Keivin Kumu Kunstimuuseum 19. novembril läksime Tallinnasse Kumu Kunstimuuseumisse. Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus. Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). Meie sisenesime Lasnamäe poolt ja jõudsime teisele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Algul lubati meil umbes 45 minutit ise igal korrusel ringi vaadata. 2. korrusel oli suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran
Minu muuseumi külastus Käisin Eesti Kunstimuuseumis Kumus. Tegelikult käisime kogu klassiga seal, selle reisi korraldasid meie klassijuhataja Ursula ja kunstiajaloo õpetaja Kaja. Täpsemalt käisime seal 18.november. See oli äärmiselt huvitav, kuna selles muuseumis ei ole ma ennem käinud. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse. Eesti Kunstimuuseumi peahoonel on mitmeid ülesandeid. Siin asub suurem osa muuseumi kogudest, konserveerimise-restaureerimise osakond ning Kumu kunstimuuseum püsiväljapaneku ja vahetuvate näituste, kaasaegse kunsti galerii, auditooriumi ning hariduskeskusega.
.................................... 3 3.Välipraktikumid.................................................................................................... 3 3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel...................................................3 3.2 praktikum: Rahnu hindamine........................................................................5 3.3 praktikum: Astang....................................................................................... 10 3.4 Praktikum: KUMU......................................................................................... 13 3.5 Praktikum: Rocca al Mare rannaastang.......................................................16 4.1 Suunaliste geoloogiliste nähtuste esitus roosidiagrammi abil.....................19 4.2 Eesti maavarade teesid............................................................................... 21 4.3 Reostuse levik ja isojooned.....................................................................
kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum
Hispaania tee on alati hästi kurviline ja kõrgetel kaljudel, mägedel või orgudes, vahel sõitsime läbi tunnelite. Sõitsime terve järgmine päev, paar peatust tegime söömiseks. Jõudsime õhtuks kohale umbes kell 9-10. Siis sõitsime linna sisse, kuhugi tee kõrvale ja hakkasime GPS-ilt heade hinnapakkumistega ööbimiskohti otsima. Mõtlesime selle öö veeta hotellis. Leidsime lõpuks ühe ilusa hotelli Valencia vanalinnas. Hind oli üpriski odav, saime nelja peale ühe toa, kus oli suur voodi, nari, dussiruum(wc), arvuti, telekas. Põhilised asjad nagu ikka olemas. Saime selle umbes 90 euroga. See oli küllaltki odav, kuna tegu oli ikkagi vanalinna hotelliga. Jätsime auto ööseks parklasse, viisime asjad hotelli ja sättisime end sisse. Siis läksime Valenciasse jalutama kella 11-12 ajal. Linn oli sellisel kellaajal veel väga aktiivne. Igal pool olid inimesed, kes istusid kohvikutes või jalutasid niisama
Anu Raud,kes saab sel kevadel 70aastaseks, on Viljandi külje all Heimtalis elu liikuma pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aastal.
Olümpia sellepärast,et saaks juba kogemust suures hotellis töötades. Siis on peale kooli lõpetamist kogemus olemas mõnes suures hotellis.Kontaktid praktikakohaga olid head. Suhtlesime kirjade teel,personalijuhi Airi Neemrega vastati väga kiiresti. Enne praktikale minekut lugesin läbi mõned peatükid vihikust, kuidas koristada vannituba. Minu eesmärgiks oli, et superior klassi tuba saaks koristatud 30 minutiga. Ettevõttest Käisin praktikal Radisson Blu Hotel Olümpias, milleks on majutusettevõte, see asub Tallinnas, Liivalaia33.Olümpail on 26 korrust ja sellega on ta väga silamtorkav ehitus. Hotellis on 13 koverentsiruumi, mille kogupind on üle 900m2.Hotellis on banketisaalid, restoran Senso ja kohvik Cafe Boulevard, 26 korrusel asub tervisekeskus ning 4. korrusel ilusalong.Voodikohti on 390 ja tubadesse saab paigutada lisavoodeid ning beebivoodeid.
Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediakajastused 2.2.7 Õpitoad 2.3 Näituse eksponeerimine mujal Eestis KOKKUVÕTE LISAD RESÜMEE KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS
"Saan ma sinuheaks midagi teha?"Marko "Ei kõik on korras, misasja sa lähed pankrotti Kaire ..tunnen kaasa." "Jh nh .. selline see elu on !" Kaire Siis rääkisingi neile ,et see oli kõigest teeseldus. Ma tahtsin ju kõigest teada kes on mu tõelised sõbradad. Marko kiitis selle heaks kuid oli nagu natuke solvunud, Kaire oli julmalt pettunud ning Kerli ütles et ta teadis seda. Ei tea küll kust ? Nh igatahes lõppes meie tänane päev hästi ning õhtul rääkisime veel õudukaid. Me saime Kairega irw (sorry see on lihtsalt nii nõme nimi ) suurteks sõpradeks, ning ma toetasin teda pankroti pärast. Kõige õudsama jutu rääkis Marko. Ma ei suutnud magama ka veel jääda.Kuid lõpuks Marko kaisus mõtlesin et ma polnudgi täna nii hull tibi kui ma muidu olen. Et ma hakkan paranema tibisusest. *** Hommikul ärgates oli mul väga paha tuju. Kuid telle tuju tõstis 100 % kui nägime et pooled meist olid ära pasteeriud. Of coorse mitte mina ega Kaire ega Marko
Iga kord kui valid uue vahelehe !4 Klienditeekond Wabaduse kohvikus (teema), siis laeb ta liiga kaua lehte. Optimeeriksime kodulehe tehniliselt nii, et lehed laeksid kiiresti. Kohvik Wabaduse veebileht pole aktuaalne, sellele viitab näiteks vale informatsioon avalehel: "Üha enam südameid võidab moodne Eesti kunst, Martin Saare maalid, mis kaunistavad Wabaduse seinasid." Kohvikut külastades ei märganud me kumbki neid maale, mis on ekslik informatsioon tulevasele külastajale. Et kodulehega pole tegeletud viitab ka sellele, et paljudel lehtedel on kadunud ikoonid, mis peaksid olema kujundid lehtedega okstest aga nende asemel on lihtsalt kastid. Näiteks kohe avalehel "Broneeri laud" või siis ürituste korraldamise lehel "Võta meiega ühendust" all on lihtsalt ikooni all kast, mis
" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid. Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele. Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi. Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!"
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juugend.......................................................................................................................................4 Taagepera mõis........................................................................................................................4 Funktsionalism............................................................................................................................6 Tammekannu villa...................................................................................................................6 Esindustraditsionalism................................................................................................................8 Munga 18, Tartu......................................................................................................................8 Stalin
Ta hakkas sülge pritsima ja lõi rusikaga vastu lauda : "Kas mu poeg on hobune?" Eih, loomulikult ei tundunud ma Hasse Borgile hobusena. "Aga miks sa kohtled teda siis sellisena?" "Me ei kohtle teda..." See vaidlus läks niimoodi edasi ja lõpuks mu isa selgitas MFFile, et nad ei näe mind enam. Ma ei mängi ühte sekundit kui minu lepingut ei arutata uuesti läbi. Hasse Borg hakkas muutuma kahvatuks, ma saan aru sellest, ausalt. Sa ei jama isaga, ta on nagu lõvi ja me saime 10 protsenti lepingusse, ning see tähendas palju. Kogu tänu selle eest isale, ning see peaks olema õpetuseks, mis meeles püsiks. Agendid aga olid endiselt vargad ning ma usaldasin Hasse Borgi. Ta oli mu mentor, nagu teine isa. Ta kutsus mind oma farmi maal ning ma sain kohtuda tema koera, laste naise ja loomadega ning ma küsisin tema nõu, kui ma ostsin osamaksega Mercedes Cabrioleti. Aga samal ajal, kuida seda seletada? Olukord oli ääres. Minu eneseusk oli kasvamas ja ma sain julgemaks
Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud
Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides. 18
Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27. septembril armusin ma Sveni. Me läksime koos koolist koju. Sven lahutas kaks kaklevat poissi. 15. Ühel õhtul nägi Sven, et mu ema on joodik ja me läksime minu pärast lahku, Sven tegelikult ei tahtnud lahku minna. Annika võrgutas Sveni, aga Sven ajas ta ära. 16. Esimesel vahetunnil jooksin ruttu klassist välja, aga Sven tõmbas mind varrukast ja küsis, mis mul lahti on. Ma jooksin kooli
Kristjan Raud Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 15 KOKKUVÕTE Ants Laikmaa 1891. aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tegutses 1913 1932 aastal. Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. Kristjan Raud õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1940
lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas. Kõige rohkem nalja sain kooli vältel oma klassivenna Väikese Markusega. Kui inimesele on kord hüüdnimi antud ega siis sellest lahti enam ei saa. Igatahes, minu jaoks vahvaima asjaga saime hakkama siis, kui pidime suure-suure mati koolist võimlasse tassima. See oli parajalt raske ja mõtlesime, et keerame mati rulli ja veeretame trepist alla on lihtsam. Siis mõtlesime, et poeme ise ka mati sisse, siis on lõbusam ka pealekauba ja no oli, ausõna, lõbustuspark. Koristajale jäime ka keset keerutamist vahele. Mõtlesime, et saame noomida, aga too ütles hoopis, et proovige, äkki järgmise trepi pealt saate suurema hoo
Loodusteaduslike kogudega tegelevas ,,Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse sektsioonis" tehtavad uurimistööd, eriti geoloogia-alased, äratasid tähelepanu välismaalgi. Esimese maailmasõja päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist ,,teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal.
