diktatuur; ülistati kõrgemaid riigimehi ja juhte. NSVLiidus oli riigijuhiks Stalin ja Saksamaal Hitler; b. Erinevused: Saksamaal sai valitsemisvormiks diktatuur läbi varjatud vägivalla, seevastu NSVLiidus arenes diktatuur välja läbi kodusõja ja riigipöörde; NSVLiidu välispoliitika agressiivsus jäi toona alla Saksamaa omale; 3. Ideoloogia a. Sarnasused: Nii totalitaarse režiimiga Saksamaal kui ka NSVLiidus oli riigielus tähtsal kohal töölisrahvas; isikukultus; b. Erinevused: Saksamaa ei soovinud enda riiki teisi rahvusi ja põlastas neid. Peamiselt kiusati juute. Seevastu NSVLiidus üritati ära hoida rahvustevahelisi tülisid ja konflikte; Sakslased olid natsionaalsotsialistid ja venemaal olid kommunistid; 4. Propaganda a. Sarnasused: Propaganda oli mõlemas riigis väga laialdaselt levinud; b
siis suudaks ka rahvas neid tõsisemalt võtta. Hiljuti esines Toompeal juhtum, kus ajakirjanik helistas poliitikule, soovides teha intervjuud. Avaliku elu tegelane kinnitas, et ta ei viibi hetkel Riigikogu hoones, kuid viie minuti pärast sattus asutuse koridoris reporteriga kokku. Kuidas saab rahvas usaldada poliitikuid, kui nad valetavad juba sääraseid pisiasju? Iga vale toob lõppude-lõpuks vaid kahju ning sellest peaksid eriti hoiduma tähtsad isikud riigielus. Hea riigijuht hoolib rahvast, tunneb huvi nende üldise käekäigu üle ning proovib olukorda parandada. Kuningas Oidipus kutsus katku ajal oma rahva kokku, arutles nendega ja soovis leida parima lahenduse. Eesti poliitikud ei huvitu nii suurel määral tavainimeste heaolust. Näiteks võib tuua elektrituru avamise, mis rahva elektriarved palju suuremaks muutis. Selleks polnud isegi suuremat vajadust, vaja oli lihtsalt teatud uuendusi inimestele pakkuda.
Demokraatia ei ole hiljuti tekkinud ideoloogia, seda on kasutatud vahelduva eduga pea viimased kolm tuhat aastat. Küll aga ei ole tänane demokraatia võrreldav näiteks sellega, mis oli Kreeka linnriikides. Seal teostati demokraatiat otseste rahvahääletuste ja koosolekutega, kuid tänapäeva arenenud riikides oleks selle teostamine võimatu. Ideaalse demokraatiana mõistetakse mingit utoopilist lahendust, kus rahvas huvitub kaasa rääkida riigielus otsuste tegemisel, et kõik inimesed on oma hariduselt, soolise, majandusliku ja sotsiaalse staatuse poolest võrdsed ning kõik poliitikud on nõus pingutama rahva tugevate nõudmiste täitmise nimel ning seejuures olla ise omakasupüüdmatu, rahast mitte sõltuv, kuid nagu arvata siis päris nii see ei ole. Nii võib õelda, et rahvavõim sõltub otseselt selle rahva kvaliteedist. Kui nüüd tuua näiteks Eesti demokraatia siis siin selle kvaliteediga väga head lood ei ole.
