saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele. Võidukaar algab madalalt ning seda toetab krutsifiksiga rõhtpuu, millele
Palmse mõis Palms in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland Palmse mõis (saksa keeles Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal,
Püha õhtusöömaaeg on üks kuulsaimaid Leonardo da Vinci maale, mis valmis aastatel 14951498. See on maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko (seinamaali liik ja tehnika) kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult
Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ning suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja varavatornidega. Kloostri surnuaia serval kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m - usklike hulgas on see tuntud "püha puuna". Purtse kindluselamu Oletatav ehitamisaeg 1533-1565 Johann Taube ajal. Restaureeritud 1988-1990.a. Purtse kindluselamu on Tallinn-Narva maantee äärde rajatud kivilinnustest ainsana restaureeritud ja pälvis 1990.a. Eesti parima ehitise tiitli. Ajalooliselt Isenheimi või Alt-Isenheimi nime all tuntud kindluselamu on ehitatud huvitaval ajal - hilisgooti stiili taandumise ja renessansi perioodi
Need on ehitatud Veneetsia-Bütsantsi, renessanss-, barokk- ja neoklassitsistlikkus stiilis, ent peamiselt 14. ja 15. sajandi eksootilises gooti stiilis, mis on Veneetsia 'kaubamärk'. Majade merekindlad lubjakivist vundamendid seisavad massiivsetel piiniavaiadel 8 m sügavusel laguuni põhjasängis. Võrratu renessansspalee Palazzo Vendramin-Calergi, kus suri 1883. Aastal Richard Wagner, on tänapäeval talvekasiino. 15. sajandi Ca'd'Oro hiljuti restaureeritud fassaadilt on kullatis kadunud, kuid siiani on see linna kõige kaunim ja paremini säilinud gooti stiilis palee. Itaalia kõige muljetavaldavam postkontor, Fondaco dei Tedeschi, oli kunagi Tsehhi, Ungari ja Austria- ning nagu nimest näha, ka Saksamaa-kaubahoov. Kohe selle taga kaardub üle kanali kõige kitsama koha valgest marmorist Rialto sild, mida ääristavad kauplused. 18. Sajandi Palazzi Grassi on restaureerinud suuremate kunstinäituste tarbeks Gae Aulenti.
· Eriti uhkelt ehitati rootsi ajal välja Narva linn (põhjuseks suur tulekahju 17.saj keskel) · Uus kivist Narva, kus jälgiti barokk-stiili o Elamutel olid uhked portaalid rikkalike reljeefkaunistustega o Omapäraseks jooneks olid ka väiksed tornid majade külgnurkades o Nüüdseks kõik hävinenud II maalimasõjas o Taheti teha isegi üheks Rootsi kuningriigi pealinnaks o Restaureeritud Nõukogude okupatsiooni alguses ainult NARVA RAEKODA (lk 174) Seal on katusel väike haritornike (ka Tartu raekojal) · On säilinud ka KURESSAARE RAEKODA · Pärnu barokkehitistest on tuntum TALLINNA VÄRAV (kaunistatud reljeefidega) o E. DAHLBERG on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks) · 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke
Kogu mõisakompleks on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid veine. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. Palmse mõis. On Eesti üks paremini restaureeritud mõisaid, olles koos kõrvalhoonete, pargi ja ümbrusega terviklik mõis-muuseum. Peahoone on sisustatud mõisaaegse mööbliga ning on avatud külastajatele. Mõis-muuseumi haldab sihtasutus Virumaa Muuseumid. Palmse mõis (saksa k Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522
Leonardo da Vinci Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2015 Leonardo da Vinci Leonardo di ser Piero da Vinci 15. aprill 1452 Anchiano, Itaalia 2.mai 1519 (67- aastaselt) Cloux, Prantsusmaa Renessansiajastu geenius Püha õhtusöömaaeg Üks kuulsamaid Leonardo da Vinci maale Valmis aastatel 1495-1498 Maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kirku söögisaali seinale Korduvalt restaureeritud, säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned väikesed orginaalvärvi laigukesed Tänan kuulamast!
rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele · tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil Tänapäev · Täna asub linnuses muuseum · Igal sügisel toimub festival · Toimuvad kontserdid ja konverentsid · Suviti tegutseb käsitööliste ajalookeskus Linnuse restaureerimine · 1968. aastast olid restaureerimistööd Narva linnuses kulgenud suuremate tõrgeteta · 1986. aasta detsembris anti viimaks linnale üle restaureeritud Pika Hermanni torn ja linnuse lääne- ning lõunatiib · Tänaseni on restaureerimata konvendihoone idatiib, puitgaleriid konvendihoone siseõues Linnuse osad · Narva linnus · Narva linnuse konvendihoone · Pika Hermanni torn · Narva linnuse Suur Kivisaal · Victoria bastion · Honori bastion Pilte · Pildid Narva linnusest Kasutatud materjal · https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_Hermanni_linnus · http://narvamuuseum.ee/est/narva-linnus/luhidalt/
XIV saj. lõpust kuni XV saj. alguseni rajati lisaks XIII saj. pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür. Seda tingis vajadus tugevdada linnuse kaitsevõimet seoses tulirelvade kasutuseletulekuga. Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971. 1972. a. restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. Suurtükitorn Keskaja lõpus (1559. a.) müüs jõuetuks muutunud piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (s.h. ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama . XVII saj. alul
3. Imavere piimandusmuuseum, hea puhkepaik Tln-Trt maanteel. 4. Kilplaste teemapark Müüsleri mõisapargis Kreutzwaldi kilplkaste lugude ainetel. Mänguväljakud, terviserada, käsitöötoad. 5. Mäo mälestusmärk teenistuskohustusi täitnu hukkunud politseinikele. Mäo mõis ootab rakendust. Rapla maakond 1. Varbola jaanilinn ja linnus tuntud Henriku Liivimaa kroonikast, Eesti suurim linnus 2. Raikküla mõis suur, sammastega, hetkel eravalduses, veidi restaureeritud, säilinud hulk kõrvalhooneid. Lähedal asub endiste mõisaomanike surnuaed. 3. Loojärv Tal on ka mitu teist nime. Asub Kaiu lähedal. Loojärv on kõige suurem rabajärv Eestis. Üsna sügav - keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid. 4. Atla mõis erakätes, restaureeritud, toimub kontserdeid, etendusi jne. 5. Eeru kõrts - Maanteekõrtsi lasi ehitada Atla parun 1840 aastal ja see on ainuke
Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad arenesid ja Kuressaare linnus vajas tugevdamist, sajandi keskel ehitati müür kõrgmeaks ja rajati suurtükitornid. Hilisemad vallid ja bastionid on säilinud tänaseni, võimsaim neist on põhjabastionil paiknev 1971.–1972. aastal restaureeritud suurtükitorn 1470. aastaist. 1980. aastate 1. poolel taastati 37 meetri kõrgusel olev välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik. Seda mööda oli hea liikuda linnuse ühest 43 meetrisest küljest teise, nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tőrjudes. Kaitsetorni kőrval on kahekorruseline nooltekoda e. ärkel, see asub linnuse värava juures, sest sissepääs vajas just kõige tugevamat kaitset. Langevärava tőstemehhanism paikneb
Parempoolne osa kahe, vasakpoolne ühekorruseline. Peasissekäigu ees on sammasrõdu(altaan). Parempoolsel nurgal 8tahuline torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Siseruumides ulatub saal inglaslikult läbi kahe korruse. Tänapäeval 1919. aasta võõrandamise järel on peahoone olnud: koolimaja, piirivalvekoridor ja ka sovhoosikeskus. Säilinud on enamik kõrvalhooneid. Mõis kuulub Alatskivi vallale. Mõisat on restaureeritud. Tänapäeval teatakse seda kui Alatskivi lossina. Kasutatud kirjandus http://www.mois.ee/tartu/alatskivi.shtml http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml http://www.manor.ee/?id=962&manor_id=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Alatskivi_loss Tänan kuulamast!