Eesti kunst 1980-2000 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 EEsti kunst 1980-2000................................................................................................................3 Navitrolla.................................................................................................................................... 5 Looming..................................................................................................................................5 Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes.........................
ääres), peosaalide ja konverentssalide olemasolu. Eraldi pakkuvad ka sünnipäeva üritused lastekohvikus ja esimesel korrusel paikneb ööklubi. 3.9. Köögi kirjeldus – seadmed, millised erinevad ruumid on ettevõttes, ruumide paigaldus ladude ja teenindussaali suhtes. Köögiruum oli keskmise suurusega, vaba ruumi liikumiseks on jäänud vähe. Nägin palju tööpindaid, kappi ja riiulit. Kui saali uksest saime köögi sisse siis paremal pool olid pliidid, aga vasakul oli nõudepesu boks. Läksime edasi, väikses korideris oli väike sügavkülma kapp. Paari sammu pärast saabusime suure koridori sisse kus istus kokk ja tükeldas toores liha. Tema selja taga oli suur laoruum. Tavalist külmkappi ma kahjuks ei näinud. Koridori edasi minek oli ebamugav, sest põranda peal seisis palju sorteerimata kaupa. Köögiruum mulle tundus liikumise suhtes ebamugav, aga
võib vabalt väita, et skulptuur on veelgi vanem. Mitmest kohast on leitud luust, kivist või savist loomakujusid. Üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutavaid skulptuure kannab oma Austrias asuva leiukoha järgi nime "Willendorfi Veenus". Huvitav on märkida, et sellel skulptuuril ei näe me naise nägu. Arvatakse, et selle kiviaja skulptuuri vanus on üle 25 000 aasta. NB! Suurenda pilte! a) Menhirid Carnacis b) Dolmen Bretagne'is c) Willendorfi Veenus, Loodusajaloo Muuseum, Viin Stonehenge'i kromlehhi megaliidid on siia toodud Lõuna- ja Kagu Walesi mägedest, u. 300 km kauguselt. Kive transporditi parvedel mööda merd, siis mööda Avoni jõge ja maismaal kasutati rullikuid (ratast siinsed inimesed ei tundnud). Megaliite võib nimetada ka monoliitideks (kreeka k. mono `üks, ühtne' ja lithos `kivi'). Suurimad Stonehenge'i monoliidid kaaluvad kuni 26 tonni.
kasutamise kohta. Tuleohutusmeetmed Laeva ruumid ja autotekk on varustatud suitsu- ja temperatuuriandurite ning sprinkleritega. Selleks eraldi väljaõppe saanud töötajad teostavad laevas valveringkäike ööpäev läbi. Informatsioon Ohutus- ja turvalisusalane teave on olemas kajutites, koridorides ja laeva infolauas. Igal väljumisel antakse turvalisuse kohta teavet ka raadio teel. Turvalisuse kohta saab lisainfot laeva personalilt. ÕPPUSED Praktikal olles saime osaleda ka mitmetel erinevatel õpetel: · Õppehäire- Kuuldes häirekella, mis koosneb seitsmest lühikesest ja ühest pikast signaalist pidime kogunema ettenähtud kogunemispunkti. Kogunemispunktis kirjutati üles meie häirenumbrid, seejärel ootasime. Mõne aja möödudes liikusime koos rühma juhiga välistekile, kus kõik pidid selga panema päästevestid. Välistekil ootasime olenevalt häirest 10 min kuni 1h
1. korrusel asuvad piljardi laud, ping-pongi laud. Lisaks on seal veel 2 lauda mis mõeldud eelkõige kaartide ja lauamängude mängimiseks ning joonistamiseks. 2. korrusel on ülesseatud elektrooniliste mängude paigad. Olemas on arvutinurk kolme arvutiga ning Playstasioni ja Nintendo Wii mängimis paik. Pööningul on DJ nurk muusika tegemiseks ning salvestamiseks. Veel on eraldi ruumid klubide jaoks: keraamika, kunst, käsitöö, kodundus (need klubid on kõik Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse all). 4) Kas ja kuidas õppe- ja tegevuskeskkond toetab noorte arengut ja turvalisust? Noortekeskuses on väga mitmekülgsed võimalused, mis kutsuvad sinna palju noori. Samuti on seal väga sõbralik ja avatud keskkond mis kutsub noori sinna ikka ja jälle tagasi tulema. Noortekeskuses on noortele arendavad tegevused ning turvaline keskkond kuna nende tegemisi ja arengut suunab noorsootöötaja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................
