Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks olid aga teised rahvused( juudid, mustlased) ,jõukamad inimesed või need ,kes ei soovinud innukalt võimumehi teenida. Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, Nõukogude liidus tehti seda mitteametlikult .Nõukogude Liidus karistati ilmsüütuid inimesi ,et tekitada hirmu võimude ees ning umbusku riigialamate endi vahel(inimesi hakati hukkama, küüditama ja surmalaagritesse saatma). Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Need organisatsioonid tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja igasuguseid seadusi . Võrdlus demokraatiaga Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte, mis aga olid iseloomulikud demokraatiale.
ajal võideldi maarahva etnousundiliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal ca 170 nõiaprotsessi, mille käigus hukati vähemalt 44 inimest). Rootsi võimu ajal oli luterlus riigikiriku staatuses. Rootsi kuningas Karl XI tegi 1686. aastal kirikuseaduse täienduse. Rootsi Örebro eeskirjadega keelati kirikuteenistusse võtta neid vaimulikke, kes ei olnud õppinud Uppsala ülikoolis. Et kindlustada Rootsi riigiluterlikku kohalolu Liivimaal ning piirata Rootsi riigialamate välismaiseid ülikooliõpinguid, rajati 1632. aastal ülikool ka Tartusse, millele anti kõik Uppsala ülikooli privileegid. Et kindlustada luteriusu mõju, oli oluline kirjaoskuse levitamine. Esialgu pandi lootus köstritele, kuid siis leiti, et on tarvis koolmeistreid välja õpetada. Selle töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius, kes hakkas 1684. aastal loodud Piiskopimõisa seminaris eesti koolmeistreid ja köstreid ette valmistama. 1686
feodaalkord. Suur Prantsuse revolutsioon on maailma tuntuim revolutsioon. Mina arvan, et on hea et see toimus, kuna kindlasti oli lõppkokkuvõttes pärast Prantsusmaal parem elu kui enne seda sündmust. Toimusid ka halvad asjad nagu näiteks minu arvates oli kultuuriväärtuste hävitamine, kuid seda üritati parandada, loodi eraldi monumentide komisjon ja avati kunstimuuseum. Inimeste väärtushinnangud kindlasti muutusid. Enne revolutsiooni peeti näiteks oluliseks riigialamate lojaalsust valitseja ja kiriku suhtes, ustavust kuningale, kirikule ja aadelkonnale, kuid hiljem asendus see poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale. Rõhutati rahvavõimu headust. Poliitikaelu muutus aktiivseks, Prantuse riigist sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju.
Uued Ajupesuvahendid Raadio ja filmikunsti areng ning diktatuuride võidukäik 1930 aastail muutis ka propaganda igapäeavaelu lahutamatuks osaks. Varasemal ajal olid politikute võimalused rahva arusaamu mõjutatada piiratud. Uued vahendid muutsid propaganda aga tõeliseks ajupesuks. Raadio ja kio eelis oli see, et nndega sai pidevalt ning korraga mõjutatada miljoneid inimesi, ilma et poliitikud peaksid isikult neid nägema või nendega kohtuma. Riigialamate meelsust võis suunata kõikjal tööl, kodu, kinos, tänavatel.Diktaatprid pöörasid inimest mõjutamisele suurt tähelepanu, kasutades selleks tõde, pooltõde ja ka lausvalet. Ka demokraatlikud valitsusd kasutasid agaralt propagandavõtteid sise- ja välispoliitilises võitluses. Poliitilise propaganda kõrval hoogustus ka reklaam, mis kutsus tarbijaid üles kulutama raha ning ostma tarbekaupu. Paraku jäi paljudes riikides
arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud
kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud. Sellegipoolest üritati leida sellele lahendus, luues monumentide komisjon, Louvre kunstimuuseum ja rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele. Lisaks loodi seadus avalike raamatukogude rajamise kohta üle riigi. Monarhia kukutamisega muutus Prantsusmaal kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse. Seniste arusaamade järgi oli peetud oluliseks riigialamate lojaalsust valitseja ja kiriku suhtes ning ühtlasi oli tunnustatud ka aristokraatia eesõigustatud seisundit ühiskonnas. Prantsuse revolutsioon aga purustas ustavuse kuningale, kirikule ja aadelkonnale, ning see asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale. Deklaleeriti, et võimu ainsaks seaduslikuks allikaks on rahvas, ühiskonnaelu politeseerus. Erinevate poliitiliste vaadete eksisteerimine sai normiks, rahva enda poole võitmiseks tuli tollastel
