RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus.
majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.
Burks, kinopilet, tossud. Ühishüvis sotsiaalselt väärtust omav kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Tasuta. Hüvis ammendamatu. Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda. Tarbimist ei saa välistada. Tarbijate hulk pole tähtis. Valgusfoor, rand, mnt. 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend Riigieelarve riigi tulude ja kulude plaan üheks eelarveaastaks. Aluseks eelmine aasta, majandus prognoosid, valitsuse eesmärgid. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Ministeerium esitab soovid. Valitsus koostab. Eelarve projekt saadetakse riigikogusse. Nii tagatakse rahvaesindajate kontroll riigi raha kasutamise üle. Menetletakse parlamendis pikalt ja põhjalikult (3 korda). Kinnitab parlament. Eelarve tasakaal kulud ja tulud võrdsed. Eelarvedefitsiit kulud ületavad tulusid. Lisa eelarve tulud ületavad kulusid. Reservfond tagavara raha, millega kaetakse ootamatuid kulusid. Rahandusaasta ehk
Ühishüvitis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamine: 1) Valitsus kogub ministeeriumitelt nende rahasoovid 2) Valitsus teeb kärpeid, et kulud ja tulud tasakaalustada 3) Ministeeriumite rahasoovide kooskõlastamine 4) Riigieelarve menetlemine Riigikogus 5) Parteide parandusettepanekud 6) Parlament hääletab. 7) President kuulutab seaduse välja. Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika eelarve tasakaalustamine, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve defitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud
Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraha- niisuguses olukorras koostab valitsus lisaeelarve. Majanduslik aspekt-pakub rohkem ühishüviseid,maksta enam toetusi abivajajatele Sotsiaalne aspekt-maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Kohalikud maksud eestis: isikumaks,kohalik(täiendav)tulumaks,müügimaks,paadimaks,mootorsõidukimaks,looma- pidamismaks,lõbustusmaks,reklaami-ja kuulutustemaks,teede ja tänavate sulgemise maks Makskoormus-kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust(skp) Maksumäär-protsendina väljendatud tulu-või hinnaosa,mis tuleb maksuna ära maksta(nt eestis käibemaksumäär20%) Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted,astmeline-mille kohaselt suurematelt tuludelt
Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majanduse arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu. 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist riigikogus. 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Riigieelarve on oluline, kuna näitab, milleks riik raha kogub ja kulutab. Eelarve kaudu toimib kogu riigielu korraldamine. Parandab riigi ja rahva heaolu. Eelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel.
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele.Käibemaksu makstakse ostu-müügi tehingutelt (18%)
Mis on ühishüvis? ÜHISHÜVIS Miks ühishüviseid pakutakse? Milliseid ühishüviseid kasutad? Et tasakaalustada toimetulekut kõigis Haridus, TV, tänavavalgustus, ühiskonnakihtides. Mererand, Spordihoone. Sotsiaalse heaolu tagamine. 6. Riigieelarve on rahaline plaan laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusliku arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus, võtab vastu Riigikogu ja kuulutab välja president. Riigieelarve koostamine : 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3
MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE:
6. Selgita mõisted: erahüvis, ühishüvis. Too näiteid Erahüvis- kaup/teenus, mida vahetatakse turu kaudu ja mille pakkumine/nõudmine toimub eraviisiliselt. Nt: hamburger, tossud , kinopilet. Ühishüvis - sotsiaalset väärtust omav kaup/ teenus, mida jagatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid. Nt: raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, mererand § 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend 1. Mis on riigieelarve? (põhjalik seletus ja näited) Eeldatavate laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste plaan eeloleva ajavahemiku (harilikult aasta) kohta. Näiteks riigieelarve tulud on 5,6miljardit eurot, ja kulud 5,9miljardit eurot. 2. Kas ja miks on eelarvet vaja? Jah, eelarvet on vaja, et kontrollida riigi tulusid ja kulusid ning et õigesti riigi rahaga ümber käia. 3. Kuidas kujuneb riigieelarve? Kirjuta kavapunktidena ja lisa selgitused, millistel võimuorganitel milline roll?
Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine
Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine
Kordamisküsimused ühiskonnaõpetuse kontrolltööks. Õpik § 4.4.-4.6. 1. Mis on riigieelarve? Rahaline plaan eelarve jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta 2.Mis on Eesti riigieelarve peamised tulud ja kulud? tulud- maksud kulud- rahva elatusjärje edendamine, sotsiaalne kaitse, haridus, tervishoid 3.Kuidas koostatakse riigieelarve? koostab valitsus, võtab vastu riigikogu.laekumisi pole teada,tegemist on hinnanguga,aluseks on eelmise aasta e.a 4.Mis on riigieelarve koostamisel aluseks? eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid 5.Miks on oluline riigieelarve tasakaal? sest muidu tekib eelarve puudujääk, ja võlad 6.Mis on eelarvedefitsiit? olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused?
RIIGIEELRVE Riigi kulude ja tulude plaan mingi eelarveperioodi kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel Selle koostamise aluseks on: ● Eelmise aasta eelarve ● Majandusarengu üldised näitajad ● Valitsuse üldised eesmärgid Koostamine: ● Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid ● Valitsus teeb koostöös ministeeriumidega rahasoovides muudatusi või kärpeid ● Riigieelarve seaduseelnõu saatmine Riigikokku ● Riigieelarve seaduseelnõu 3 lugemist Riigikogus, mille käigus toimub ettepanekute ja paranduste tegemine seaduseelnõus ● Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus ● President kuulutab riigieelarveseaduse välja Puudujääk: Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Kuidas kaetakse
VALITSUSE OSA MAJANDUSES (2. KT) 1. Turupuudulikkus- turg ei suuda lahendada kõiki pakkumise-nõudmisega seotud probleeme. Väljendub kolmes valdkonnas: 1) MITTETÄIELIKUS KONKURENTSIS · Valitsuse ülesanne on suurendada konkurentsi. · Seadusandlusega, selle väljatöötlemine. 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVATES POSITIIVSETES JA NEGATIIVSETES KÕRVALMÕJUDES. · Riik püüab negatiivseid kõrvalmõjusid ära hoida ( nt kehtestav maksud või keelab millegi täiesti ära) 3) ÜHISHÜVEDE PAKKUMINE · Ühistransport ( natuke peab inimene ise ka maksma, piletihind) · Põhi-ja keskharidus tasuta · Põhikoolis on toit tasuta · Avalikud teenused- seda pakuvad kesk-või kohalik omavalitsus. 2. Riigi/valitsuse majanduslikud ülesanded 1) Turupuudulikkuse vähendamine 2) Eraomandikaitse 3) Seadusandlus 4) Tagada majanduslik stabiilsus ja ka raha stabiilsus
Eesti Panga amettise nimetamine: president nimetab kandidaadi, riigikogu kinnitab ametisse 1) Fikseeritud vahetuskurss ankruvaluuta suhtes (1 euro=15,64664 krooni) 2) Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega 3) Valuuta on täielikult konverteeritav Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Üledandeks on eelarve tasakaalu säilitamine. Fiskaalpoliitika teostajaks on valitsus. Riigi eelarve ei toih olla rohkem kui -3% SKP-st. Kreekal on sellega kõige rohkem probleem. Tööturg Tööealine rahvastik (15-74 aastased). Jaguneb: 1) Aktiivseks ehk tööjõud: hõivatud (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised) ja töötud
Töötu - 6. Milliseid võimalusi pakub töötule töötukassa? Töötu toetus, töötuskindlustushüvitis, ettevõtluse alustamise toetus, palgatoetus Võimalik saada tööalaseid koolitusi: täiend- või ümberõpet, informatsiooni vabade töökohtade kohta, tööotsingu nõustamist, karjäärinõustamist. 7. Mis makse, mis %ga tasub töövõtja, milliseid aga tööandja 2015.a.? Töövõtja e töötaja oma palgast: tulumaks (20%), töötuskindlustus (1,6%), kohustuslik pensionikindlustus (2%) Tööandja: sotsiaalmaks (33%), töötuskindlustus (0,8%) 8. Miks on noorte tööpuudus kõrge? Millised on noorte töötuse vähendamise võimalused? Noored ei lähe madala palgaga ja halbadele töökohtadele. Teha noortele noortepäraseid töökohti; korraldada täiendõpet, kursusi, praktikat. 9. Mida tähendavad järgmised maksud: füüsilise isiku tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid
Totalitaarses riigis: 15 ei toimi võimude lahususe põhimõte 16 valitseb juhikultus 17 ühe partei ja ühe ideoloogia (=mõtteviisi) juhtiv seisund 18 võistlevad parteid ja ideoloogiad on kõrvale tõrjutud või lausa keelatud 19 kodanikuõigused on äärmiselt piiratud ( 7) repressioonid (= Diktatuuris on inimene RIIGI jaoks. Demokraatias on riik INIMESE jaoks. Riigieelarve Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Riigieelarve koostamine: 20 valitsus koostab eelarveprojekti 21 Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas) Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks. Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
EELARVE numbriliselt väljendatud rahaline plaan, TULUDE ja KULUDE suhete väljendamiseks. * Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub. * Kulud väljaminekute arvestus, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. *Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted. Koosneb kahest valdkonnast : 1) maksupoliitika 2) kulupoliitika Maksusüsteem kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem ei sõltu sissetuleku suurusest. Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu.
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke
Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM])
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist MKS §-s 49 sätestatud alustel. lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4
Lisaeelarve jooksva rahandusaasta täiendus võib olla positiivne või negatiivne. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Tulumaks pannakse juurde inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks makstakse juurde ostumüügi tehingutelt. Maksusüsteemid ja nende analüüs Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Proportsionaalne maksusüsteem selle puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25000 eurot aastas. Proportsionaalne maksumäär on 22%. Eestis on lihtastmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis on kuus 144 eurot ja aastas 1728 eurot. Progresiivne maksusüsteem ehk astmeline maksusüsteem selle põhimõte on see, et mida rohkem sa raha saad, siis seda rohkem sa pead riigile ära andma.
Segamajandus Kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. - Eestis on välja kujunenud segamajandussüsteem. Eesti maksusüsteem Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla-või linnavolikogu poolt haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega, kus peavad olema märgitud maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja , maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord
Segamajandus on kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist: - eraomandi, - konkurentsi, - vaba ettevõtluse, - turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui ka tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne st et ressursid suunatakse sinna,kus alternatiivkulud on väikseim. Efektiivusust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral.
kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud
Heaoluökonoomika põhiteoreem: Pareto-efektiivsus, täielik konkurents, keegi ei saa kasu, ilma, et keegi saaks kahju! Pareto-efektiivsus ütleb, et ühiskonnas ei raisata ressursse, kuid ei ütle, et ressurside jaotus oleks õiglane. Heoluteooria teine teoreem: kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest. Korrigeerimine toimub läbi ümberjaotuses valitsus kehtestab maksud ja annab toetusi) Parim ja õiglaseim jaotus sõltub riigi poliitikast. Selleks, et saavutada rohkem õiglust tuleb osa efektiivsusest ohevarada! Põhjused, miks sissetulekud isikute vahel erinevad: 1. Erinevused jõukuses – need isikud, kellel on kinnisvara või aktsiaid, saavad tulu ka oma varalt. 2. Erinevused inimkapitalis – suurem hulk akumuleeritud inimkapitali tagab suurema sissetuleku ehk talent lubab suuremat sissetulekut. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
