Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riietumise etikett". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lips, ülikond, kanta, riietuse, smoking, frakk, vest, kutsel, kostüüm, riietust, kikilips, nööp, kingad, daam, rõivas, särk, püksid, sokid, kindaid, ?frakk, pintsak, fraki, gala, ehted, riietuses, riidest, säär, teenindaja, kleiti, ?smoking, pidulike, pluus, õhtukleit, suvise, nööbid, vöö, taskus, nahast, asendada, rahvariiete, käekellPäeval kantakse reeglina (ka hõbedast ja kullast) ehteid, millel pole säravaid kivisid. Päevase pidulikuma sündmuse puhul võib alati kaela panna pärlid. Õhturiietuse juures kantavad ehted peavad kindlasti sobima nii tualeti kui meigiga nad võivad vikerkaarevärvides särada. Hoiduda tuleb vaid omavahel sobimatutest ehetest. Ärge end ehetega üle koormake!!!! NB! Piduliku õhtusöögi juures ei kanta sportlikku käekella. See reegel kehtib ka meeste puhul. Aga abielu- ja kihlasõrmust kantakse alati ja igal pool. Laulatussõrmus e. abielusõrmus, lihtne kullast võru, nagu me seda praegu kanname, tuli kasutusele alles 19. saj. keskpaiku. Enne seda kanti kihlasõrmust, mis pärast abiellumist täitis siis ka abielusõrmuse funktsiooni. Nii kihla- kui abielusõrmuse õige koht olevat vasaku käe neljandas sõrmes, kust vana-egiptuse uskumuse kohaselt kulgeb veresoon, vena amoris, otse
00 - pidulik - seistes või istudes - riietus määratud - abikaasadega - kodus KUTSED · Kõik kutsed peavad sisaldama: 1. kutsumise põhjust 2. päeva, kuupäeva, kellaaega (aastat) 3. kohta 4. riietust (vajadusel) 5 · Kutsed võivad olla: 1. Trükitud (tühiku või punktiiriga nime jaoks) 2. Osaliselt trükitud (poolametlik) 3. Käsitsi kirjutatud (mitteametlik) · Kutse kirjutatakse kolmandas isikus · Kutse kirjutatakse või trükitakse mustaga valgele paberile
sigarite süütamise tikke, mis on tavalistest tikkudest tunduvalt pikemad. Sigarit ei süüdata kunagi tulemasinaga või küünla tulest! Erinevalt sigarettide suitsetamisest ei raputata sigarituhka väga sageli ning hoitakse pikka aega sigari otsas, et tagada tubaka põlemiseks vajalik temperatuur. Kui sigar kustub, pole viisakas seda koheselt uuesti süüdata. Kallist ja kvaliteerset sigarit ei jäeta pooleldi kasutatuna tuhatoosi. Riietus Millest koosnevad ülikond, frakk ja smoking. Visiitülikond koosneb mustast kuuest, mustast vestist ja tumehallidest triibulistest või ilma triipudeta pükstest. Nõutav on valge särk, mille juurde kuulub pikk seotav tumehall või must-valges toonis kaelaside. Visiitülikonda kantakse visiitidel, ennelõunastel vastuvõttudel, pidulikel istungitel. Visiitülikonna juurde kuuluvad mustad nahkkingad ning valged või hallid ilma voodrita nahkkindad.