hääbuvas" Euroopas parem ja täiuslikum kord ning päästa hukkuv maailm. Ühendada kõik õigeusklikud kirikud Moskva alluvusse ja vabastada slaavlased võõramaisest ikkest. Tol ajal tähendas see Balti aladel vene keele kui riigikeele kasutusele võtmist kõigil haldusaladel ning tugevat survet luterlikule kirikule. Vene tsaaririigi rahvuspoliitika põhimõtted ja suunad joonestusid üsna jõuliselt välja 19. sajandi lõpuveerandil. Selle põhiideeks oli riigialamate jaotamine etniliste ja usuliste tunnuste järgi kaheks erinevaks rühmaks. Esimese ehk põhirühma moodustasid õigeusklikud venelased, kui "kõige väärtuslikum" rahvuslik osa ehk nn. riiklik rahvus. Teise rühma moodustasid väheväärtuslikud muulased ja võõrusulised, kes pidid vastuvaidlematult alluma tsaaririigi võimule. Sellise riikliku rahvusidee põhjal omasid venelased tunduvalt rohkem õigusi kui muulased
Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil. 5 Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on lloomulik suhe, riik on kunstlik riik saab tekkida vaid inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete, sealhulgas sõpruse ja poliitika, alus. Riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist arvab, et riigis tekib iseeneselikult sellest eristub ühiskond. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve (au, materiaalne kasu) 5. 18
Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, selle lahingukorda viimiseks ei läinud kaua aega. Alalise armee komplekteerimisviisiks jäi endiselt vabatahtlike värbamine, hiljem 6 lisandus ka sundvärbamine, mida teostas riik. Lisaks värbamisele rakendati mitmel pool riigialamate rekuteerimiseks väeteenistusse ka sõjaväekohustust. Sõjaväkke mindi põhiliselt raha teenima, mõni üksik liitus ka huvi pärast. Teenistusse võeti mehi kindla lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks, mõnikord ka vanaudesni, see aga tähendas, et sõdur kaotas oma tsiviilelu. Alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks. Jalavägi oli varustatud piikide ja tulirelvadega. Täägi kasutuselevõtuga kadusid piigid, ning jalaväe relvastus ühtlustus. Jalaväe peamiseks
Nõnda siis juhtuski, et Ludwig II sülitas oma ministritele tuld ja tõrva, kaitses end maapäeva eest, kaitses end kodade konservatiivse enamuse eest, kes ei ohjeldanud Baieri valitsuse keisririigisõbralikku poliitikat, millele ta oli kõigiti vastu, ning kes hindas ja toetas ministrite riigikirikupoliitikat, millega ta oli kõigiti nõus. Ludwig II, kes soovis avalikkuse ees esineda kui kuningas Jumala armust, olla seega lülitatud ka usklike ja kirikutruude riigialamate palvetesse, oli omaenda seisukohal, mis kattus suures osas riikluse kandjate orientatsiooniga. Nii Ludwig II kui ka tema valitsus pidasid eksimatuse dogmat riigile ohtlikuks. Kõige meelsamini oleks kuningas vallandanud iseennast, jätnud maha oma maa, kus tal valitseda ja juhtida ei lastud, ning otsinud uue, Baierist võimalikult kaugel. LOOBUMINE JA VÄLJAPÄÄS
Selline võime on võim (power). Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon au Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Thomas Hobbes: Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Hobbes'i arvates oli iga elusolendi näol tegemist masinaga. "Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese kunst, nii nagu paljudes teistes asjades, ka selles, et ta oskab teha kunstlikku looma
sugulastevahelisest kiindumusest, abielust, tuttav-olemisest; enamik inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ning erinevad seega sõprusest. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist 14 Hobbes: sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil, sõpru hoiab koos kasu/nauding, riiki riigialamate hirm valitsuse ees; sõprus on loomulik suhe, riik kunstlik; riik tekib inimestevahelisest kokkuleppest Mandeville: omahuvi kõikide inimsuhete alus, riik on kunstlik ja põhineb hirmul; riigis tekib iseenesest sellest erinev ühiskond, mille aluseks on omahuvi; inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust
Lõpuks loobuski riik eraettevõtjate vahendusest ja hakkas ise sõjaväge korraldama. Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei läinud enam pikka aega. Alalise armee komplekteerimisviisiks jäi endiselt vabatahtlike värbamine, hiljem lisandus ka sundvärbamine. Kuid värbamist teostas nüüdsest riik ja mitte enam eraettevõtja. Lisaks värbamisele rakendati mitmel pool riigialamate rekuteerimiseks väeteenistusse ka sõjaväekohustust. Sõjaväeteenistusse astute mitmetel motiividel.Paljudele pakkus ta elatist ajal mil tsiviilelu seda ei võimaldanud. Kuid väeteenistusse mindi ika elu muutmise eesmärkidel või lihtsalt seiklushimust. Valdav enamik mehi sattus sinna siiski majanduslikel põhjustel. Teenistusse võeti mehi kindla lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks.Mõningates riikides hoiti mehi armees kuni vanaduseni
sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne ,,sõprus iseendaga". 4) Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist aga väidab, et riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv ,,ühiskond" (hõlmab nii majandussfääri kui ka kodanikevahelist avalikku suhtlust). Ka
ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetottu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus on vahend võimu saavutamiseks. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik-riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga. et omahuvi on kõigi inimsuhete alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist väidab aga, et riigis tekib iseneseslikult sellest eristuv ühiskond. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve. 5. 18
Selline võime on võim (power). Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon au Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Thomas Hobbes: Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel 10 Bernard Mandeville nõustub Hobbes'iga, et omahuvi on kõigi inimsuhete alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist väidab aga, et riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv "ühiskond" (hõlmab nii majandussfääri kui ka
Proovime kirjutada aforisme eestlusest Need aforismid on misantroopilised inimest hukka môistvad miseo on vihkan, filantoopia on inimese armastus, Moliere teos "Misantroop" arutleb nende probleemide üle KIRJUTA VAHELE SISU Tunnikontroll 1. Baroki tunnusjooned ja esindaja 2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4
Selline võime on võim (power). · Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon au · Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Sõprus, poliitika, ühiskond o Thomas Hobbes: · Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil · Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. · Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel Bernard Mandeville · Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus · ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. · Erinevalt Hobbesist väidab aga, et riigis tekib iseeneseslikult sellest eristuv "ühiskond" (hõlmab nii majandussfääri kui ka kodanikevahelist avalikku suhtlust)
tulust. Maksukrediit on maksuseadusega lubatud summa mahaarvamine maksust. Soodusmaksumääradega luuakse mitmesugustele tegevustele soodsamaid tingimusi. 48.Fiskaalsed ja mittefiskaalsed eesmärgid maksustamisel. 49.Ekvivalentsusprintsiip ja maksevimelisuse printsiip maksustamisel. Ekvivalentsuse printsiip Ekvivalentsus printsiibis väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Nii õigustab ekvivalentsuse printsiip maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Idee järgi peaks maksustamisel lähtuma kasuekvivalentsusest hindamaks, üheltpoolt, milline on maksumaksja kasu riigi poolt maksude eest osutatavatest teenustest ja, teiseltpoolt, tema kasu 22
Kas eksperdid ikka saavad inimestele ette öelda, mida neil tuleks oma elus soovida, milliseid väärtusi hinnata ja eesmärke seada, kuidas õnnelikuks saada? Tänapäevase arusaama järgi ei ole see võimalik. Vaatleme mõningaid olulisi külgi ideaalriigi toimimises. Nagu juba korduvalt vihjatud, on riigi üheks keskseks ülesandeks kodanike kasvatamine. Pole liialdus, kui öelda, et ideaalriik on suur kasvatusinstitutsioon. Valitsejad peavad selgeks tegema, millised on riigialamate eeldused ning millisesse ühiskonnakihti nad vastava kasvatusega seeläbi peaksid kuuluma. Riik peab igale lapsele andma samasugused hariduse saamise võimalused. Edasine sõltub juba õppija suutlikkusest ja häälestusest. Haridusteel on kolm etappi: 1. Üldine, s.o kõiki haarav, kasvatus sünnist kuni 20. eluaastani. Mäng, gümnastika ja muusika (kõik muusadesse ja vaimsesse arenemisse puutuv) on haridustee sel etapil kesksed
