Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja
aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas sätestas inimeste põhivabadused zirondiinide kukutamise ning tõusis (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks
· Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus · Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad. Toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) · Soo saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus:
Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla. Ühe põhjusena, miks revolutsioon radikaliseerus ning valitsev kiht üha ebapopulaarsemaks muutus, võib välja tuua just valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Kuningas Louis XVI oli lihtsalt valitsemiseks sobimatu, huvitudes vaid puusepatööst ning hobiarhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinette'i süüdistati aga priiskamises ning armukeste pidamises. Suurt
10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1
ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja kutsusid kokku oma poolehoidjad, et kätte maksta. Iseloomusta revolutsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi! Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa
4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine PRANTSUSE REVOLUTSIOON Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul: -Louis XIV valitses 1774 aastast prantsusmaad, absolutistlik monarhia. -ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, selle tõttu halvenes riigi üldine majanduslik olukord -1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest
14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess)
• 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus
Rahvuskaardil oli punasinine kokard mütsi ees need olid Pariisi linna värvid. Rahvuskaardi juhiks sai La Fayette. Kuningas paneb need värvid oma valgele kraele ja kujunevad Prantsuse rahvusvärvid. Pariisis on nälg ja tööpuudus, sisepoliitilised võitlused (Neckeri vallandamine) toovad kaasa ülestõusu, 14. juuli vallutab rahvas Bastille, sündmus mida peetakse revolutsiooni alguseks. Kui kuningas seda kuuleb, küsis ta, kas tegu on mässuga ja talle vastati, et ei, see on revolutsioon. Bastille lammutatakse ja tema kohale pannakse silt ,,Siin võib tantsida". ASUTAVA KOGU tegevus 1789. aasta 5. august Asutav Kogu võtab vastu otsuse seisuste eesõiguste likvideerimise kohta. 26. augustil ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Selles oli 17 punkti, millest toome olulisemad. · Inimesed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikelt võrdsena. Ühiskondlikud erinevused võivad rajaneda ainult ühiskasul.
valitsuse. Nende toetajaskonna moodustasid haritlased, rikas kodanlus, kapitalistliku majandussüsteemi pooldajad. Vasakpoolsed olid ka montanjaarid. Valitsus kuulutab ennetavalt sõja Austriale ja teistele Euroopa riikidele, kes temaga liitusid. 10. augustil 1792 algas Pariisis taas ülestõus, vallutati kuningaloss ja kuningas ise vangistati. Kuningast oli saanud kodanik nimega Louis Capet (mingi Bock). Veel samal õhtul kutsus Seadusandlik Kogu kokku uue rahvaesinduse Konvendi. 22. septembril 1792 kuulutatakse välja vabariik. Konvent pidi otsustama kuninga surmanuhtluse küsimuse. Iga saadik pidi isiklikult ja avalikult oma arvamuse välja ütlema. Otsus: kuningas tuleb hukata, seda ka tehti 21. jaanuaril 1793. Konventi kuulusid parempoolsed zirondiinid, kes ei pooldanud revolutsiooni jätkamist, vasakpoolsed jakobiinid, kes pooldasid revolutsiooni jätkamist ja soo, kellel polnud kindlaid poliitilisi seisukohti
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
seadusi, hääletab riigieelarvet valged kinnisvaraomanikud Täidesaatev võim USA president + valitsus valitakse 4 aastaks rakendab seadusi, juhib sõjaväge valijamehed, mis moodustuvad valgetest kinnisvaraomanikest Kohtu võim Ülemkohus 9 eluks ajaks nimetatud kohtunikku kontrollib presidenti, õiguslik järelvalve NB! Valimisõigust polnud naistel, mustanahalistel, indiaanlastel, mitteomanikel 2. Suure Prantuse revolutsioon: millal oli, miks algas, sündmuste järjestamine, revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed Revolutsioon algas 14.07.1789.a. kui rahvas vallutas rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille'i kindluse. Bastille vallutamise järel levisid monarhiavastased väljaastumised üle kogu Prantsusmaa. 5.mai 1789 Generalstaatide kokkutulek Versailles's 17.juuni 1789 Rahvuskoguks ümber nimetamine 9
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad
Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid alustasid zirondiinide tapmisega,kõik keda kahtlustati kuninga toetamises ka tapeti. ,,Revolutsioon õgib oma lapsi", kõik kes olid revolutsiooni alustanud said hiljem surma.