käekella. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. Kikilips on vestiga ühte värvi. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Smoking Smoking on õhtuülikond ja seepärast kantakse seda ainult pärast kella kuut õhtul kas teatris, pidulikel õhtusöökidel, tantsupidudel või üritustel, mis toimuvad elegantsetes hotellides ja klubides. Traditsiooniliselt õmmeldakse smoking peenest mustast villasest riidest. Smoking võib olla ka valge. Sel juhul on püksid valged või mustad. Kuid tänapäeval on kasutusel ka tumesinisest, veinipunasest materjalist smokinguid. Smokinguga kantakse murtud nurkadega püstkraega valget särki. Etiketi järgi kantakse smokingu juurde musta lipsu, ka siis, kui smoking on valge. Veel mõni aeg tagasi pidi härrasmees oskama sõlmida kaelasidet "liblikaks." Smokingu reväärid on siidist, pükste küljeõmblustel satiinpael
Singirullid küüslaugu-juustutäidisega 125 g Viilutatud sink 250 g Riivjuust 3 küünt Küüslauk (hakitud) 1 dl Majonees sool, pipar Sega kokku riivitud juust, küüslauk, majonees ja maitseained. Laota singiviilud lauale, tõsta igale viilule lusikaga juustu-küüslaugumassi ja keera singiviilud rulli. Pane paariks tunniks külmikusse. Riietus Fourchette-vastuvõtu puhul märgitakse kutsele tavaliselt kas smoking või frakk. See tähendab, et naine peab kandma vastavalt kas kokteilikleiti või ülipidulikku, pikka õhtukleiti ehk galakleiti. Kingad, käekott ja muud aksessuaarid peavad sobima kleidi või kostüümiga. Kott võiks soovitatavalt olla väike. Smoking: Smokingit kantakse õhtusöökidel, teatri- ja ooperietendustel või üritustel, mille puhul kutse seda ette näeb. Smoking on reeglina musta värvi. Valge smokingi korral on püksid kas valged või mustad
stilettodega Mehed : Mehed kandsid triibulisi või ühevärvilisi halle ja musti ülikondi, pintsakud olid nii ühe- kui ka kaherealised ning reväärid olid kindlasti laiad ja pikad. Püksid olid laiad, lipsud erksavärvilised ja käsitsi maalitud. Värvilised meestesärgid leidsid tunnustust ka konservatiivsete ärimeeste ringkondades. Vabaajariided said populaarsemaks kui iial varem: igal endast lugupidaval mehel oli olemas sportlik tviidist pintsak, päevasärk, kootud vest, ruudulised püksid ja kitsas lips. Meessoost biitnikud kandsid kottpükse, avaraid sviitreid, nahkjakke, töömehepluuse ja kõike, mis musta värvi. Nende pruudid eelistasid musti sukkpükse, sirgeid seelikuid ja madalaid rihmikuid või baleriinikingi. Poiste juuksed olid pikemad kui sel ajal sobilikuks peeti, neiud aga pügasid endale enamasti nudipea. Greaser’id kandsid kitsaid teksapükse, mis pahkluuni laialt üles käänati,
Tiitel ja nimi kirjutatakse käsitsi) - osaliselt trükitud (sagedased vastuvõtud ettevõttes. Blankette saab kasutada erinevatel sündmustel) · mitteametlikud - käsitsi kirjutatud (kodused vastuvõtud) Mida tuleb kutsete koostamisel meeles pidada? · hea paber, mis on veidi paksem kui tavaline paber · tekst tumeda värviga, kutset ei voldita · soovitavad mõõtmed 15 x 10 cm või 18,5 x 12 cm · kõik nimed, tiitlid ja aadressid õiged Milline on oluline info kutsel? · Kes on kutsuja(d) Härra ja proua Saarel on au paluda Teid... Eesti Vabariigi suursaadiku ja pr Karul on au paluda Teid .... · Keda kutsutakse Tiitel ja inimese nimi kirjutatakse kutsele tavaliselt käsitsi · Põhjus, miks kutsutakse Kutsel on kirjas sündmus, mis põhjusel oleme korraldatavale üritusele kutsutud ja millisel viisil seda tähistatakse Olete palutud osalema koolitusfirma "Tarkur" 10. aastapäevale pühendatud aktusele ja sellele järgnevale "Pokaalile vahuveinile"
punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Kui sõja-aastatel ja neile järgnenud kitsastes oludes nii mõnedki ennustasid piduliku valge kleidi ja sinna juurde kuuluvate ehete ajahõlma kadumist ning muuseumieksponaatideks muutumist, siis tänapäeval võime tõdeda vastupidist: valge kleit, loor või peaehted ja
Hiljemalt kahekümnenda sajandi lõpuks oli moetarbija avastanud vabaduse vabalt valida. Tarbija valib oma rõivad selle järgi, kas minnakse tööle, puhkusele või nädalalõppu veetma, kas seisab ees ametialane 10 või eraviisiline kohtumine või on hoopis tarvis osaleda seltskondlikel üritustel, nagu vastuvõtud, kontserdid, ballid jms. Vabadus annab õiguse valida-otsustada ja valik langebki küllalt sageli sportlikku laadi riietuse kasuks, mida on lihtsam kanda ning korras hoida. Loobumine kindlaks otstarbeks määratud rõivaist võib sageli viia tõsiste maitsevääratusteni, ka rõivaste ja lisandite vahel. Polegi nii harv näha säravaid ehteid kombineerituna teksastiilis riietega, boad impregneeritud riidest mantlil, üleõlakotti pärastlõunakostüümiga, paksu tallaga saapaid siidkleidiga jne. Oma koha on leidnud ka nn unisex-rõivad.
