali ehk ri...
ÜHISKONNA KONTROLLTÖÖ Anita Rotberg 9A 1 RIIGIKORRAD 1.1 Kas järgmised riigid on demokraatlikud riigid? Põhjenda! a) Eesti Vabariik Jah, Eesti on demokraatlik riik, sest meie riik on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riifivõimu kandja on rahvas. (Eesti Vabariigi põhiseadus §1). Meie riigis on parlamentaarne demokraatia ja see tähendab seda, et parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. b) Rootsi Kuningriik Jah, Rootsi on pool demokraatlik riik. Nende riigis on piiratud monarhia. Kuningas jagab võimu rahva poolt valitava paralmendiga. c) Korea Rahvademokraatlik Vabariik Ei, see ei ole demokraatlik riik. Nende riik on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Totalitaarne riik on selline riik, kus võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu vi...
Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta demokraatlikult ning rahvale arusaadavalt. Riigikogu valimistes annab rahvas hääle individuaalselt eraisikule kuid arvestatakse erakonnale laekunud hääli ning riigikogusse pääsetakse erakon...
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president t...
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
Eesti Vabariigi põhiseadused 1920-1938 1 Sisukord: Sisukord...2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõ...
Riigiõigus Kordamine Põhiseadus 1. Põhiseaduse tüübid (näited) V: parlamentaarne (Eesti), presidentaalne (USA) 2. Detailse regulatsiooni plussid ja miinused, seos põhiseaduse muutmise korra ja sagedusega. V: Miinused: kõike ei ole võimalik ette näha, hakatakse seaduseauke nägema seal, kus neid pole. Eestis võib olla poleks nii ülekoormatud õigusnormistikku vaja. Plussid: kui kõik on detailselt reguleeritud, siis võib olla lihtsam õigust mõista, sest kõik on ette kirjutatud. Raskem lugeda ühest asjast välja erinevaid asju. Ilma detailse regulatsioonita võib leiduda nii mõnigi määratlemata õigusmõiste. Põhiseaduse muutmise kord on väga detailselt reguleeritud (põhiseadust saab muuta kolmel viisisl: riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiirloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega), riigikog...
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis o...
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. A...
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses e...
Riigiõpe Kodune töö nr.2 Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustus...
Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga ...
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7. Mis on Eesti tähtsaim seadus? EV põhiseadus 8. Kuidas jaguneb monarhia? a) absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) b) konstitutsiooniliseks (põhiseaduslik,võimude lahusus, Ing...
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7. Mis on Eesti tähtsaim seadus? EV põhiseadus 8. Kuidas jaguneb monarhia? a) absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) b) konstitutsiooniliseks (põhiseaduslik,võimude lahusus, Ing...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga...
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikoht...
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääle...
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