o On leiutanud uusi värve o "MADONNA KALJUKOOPAS" poolhämarus pildi vormid ja värvid sulavad kokku. o Arvestab õhuperspektiivi O "PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG" Tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks kompositsiooni täius. Kõik on hoolikalt läbimõeldud. Kristus koos 12 jüngriga. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. palju restaureeritud 10 m lai o "MONA LISA" e. Gioconda Firenze kaupmehe abikaasa Täiuslik välimuse ja hingeelu jäljendamine o Säilinud palju joonistusi Vitruviuse inimene o Teda huvitas inimkeha Lahkas laipu o Inetu o Suur kõver nina · RAFFAEL Santi o Töötas Vatikanis o Töödes ülev rahu ja harmoonia o Lemmikmotiiviks madonna
Selle ehitamist alustati 13. sajandi lõpus ning kirik valmis 14. sajandi alguses. Jaani kiriku eeskujuks on Lübecki Maarja kirik ning ka selle arhitekt on pärit Lübeckist. Seal on säilinud üle 1000 katoliiklikke pühakuid kujutava terrakotakuju (algselt oli neid 2000), mis on valmistatud 14.-15. sajandil. Neid ei pekstud pildirüüste käigus katki, vaid kaeti paksu krohvikihiga. Teise maailmasõja ajal tabas Jaani kirikut pomm, kuid praeguseks on kirik restaureeritud. Enamik suuremaid terrakotakujusid on asendatud koopiatega ning originaalid asuvad Tartu Linnamuuseumis. Jaani kiriku läänefassaadil on suur kaunistusriba kuningate galerii, mille kohal asub roosaken. Seal asuvad ka peaportaal ning külgportaalid (need on gooti kirikutel sageli raiutud omapäraselt kirikuseina sisse ning neil on 5-6 piita perspektiivportaal). Eesti (ja kogu Liivimaa) suurim gooti stiilis kirik on Tartu Toomkirik(praegu on
Kogu need detailid annavad alust omistada mõisa projekteerimistöö K. Wilckenile. Konstantin Wilckeni autorlus on kindel hoone puhul Tõnismägi 10 Tallinnas, mis on Vasalemma mõisaga ülaltoodud detailide põhjal väga sarnane. Praeguseks on Vasalemma mõisa väljast krohvitud, ehitatud uued terrassid, uus rõdu, vahetatud katus ja aknad. Mõisa Sisearhitektuur Hoone sisemine osa on säilinud suurtemate ümberehitusteta, on ainult restaureeritud ja ka ruumijaotus on suuremjaolt säilinud. Vasalemma mõisa arhitekt on kõigepealt paika pannud tähtsamad ruumid ( vestibüüli, kabineti, peo- ja söögisaali ), mis moodustavad esimese korruse keskse osa ja ka terve hoone kompositsioonilise keskme. Teised ruumid lisati selle ümber. Projekteerimistöö on selles mõisas toimunud ,,seest väljapoole". Hoone peauks avaneb hästivalgustatud esimesse vestibüüli, kus asub ka mõisa
Linnus sai siiski vähe kannatada, purustused hõlmasid Idatiiba ja kivist kasarmuid Läänehoovis. Juuni alguses sai suurekaliibrilisest mürsust kannatada Pika Hermanni torn. Sõja lõpuks olid varemetes torn ja kõik konvendihoone tiivad, Läänehoovi looderondeelist ja Kivisaalist olid alles ainult välisseinad. Omamoodi irooniline, et kõige väiksemate purustustega elas sõja üle Rezvoi poolt 19. sajandi keskel dekoratiivseks restaureeritud Läänedansker. Oluliselt paremas seisukorras polnud ka Ivangorodi linnus, 11 tornist olid purustatud 6, neist 2 täielikult, varemetes olid pikad müürilõigud, kahuritulest olid saanud kannatada peaaegu kõik linnuses asuvad ehitised. Linnuse läänepoolne külg oli muutunud tohutuks rusuhunnikuks, mille alla olid mattunud Kaevutorni, selle danskeri ja Püssirohu torni jäänused. 4 Restaureerimise vaevaline algus
Ida-Virumaa kaunimad vaated on kindlasti pankrannikult. Kuulsaim on Ontikal asuv Valaste juga, kuhu on rajatud vaateplatvorm. Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi. Kui pikki rannariba jalutada, siis võib leida sobiva privaatse koha, kus rannamõnusi nautida. Põhjarannikul leidub palju mõisaid, mis on kogu Eestile vägagi unikaalsed paigad. Võib kindlalt väita, et üheks ilusamaks on restaureeritud Kalvi Mõis. Neljatärnihotell pakub mitmesuguseid protseduure ja mugavusi. Mõisa ümber saab jalutada ja nautida ilusat loodust. Minu elukohas Jõhvis on üks omapärasemaid kirikuid, mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Ei leidu just palju ehitisi, mis on üle elanud palju rüüstamisi. Narva jõe kallastel asub relvamuusem, mida sõjaajaloost huvitatud võiksid vaatamas käia. Sinimägedel asuvad sõdalaste memoriaalid