“Meie sõprus Étienne de la Boétie’ga on võrreldamatu… selle ainus mudel on Thomas Hobbes: ta ise” Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil “Üks hing kahes kehas” (Aristoteles)… Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees - see on midagi nii haruldast, et oleme sellest vaevalt kuulnud Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik – riik saab tekkida ainult - see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga inimestevahelise lepingu tagajärjel Sõpruse eksklusiivsus Bernard Mandeville
valdkonnas. 19.saj teise poole alguses toimus talupoegade palvekirjade esitamine võimudele. 1860.aastatel muutus see massiliseks. Kõige suurem ettevõtmine 1864, kui Vene tsaarile esitati kollektiivne märgukiri, alla oli kirjutanud suur hulk talurahva esindajaid, novembris see esitati. Otseseid tagajärgi see kaasa ei toonud. 1860. aastate reformid Üldnimetaja mitmetele seadustele. Seaduste puhul on ühine, et kõik võeti vastu riigivõimu initsiatiivil, nende eesmärgiks oli riigialamate seisundi ühtlustamine. Parandada talurahva olukorda, ühtlustada talurahva olukorda teiste elanikkonna kihtidega võrreldes. Nimetatud ka kodanlikeks reformideks, viide riigikodanike seisundi ühtlustumise momendile. Passikorralduse seadus 1863. Mõisnike kodukariõiguse kaotamine 1865. Uus vallaseadus ehk maakogukonnaseadus1866. Mõisnikud kaotasid kontrolli talurahva omavalitsuse üle. Võimude lahususe põhimõte vallaasutustes. Tsunftisunduse kaotamine 1866.
rändasidki välja Krimmi ja mujale. 1861 valmis Peterburi-Moskva raudteeliin, mis hakkas puudutama ka väljarändamisliikumist. Maltsved tuli 1865 tagasi Eestisse, loobus usutegevusest ja tegeles mingi ärimajandusega edasi. Maltsved oli ühelt poolt usuline liikumine kuid lisaks ka sotsiaalne liikumine (protestiliikumine tingitud talurahva raskest olukorrast). 1860nedate aastate reformid- Need reformid anti eelkõige välja riigivõimu initsatiivil. Eesmärgiks oli riigialamate seisundi ühtlustamine. Nimettud ka kndanlikeks reformideks. Passikorralduse seadus 1863- olulisel määral kergendas talupoegade liikumisvabadust. 1865- kaotati mõisnike kodukariõigus. 1866 aastal ihunuhtlust karistusena piiritleti ka kohtute poolt. Muutus palju piiratumaks kui enne oli. 1866- vallaseadus. Oli oluline osa ka talupoegade protestiliikumisel ja palvekirjadel. 1866- kaotati tsunfisundlus 1866(liivimaal) ja 1869 (eestimaal) kaotati aadli ainuõigus rüütli/eramõisate omamisele
Omakasupüüdlikke suhteid saab stabiilsena hoida ainult poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Iga kodaniku kohustus olla kuulekas ja kohusetundlik, et suhteid stabiilsetena hoida. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ja riigist Hobbes, Mandeville: · Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Omakasupüüdlikkus, sõprus on vahend võimu haaramiseks, hüvede saavutamiseks. · Sõpru hoiab koos kasu, nauding. Riiki hoiab koos riigialamate hirm valitseja ees. · Sõprus on loomulik suhe. Riik on kunstlik suhe, mis saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tulemusena. Mandeville: riigis tekib iseenesest riigist eristuv "ühiskond". Ühiskond põhineb ka omahuvil, sest inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve (au, materiaalne kasu). 5. 18.saj valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Inimene on loomult sotsiaalne, ta saab sõpradest puhast naudingut
mida kasutati tugevate inimeste palkamiseks) · rikkus · teenrid, sõbrad (vahend võimu suurendamiseks) · reputatsioon · au · Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Sõprus, poliitika, ühiskond Thomas Hobbes: · Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil · Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees (seaduste rikkumise ees) · Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel Bernard Mandeville · Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. · Ent erinevus: idee, et riigis tekib iseeneseslikult sellest eristuv "ühiskond". See
annaabi.ee 