parodeeriti poliitikuid. Ka tänapäeval on nende žanrite põhiolemus suhteliselt sama. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud just Vana-Kreekas 776 a. eKr. Kavas olid ainult üksikud spordialad ja võistlejateks ainult mehed. Kuid tänapeval on spordialade valik suurenenud ning tingimused laienenud, näiteks võivad nüüdisajal ka naised olümpiamängudest osa võtta. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa. Praeguseidki olümpiavõitjaid on tihti näha poliitikute ridades. Raske on ette kujutada kultuuri, mis oleks siis olnud tänapäeva mõistes euroopalikum kui Vana-Kreeka kultuur. Arvan, et Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud kõigi Euroopa rahvaste religioosset ja poliitilist mõtlemist, kirjandust ja kujutavat kunsti, õiguslikke ja filosoofilisi vaateid ning kogu nüüdisaja maailma tervikuna. Minu arvates on tänapäeva Euroopa kultuuri
samastati kreeklaste omadega; kõnekunstis,teatris,ajalookirjutustes võeti eeskuju Kreekast; religion ja kombed sarnanesid; templiehituse põhijooned; kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk-järgult oma originaalse kirjanduse, ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklaste tasemest kõrgemale; teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tuntud suurt huvi ning üritati Kreeka omadest leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. 6. Rooma ajalooperioodi sündmused : *kuningriik etruskide valitsus Roomas,rooma linna asutamine *vabariik Caesari valitsusaeg, sõjad Kartaagoga *keisririik Augustuse valitsusperiood, Konstantinoopoli rajamine, ristiusu legal. 7. Lääne-Rooma languse põhjused: *pealinn viidi üle Konstantinoopolisse, mille tõttu Lääne-Rooma nõrgeneskõvast *suur rahvasterändamine, suur hulk germaanlasi asusLäneprovintsideimeeriumis
Roosileht. Vabadussõja mälestusmärk taastati 1989. a. Esimene teadaolev Paide Püha Risti koguduse õpetaja oli Johan Nigrinus, kes oli Paide koguduses teeninud 1619. a. paiku. Pikka aega on Paide Püha Risti koguduses teeninud D. G. Glanström (1767-1824), C. G. Hammerbeck (1825-1866), E. C. C. Tiesenhausen (1866-1886) ja C. Fr. J. Rall (1886-1924), kes kõik on maetud Reopalu kalmistule. 1925.-1939. a. oli õpetajaks G. Pärli, kes oli aktiivne ka ühiskonna- ja riigielus. Paide kiriku interjöör on tagasihoidlik (liigendamata seinapinnad, lame lagi). Kooriruumi eraldab pikihoonest lai võidukaar. Kiriku sisustuses on tähtsamad neobaroksed altar ja kantsel ning haruldased, ühe autori (E. Rode) täiskomplekt aknavitraae. 10 vitraaist on praeguseks restaureeritud 4 ja 2 käärkambri vitraazi. Samuti on käimas Paide kiriku katuse vahetus.
kujundasid roomlased järk- järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklastest kõrgemale tasemele. Seevastu teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tundnud roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka
teha suudaks. Narvas tekkis Eesti Töörahva Kommuun, mille eesmärgiks oli jätta välismaailmale mulje, et toimub kodusõda. Kuid tegelikult allus see kommuun Moskvast lähtuvatele korraldustele. 1919.a algul toimus murrang, saabus välisabi ja see ergutas eestlasi võitlema, sõjaväega liitus rohkem vabatahtlikke. Kevadeks oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud ning lahingutegevus oli kandunud Läti ja Vene aladele. Riigielus muutus esmatähtsaks majandusliku olukorra parandamine. Toimusid Asutava Kogu valimised, edu saatis erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Landeswehri sõda toimus 1919.a juunis. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlike Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. 23
Saabusid Iraani aladele koos teiste Iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Mainitakse esimesena Süüria allikates, olidki esialgu Süüria või Eelami alluvuses; alates 7. sajandist Meedia all. Esimene ajalooline isik Kambüüses, ta naiseks saab Meedia kuningatütar ja neil sünnib poeg Kyros II, kes on algul Parsu valitseja. 553-554 eKr tõusis Kyros II Meedia vastu üles ja allutas ta, viimastele jääb siiski austusväärne koht riigielus. Kreeklased vahetust ei märka ja sellest segadus nende päritoulu allikates. Ahhemeniidide kultuur ja religioon Riik oli väga paljurahvuseline, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas olid loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mõned rahvad idast ning babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseesitus.