.. 3)Põhja-Eesti ja Tln- 1löövilised lääneosas, virumaal 3 löövilised(haljala kirik), erand Keila 2lööviline . Tallinn: Toomkirik-vanim tln, muudetud basiilikaks, Niguliste-restaur., Keskaja kunstimuuseum asub seal, , Oleviste kirik- järkjärgult muudetud, suurim tnp 123 m torn Pühavaimu kirik- 2lööviline pikihoone, asub raekojas kodakirik, oli Püha Katariina klooster, oli 3lööviline Pirita klooster-nunnad+mungad, tnp funktsionaalne hoone, oli Padise klooster (restaureeritud) 4)Tartu ja Lõuna Eesti- Tartu: toomkiriku varemed, Jaani kirik. Toomkirik- oli basiilika kodakirku stiilis kooriga, 2 läänetorniga, suurim kirik Läänemere idakaldal, põles 17. saj Jaani kirik- 3lööviline basiiliks, terrakotast ehitusplastika, algse joonise järgi restaureeritud Lõuna-Eestis- 3lööviline kirikutüüp, sõdades hävinud. Eesti ainsana basiilikana säilinud Urvaste- seal ka võlvid, suur kooriruum, Kindlusarhitektuur
kirjandus on ilma rahvuslike piirideta. Kontseptsiooni aluseks on Novalise ja Goethe ideed. 10. Kuidas muutus valgustusajastul suhtumine originaali ja koopiasse? Hakati eristama ja hindama originaali ja koopiat. Koopia on alati originaalist erineva mõõduga (va mööbel). Originaaliga samas mõõdus on võltsing. Johann Joachim Winckelmann väitis, et peavad olema reeglid, mille järgi on võimalik eristada restaureeritud osi originaalist. 11. Millises Itaalia linnas hakkasid kujunema restaureerimispõhimõtted? Tooge välja tähtsaim seal kujunenud põhimõte restaureerimises, millest juhindutakse ka tänapäeval. Veneetsias. Põhimõtted: Alguse sai tagasipööratavuse kontseptsioon, mis on tänapäeval üks tähtsamaid restaureerimispõhimõtteid. See tähendab seda, et restaureerimisel kasutatavaid materjale peab olema võimalik hiljem eemaldada. · Viidi läbi uuringud
1907. aastal maalitud "Avignoni neiud", mis on üks tähtsamaid moodsa kunsti ikoone. Aafrikat viljelev kunstiperiood (19081909), sel ajal on Picasso süübinud Aafrika motiividele ja mandri rahvuste eripäradele ja tunnusjoontele. ,, Püha õhtusöömaaeg" üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. ,, Öine vahkond" 1642 aastal lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Maal on tehtud õli lõuendil. ,,Lõbusad talupojad kõrtsis" (1635) Holland
1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. 1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas Veneetsias, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506. aastani. 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada,
Melanie Kaarma lavakostüüme kasutati Vanemuise 1949. aasta lavastustes "Põikpead" ja "Nahkhiir", Estonia 1950. aasta lavastuses "Traviata" ja 1963. aasta lavastuses "Minu veetlev leedi". Tema rahvarõiva motiivides kostüümides on laulupidudel esinenud mitmed koorid ja koorijuhid. Kaarma oli hinnatud rahvarõivaste restaureerija, kelle teeneid kasutasid nii Eesti, Soome kui ka Venemaa etnograafiamuuseumi d. Paljud tema restaureeritud rahvarõivad ja loodud kostüümid on tänapäeval hoiul Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Koos Aino Voolmaaga oli Melanie Kaarma 1981. aastal ilmunud ja tänaseni nõutud teatmeteose "Eesti rahvarõivad" autor. Samuti osales ta Eesti entsüklopeedia rahvarõivaid ja ajaloolisi kostüüme kujutavate värvitahvlite kujundamisel. Ta suri 26. augustil 2009 ja maeti
- värav ühendas all-linna Akropoli pühapaikadega. - Katust kandsid 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. o Treppidest põhjapool asus Pinakoteeg. Seal asus ateenlaste maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb väike aga elegantne Athena Nike tempel Võiduka Athena tempel. - Amfiprostüül (4 joonia stiilis sammast mõlemas otsas) Erechtoni tempel (3 templit koos) on restaureeritud. - Omapäraselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. - Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja sammastik on karüatiitidest. Karüatiitide koda naiste kujulised sambad Poolalasti meeste kujulised sambad atlandid Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suur mõju hilisemale lääne kunstile. Orgaaniline tervik kõik üksikosad on vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad.
