ee/3854601 mpleksi tase 23/soome-ja-nato-kas- id=64870734 ti-ja-soome-hakkavad-uhiselt-x-teed- sotsiaaluuring-eestis-tunnevad-end-koige- pohjustab-aastas-6-5-miljonit-surma lahenemineviib-uhinemiseni arendama uksildasemana-eakad-naised inimkonnast Venemaa riigikeskne hübriidsõda Kama: praeguse regionaalpoliitika Britid üritavad Eesti euroametnikele külje Praxis: Keskerakond ja sotsid annavad kõige Läänemere tormiveed tõusevad kord eesmärk on koondada kogu ressurss alla pugeda suuremaid sotsiaallubadusi maailmaookeani tase Regionaalne http://www.diplomaatia.ee/artikkel/ Tallinna
arenguid kas minimaalselt või regionaalselt ja globaalselt. Valitsustevahelised- teatud kindla eesmärgi täitmiseks, üldiseks maailma foorumiks või reg koostöö hõlbustamiseks valitsusvälised organisatsioonid- huvigruppide poolt loodud, ning erinevate eesmärkidega. Siia kuuluvad kolmanda sektori organisatsioonid. 12) Rahvusvaheliste suhete süsteem ja selle kujunemine 17.-21. sajandil (4.1) Vestfaali süsteem- peale Kolmekümneaastast sõda kujunes (1648) riigikeskne maailma korraldus, tugeva keskvõimuga suveräänsed riigid. Viini kongressi süsteem- kehtestati 1814-15, säisitati endine süsteem, lisati õigus rahvusvaheliselt sekkuda. Versaillesi süsteem- kehtestati 1919-20, lisati eelnevatele rahvaste enesemääramise õigus, loodi hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1) Diplomaatia- riikide ja rahvusvaheliste organite suhtlusprotsess. a. Sunnidiplomaatia
jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. · Louis XIV tühistas hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või purustati, neile kehtestati kõrgemad maksud jne. · Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus." Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/paikesekuningas_sandraollik
kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Eelkõige on põhiseadus õigusreformide alusaktiks. Uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1992. aastal asendus riigikeskne mõttelaad isikukeskse mõttelaadiga. Orientatsioon oli inimesel ja tema põhiõigustel. Nüüdisaegse põhiseaduse vaimu järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused ning riik saab neid ainult põhiseaduse alusel seadusega piirata. Õigussüsteemi loomine ei tähenda põhiseaduse mõttes mitte saja seaduse vastuvõtmist, vaid põhiseadusega kooskõlas oleva terviksüsteemi loomist, mis oleks rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis pea tagama
Prantsusmaa majandust merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Kuna Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaist olid teist usku kui tema ise, tühistas ta hugenottidele allesjäänud õigused ja asetas nende õlule rasked maksukoormad. Selle tulemusena astus osa hugenotte küll katoliku usku, kuid rohkem kui 200 000 neist põgenes Prantsusmaalt. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda aga riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv.htm et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV ,,Uusaeg I. Ajaloo õpik 8. klassile ". Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline. Kolmas, ümbertöötatud trükk. Lk 12-15
tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et tema alamad olid erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. Louis XIV tühistas hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või purustati, neile kehtestati kõrgemad maksud jne. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste (Hirvepark) ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus."
alamad olid erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. Louis XIV tühistas hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või purustati, neile kehtestati 6 kõrgemad maksud jne. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200 000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus." 6. Louis XIV surm 1712. aastal hakkas Louis ilmutama vananemise märke. Kuna kroonprints oli surnud rõugetesse, tõusis päevakorda tema pojapoja Burgundia hertsogi troonileasumine.