tervitades kergitavad mehed kaabut, nokkmütsi, mitte aga vormimütsi, baretti, spordimütsi ega läki-läkit, naised ei eemalda kunagi peakatet, käed taskust välja ja selg sirgu. ESITLEMINE: kellele esitletakse kõrgemale ametikule, välismaalasele, naisterahvale, vanemale inimesele, grupile üksikisikut. Viisakas ei ole: enda, abikaasa ja lähisugulaste tutvustamisel kasutada ,,härra", ,,proua", ,,magister" ,,,doktor" jne määratlusi. 2.LOENG Soovitusi meestele: Tume ülikond, hele särk ja lips on alati klassikalised. Argipäeviti välditakse musta ülikonda, samuti pruuni (orja värv). Korrektne lips on siidist, värvilt tumepunane, sinine, hall või kollastes toonides. Ametliku rõivastuse juurde ei kuulu violetne, roheline, valge ega ka loomade, lindude ja paljaste naistega kaunistatud lipsud. Mood rikub reegleid! Rõivad olgu puhtad, põksid viigitud ja särk hoolikalt triigitud. Heledad sokid ei sobi tumeda ülikonna ja pükste juurde.
soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Pruudi peakate Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate, linik, rätik, müts või tanu, märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõtteks oli ka
Eesti pulma juurde kuulub enesest mõistvalt vahuveini joomine pruutpaari terviseks pärast registreerumist või laulatust. Pulmarong sõidab tavapäraselt läbi noorpaari kohtumispaigast. Kutsed pulma külalistele tuleks saata umbes kaks nädalat enne pulmi, et külalistel oleks aega sellele vastata. Samas suulist kutsumist ei kasutata, on ainult kirjalik kutse. Kutsele tuleb vastata kas suuliselt või kirjalikult. Vastamine aitavad täpsustada peo kohta tekkinud küsimustele. Kuigi kutsel peaks olema kirjas pulmapeo koht, aeg ja korraldus. Pruudi neiupõlve nime ,,ärasaatmine" võib toimuda erinevatel viisidel: saab nime uputada veekogu ääres või lasta raketiga, tuvidega või õhupalliga õhku. On ka selliseid juhtumeid, kus lastakse nimi pärjaga allavett, kaevatakse maa sisse, mille peale istutatakse puu ja ka mõnel juhul põletatakse nimi ära. Kindlasti on suureks traditsiooniks juba aegade hämerusest tänapäevani pulma avatantsuna pruutpaaril tantsida pulmavalssi
sajandil hakkas kohanema kahar seelik, algul ühevärviline, hiljem pikitriibuline, mis sai üldiseks 19. sajandil. Naised kandsid villaseid või linaseid piklikust kangalaiast õlgkatteid 19. sajandi keskpaigani (või kauemgi), kuigi need olid juba populaarsed muinasajal. Üldiselt kandis Lõuna-Eesti naine pikkade varrukatega, pilu või geomeetrilise tikandiga kaunistatud särki. Abielunaistel kuulus riietuse juurde ka tanu, mis oli tehtud valgest linasest riidest ning mida kaunistasid laubale jääv pits ja siidilindid kuklas. Meestel oli iseloomulik riietus ülikond, mis koosnes särgist, pükstest ja lühikesest kuuest. Erinesid ainult mulgi mehed, kes kandsid pikka kuube. Lõuna-Võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega ning Lõuna-Eestis levis venepäraseid jooni (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades). Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga Kagu-Eesti rõivastus, eriti