roaring rõkkav (selge, kindel) award-winning auhinnaline (auhindu võitnud) archery vibulaskmine scenic (looduslikult) kaunis, dekoratiivne, maaliline waterfront (linna) kaldapiirkond unspoiled reostamata handmade käsitsi tehtud open to the public üldsusele avatud, avalikkusele juurdepääsetav moors raba, nõmm self-contained kõige vajalikumaga varustatud, omaette sissepääsuga restored taastatud, ennistatud, restaureeritud modern conveniences kaasaegsed mugavused aspiring edasipüüdlik live out of a suitcase nii palju reisima, et pole mõtet kohvrit lahti pakkida (travel so much it won't be worth unpacking) drop you a line kirja kirjutama (write a letter) put my feet up jalad seinale panema, puhkama (relax) get a move on kiirustama (hurry up) feeling a bit under the weather halvasti tundma (unwell) in the nick of time viimasel hetkel (at the last moment)
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused
aastal. Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad, et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes. Parema käe kinnituskoht on sile ja tapijäljed puuduvad. Sellest võib järeldada, et käsi läks kaduma juba antiikajal mingi õnnetuse tagajärjel. Mõned säilinud killud jumalanna skulptuuri pinnal viitavad faktile, et Venuse pead ehtis diadeem; ka olid tal kõrvarõngad ning parema käe ümber käevõru. Pärast Louvre'i kunstikollektsiooni jõudmist kuju enam ei restaureeritud. Mingil hetkel küll asendati vasaku jala puuduv osa kipsist koopiaga, kuid see eemaldati. Praegu on ainsad püsivad uuendused juuksekrunni rekonstruktsioon, kipsist nina ning huule alaosa. Infoallikate puudumise tõttu on kuju algset välimust keeruline kindlaks määrata. Pakutud on mitmeid hüpoteese. Louvre'i Antiik-Kreeka ja Rooma osakonna peakonservaatori Alain Pasquier' arvates oli kuju parem käsi kehaga risti ning vasaku puusa kohal. Vasakut kätt hoidis armastusjumalanna üleval
ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile. Torn tänapäeval Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, aastatel 19661968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küte. Osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastalTallinna linnamuuseum. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega. Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.org Anna-Maria Korotajeva Regina Lahe
Vanim Lihula mõisa plaan pärineb aastas 1645, sellel on näha eluhoonet (peahoone), tall ja ait. Hiljem ehitati mõisale lisahooneid juurde, millest paljud on tänapäevani säilinud. Mõisa peahoonel on tänapäevani ideaalselt säilinud kelpkatus, mille fassaadi kaunistab kolme sambaga portikus ning mida ilmestab kolmnurkfrontoon. Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino-korruse aknad. Hoonet on restaureeritud. Mõisast edelas asub Lihula linn, mis kujunes välja ajaloolise Risti-Virtsu maantee äärde. See linn on kasvanud välja juba 13. sajandisse tagasi ulatuvast alevist, kuid sai oma linnaõigused alles 1993. aastal. Mõisas tegutseb hetkel Lihula muuseum. 1870. aastal on mõisas tegutsenud ka kool. Lihula mõis on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Hoone on kahe korruseline ja hoone ees neli sammast. Lisaks on ehitisel kolmnurkfrontoon, mille karniise kaunistab hammaslõige. Hoonel
