.................................................................5 4. Keelehoolde eesmärk..............................................................................................................5 5. Keele põhiolemusest...............................................................................................................5 6. Tekstianalüüsi eesmärk...........................................................................................................5 7. Tekstianalüüsi seos retoorikaga...............................................................................................6 8. Halliday funktsionaalne grammatika......................................................................................6 9. Tekstihooldest.........................................................................................................................6 Kokkuvõte................................................................................................................................
fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973-ndal aastal. Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. Ei üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja värvipunkte. Otsene eelkäija oli popkunst. Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid ning nad ei riku oma kunsti kunagi heroilise või sentimentaalse retoorikaga. Hüperrealistid ei keskendunud otseselt reaalsele elule, vaid käeulatuses olevale, kaamera ees tardunud reaalsele elule. Töötasid fotode järgi. Tavaliselt väga palju kordi suuremad algsest fotost, et tekitada võõrendusefekti. Hüperrealislike skulptorid kasutavad värvitud fiiberklaasi või teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid, loovad need stseenid päriselust: turistid, ostjad kaubanduskeskuses jne. Need skulptuurid on jubedad oma tõpsuse ja täiesti tavalise illusioonis
kreeka kõnemehed roomast välja. Esimesel sajandil oli retoorika juba osa õppest. Tekkisid rooma kõnemehed (algselt suhteliselt piiratud kõnekunsti levik, kuid kui hakati kasutama ladina keelt, muutus oluliseks osaks haridusest, loomulikuks nähtuseks). Kujunesid tuntud kõnemehed, retooriline haridus, esimene osa haridusest, mis roomlastele anti. Õpetati ka kõlblusõpetust. Kõnes temaatikaks ka ühiskondlikud põhialused. Samal ajal arenesid retoorikaga käsikäes kõik teadused ja kunstid. Arendati ladina keelt (uued mõisted, eeskujud, kreeka kunstist või keelest). Nende põhjal loodi uued terminid retoorikud kuni keeleteadlased. Kustutamata jälje jätnud Euroopa kultuuri, kõnekunsti Marcus Tullius Cicero 106-43 ekr. Polnud sünnipärane Rooma kodanik, sellepärast peeti teda uustulnukaks lomaroos/lomonoos (inimene, kes hakkas tööle kõnepidajana). Ruttu saavutas kuulsuse hea kõnelejana
Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu, Kirjanuds on ka teatud süsteem,intekstuaalsus. Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a
Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas.
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt
kõik kreeka keelest lähtudes. Süsteemi oli vaja selleks, et taastada ning säilitada klassikalist kreeka keelt, mis oli suuremas osas ära rikutud Aleksander Suure valitsemisajal, kui kreeka keel levis kaugele üle endise Kreeka piiride. (Õim 2000: 8) Keskaja periood (5.13. saj) tõi keeleuurimisse põhimõttelise pöörde, nimelt keelt hakati käsitlema koos loogikaga ehk mõtlemisega ja retoorikaga. Tähelepanu keskpunkti tõusiski keele ja loogika seos, ehk teisiti öeldes nihkus fookus vormilt sisule. Keskaja keeleteaduse tunnusmõiste on spekulatiivsed ehk skolastilised grammatikad. Skolastikat mõisteti tollal teaduslike käsitluse esitamise ja argumenteerimise õpetusena. (Õim 2000: 8-9) Renessanssi periood (14.16. saj) oli Euroopa kultuuriloos murranguaeg. Sellel perioodil hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli
On piirkondi, kus on pidev näljahäda, näiteks Aafrika ja Aasia. Aafrika mandri suureks probleemiks on juba paarkümmend aastat pikk põuaperiood. Ka umbes neljakümnes arenguriigis varitseb tõsine näljaoht. Ajaloost on teada, et 1846-1849 oli näljahäda kõigis Euroopa riikides, Iirimaal suri 1 miljon inimest. Ka Eestis oli 1695-1697 nn. Suur Nälg, kus suri iga viies eestlane. Selles katkendis on kõne all tõsine teema. Tegu ei ole emotsionaalse retoorikaga, vaid millegi väga mõistuspärasega, esitatakse karme fakte. Kuid argument puudub. 6. Miks ei ole Teie poolt juhitav sotsiaalministeerium menetlenud minu poolt esitatud puudega inimeste kaitse eelnõud? Ma ei kujuta ette, kuidas saab Teie eelnõu tõsiselt võtta, teades, et Te paigutasite oma ratastooli jäänud ema hooldekodusse. See on argumentum ad hominem. Kas ad hominem on argument või mitte, sellele kiire ja ühene vastus puudub
Saksamaa ja Itaaliaga. Vabadussõjalaste sümpaatia kohta Hitleri võimuletuleku kohta on ka mitmeid tõendeid. 1933. aasta veebruaris-märtsis avaldas vabadussõjalaste ajaleht „Võitlus“ regulaarselt heakskiitvaid artikleid Hitlerist ja tema tegevusest.6 4.veebruaril ilmus samas ajalehes artikkel pealkirjaga „Toompea puhtaks“.7 Selline ägedus hakkas muidugi muret tegema kõigile ning vabadussõjalased olid oma retoorikaga ehk juba liiale läinud, mis oli hilisematele riigipöörde õigustajatele hea materjal. Peamine süüdistus vabadussõjalaste aadressil on muidugi see, et nad oleks varem või hiljem ise riigipöörde korraldanud. See läheb aga loogikaga vastuollu, sest miks peaks populaarne ja tõusuteel olev poliitiline jõud korraldama võimu saamiseks riigipöörde. 8 Vabadussõjalased oleksid võimule saanud 4 Eesti Vabariik 90: sündmused ja arengud. Koostanud Küllo Arjakas
Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, eepos vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia poeetika objekti. väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja Mimesis retoorikaga. Matkimine Normatiivne poeetika – toob ära reeglid, millest selle poeetika Kõik žanrid matkivad, erinevad vahendid, mida nad arvates peaksid kirjanikud juhinduma kasutavad (rütm, keel, meloodia) Deskriptiivne poeetika – kirjeldab olemasolevat kirjandust ja Matkimine on inimesele kaasasündinud omadus, ka laps õpib
Tema sõnul oli raske leida ideaalset monarhi, soovitavam oleks aristokraatia ja demokraatia kombinatsioon, sest linna stabiilsuse jaoks oli vaja paljude võimulolekut ja seda, et vaesed kodanikud ei hakkaks varandust ümber jaotama. Ebavõrdsus on sisemiste tülide allikaks. Tülide vältimiseks on soovitav, et enamik kodanikke oleksid keskmiselt jõukad. Õiged printsiibid eelnevad Aristotelesel loogiliselt tegelikele soovidele või eelistustele. Erinevalt Platonist, kes oma osava retoorikaga pettis õpilasi ja järeltulevaid põlvkondi, avaldus Aristotelesel soov mõtlemist ja tegevust ühendada (lisaks ka püüd teada saada, mis tegelikult toimus, nt. erinevates linnades). Kreekas oli ka orjuse vastaseid, aga nende filosoofilisi töid ei tunta. Tähtis Aristotelese filosoofia osa on tema vormi-õpetus, tema loogika ja tema dialektika. 10 KOKKUVÕTE
Õpilased hiilgasid sellega, et tõid koju ja näitasid ette tihedalt täiskirjutatud tahvlikesed märkmetega. Kuid päris passiivne õpilase roll ka ei olnud. Ta pidi tunnis tegema kirjalikke töid, luulet, proosasse ümber panema, arendama mõnd sentensit, kootama väikesi jutukesi luule või mütoloogilistel teemadel. Tõlkimine grammatikuse õppeprogrammi arvatavasti ei kuulunud. Pärast grammatikuse kooli lõpetamist läks noormees riitori juurde kooli, kuigi osaliselt tegelesid retoorikaga juba grammatikused . Riitori ülesanne oli anda oma õpilastele kogum võtteid, et neid ette valmistada poliitilise ja kohtuoraatori praktiliseks tugevuseks. Riitorid olid samuti spetsialiseerunud keele järgi oli kreeka riitorid ja ladina riitorid. Ladina riitoritel oli roomas pikka aega tegemist, et püsima jääda. Mõned noormehed õppisid lisaks spetsiaalseid teadusi. Loodusteadusi ja matemaatikat
Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte 1 grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega.