- Kohustused - Vaidlused kes on süüdi, kas on toimunud sundvõõrandamine Kolm põlvkonda Treaty Shopping Turg majandusteooria mõistes ajatu ja ruumitu koht MNC teoorias Neoklassika - Ei tegele - Paul Krugman - Ettevõtlusteooriad IPE lähenemised - Stephen Hymer - 4/5 maailma tööstusest - Firmaissene kaubanud - FDI asukohad - Teenuste osakaalu tõus - Arusaamad Hargmaised ja rahvusriik - Piirideta globaalne majandus - Riigikeskne lähenemine - Globaliseerumise varjuküljed - Illegaalselt tegutsemine nt ÜRO poolt kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hoidmine (Põhja-Korea dollari võltsija, Hiina võltskaubad) Meetodid - Tunnelid ja torud narkotunnelid Mehhiko piiril, Gaza tunnelid ravimite ja toidu sisse vedamiseks - Rahapesu - Sularaha - Krüptorahad 44% üöekandeid seotud kuritegevusega; e-must turg IPE ja must turg
Erasektor – tugevused: võimaldab kiireid muutusi, läbumurded, uuendused, suurendab ainelist ressurssi, võime keskenduda kõige perspektiivsemale. Nõrkused: On väga riskantne, liiga instrumentaalne hoiak. 81. Tooge praktilisi näiteid, kus avaliku ja erasektori piiri on rakse tõmmata. - 82. Iseloomustage riigikeskset, tasakaaluhierarhia ja minimaalriigi valitsemismudelit. Riigikeskne: Funktsioon – suunamine Ühiskondlikud mõjurid – ümberjagamine Poliitilised eesmärgid – sekkumine Tasakaaluhierarhia: Funktsioon – mobiliseerimine Ühiskondlikud mõjurid – mitmekesistamine Poliitilised eesmärgid - osalus Minimaalriik: Funktsioon – turusarnastamine Ühiskondlikud mõjurid – Ettevõtjalikkus Poliitilised eesmärgid - tõhusus 14
kahjustab rahvusvahelist mainet. Samal ajal on suurenenud finantssüsteemide ühtlustamine ja raha vaba liikumise tõkked vähenenud, mis on muutnud omakorda lihtsamaks kuritegelikust tegevusest saadud raha pesemise ning teinud keerukamaks selle jälgimise mitmetes piiritagustes riikides. Rahapesul kui majanduskuriteol on kaks dimensiooni: rahvuslik ja rahvusvaheline dimensioon. Näiteks rahvuslik rahapesu on konkreetse riigi seadustevastane või riigikeskne kuritegu. Rahvusvahelise dimensiooni näitel kuriteod, mis kaasavad välismaiseid elemente (inimesi, ettevõtteid, pankasid). Tänasel päeval on majanduskuriteod muutumas rahvusvahelisemaks. Enamikus maksupettuste, salakaubaveo ja narkokaubanduse juhtumites ning ebaseaduslikes eksport-import toimingutes on välja kujunenud partnerlus. Alkoholi ja tubakatoodete salakaubaveos, uimastite ja relvade kaubanduses osalevad ärimehed on jagunenud üle kogu maailma.
realiseerimin. Välis ja sisejulgeolek. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamises. A) valimisõiguse kaudu( parlament, riigipea, kohalik omavalitsus). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. (Erakonnas või poliitikas osalemine ). D) koolikohustus, meeste sõjaväe kohustus. Võivad olla oma olemuselt parlementaalsed ja presidentaalsed riigid võimuda jagamise erisus (Usa, Prantsusmaa ). Ditaatorlikud riigid- ühiskond on riigikeskne. Võidakse valitseda 1)autoritaarselt (Itaalia 1922-1943) 2) totalitaarselt Totaritaarses riigis sekkutakse räigelt tavainimese ellu. Püütakse suunata suunata nende vaateid ja tõekpidamisi. Riigi tunnused : 1- Teritoorium. 2- Rahvas. 3-Avalik võim. 4-Rahvusvaheline subjektsees. Totalitaarne riik: Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi. Jälitatakse inimesi. Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobjektiivne. Eraisik ei tohi omada relva.
Heaoluriik: Anglo-ameerika mudel – tähtis koht turgudel, riigil on regulatiivne v.hese sekkumisega funktsioon Mandri-Euroopa mudel – sotsiaalne funktsioon on nii riigil, ettevõtetel (töökohtadel) kui perekonnal Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb Mandri-Euroopa mudeliga, kuid suurem roll on perekonnal ja kodanikeühendustel (kirikul) 6 Skandinaaviamudel – moodne riigikeskne mudel, probleemiks kõrged maksud ja liiga helde hüvede pakkumine Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit. Rahvusvahelised suhted RS koolkonnad: Riik vs riikidesüsteem; Sõda vs rahu; Liberalism vs realism; klassika vs uus Westfaalimudel- suveräänsed riigid võistlevad võimu pärast, puudub kõrgem võim. Õigusloome riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga. Riigipiiri teemad ainult asjaosalise mure. ÜRO mudel: riigi siseasjad riigi otsustada. Rahu naabritega
