Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral, kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Portfellita minister minister, kellel ei ole ministeeriumit (nt. Siim Valmar Kiisler) Kantsler ministeeriumi iga päevast asja ajamist korraldab tippametnik
korraldatud üksustest. Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mis moodustab põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid -- Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab Naiskodukaitse. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud -- kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta tegeleb
Kaitseliidust. Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip. Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit on 1990. aasta veebruaris taasasustatud vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, kelleks on praeguse seisuga kindralleitnant Riho Terras. Sõjaajal juhib neid aga kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal
Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. See kestab 8 või 11 kuud. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis, tuntakse reservarmeena. Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest, õhuväest. Maavägi neist suurim. Kaitsevägi on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon ja jaguneb 15 malevaks. Kapo hoolitseb selle eest et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte.
Teenistusse kutsutakse Eestis regionaalsuse põhimõttel, mis tähendab et ühest kohast pärit mehed lähevad ühte väeüksusesse. Kuni 60-aastaseid võib kord viie aasta jooksul kutsuda reservõppusele,et korrata eelenevalt õpitut ning teha tutvust uuema sõjatehnikaga. Sellise armee nimi on reservarmee. Need armeed tõõtavad rahuajal, kuna neid on odav ülal hoida. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 sõdurit, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Näiteks on kaitseliitlased olnud abiks suurte metsatulekahjude kustutamisel, mitmes linnas töötavad nad abipolitseinikuna. Kaitseliidul on ka oma noorsooorganisatsioonid-Noored Kotkad ja Kodutütred. Üheks väga tavaliseks riigikorra hoidjaks on Eesti politsei
õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Õhuväe ülem: brigaadikindral Valeri Saar Kaitseväeteenistuse kohustus Kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Kuni 60 aastaseid isikuid võib kord viie aasta jooksul kutsuda ka reservõppusele. Ajateenistus Kaitseliit KAITSELIIT on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. KAITSELIITU kuulub 12 000 liiget. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 19 000 vabatahtliku. Kaitseliidu ülem on kolonelleitnant Raivo Lumiste. Ajateenistus Ajateenistuse eesmärgiks on riigi kaitseks vajalike reservüksuste ettevalmistamine.
ülesanded sätestab seadus. Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 10. Mis on kaitseliit? Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. 11. Kui palju on Kaitseliidul Eestis liikmeid kokku? Kaitseliitu kuulub üle 13 000 liikme Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev pea 23 000 vabatahtliku. 12. Milliseid organisatsioone ühendab veel Kaitseliit? Nimeta! Naiskodukaitse, noorkotkad, kodutütred 13. Milline on Kaitseliidu tunnuslause? Kellelt see ütlus pärineb?
sõja tulekuks. Kättejõudnud sõjaajal tuleb maaväel kaitsta kõikvõimalike meetmetega oma riiki. Maaväe väljaõppekeskused on näiteks: Scouts-pataljon, 1. Jalaväebrigaad. Teiseks väeliigiks on merevägi, mis kontrollib ja kaitseb Eesti teritoriaalvete julgeolekut. Kolmandaks väeliigiks on õhuvägi, mis kontrollib riigi õhuruumi, ning tagab õhukaitse. Kaitsejõudude sekka kuulub ka Eesti Kaitseliit, mis on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsioon. Ülesandeks on suurendada kodanike vabat tahet osaleda Eesti iseseisvuse kaitses. Kaitseliidu eriorganisatsioonideks on: Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Kaitseväe toimimise efektiivsuse aluseks on kaitseväedistsipliin- teenistuskohustus ja kaitseväe kord, mida peavad täpselt täitma kõik kaitseväelased (isik tegevteenistuses). Kaitseväekohuslasena peab ta täitma kõrgematelt võimudelt saadud käske, mis on täpne, selge, lühike ja kindel
Jaak Aaviksoo. TEOSTAB TSIVIILKONTROLLI EESTI KAITSEJÕUD Kaitseväe juhataja Ants Laaneots KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP. Kaitsevägi on riiklik Kaitseliit on vabatahtlik Relvajõud, mis koosneb riigikaitseorganisatsioon Ajateenijatest ja ohvit- Seridest. Maavägi Merevägi Õhuvägi. M Eriorganisatsioonid : A 1) noorkotkad L 2) kodutütred. E 3) Naiskodukaitsjad. V
valitsusparteid; opositsioon parteid, mis pole valitsusega seotud; EV valitsuse koosseis valitsust juhib peaminister, liikmeteks on ministrid; EV kohtusüsteem mitmeastmeline kohtusüsteem; õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele; prokurör ehk süüdistaja, peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest; kaitsevägi koosneb - *maavägi *merevägi *õhuvägi; kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon; kodanikualgatus isikliku initsiatiivi ülesnäitamine; kostja - peab kostma, vastama hageja pretenstioonile; hageja osapool, kes esitas avalduse kohtule asja arutamiseks; kohtunik valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine; inimese põhiõigused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta; riigi kodanik ühiskonna elus aktiivne isik, eks omab seadusega