ja eepika suhteid ning vorme. Kirjanduse poeetika aitab paremini aru saada teatrist, filmist ja teistest kunstidest, sh reklaamid ja muud tarbetekstid. Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusenakunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika – kehtestab reeglid ja normid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma. Näiteks nõuab normatiivne poeetika, et luule on ainult see, mis on kirjutatud kindlas riimis ning vabavärss luule alla ei liigitu. 3. Positivistlik kirjandusteadus põhineb prantsuse filosoofi August Comte´i (1798-1857) maailmakäsitlusel. Positivismi kohaselt vaid teaduslikult tõendavatavad ja empiirilisel vaatlustel
Jugoslaavia koosseisu kuuluv varasem Austria valdus Sloveenia ning Prantsusmaa valduses olevad Elsass (Alsace) ja Lotring (Lorraine). Nõukogude Liidu juhtide kinnisideeks oli proletaarse revolutsiooni eksport. Sellele lisandus rahulolematus varem Vene keisririigile kuulunud Euroopa valduste kaotamisega. Alates 1920. aastate teisest poolest oli Nõukogude Liit püüdnud oma agressiivsust rahumeelse retoorikaga varjata, 1939. aasta suvel ja sügisel asuti aga vanu plaane avalikult üles soendama. Suurbritannia ja Prantsusmaa püüdsid iga hinna eest sõda vältida ja lootsid järeleandmistega Saksamaale kindlustada uut status quo'd, mille hinnaks oli olnud Austria ja Tsehhoslovakkia likvideerimine. Selle vastukaaluks püüti päästa Poola. Paraku tõstatas Saksamaa kohe peale Tsehhi allutamist küsimuse suhetest Poolaga. Saksamaa esimesed nõudmised ühendada vabalinn Danzig
5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühaks asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Varro, Donatus. Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat Varro (116 eKr – 27 eKr) Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle
Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel. Esimene Eesti oratoorium on Rudolf Tobiase 1907. aastal kirjutatud "Joonase lähetamine". 1.4 Muusikaline retoorika(Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti) ja figuuriõpetus Euroopa muusika on arened ikka tuge otsinud muusikaväistelt aladelt, aga seda eriti barokis, sidudes enanst tugevasti retoorikaga. Muusikas kasutatajse juba varasemalt piltilkest ja afektidest inspireeritud motiive. Tekstist lähtuvad motiivid saavad kompostisiooni aluseks. Otseside sõna ja heli vahel barokis, 17.saj algul näeme selle olulsit ümberväärtustamist Baroki esteetikale on tüüpiline kasutada musikalis-retoorilisi figuure kuulaja suunatud mõjutamiseks. Figuuride otsene eesmärk on teha nähtavaks afekt, teksti mõttesisu, sõnade kogu tähendus.
Algselt oli meetodiks veenmine ja eeskuju. Anarhism - kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Ideoloogiakriitika - Arvati et kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit tuleb vajalikkus ideoloogiakriitika järele: paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid". Vrd. kasvõi praeguse retoorikaga: Ameerika kui "demokraatia kants", hea demokraatia ja halvad teised vormid jne. Ideoloogiakriitikute arvates viib mistahes filosoofilise teooria universaliseerimine poliitilises praktikas paratamatult rõhumiseni. Foucault': "Mulle näib, et tegelikuks poliitiliseks ülesandeks meie ühiskonnas on kritiseerida institutsioonide toimimist, mis näivad esmapilgul neutraalsed ja sõltumatud; kritiseerida neid
kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Algselt kuulus kirjanduse alla kõik kirjapandu: kirjutised, kirjapandud teadmised. Varasemalt oli kirjandus näitlikustamine koos retoorikaga. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Ilukirjandus on sõnakunstiteos, mis põhineb kujundil. Ta ei ole tavaline tekst teiste kirjutiste seas, vaid erilise omadusega kunstiline tekst. Ilukirjanduslikkus ehk kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses
Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel
kasutuslikkusest. Kunst pidi asuma argistest motiividest kõrgemal. Vastandus massi maitsele. Suur probleem, millega tollane esteetika võitles oli romaan. Idee kaunitest kunstidest loodi romaani vastu. Kant nimetas seda mehaaniliseks. Jõuti järeldusele, et hea kunst on see, mis lükab tahapoole emotsioonid, hea kunst see mis toimib intelekti kaudu. Halb kunst see mis juhindub emotsioonidel, tekitab naudingut. Kunagi oli muusikat vaadledud paraleelselt retoorikaga. Muusika pidi inimesi veenma, olema selline, et suudab inimestele mõju avaldad, veenda milleski. Kui muusikat hakati vaatama kui kunsti, siis tulid paljud muutused: tähendas teatud struktuuri. Ülesehitus muutus. 2ks muutuseks: vähem oluline oli subjekt kes muusikat kuulab, olulisem see mida kuulab. Retoorika mõte oli, et inimene kuulab muusikat ja saab sellest rõõmu. Helilooja ei loo inimese taju jaoks vaid inimese kujutlusvõime jaoks. Muusika vastuvõtt ei ole sensuaalne protsess
Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega
aristokraatia ja demokraatia kombinatsioon, sest linna stabiilsuse jaoks vaja 1) paljude võimulolek ja 2) see, et vaesed kodanikud NB! ei hakkaks varandust ümber jaotama. Ebavõrdsus on sisemiste tülide allikaks. Tülide vältimiseks on soovitav, et enamik kodanikke oleksid keskmiselt jõukad. NB: inimeste kihtideks või klassideks jaotamine on Aristotelesele loomulik. Õiged printsiibid eelnevad Aristotelesel loogiliselt tegelikele soovidele, eelistustele. Erinevalt Platonist, kes oma osava retoorikaga petteis õpilasi ja järeltulevaid põlvkondi, avaldus Aristotelesel soov mõtlemist ja tegevust ühitada (lisaks ka püüd teada saada, mis tegelikult toimus, näit. erinevates linnades). Kreekas oli ka orjuse vastaseid, aga nende filosoofilisi töid ei tunta. Tähtis Aristotelese filosoofia osa on tema vormi-õpetus, tema loogika ja tema dialektika. 9
Töölisklass mõistab ka seda, et sotsialistid pole need , kes piisavalt palju lubaksid, arvestatav osa töölisklassist läheb veelgi radikaalsemate poliitiliste jõudude taha. Marxi lootus , et töölisklass hakkab moodustab suurema osa üh langeb põrmu ning nende tähtsus hakkab 20 saj keskpaigast langema. Sotsialistid peavad oma sihtrühma ümber mõtlema-> sotsialism hakkab looma massipartei funktsioone. 50ndatest alates proleritaari retoorika asendub vaeste retoorikaga. Itaalia näide: liberalismilt fasismile(I): I MS mõjud ( Itaalia laienemisplaanide luhtumine, majlangus sõjaveteranid. Lubati , et ITA väljub sõjast maj õitsenguga, tegelikult oli majlangus, lisandus v suur sõjaveteranide probleem , mis oli psühholoogiline paine tervele üh->ITA armee saab I MS lahingutest järjest suurte ja häbiväärsete kaotuste osaliseks, mille tulemusena need pol jõud, kes on lib vastu
Jumalaema varjutas nii mõneski aspekstis Kristuse. Maarjal ka oluline kultus - Maarja oli tsitertslaste keskne pühak, kõikide rüütliordude keskne pühak. Tallinna toomkirik, Riia toomkirik pühendatud Maarjale. Liivimaad hakati pidama Maarjale pühendatuks maaks. Henrik jutustab oma kroonikas kuidas 1215, kui piiskop Albert osales Roomas IV kirikukogul, siis ta jutustas paavstile Liivimaa asjadest, Liivimaa oleks kui Maarjamaa - kas selles saab näha juriidilist akti või on tegu retoorikaga - tõenäoline viimane variant. Liivimaa ei olnud erandlik, aga et tegu oli Pühale Maarjale pühendatud piirkonnaga, selles ei saa näha aga juriidilist akti. Diskuteeritav on ka see, millal sai Liivimaast osa Saksa Keisririigist - vaieldava juriidikaga, nimelt on Saksa keisrid andnud oma toetusürikuid Liivimaa piiskoppidele, kas nad tegutsesid seda tehes Saksa kuninga rollis, millises rollid need keisrid neid dokumente on andnud on vaieldav. See, mille juurde
annaabi.ee 