poliitiliste väärtustega kui efektiivse nõudlusega Avaliku halduse puhul on oluline poliitika elluviimine, elluviimine peab aga olema kooskõlas poliitika aluseks olevate väärtustega (poliitikat ja haldust ei saa eristada) Lisaks on kogu AH tegevusega seotud üldised baas-printsiibid nagu kodanike võrdne kohtlemine ja seaduslikkus. Riigikeskne lähenemine: · Riigi tegevus(ja AH sealhulgas) saab tugineda ainult eesmärgile iseeneses(st. moraalsele) · Selliseks universaalseks eesmärgiks saab olla, aga vaid(aristotellik) hea elu, midagi väiksemat ahistaks inimest ehk kodanikku ennast elamast head ehk vaba elu . · Oluline on tähele panna, et hea elu kui eesmärk iseeneses on moraalseiseloomuga, st ta ei kirjuta ette, MIDA kodanikud täpselt tegema peavad, vaid MISMOODI
*Pluralistliku vabanemise projekt RS-s ( mitu kriitilist lähenemist ja teooria) *Frankfurdi koolkond- pärand, üritas edastada kriitilist lähenemist *Normatiivne teooria - vaadata asju teise nurga alt *Kriitilised julgeoleku uuringud- Tüüpiliselt julgeolek on riigi julgeolek, kriitilise julgeoleku uuring vaatleb inimesi, mitte riike. näiteks globaalne soojenemine, vaesuse põhjused, AIDS Rahvusvaheline poliitiline majandus *Merkantilism- riigikeskne; eesmärk kaitsta koduseid sektoreid, mitte suurendada kapitali; võitja- kaotaja lähenemine *Majanduse liberalism- vabakaubanduse kaudu saavad kõik kasu *Marksism- klassid on olulisem tegur, et selgitada maailma. * Areng ja alaareng- liberalism rõhutab arengut; marksism rõhutab ebavõrdsust ning ekspluateerimist * Hegemoonia stabiilsuse teooria- globaalne hegemoonia on vajalik, et tagada liberaalne globaalne
– Valitsusasutustel on selged rollid. Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks, hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid viivad seda ellu. Avaliku sektori põhilised korraldusmudelid on klassikaline hierarhia, tasakaaluhierarhia ning minimaalriigi mudel. Riigi hallatavad asutused moodustatakse valitsusasutustele tugiteenuste osutamiseks või teenuste teenuste osutamiseks kodanikele. 8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? - *riigikeskne hierarhia;* tasakaaluhierarhia;*minimaalriigi muster. Teema 2: Avaliku organisatsiooni juhtimise alused 1.Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? - Välistab töötaja allumise kindlale isikule; Võimaldab ise oma tööülesannete täitmise eest vastustada; Võimaldab vähendada korruptsiooni; Topeltkontroll; Raske kehtestada formaalseid reegleid.Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte? - Suureneb ametniku töö efektiivsus; Väheneb
(nt sihtasutus Archimedes; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) • Äriühingud – tagada kontroll monopoolsete, kuid vajalike avaliku tähtsusega teenuste üle (AS Eesti Loots), strateegilistelt tähtsate ettevõtete üle (AS Eesti Energia, AS Estonian Air) või tagada mittekasumlik tegevus, mille järele on avalik vajadus (AS Elektriraudtee) 8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? 1) Riigikeskne hierarhia – kõik valdkonna ülesanded, mis pole erakätes, koondada riigi kätte ja valdkonna haldamiseks luuakse selge hierarhia, mis on liigendatud harukondlikul põhimõttel 2) Tasakaaluhierarhia – ministeeriumi, riigiameti ja piirkondliku detsentraliseeritud asutuse haldusrollide selge piiritlemine 3) Minimaalriigi muster – kõik korraldusülesanded viidud avalikust sektorist välja ja riigile
Firmasisene kaubandus (intra-firm trade) tütarettevõtted omavahel FDI asukohad Teenuste osakaalu tõus Arusaamad o Hea vs halb Hargmaised ja rahvusriik Piirideta globaalne majandus o Ohmae kui tahad olla oluline pead omama keskust igal pool (triad) o Strange ettevõtted on riigiga võrdsed. Riigid tahavad välisinvesteeringut, Firmad tahavad laieneda, seega toimuvad läbirääkimised Riigikeskne lähenemine o Dormeus kapitalil on kodumaa ja käitub vastavalt sellele o Porter kapitalil on koduturg, mille suurus ja võimus annab kapitalile võimalusi Loeng IX - Rahvusriik ja globaliseerumine Globaliseerumisvastatus Mehhikos protesteeritakse hiinlastest võõrtööliste vastu Londonis protesteerivad kohalik odava importi vastu Ameerikas protesteeritakse suurele kompaniile vabaduste andmise vastu