aktiivset sekkumist poliitikasse; nõnda oodatakse näiteks, et riigipea jätaks välja kuulutamata rahva seas pahameelt põhjustanud seadused, sõltumata sellest, kas need on põhiseaduse vastased või mitte. Vabariigi Presidendi ülesanded ja õigused ei ole põhiseaduses üks-üheselt välja toodud, pigem varustab põhiseadus presidenti üldiste juhistega. See vaieldavus teeb Vabariigi Presidendist ühe huvitavaima ja vastuolulisima institutsiooni Eesti riigielus. Vabariigi Presidendi institutsioon Vabariigi Presidendi institutsiooni asend pole Eesti riigiaparaadis olnud ajalooliselt ühesugune, tema võimupiire on Eesti Vabariigi ajaloo jooksul mitmel 6 korral muudetud. Eesti esimese, 1920. aasta põhiseaduse koostamisel järgiti eelkõige parlamentaarse riigi mudelit. Riigipead kui eraldi institutsiooni toona ette ei nähtudki — riiki esindasid Riigikogu esimees ning valitsusjuhiks olnud riigivanem
autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin Esimesed teadaolevad mängud peeti 776. aastal eKr. Kõige esimene ainus spordiala oli staadionijooks. Hiljem lisandusid ka viievõistlus (maadlus, jooks, odavise, kettaheide ja hoota kaugushüpe), pikemad jooksudistantsid, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus ning hobukaarikute võidusõidud. Sportlasi autasustati ausammastega kodulinnades, nende nime jäädvustamisega ajalukku, ülistuslauludega parimatelt poeetidelt, eduga riigielus. Olümpiamängude reeglid: * osa võtsid ainult mehed, sest võisteldi alasti * olümpiamängude ajal ei tohtinud sõdida * osaleda võisid ainult hellenid 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi Aleksander Suure vallutustest aastast 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30 eKr nimetatakse hellenismi perioodiks. Aleksander Suure vallutuste tagajärjed: * vallutati alad Egiptusest kuni Iraani ja Kesk-Aasiani
tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega ning juba algses tähenduses on võrdõiguslikkusele seatud piirang, et peab olema kodanik ehk kodanik on tehtud kellestki teisest võrdsemaks. Eestis määratleb riigielus osalemist veel ka vanuseline piir, valimisõigus saadakse 18- aastaselt ning kandideerimisõigus 21- aastaselt. Milleks on need piirangud seatud? Miks on tehtud keegi teistest võrdsemaks? Nendele probleemidele püüan omapoolse selgituse anda järgnevas mõttearenduses ning läbivaks mõtteks võtan käibetõe, et võrdus ja vabadus eeldavad vastutust. Demokraatia vajab toimimiseks piiranguid. Demokraatia on väärtus mis määrab, et võim on rahva käes
kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaariku võidusõit sportlaste autasustamine: võitjat hinnati väga kõrgelt, võit tõi kuulsust noo võitjale, kui ka tema perekonnale ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna, Kreeta kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule, võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa olümpiamängude reeglid: osalesid ainult hellenid, naisteel oli sissepääs keelatud 17. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. HELLENISMIPERIOOD – periood Aleksander Suure vallutustest 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30. a. ekr Tagajärjed: vallutati alad Egiptusest kuni Pärsia ja Indiani vallutatud aladel hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu (nt. Alexandria)
aasta põhiseaduses väärib rõhutamist kahe olulise tunnuse olemasolu, et üldse saaks rääkida omavalitsusest. Kõigepealt on selleks otsevalitav volikogu ja teiseks oma maksude kehtestamise õigus. Järgnevatel aastatel tehti Eesti Vabariigis üksnes väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes, muu hulgas võeti vastu uued volikogude valimise seadused. Kõige radikaalsem samm tehti aga 1933.aastal, mil põhiseadusest kaotati teise tasandi kohalik omavalitsus. Paljuski just see muudatus oli riigielus niivõrd põhimõttelise tähendusega, et 1933. aastal üksnes juriidilisest seisukohast muudetud 1920. aasta põhiseadust nimetatakse vahel ka Eesti Vabariigi teiseks põhiseaduseks. Võrreldes suhteliselt nõrkade valdade ja linnadega elas Tallinnas kolm korda vähem inimesi kui tänapäeval, kujutasid maakonnad potentsiaalset opositsiooni keskvõimule ja nii jäi see kogu vaikivaks ajastuks. Maakondade likvideerimise taotluse taga ei seisnud seega mitte kohaliku