(catering) Gourmet (gourmet restoran) , , . . , , . : , . 300 . (Eelmise sajandi kuuekümnendatel projekteeritud ja ehitatud nõukogudeaegset tipparhitektuuri pole varem nii põhjalikult restaureeritud - sündinud on üks väga stiilne restoran. Samuti on originaali lähedasena taastatud ka suur terrass, hoonet ümbritsev haljasala, bassein ning jäätisekiosk. Restorani menüüs on vihjeid ka endise Tuljaku tippaegadele: einevõileib, räim tomatis ja konjakitoru on kokkade osavate käte all tänapäevaseks tembitud. Saal ja väliterrass mahutavad kuni 300 inimest). Mamo (MAMO kohvik Tallinnas) (omadused) (istekohtade arv) 60 (Kohtade arv siseruumis 60)
sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14. 17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud,
- Normandias rannikul, kaljumäe tipul 13.saj. Mont-Saint Michel (õhtumäe ime). Praegu saar ühendatud mandriga, ehitatud Püha Miikaeli auks - Hakati eralinnuseid lammutama - Kastell-linnused -südameks konvendihoone - müüre võis olla mitu - rohkem linnuseid Ida- Euroopas - Saksaordu ehitanud palju nt Marienbourg (koosnes suurest 3tiivalisest ja väiksest 4tiivalisest kindlusest). Ordu juhi elamu - Läti ordu juht(P-Läti) Cesis e. Võnnu- restaureeritud. - Balkanil rohkem kastell-kindlusi (Türklaste pealetungi tõttu) nt. Brani kindlus. III Gooti kujutav kunst (maal&skulptuur) - valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj. - seinamaali tase paraneb - vitraazkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg Skulptuur - uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega - Chartes'i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus
kaitserajatis, mille kinnitusjälgi on praegu võimalik näha Pika Hermanni torni loodeküljel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür. Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971.1972. aastal restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. 17. sajandi algul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks. Piret Spitsõn 11a
Väljak on ainult jalakäijatele.Sa saad osta poole hinnaga pileteid majast millel on silt "tkts".Ole kindel et sa liitud õige järjekorraga,kui piletid pärastlõunasetele ja õhtustele seanssidele on erinevatest akendest müüdus.Väljaku lähedalt võid sa leida ilusa sissepääsu Londoni hiinalinna. Meie viimane sihtpunkt on Covent Garden.Kuni 40 aastat tagasi oli seal puuviljade,köögiviljade ja lillede market.Nüüd kasutatakse restaureeritud marketi maju poodide ja kohvikutena.Vana lillemarketi ehitis majutab nüüdsest Londoni transpordi muuseumi.Covent Garden on ka kuulus oma tänava meelelahutajate poolest.Sa võid näha tsirkuse esinejaid,lauljaid,tantsijaid ja tänava esinejaid.Covent Garden läheduses on palju teatreid.Üks kuulsamaid on "Royal Opera House",kus esinevad parimad ooperi lauljad üle maailma.Covent Gardenis on nii palju teha ja näha,et sa võiksid seal veeta terve päeva tundmata igavust.
MEREVAIK Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega mineraloid. Tekkinud mitut liiki muistsete puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi ...