MAAvägi Kaitseväe ühendatud õppeasutused KAITSEVÄE PEASTAAP ÕHUvägi lahingukool MEREvägi jne õppeasutused. Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon selle eriorganisatsioonid: kodutütred, noored kotkad, naiskodukaitse Kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. Eluaastani kutsealune võetakse arvele kui ta saab 17 ajateenistusse kutsutakse 18-27 KRA arstlik komisjon hindab kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkus www.KRA.ee Kaitseväeteenistus 11kuud / 8kuud SBK sõduri baas kursus EK erialakursus
kaitsele. Kaitseväge juhib rahuajal kaitseväe juhataja ja sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja tööorganiks on Kaitseväe Peastaap, mis tegeleb kaitsejõudude operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega. Väeliikide alusel jaguneb kaitsevägi kolmeks: Maavägi, Merevägi ja Õhuvägi. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu). Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi. Naiskodukaitse liikmed läbivad baaskursuse ning spetsialiseeruvad
kohtunikule ka kaks kaasistujat, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse eest. Riigikaitse Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Kaitsejõud Riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitseliit Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. KAPO Iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib niisuguseid kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure Eestis viibivate võõrkodanike jälgimine, kelle suhtes on kahtlusi, et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks. Riigisaladused
Kaitsejõud riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid, ülesanne tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Juhib kaitseväe juhataja, sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitsevägi riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Koosneb maa-, mere- ja õhuväest. Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred Kapo hoolitseb selle eest, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte · Uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut · Tegeleb vastuluurega jälgib Eestis viibivaid võõrkodanikke, kelle suhtes on kahtlusi, et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks
õnnetuste, nt looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärede leevendamiseks või likvideerimiseks interventsioon ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse bilateraalne- kahepoolne, multilateraalne- mitme osapoolega Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kaitseliit on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Eesti riigikaitseorganisatsioon Kaitsevägi- sõjavägi, mis on mõeldud ainult kaitsmiseks riigi ründamise korral välisvaenlase poolt Ühinenud Rahvaste Orgaisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon
Mobilisatsiooni alla kuulusid esialgu mehed vanusega 21-24 aastat, hiljem ka 28-35 ja 18-19 aastased noormehed. Sõjaväele allutati ka 11. novembril 1918 loodud Kaitseliit, mis tol ajal kandis nime Eesti Kaitse Liit. Kaitseliidust, gümniasistidest ja spordiseltside liikmetest moodustati löökrühmi ja partisanipataljone. Kaitseliit likvideeriti 1940 aastal ning taasasutati 1990. Kaitseliit ja selle juhtorgan Kaitseliidu Keskkogu oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Sõda eestlaste jaoks muutus edukaks jaanuari alguses. Välisriikidest hakkas saabuma abi. Soomest saabus ligi 3700 vabatahtlikku. Vabatahtlikke tuli ka Rootsist ja Taanist. Merelt aitas kaitsta Suurbritania laevastik. Veebruari keskeks oli Eesti territoorium vaenlastest puhas. Eestlaste pealetung osutus edukaks. Oma rolli selles mängisid ka soomusrongid, mida hakati ehitama kapten Johan Pitka algatusel. Mais alustatud uue pealetungiga ületati rahvuslikud piirid
kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaväeline valmisolek ja riigi kaitse. Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus, mis kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodanikest noormehed. Ajateenistus kestab sõltuvalt väljaõppest 8 või 11 kuud. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mis jaguneb 15 malevaks, mis on enam- vähem maakondadega kattuvad. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Spetsiaalne julgeolekujõud Kaitsepolitsei on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kaitsepolitsei uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut ja
pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990. aasta veebruarikuus, seega poolteist aastat enne Eesti ametlikku iseseisvumist ja kuigi alles kasvamisjärgus on Kaitseliidust kujunemas taas üks omariikluse nurgakivisid. Kaitseliidu seadus Kaitseliidu mõiste Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes riigikaitsealastes aktides.