Tooge välja integratiivse (riigikeskse) ja autonoomse omavalitsussüsteemi peamised tunnused. Subsidaarsus põhimõte- Otsustamine võimalikult madalal tasemel. Autonoomia- otsustamis- ja tegutsemisvabadus. Detsenraliseeritus- sõltumatus oma ülesannetes keskvõimust. Riigikesksel rahastamine peamiseld valitsuselt. Autonomse puhul toimub rahastamine KOV eelarvest. Protsentuaalne oskaal näitab ära, kui autonoomne või riigikeskne KOV on. 65. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid. Mida tähendab dekontsentratsioon ja kus seda kasutatakse? Tsentraliseerimine: rahvuslik ühtsus. Ühetaolisus, võrdsus, strateegiad/majandus, dekonsent. Detsenraliseerimine: osalus, vastutus, legitiimsus, vabadus/paindlikkus. Dekontsentratsioon: delegeerimine, kus madalad juhtumistasandis on ruumiliselt eraldi, kuid alluvad selgelt kõrgemale juhtimistasandile
Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Võim relatiivne, sõltub teiste riikide suurusest, pidev kasvamine. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
linnriigile- aga kogukonnad peavad elama harmoonias. Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. 1 Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 34
paindlikkus, Euroopa integratsioonimudeli arengu tõkestamine. Seega, enne kui otsustame kumb mudel sobib paremini, tuleb teha veenvat analüüsi ja arusaama, kuidas see praktikas toimiks. 4. - Knill, Christoph. 2005. Chapter 4: The Europeanization of National Policy Capacities, in Painter, Martin and Jon Pierre (eds.)Challenges to State Policy Capacity. Global Trends and Comparative Perspectives (NY: Palgrave Macmillan), 52-70 Riigikeskne/valitsustevaheline mudel (intergovernmentalism) 1. integratsioon kui valitsustevaheliste kompromisside ja koostöö vili 2. rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad rahvuslikud ja julgeoleku huvid 3. riikideülesed institutsioonid (nt Euroopa Komisjon) kui rahvusriikide “agendid” Rahvusülene mudel (supranational governance) 1. integratsiooni edendajateks on rahvusülesed (rahvusriikidest suhteliselt sõltumatud) institutsioonid - EL-
o Ratsionaalsus eeldab hierarhiat o Hierarhia eeldab, et ühe tasandi üksused on liigitatud ühe funktsiooni alusel, kuid tegelikkuses on need liigitatud erialustel. Osad ministeeriumid on kõrgemal kui teised. Nt haridusmin nõuab rahandusminilt ressursse. o Mõni funktsioon on üldse jaotatud ära ministeeriumide vahel- regionaalhaldus 8.Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? klassikaline riigikeskne hierarhia o ülesanded riigi kätte (mis pole erakätes) o selge hierarhia valdkonniti jaotunud ministeeriumid kuni lõpuni välja kohalikul tasandil järelvalve eraldi o dilemma- nii riik kui erafirmad arendavad majandustegevust, kuid riik on see, kes kehtestab reegleid ja teostab järelvalvet (võib olla erapoolik) tasakaaluhierarhia- 90ndatel eestis o detsentraliseeritud
kohustusi, nt töölepingu muutmine 3) Õigusi ja kohustusi lõpetavad – õiguste ja kohustuste toime lõppemine, nt omandi hävimine 1) Lihtfaktid- nõutav vaid üks juriidiline fakt 2) Liitfaktid- nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks muutus või lõpeks vastav õigus või kohustus. Üks ja seesama juriidiline fakt võib olla seotud mitme õigusliku tagajärje võimaliku saabumisega. 32. INIMENE ÜHISKOND RIKK SEOSTE TÜÜBID Riigikeskne ühiskonna mall-see on äärmuslik nähtus. Seda isel gradatsioon riik- ühiskond- inimene, kusjuures inimene on viimasel kohal. Domnieerivad riigi huvid ühiskonna üldiste huvide ja enamuse ühiskonna liikmete huvide ees. Sellisel juhul on piltlikult öeldud et inimene on surutud näoga riigi poole, inimene on riigi ees põlvili,nn politseiriik. Riigiorganite süsteemil on õigused ja inimestel valdavalt kohustused. Ei ole tagatud kaasajal tuntud inimõigused ja kodanike