Cantervilla Loss Koostas: Annika Valving Hotell Cantervilla Loss pakub unustamatuid elamusi ja täisväärtuslikku puhkust. Siin saad Sa kogeda rahu ja vaikust, mis aitab unustada argimured ning võtta aega iseenda jaoks. Vana mõisakompleks on restaureeritud ja kohandatud tänapäeva nõuetele vastavaks, samas on säilinud vana hõng ja mõisale omane glamuur. Pilkupüüdvat peahoonet täiustab hurmav vaade järvele ja kaunis loodus, pakkudes rohkesti elamusi ja vabaaja sisustust. Cantervilla Loss pakub kolme erinevat paketti: Romantika pakett kahele 174. Spa pakett kahele 94. Eksklusiivne perepakett 79. Mõnus kaminatule praksumine ja hubane õhkkond loovad kuningliku tunde kogu õhtuks
Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat läbi muldkindlustuse kuni Vene turuni ning tänu sellele ühendusteele avati juba 1888. aasta augustis regulaarne hobutrammiliiklus Vana turu ja Kadrioru vahel. 1898. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile. Aastatel 19601962 lammutati kõik linnamüüriga külgnevad hooned, kuid on restaureeritud 100 m pikkusel lõigul kaitsekäik. Kelly Olvi AA-15 Viru värava eesväravad tänapäeval Viru värava eesväravaid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks ning 2003. aasta Tallinna Vanalinnapäevadeks, kui parandati vahitornide katkised katusekivid ja vahetati need nn antiikkatusekividega. Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärgina
aastatuhandel e. Kr. elasid praeguse Pärnu jõe kaldal esimesed asukad. Nüüd on selle koha nimi Jändja. 1. aastatuhandest teatakse kolme muinaslinnust: Vilismägi, Merja linnamägi ja Jäneda linnamägi. Praegu asuksid need linnused vastavalt Kareda, Koeru ja Lehtse vallas. Mõisad Praeguseks säilinud mõisahooned pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa Marmorsaal ja Helesinine salong. Hoone juurde kuulub ka esinduslik park. 18. sajandi varaklassitsistlikus stiilis on ka Kabala ja Koigi mõisahooned. Vaatamist väärivad kindlasti Purdi barokkstiilis 18. sajandi II poolel ehitatud härrastemaja, Särevere 19. sajandi I poolel valminud mõisa peahoone ja Kolu mõisahoone, mis on ehitatud 19. sajandil historistlikus stiilis. 20. sajandi alguse ehitis on Laupa renessanss-stiili sugemetega härrastemaja.
Esimese maailmasõja põhjused Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (18141815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920. aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas
Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses
Pilte Wahingtonist : Üleval vasakult paremale : Avatud õppega kõigile õpilastele üle Washingtoni - Washingtoni ÜK National mall rahvuslik park , iga turisti külastuskooht , külgneb Valge maja juures, Potomac jõe ääres ja Lincolni mälestusmärgi juuresning palju muid vaatamisväärsusi All vasakult paremale : Rahvuslik portree galerii - kunstigalerii kuulsates ameeriklastest , kolmas vanim föderaalehitis linnas , restaureeritud al 2000 aasta , avatud taas 2006 , kodanikusõja ajal kasutati haiglana Valge maja - USA presidenti töökoht ja residents , James Hobani (iiri päritoulu arhitekt) kavandatud , ehitatud 1792 1800 , kõikide presidentide residents alates John Adamsist , Thomas Jeffersoni ametiajal laiendati maja oluliselt väljastpoolt , koosneb kuuest korrusest , esimesi ametnike maju Washingotnis, kuhu sai ligi ratastooliga Veel ajaloost :
valliga ainult ühest äärest, suur (3ha), leitud kamm- ja nöörkeraamikat. Linnuste ehitamine 4-5 saj. (rahvasterändamise ajal). Eestis paarsada linnust. Linnuste tüübid: · Ringvalllinnus e maalinnus Põhja-ja Lääne-Eestis, kaitseelemendiks kõrge müür (kuivmüür, kuna lubimörti ei tuntud). Taraanide poolt kergesti hävitatavad va. kui ehitatud soosaarele. Kõige tugevam oli Varbola (maa-aluse käiguga). On restaureeritud (taastatud ka väravkäik ja 13m sügavune kaev, mille ülaosa ümbritseb paest müürsein) Linnusest leitud vanu münte, savinõude tükke. Suur linnus ka Valjala Saaremaal, kui see lagunenud. · Mägilinnus, puulinnused Lõuna-Eestis, ehitatud kõrgendikele nt. Otepää ja Tartu linnused. · Neemiklinnused- 3 küljest looduslik kaitse, 1 külg kaitstud valliga. Nt. Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal.