02.1999.a. ning jõustus 05.03.1999.a. KaLS-ga sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega. Kaitseliidu seadus Kaitseliidu mõiste - Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne - Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas,
2. Kaitseväe juht on ... kaitseväe juhataja saamise võimalusi. 3. Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mille tegevuses osalevad Kaitseliit inimesed põhitöö kõrvalt missioonitundest, on ... x Liikumisvabadus Euroopa Liidu piires on suurendanud välisturistide arvu Eestisse,
· tagada koostöös partneritega ja nende abil kontroll riigi õhuruumi üle; · teostada koostöös partneritega ja nende abil strateegiliste objektide õhukaitset. 4) Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega 5 tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. 3. Kaitseinvesteeringud Kaitseinvesteeringute bloki põhiülesandeks on täita kaitseväe tellimusi erinevates valdkondades - sõjatehnika hankimine, infrastruktuuri ehitus ja remont, kinnisvara
ta oma vaateid või erakonda propageerida. Septembris 2009 Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud Kaitseliidu usaldusväärsuse uuring, näitab, et Kaitseliitu usaldab 67% elanikkonnast. (http://www.kaitseliit.ee/static/body/2009- 10-13_2009_09_Kaitseliit.pdf) 2.2. Kaitseliidu rahuaegne tegevus tänapäeval ,,Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab talle Kaitseliidu seadusega ja seaduse alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda." (Kaitseliidu seadus. Riigi teataja I 2000, 4, 31) Kaitseliidu taasloomisest saati on lähtutud põhimõttest, et iga kaitseliitlane kaitseb oma kodu ja oma küla. Väljaõpe on alati keskendunud territoriaalkaitsele. ,,Territoriaalkaitse eesmärk ei
Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest. Maavägi on neist suurim, seal läbib teenistuse ka enamik ajateenijatest. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam- vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab naiskogukaitse. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei.
nimetatakse reservarmeeks. Riigikaitse kõrgeim juht president. Kaitsevägi jaguneb kolmeks : maavägi, merevägi, õhuvägi Kaitseväe peamised ülesanded: · Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast · Abistada tsiviilelanikke kriisiolukordades · Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv · Osaeda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitsepolitsei on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kapo tegeleb vastuluurega, ( jälgib eestis viibivaid võõrriikide kodanikke , kelle suhtes on kahtlusi, et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks. Lühidalt hoolitseb selle eest, et riigisaladused ( riigijulgeolekut ja kaitsevõimet puudutav info) ei satuks juhuslike inimeste kätte.