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo
teooria, Seausandlik võim kujunes Seadusandlikule kogule, konstitutsiooni sissejuhatavaks osaks olid kodaniku õigused)->seadusandliku kogu kokkutulemine-> monarhi kukutamine(tõsines tööpuudus, ning prantsusmaast sai vabariik)->vabariik->jakobiinide klubi lõhenemine(jakobiinideks ja zirondiinideks)->Louis XVI hukkamine->jakobiinide diktatuur->uus põhiseadus->Marat'i tapmine->jakobiinide kukutamine->rojalistide mäss->kehtima hakkas kolmas põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium.->riigipööre Pariisis- >konsulaadi kehtestamine ja napoleoni võimuletulek. Tähtsus: Vana feodaalsüsteemi kukutamine Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja) Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida,
Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud. III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju
............................................................................11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 17 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................................18 Lisad..................................................................................................................................... 19 Lisa 1: Napoleon Bonaparte.............................................................................................19 Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine............................................................................ 20 Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812........................................................................21 2
Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik Jakobiinid võimul · 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud
õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret. Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mida tähendavad sõnad revolutsioon ja demokraatia? Kust need sõnad pärinevad? 2. Kui vana on euroopalik demokraatia? Kus ja millal selline demokraatia sündis? 3. Mis on sellise demokraatia peamine tunnus? 4. Millised filosoofid on enim mõjustanud meie demokraatiat? 5. Mis on konstitutsioon? Kes peab selle koostama? 6. Kuidas kutsutakse Eesti Vabariigi parlamenti? Kus ta koos käib? Kui pikaks ajaks see Eesti riigiorgan valitakse? Millega ta tegeleb? 7. Miks on meie parlamendis 101 ja mitte 100 liiget? 8
Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid – seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile. IMPEERIUM – keisri valitsetav suurriik POSSAAD – linnakogukond Venemaal NEKRUT – sõjaväeteenistusse võetud noorsõdur Venemaal. 2. Miks puhkes Prantsuse revolutsioon, millega lõppes ja tähtsus? Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast,
10 august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21 september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent 22 september- konvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender 1793 21 jaanuar- LouisXVI hukati 2 juuni- algas jakobiinide diktatuur 24 juuni- võeti vastu uus põhiseadus mida reaalselt kunagi ei rakendatud 13 juuli- tapeti jean-paul marat 1794 27 juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati jakobiinid 1795 1 aprill- toimus zerminaali ülestõus. 29 mai- toimus preriaali ülestõus 25 juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant ? 10 oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2 november- loodi direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus 1796 2 märts- algas napoleoni sissetung itaaliasse 1797 4 september- toimus 18 fruktidoori riigipööre 1798 1 juuli- prantsuse väed tungisid egiptusesse 1799
Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine. Riigivõim ja omavalitsus Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli
Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult kiindumust sõjaajaloo raamatute vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Napoleon õppis Brienne´i sõjakoolis aastatel 1779- 1784 ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis 1784-1785, Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. Õppejõud ütlesid, et ta paistis silma oma pühendumisega matemaatikale ning ta oli üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Sõjaväe karjäär Sõjaväe kärjääri alustas 16-aastaselt, teenides prantsuse armees suutükiväe nooremleitnandina.Suure Prantsuse revolutsiooni alguses pöördus tagasi kodusaarele, kus
/ Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789
perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. Rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