Reimani, Karl Ernst von Baeri, Ernst Bergmanni ja Friedrich Robert Faehlmanni kujud, samuti Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk ning ülikooli raamatukogu esimese direktori Karl Morgensterni aia, nn Area Morgensterniana tähis. Toomemäest üle vallikraavi jääb Kassitoome park, kus kunagises linna kruusa- ja liivakarjääris paikneb Kassiorg ehk Toomeorg. Tänapäeval tegutseb toomkiriku restaureeritud osas Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, tornidesse on rajatud vaateplatvormid. Endise sünnitusmaja hoonesse on kolinud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond. Vana Anatoomikum on 2013. aasta suve seisuga restaureerimisel, misjärel sinna asub järel Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise keskus. Tähetorn tegutseb teadusmuuseumi ning hobiastronoomia keskusena. Endise sõjaväehaigla hoones paikneb praegu Riigikohus. Kesklinna poolsel nõlval seisvas kunagises Ado Grenzsteini majas tegutses pikka aega Tartu
enam nii lähedalt. Mõnekümne minuti pärast ta lõpuks märkas mind ja pani punuma. 9 10 Fotonäitus Ülespanek Näituse panime üles koos ema ja isaga. Alguses plaanisime kasutada värvituid klaasraame, kuid avastasime, et neid ei saa nööridega kinnitada. Õnneks leidsime lahenduse ja kasutasime kooli pildiraame mis olid mustad ja andsid pildile rohkem ruumi. Näituse panin üles Rapla Ühisgümnaasiumi arvutiklassi kõrvale seina peale. Näitus on üleval kuni 15. juunini. Näitusel on üleval pildid: ´´Kuldne koovitaja´´, ´´Kitseisand õhtuvalguses´´, Vaikne Salapära ´´, ´´Päeva lõpp´´, ´´Maa ja ilm´´, ´´Roheline ilu´´, ´´Tähtede järv´´, ´´Tähepuu´´, ´´Sirutamas välja´´, ´´Mis passid?´´ Teema ja eesmärk Näituse läbiv teema on loodus. Üleval on kaks loomapilti, üks linnupilt, neli tähistaeva pilti ja kolm maastikupilti
paljaid varbaid kõlgutades. Kukeseenekaste oli sel õhtul võrratu! Lõpuks jõudis öine vihmasabin ka meieni, esmakordselt kuulasin vihma rabistamist telgikattele, unelauluks... 26. august, esmaspäev, matka 7. päev Hommikul oli vana Omu pilvemütsi sees, rasket austusväärset tööd tegevad karjused hurjutasid oma karja teisel mäeküljel. Nende päevade jooksul saime teada, et kohalikud lambad on `määglid`, sest nad ei häälitsenud ,,mää-mää" nagu korralikud, vaid eriliselt ,,määhäägli"- mingi rumeeniapärane aktsent vist. Riina oli eelmist päeva kasulikult veetnud ja tunginud karjuste juurde uurima, mida nad lehmapiimaga teevad, sest täheldasime regulaarset lüpsitegevust. Selgus,et nad teevad piima kohe mingiks eriliseks toorjuustuks ja siis transporditakse see alla külasse edasiseks töötlemiseks
Sellise planeerimissüsteemi alusel tekkisid terved uued linnaosad, kus vaheldusid tööstushooned, elurajoonid ja kommunaalhooned. Ebapiisava linnaplaneerimise tagajärjel muutusid linnade struktuurid märksa kaootilisemaks ning kaotasid terviklikkuse. Linnade südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3]. Art Nouveau (juugend) arhitektuur Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Euroopas Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes, galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Juugendstiili alusepanijaks peetakse inglise kunstniku ja arhitekti William Morrist
tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest.
väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega[2]. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinnasse hobutrammitee rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad[3]. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat läbi muldkindlustuse kuni Vene turuni ning tänu sellele ühendusteele avati juba 1888. aasta augustis regulaarne hobutrammiliiklus Vana turu ja Kadrioru vahel. 1898. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile. Aastetel 1960-1962 lammutati kõik linnamüüriga külgnevad hooned, kuid on restaureeritud 100 m pikkusel lõigul kaitsekäik. Viru värava eesväravad tänapäeval Viru värava eesväravaid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks ning 2003. aasta Tallinna Vanalinnapäevadeks, kui parandati vahitornide katkised katusekivid ja vahetati need nn antiikkatusekividega.
.................................................24 7.3. Visioon ja tegelikkus............................................................................................................... 25 7.4. Hilised suurehitised................................................................................................................. 25 7.5. 1950-ndad aastad.....................................................................................................................26 7.6. Guggenheimi muuseum...........................................................................................................26 7.7. Mis teeb Wrightist Wrighti?....................................................................................................27 Kokkuvõte.......................................................................................................................................... 28
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