Nimetab ametisse Kaitsejõudude kõrgemaid juhte Annab sõjaväelisi auastmeid Riigikaitse nõukogu Presidendi juures nõuandev organ: Riigikogu esimees, peaminister, riigikaitsekomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister ja kaitseväe juhataja. Kaitsevägi Riiklik relvajõud: ajateenijad, kaadrikaitseväelased Koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest Kaitseliit Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon 15 malevat Noorteorganisatsioonid: Noored Kotkad, Kodutütred Kodanikukaitse Riiklikku hädaolukorraks valmisolekut reguleerib hädaolukorras valmisoleku seadus, mis hakkas kehtima alates 2001. aastast. Selle seaduse eesmärgiks on panna paika erinevate valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, ametkondade ja ettevõtete ülesanded hädaolukordades valmisoleku korraldamisel. Selle seaduse põhieesmärgiks on
ootamata ära Riigikogu otsust 3) Annab ohvitseri auastmeid 4) Kutsub kokku Riigikaitse Nõukogu Vabariigi Valitsus (RaRKS § 5) Kaitseminister ja Kaitseministeerium (RaRKS § 8, § 10) Kaitseväe juhataja (RaRKS § 14) 11.4. Kaitseväe koht riigi täidesaatva võimu struktuuris. 1)Kaitsevägi sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas 2)Kaitseliit vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsioon (avalik-õ juriidiline isik) Kaitseministeeriumi valitsemisala VVS § 60 12. Õiguskantsler 12.1. Õiguskantsleri ülesanded ja staatus Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt. Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist
- riigikaitsestruktuurid ehk kaitsejõud. Kaitsejõududeks on kaitsevägi ja kaitseliit. Kaitsevägi koosneb kolmest põhiväeliigist -- maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitseväe suuruseks rahuajal on 6500 inimest, neist 800 ohvitseri. Sõja korral täidab mobiliseeritud kaitsevägi koos teiste kaitsejõudude komponentidega totaalkaitsega ettenähtud relvastatud võitluse ülesandeid täies mahus. Oluliseks Eesti territoriaalkaitsesüsteemi alustoeks on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit. Tema koosseisus on 15 territoriaalset üksust -- malevat, milledesse kuulub kokku 8300 liiget ning naiste ja noorte eriorganisatsioonid. Viimaste tegevuses osaleb kokku 8100 naist, tüdrukut ja poissi. Mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseliidu baasil territoriaalkaitse üksused -- kaitsepiirkonnad. Viimased alluvad sõjaajal vastavate kaitseringkondade ülematele. - kodanikukaitse, mis korraldab inimeste abistamist ja kaitsmist tulekahjude, plahvatuste, suurte
kutseliste sõjaväelaste professionaalsuse kõrge tase ühes oma pädevuse piiride tunnustamisega; ning riigi poliitilise juhtkonna ja ametkondade vajalik pädevus sõjalistes küsimustes. 3.2. Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevus riigi kaitsepoliitika elluviimisel Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseväe ja Kaitseliidu arendamise prioriteet on kaasaegsete mitmeotstarbeliste, ümberpaigutatavate, mobiilsete, jätkusuutlike ning kiire reageerimisega üksuste arendamine. Sellised üksused tagavad parimal moel riigi huvide kaitse ning võimaldavad Eestil olla aktiivne ja usaldatav NATO ning Euroopa Liidu liige. NATO kollektiivses kaitses osalejana ei ole Eestil vajalik kõiki kaitsevõimeid iseseisvalt välja arendada.
Struktuuriliselt on õhuseiresüsteem õhukaitsesüsteemi allsüsteem. 55 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Kaitseliit Kaitseliit asutati 11. novembril 1918 ja taasloodi 17. veebruaril 1990. Kait- seliit on kaitsejõudude osa, Kaitsemi- nisteeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutus- tega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu organisatsioon jaguneb 15 malevaks, kelle vastutusala kattub suures osas Eesti maakondade piiri- gatusele toetudes rahva valmisolekut dega. Tartu, Pärnu, Harju ja Alutaguse kaitsta Eesti iseseisvust ning põhi- malev on juhtmalevad, kellel on oma seaduslikku korda. Kriiside puhke- ringkonnas koordineeriv roll
annaabi.ee 