TV 146 * Kõige meelepärasemaks ohvriks arvati olevat jumalale loom, kes tapeti altari juures ja kellel on palju verd nt: veis. * Korralik liha söödi inimeste poolt ära, kõlbmatud osad põletati. * Ohverdamine toimus reeglina usupidustuste ajal. 21. Iseloomusta Rooma skulptuuri. TV 141 Portreed- portree pidi olema väga tõetruu ja andma edasi ka inimese iseloomu. Ajaloolised reljeefid- Taheti jäädvustada riigielus toimuvaid tähtsaid sündmusi kõiki sõjakäike, lahinguid püüti edasi anda väga täpselt, et säilitada neist tulevastele põlvedele võimalikult realistlik mälestus. Riietus ja soeng pidi reljeefidel vastama ajastule. Äratuntavad on kindlused, relvaliigid jms. Reljeefide juures kasutasid roomlased perspektiivi. Ratsa monumendid- Maailma esimesed ratsaniku kujud, mis kujutasid keisreid. Nii hobused kui inimesed olid väga realistlikud
1) Kardeti / terrori hirm 2) Vähene haridustase 3) Rahvale edasi antav vale informatsioon 4) Riigiasjade salastatus 5) Paljud usaldasid pimesi Stalinit 6) 1930-ndatel a. rahva eluolu paranes 11. Majandusele, sise- ja välispoliitikale, ideoloogiale ja kultuurile iseloomulikud jooned koos konkreetsete näidetega Saksamaal ja NSV Liidus. Poliitikas- isikukultus, vastaste hävitamine (hukkamine, küüditamine), rahval puudus võimalus riigielus kaasa rääkida. Üheparteisüsteem, tsensuur. Majanduses- sõjatööstuse eelisarendamine, plaanimajandus, erasektori puudumine Ideoloogia ja kultuur- propaganda, riik kontrollib meediat. 1) isikukultus- riigijuhi pime kummardamine, kõigi tema otsuste ainuõigeks pidamine. 2) Gestapo-. oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 19331945 3) kristalliöö -(purustatud vitriinide ja akende öö), oli 1938. aasta 9.-10. novembri rüüsteretk juutide vastu
Osalesid ainult Hellenid. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid ka teised alad, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus jne. Kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad. Olümpiavõitjate nimed märgiti üles. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks. Tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Olümpiarahu- relvade kandmine keelatud. Olümpiavõitu hinnati kõrgelt. Hinnalised autasud ja mälestusmärgid. Kuulsus aitas ka edaspidi riigielus läbi lüüa. TEATER. Draamakunst sai alguse veinijumal Dinonysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid Dionysose pidustustel. Dionüüsiad- peeti kevade saabumisel, tähtsamad. Teemad pidid huvi pakkuma kõikidele. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Uuedsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad kasvatasid kodanikke, pani neid mõtlema sobiva käitumise üle. Ei pakkunud kindlaid lahendusi. Jumalate tahte järgimine ei pruugi alati tagada õnne ja heaolu.
staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võistlus (maadlusest ja rusikavõitlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hootakaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõidud. Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud rahva poole. Sportlasi autasustati pärgedega, kodudes püstitati ausambaid, kirjutati nende auks ülistuslaulu, võidi pakkuda ka kohta riigielus. Võistleja pidi olema hellen, kõnelema kreeka keelt, naised ei tohtinud osaleda ega ka pealtvaadata, Pierre de Coubertin olümpiaidee taaselustaja. 1894.aastal pani aluse ROCK'ile, mille otsuse alusel hakati 1896.aastast iga nelja aasta tagant pidama olümpiamänge. 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi A.Suure vallutustest 334.aastal eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30.aastal eKr nimetatakse hellenismi perioodiks. Vallutusretkede tagajärjed:
Olümpiamängudel on tähtis koht kreeklaste südames veel sellegi tõttu, et mängude jörgi arvestati aega. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks, kus peale sportimise tegeldi ohvritalitusega, võisteldi pillimängus, kanti ette luulet ning kõnemed pidasid kõnesid. Mängude ajal kehtis olümpiarahu. Mängudel saavutatud võit oli ülimalt oluline: otsemaid pälvisid sa kaaskodanike austuse, sulle püstitati mälestusmärke ning pühendati laule. Võit aitas ka riigielus läbi lüüa. 11. Filosoofia teke, tähtsamad esindajad. Kuulsamad teaduse esindajad. Ka muistsed kreeklased seletasid nähtusi jumalate tahet esile tuues, kuid hiljem ei uskunud paljud õpetlased enam seda ning hakkasid leidma vastust algsele küsimusele: millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Esimesena kerkisid esile Mileetose koolkonna filosoofid, kellest esimeseks peetakse Thalest algaine on vesi. Maailm tekkis tema meelest veest ning ka ujus sellel