Tekkisid kõik need lõiked ja põhilised siluetid, mis oma põhijoontes on säilinud tänapäevani. Peaaegu täielikult kadusid feodaalse minevikuga seotud dekoratiivsed elemendid: pitside ja rüüsidega särgid, brokaadist vestid jms. Tekkisid odavad "luksusesemed" - nööbitav tärgeldatud krae,manisk ja kätised, mida laialdaselt kandsid inimesed keskklassist. Tunduvalt lihtsustusid kaelasidemed. Rõivad ei toonitanud vöökohta, kotitaolised. Frakk ainult õhturõivastusena. Päeval kanti kuube, pükse ja vesti, 1860-ndatel hakati neid tegema ühest riidest. Püksid pikad, mõõduka laiusega. Värvused: eelistati halli ja pruuni segatoone, esinduslikel puhkudel must. Suvel heledad kuid mitte erksad rõivad. Moes ruudulised ülikonnad ning peene musta- hallitriibulised püksid. RÕIVASTUS 1870-1890 Prantsusmaal said täieõiguslikeks moeloojateks moemajad. Naisterõivastus
Vajadusel eritingimused (parkimine, jätkupidu) Ametlik kutse Saadetakse välja vähemalt 4 6 nädalat enne ürituse toimumist Kutse adresseeritakse kindlale isikule ja üldjuhul ei ole seda võimalik edasi anda. Otstarbekas lisada märkus: kutse on isiklik. Ametlik kutse kirjutatakse alati kolmandas isikus Nt.The Ambassador of the Republic of Estonia and Mrs.... request the honour of the company of.... Kui kutsuja on kõrge positsiooniga isik, siis märgitakse kutsel ainult tema tiitel, kui kutse saadab kõrge ametiisik koos abikaasaga, siis lisatakse ka abikaasa perekonnanimi Ametlik kutse on lakooniline ja konservatiivne, vormistatud kvalitseetsele paberile Ametlik kutse Kui vallalist inimest soovitakse kutsuda koos kaaslasega, siis küsitakse temalt enne kutse saatmist, kellega ta soovib tulla. Kutsed kirjutatakse välja eraldi ja saadetakse peakülalisele. Kui kutsele on märgitud avec, siis on kutse kahele
Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti. Ülerõivaid kanti vähe. Levinuim oli nii naistel kui meestel keep. Ainult naised kandsid laia vateeritud keepi "rotund". Kuna naised olid tihti tubased, polnud neil ülerõivaid vajagi. Vajaduse korral kanti mitut kleiti üksteise peal ja õlgadele võeti rätik või karusnahkne krae. Tänaval liikudes kanti sageli maski. Barokkajastul algas teadlik moepropaganda riietust mitte tunda tähendas olla ajast maha jäänud. Ei olnud oluline omada palju riideid, peaasi, et olemasolevad oleks moodsad. Kuna moodsad luksusrõivad olid väga kallid, said neid endale lubada vaid väga jõukad inimesed ja nemadki vaid ühe komplekti. 1642.a hakati Pariisist iga kuu välja saatma elusuuruseid vahast mannekeene Pandora. Suur Pandora oli rõivastatud õhtukleiti ja Väike Pandora kodukleiti. Need reisisid läbi
Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes. Kultustseremooniatel kandsid printsid, ülikud, preestrid, preestrinnad ja mõnikord ka kõrgest seisusest naised eredavärvilist pikka rüüd ehk kitooni. Sirgelõikeline kitoon kattis keha kaelast kuni sääremarja või pahkluuni. Jahedamal ajal kaitses külma eest muu riietuse peal kantav villane või loomanahkne keep või lühike peleriin. Jalanõud: Ülikud kandsid väljas jalatseid, kuid arheoloogide arvates oldi ruumides paljajalu. Knossose palee treppide astmed on kulunud läveni, kuid edasi enam mitte. See viitab võimalusele, et lävel võeti jalad paljaks. Jalatsitest tunti susse, mokassiinilaadseid sokke, pahkluude ümber kinnituvaid sandaale, mille rihmad olid vahel helmestega 11
Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes. Kultustseremooniatel kandsid printsid, ülikud, preestrid, preestrinnad ja mõnikord ka kõrgest seisusest naised eredavärvilist pikka rüüd ehk kitooni. Sirgelõikeline kitoon kattis keha kaelast kuni sääremarja või pahkluuni. Jahedamal ajal kaitses külma eest muu riietuse peal kantav villane või loomanahkne keep või lühike peleriin. Jalanõud: Ülikud kandsid väljas jalatseid, kuid arheoloogide arvates oldi ruumides paljajalu. Knossose palee treppide astmed on kulunud läveni, kuid edasi enam mitte. See viitab võimalusele, et lävel võeti jalad paljaks. Jalatsitest tunti susse, mokassiinilaadseid sokke, pahkluude ümber kinnituvaid sandaale, mille rihmad olid vahel helmestega 11