Liberaalne valitsustevahelisus- eeldab, et riigid käituvad ratsionaalselt riikide sees toimub huvigruppide võitlus rahvusvahelisel tasandil toimub valitsuste-vaheline võistlus/kauplemine kriitika: keskendub liialt 'ajaloolistele' otsustele & otsuste formaalsele aspektile; kasutab lihtsustatud mudelit valitsusest, alahindab rahvusülesust Rahvusülesed integratsiooniteooriad (poliitikakujundamise mudelid EL-s): Riigikeskne/valitsustevaheline mudel- integratsioon kui valitsustevaheline kompromisside ja koostöö vili; rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad rahvuslikud ja julgeoleku huvid; riikideülesed institutsioonid (nt Euroopa Komisjon) kui rahvusriikide ,,agendid" Rahvusülene valitsemine- EL kui kihiline valitsemissüsteem koondab endasse mitmeid kesktasandi teooriaid (sarnased föderalismi, neofunktsionalismi ja transaktsionalismiga)
Võimude lahususe põhimõtte järgimine. Sõltumatu kohtute poolt. Seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Anti.DEM. Pol. Rez võim lähtub vähemusest ja rahvas on kõrvaldatud riigiasjadest. Esindusorganid on täielikult allutatud täitevvõimule. Täitevvõimu tegevus ei lähtu esindusorgani poolt antud seadustest: 1) Autoritaarne anti-demokraatlik poliitiline reziim 2) Totalitaarne 3) Diktatuur KONSPEKTIST! 74. Riik ja ühiskond. Riik ja üksikisik- 2 positsiooni: riigikeskne ühiskond (riik, ühiskond, inimene), inimesekeskne ühiskond (inimene, ühiskond, riik) 75. Riik ja üksikisik. (KONSPEKTIST) 76. Riigiorganite liigid. Riigiorganid on riigi süsteemi struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaks määratud ülesandeid ja funktsioone ning moodustavad riigiaparaadi. Tabel!!! 1) Riigiorgan on riigiorganite süsteemi (riigiaparaadi) element, riigiaparaadi struktuurne osa;
Kommenteeris juhtumeid,kus mõisnik kohtles julmalt tp. Pommer omandas kõige madalama astme. Ppommeris kaot pärisorjus 1806 a samas rütmis nagu mujal Ida-Euroopas-Pommer hea alternatiiv, et kui Eesti oleks jäänud Rootsi võimu alla, siis oleks ilmselt ka seal pärisorjus alles jäetud niikaua nagu see Ida-Elbe regioonis oli . Alates 15 saj lõpus viidi Taanis sunnismaisus sisse (?!). Schlewig Holstei jäi Ida-Elbe regiooni , eriti just Holstein. Pärisorjus Venemaal Sunnismaisus ja riigikeskne tegevus sunnimaisuse ja pärisorjuse sisseviimisel, hoidmisel ja likvideerimisel. Sunnismaisuse põhjused, miks seda juba kk hakati reguleerima ( algselt vaid andamitp) oli tingitud Venemaa tohutust geograafilisest situatsioonist, kus tp oli ilma probleemideta võimalik ümber asuda ning uue eluga seal peale hakata. Riik ( eelkõige suurvürstiriik) oli huvitatud hoidmast tööjõudu ja maksumaksjaid kinni ning mitte laskma neil vabalt ümber asuda
Tinglikult võime kanda ka massimeedia sekundaarsete elementide hulka. Teiselt poolt on massimeedia ka üheks rahva vahetu osavõtu väljundiks ühiskonna ja riigi aktuaalsete probleemide teadvustamisel, aga samuti sotsiaalse kontrolli vahendiks. P. 3. INIMENE, ÜHISKOND, RIIK - SEOSTE TÜÜBID Riigi ja inimese suhete osas võime välja tuua kaks põhilist suhete süsteemi - riigikeskse ja inimese(isiksuse)keskse ühiskonna malli. Esimene neist on seejuures äärmuslik nähtus. Riigikeskne ühiskond - seda iseloomustab prioriteetide gradatsioon RIIK>ÜHISKOND>INIMENE, kusjuures NB! - inimene on selles viimasel kohal. Domineerivad riigi (resp võimulolevate ringkondade) huvid ühiskonna üldiste huvide ja enamuse ühiskonna liikmete huvide ees. Sellisel juhul on piltlikult öeldes inimene surutud näoga riigi poole, inimene on riigi ees põlvili (vt allpool nn politseiriik). Kehtiv
· Stoik Cicero (1. saj. eKr): "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud [liitunud] õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" · Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktiks. Inimese surm pole midagi, riigi surm tähendab aga kõigi hävingut. Kujunes riigikeskne mõtlemine, kõige tugevamalt väljendas seda Machiavelli. Niccolo Machiavelli (1469-1527) · Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja, läks tülli Medicitega, pagenduses kirjutas poliitilise pragmatismi käsiraamatuid. · 1513 "Il principe" (Valitseja) kuidas vürstiriigid peaksid oma elu korraldama · 1531 "Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost" kuidas vabariik peaks toimima Machiavelli ideed
annaabi.ee 