Eliit on domineeriv ühiskondlik grupp, millel on häid võimalusi riigi ja poliitika mõjutamiseks. Erakondade üheks peamiseks eesmärgiks pole mitte demokraatia arendamine vaid tõelise ja väärika poliitilise eliidi kujundamine. Demokraatlik elitism Demokraatitat ei ole põhimõttes võimalik teostada. Selleks et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti. Rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajalikkust riigielus. Kuid see ei ole puhas demokraatia. Pluralistlik teooria Rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajadust riigielus. Suveräänsus kuulub rahvale ja jaguneb huvigruppide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste seas, mis teostab võimu oma kompetentsi piires. Kodaniku ja riigi vahel toimib mitmesugustest kodanikeorganisatsioonidest moodustuv vahekiht, mis vahendab
Võisteldi ka pillimängus,kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega,püstitasid nende auks mälestusmärke olümpiasse,kui ka oma linna. Kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa. Tänapäeva olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali -ja suvespordialade võistlus,osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.Suve kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant,kuid kordamisi,mistõttu toimuvad olümpiamängud iga 2 aasta tagant. Olümpiamängud on tänapäeval inspireeritud anttikolümpiamängudest. Olümpialiikumise areng 20.ja 21.sajandil on toonud mitmeid muutusi. Jää -ja talispordialadel võistlemiseks loodi
originaalsed seisukohad. Loogika vallas löi ta tervikliku öpetuse, kuidas teha olemasolevatest eeldustest lähtudes korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese öpetus püsib tänapäevani. Aristoteles vaidles Platonile vastu: tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks assjadeks. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend, kes peab leidma äärmuste vahel kesktee. Üksikisiku puhul tähendas see vastandlike omaduste tasakaalu, riigielus tuli hoiduda liiga rangest aristokraatiast ja ülemäärasest demokraatiast. Ideaalseks pidas ta sellist riiki, kus kodanikuöigused kuuluksid eeskätt keskmise jöukusega elanikkonnale. §20 Hellenismiperiood Kreeka langes Makedoonia ülemvöimu alla aastal 338 eKr. Kui Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II vandenöulaste käe läbi suri, hakkas Makedoonia riigi valitsejaks Aleksander Suur (valistses 336-323 eKr). Ta alistas Pärsia impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Indiat. Peale
Kui president järgmine aasta ära suri, kuulutati Hitler saksa rahva juhiks. NSDAP aitasid võimule valimislubadused: kõrgetasemeline majandus; tööpuuduse kaotamine; sõjalise võimsuse taastamine; Versaille'i rahulepingu tingimuste ümber vaatamine. Veebruaris 1933 võeti suund diktatuurile, kui süüdati Riigipäevahoone. Erakorraliste valimiste tulemusel said natsid enamuse ja algas üheparteiline diktatuur. (1933-1945) Riigielus omasid suurt mõju ka – SS (kaitsemalev), Gestapo (salajane riigipolitsei), Riiklik propagandaamet. Nende ideoloogia üheks tugisambaks oli aaria rassi ülistamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine (juutide, omasooriharate, mustlaste tagakiusamine). Hitlerjugend hoolitses noorte ideoloogilise „harimise” eest. 4. Kommunistlik diktatuur Venemaal. 1922-1991 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 1922
Mõned sofistid järeldasid siit, et inimesed peaksid oma seadused kujundama tugevama õigusest lähtuvalt. Mitmed sofistid olid väga kuulsad õpetlased. Nende tegevus aitas kaasa ratsionaalse maailmapildi levikule ja juurdumisele aristokraatlikes ringkondades. Jõukatest peredest pärit noored kuulasid huviga nende loenguid ja maksid neile kõrget tasu. Mõned noored aristokraadid püüdsid sofistide vaateid tugevama õigusest ka riigielus rakendada. See aga soodustas poliitilist vägivalda ja laostas linnriigi püsimiseks tarvilikku kodanike ühtsustunnet. Paljudes tekitasid sofistlikud seisukohad tõsist vastuseisu. Kõige otsustavamalt astus sofistide vastu välja Ateena filosoof Sokrates (tegutses V sajandi teisel poolel). Sokrates ei kirjutanud ühtegi teost, edastades oma vaateid ainult suulises vestluses tema ümber kogunenud teadmishimulistele noortele. Kuid erinevalt