positsioonitiitlid. Tiitlina kirjutatakse kutsele just see, kellena me oleme külalise endale kutsunud. Pöördumine on kas otsene või kaudne, kus pöördumist alustab kutsuja oma nime ja positsiooni esiletoomisega. Röördumistel on lugupidavam kirjutada tiitel ja inimese nimi kutsele kästisi. Kutsele lisatud märkus: kutse kehtib kahele saab kirjutada, kui on tegemist avatud pidulike sündmustega, kus ei koostata külaliste nimekirju. ? Sündmuse ja vastuvõtu nimetus. Kutsel on kirjas sündmus, mis põhjusel oleme korraldatavale üritusele kutsutud ja millisel viisil seda tähistatakse. ? Aeg. Kutsele märgitakse nädalapäeva nimetus, kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg. ? Vastuvõtu toimumise koht, kuhu märgitakse aadress ja vajadusel lisatakse vahelehel kohaaasend nind transpordi liikumine. ? Kutsuja. Kutse viseeritakse kutsujate poolt ja on kena kui seda tehakse iga kutse allkirjastamisega.
Peakateteks olid väikesed fantaasiarikkad kübarad, milledel sageli taga lindid. 20 1876. a vähenes kleidi maht, siluett muutus. Naine tundus pika ja saledana. Sageli rõivad nii kitsad, et takistasid liikumist. Kübarad olid kõrged kitsaste servadega, sulega kaunistatud. Meesterõivastuses valitses "suurlinnamood". Kanti peamiselt poest ostetud rõivaid. Alates 1875. a oli põhikohal ülikond heast inglise villasest riidest, püksid, pintsak ja vest ühest materjalist. Särk sarnanes tänapäeval kantavaga. Pidulikul särgil oli allapööratud nurkadega kõrge krae. Peakatteks oli põhiliselt silinder. Alates 80-ndate keskelt jäik kitsa servaga viltkübar. Alates sellest perioodist muudatused meesterõivastuses väikesed. muutuvad põhiliselt pintsaku, mantli ja pükste laiused, pikkused, kraede ja revääride kuju, nööpide arv, vesti
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
klientidele pühenduda, hetkevõimalust enam hiljem 3,7% kõnnak tagasi ei saa. 2,6% jalad 1,8% õlad jne. Nagu tähele panna, on näo detailid suhteliselt harvemini tajuobjektideks kui üldisemad tunnused. Seega on teeninduses tähtis see, milline on sinu üldine väljanägemine (siit riietuse osatähtsus), mitte niivõrd see, kas su suu on seda või teist värvi jne. Välistunnuseid on võimalik maskeerida. Head näited selleks annab moe ja näitekunst. 17 Orienteerumaks paremini suhtluspartneris tahame teada tema seisundit , et arvestada seda info
Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
väraval kinni peab härra ülikooli rektor oma kõnega. Niipea kui kõr-geaulikum kardinal siia jõuab, alustame kohe.» Kindlasti ainult see,Jupiteri vahelesegamine päästis surmast neli õnnetut paleefoogti seersanti. Kui meil õnn oleks olnud seda väga tõepärast sündmust ise välja mõelda ja kui meil järelikult vastust tuleks anda madam kriitika ees, siis ei saaks meie vastu tarvitada seda klassikalist ütlust: Nec deus intersit K Muuseas oli Jupiteri kostüüm väga kena, ja kogu tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis musta sametiga ületõmmatud raudrüüd kuldnaelapeadega, peas oli tal kahe otsaga müts kul- 1 Ja ärgu jumal vahele tulgu (lad. k.). 19 latud hõbedast nööpidega; ja kui poleks tal olnud põse-puna ja suurt habet, mille mõlema varju ta nägu jäi, poleks tal käes olnud kullatud papist rulli, mis täiskü-litud litriribadest
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