Mõned sofistid järeldasid siit, et inimesed peaksid oma seadused kujundama tugevama õigusest lähtuvalt. Mitmed sofistid olid väga kuulsad õpetlased. Nende tegevus aitas kaasa ratsionaalse maailmapildi levikule ja juurdumisele aristokraatlikes ringkondades. Jõukatest peredest pärit noored kuulasid huviga nende loenguid ja maksid neile kõrget tasu. Mõned noored aristokraadid püüdsid sofistide vaateid tugevama õigusest ka riigielus rakendada. See aga soodustas poliitilist vägivalda ja laostas linnriigi püsimiseks tarvilikku kodanike ühtsustunnet. Paljudes tekitasid sofistlikud seisukohad tõsist vastuseisu. Kõige otsustavamalt astus sofistide vastu välja Ateena filosoof Sokrates (tegutses V sajandi teisel poolel). Sokrates ei kirjutanud ühtegi teost, edastades oma vaateid ainult suulises vestluses tema ümber kogunenud teadmishimulistele noortele. Kuid erinevalt
Vanade raamatute uurimisel lähtuti adfontest (allikate juurde tagasipöördumisest). Humanism levis peagi riigist välja ning kõige kuulsamaks humanistiks sai Erasmus Rotterdamist. Tema teos on ''Narruse kiitus''. Selles raamatus naeruvääristas ta isandate ahnust ja rumalust ning a ütles, et kirik on eemaldunud algsest kristlikust ideaalist. Humanism hakkas levima pärast trükikunsti levikut. 32) Hiina riik ja ühiskond keskajal Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse õpetusest. Selle kohaselt oli igal inimesel täita ühiskonnas oma kindel roll. Et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust. Kõrgemasse ametisse lubati tõusta vaid pärast pikaajalist eksami sooritamist. Seetõttu said ametisse vaid väga targad ning haritud inimesed. Esimese aastatuhande teisel poolel oli Hiina taas üks maailma kõige suuremaid ja rikkamaid riike. Muu maailmaga olid Hiinal seotud tihedad kaubateed. 13
saabusid Iraani aladele koos teiste iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Pärslasi mainitakse esimesena Süüria allikates - nad olidki esialgu Süüria või Eelami alluvuses; alates 7. sajandist Meedia all. Esimene ajalooline isik oli Cambyses, tema naiseks saab Meedia kuningatütar ja neil sünnib poeg Kyros II - Pärsia kuningas 558-530 eKr. Aastail 553-554 tõusis ta Meedia vastu üles ja allutas selle, viimastele jääb siiski austusväärne koht riigielus. Kreeklased seda vahetust aga ei märka ja sellest segadus nende päritolu allikates. Kyros II langes võitluses massageetide vastu Kesk-Aasias. Legendi põhjal laskis massageetide valitsejanna Tomyris Kyrose pea kasta vereanumasse, et see võiks veel pärast surmagi rahuldada oma verejanu. Cambyses sõjas Nelja suure kuninga aeg (559465 eKr) Kyros II (550529) 8
araabia, usk moslemid. 11. sajandil tulid Kesk- Aasias võimule Türgi väepealikud ja tungisid Pärsiasse ning Mesopotaamiasse. 2) Hiina riik ja ühiskond keskajal ( 34 ) Juba vanaajast peale olid Hiinat valitsenud keisrid ja nii jätkus see ka keskajal. Keiser valitses riiki paljude kõrgelt koolitatud ametnike abil. Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse ( 479 551 ) õpetustest. Selle kohaselt oli igal inimesel ühiskonnas täita oma roll. Keisri ülesanne oli valitseda riiki õiglaselt tarkade nõuandjate abil ja esivanematelt päritud tavade põhjal, rahvas pidi aga talle kuuletuma. Kuna suurt rõhku pandi vanaaja tavadele, siis ühiskonnas toimud suhteliselt vähe muutusi. Vahel aga põhjustasid Hiina müürist põhja pool
kandmise Olümpias ja võistlejate või külaliste Olümpiasse tuleku takistamise. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegades alates kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul said eepika kõrval populaarseks ka lühemad luulevormid. Nagu kangelaseeposi, nii esitati neidki flöödi või keelpilli saatel. Luule ehk lüürika tähendaski algselt lüürika saatel ettekantavat luulet, kuid
kas poliitilise provoktasiooniga või millegi muuna. Seda kasutati oskuslikult vapsidevastaseks propagandaks. Mingususeid katseid opositsiooni loomiseks tegid ka Asunikud. Kavas luua suurejooneline dem rinne, mis koondaks kõiki demokraatia taastamise pooldajaid. Jäi loomata. Eelkõige Tartu haritlaskonna mõttemäng. Ka sotsialistlik partei oli juba varem olnud üsna lõhestatud. 34 veebruaris toimunud ESTP kongress, milles tekkisid sisetülid. Parempoolne enamus ei tauninud muudatusi riigielus, siis vasakpoolsed sotsialistid moodustasid Marksistliku Töörahva Ühenduse (MTÜ), kuhu esialgu kuulusid ainult 3 poliitikut. Tegemist ei olnud uue poliitilise koondisega, kuna seda ei lubatud, aga selle RK rühma ümber hakkas koonduma ka teisi vasakpoolselt meelestatuid ning selle rühma mõjujõud kasvas üsna suureks. 35 77 aastal sõlmis MTÜ põrandaaluse kokkuleppe Eesti Kommunistliku Parteiga
annaabi.ee 