Nii on meie päevini säilinud 1481. aastal Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar, Surmatantsu maali algusosa (Bernt Notke, 15. sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), 16-18. sajandist pärinevaid lae- ja seinalühterid, 1519. aastast pärinev 7-haruline kandelaaber ning arvukalt hauaplaate. Kõik need esemed on leidnud restaureeritud hoones oma koha. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb Ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstranss, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Menshikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazhis. 4
Egiptuse skulptuuridest on kindlalt üks kuulsamaid Sfinks. Mis on arvatavasti üle 15000 aasta vana ja seetõttu maailma vanim säilinud skulptuur. Kujul on lahke ja rahulolev ilme, samas on selgesti eristatav jumalik kehahoiak mis, on sunnitud üpriski rangesse poosi. Mistõttu tundub et Sfinks oleks kogu aeg valvel. Huvitav on aga see, et Sfinksi pea ei ole proportsioonis tema kehaga. Sfinks on aga terve oma elu vaevelnud kõrbe piinade käes. Pidevalt on teda välja kaevatud ja restaureeritud. Üks legend räägib, et lõvi all uinudes und nähes palus inimpegalõvi vaarao Tutmosis 4 end päästa liiva seest lubades talle vastutasuks trooni. Tõsi on see, et üks restaureerija oli Tutmosis 4. Arvatakse, et Sfinks on vaarao Chefreni näojoontega, hiljuti lasti, aga Chefreni näo jooni võrrel Sfinksi omadega politseil, kes kinnitas, et tegu pole sama isikuga. Valitsejate portreedes ilmneb väga hästi karmus. Karmilt istuma või seisma
keldriruumidesse, kus olid kaubalaod ning ühtlasi ka ajutiste vangide vangikongid. Hoonele on omased kitsad trepid, uksed ja aknad, kivist põrandad, laed olid kõrged ning seal olid puidust palgid. Sissepääsu juures asus pimik, kus legendi kohaselt hoiti kõige agressiivsemat vangi, kellel hiljem raiuti pea maha. Hoone teisel korrusel asus vanglaülema eluruum, mis oli teistest ruumidest tunduvalt suurem ning sellel olid aknad vaatega raekojale. Enamus hoonest on ümber ehitatud või restaureeritud, ainsad originaalsed säilmed on üks uks hoone kolmandal korrusel, mis on madal ning massiivne, ja üks rõngaskonks keldris, kus hoiti vange ketiga kinni.
Simone Martini Simone Martini oli Itaalia maalikunstnik, kes sündis Sienas 1283. Arvatakse, et ta oli Duccio õpilane. Teiste arvamuste kohaselt oli ta Giotto õpilane. Esimene Simone'i töö on tuntud fresko ''Maestas'' Sienas Jumalaemast ja Kristusest. Originaal maalitud 1315, restaureeritud meistri poolt 1321, kuna oli saanud niiskuse käes kahjustada. 1320 maalis ta ühe altari osa St. Catherine kiriku jaoks Pisas, mis nüüdseks on tükkideks võetud- üks osa on Pisa akadeemias ja kaks teist tükki teistes hoonetes samas linnas. Järgmisel aastal oli ta Orvietos ning maalis üht altariosa San Dominico kirikule, mis on praeguseks säilitatud selle linna muuseumis. Ta naasis tagasi Sienasse. Ta oli tegevuses 1328 oma imelise portreega Foglianost, mis oli
· Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Antoniuse kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14.17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepaHans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel,
ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut · Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab äraandjast · iga nägu on omaette psühholoogiline portree õpetaja teade on piisavalt vapustav terviklik · Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu varju jäetud · lähtub inimestest ja tuletab ruumi nende suhtes harmoonia terviku ja detailide vahel · katsetab uusi värve õlivärvid, mis ei imbu krohvi restaureeritud 7-8 korda · uus kompositsioon: pikk laud, mitte ümar ja Juudas Jeesusele lähedal · ''Mona Lisa'' · veenab kui keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm · arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, veelgi hämmastavam oli süvenemine sisemusse · ise pidas hinge kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikamaiks ülesandeks · suur tõenäosus, et on reaalne naine (kaupmehe naine) · praegu asub Louvre'is
Notre Dame'i kabelil on viis kella. Kõige vägevam on torupillvile kell Emmanuel, mis asub kiriku lõunatornis ning kaalub üle kolmeteistkümne tonni. Kell heliseb igal täistunnil ning mitmete ürituste ning tseremooniate puhul. Veel on kirikul neli lisakella, mis asuvad põhjatornis. Need kellad helisevad kõik alati üheskoos. Vanasti helistati kelli käsitsi, kuid nüüd helisevad nad elektriliste mootorite abil. Notre Dame on saanud palju kannatada ning on selle tõttu mitmeid kordi restaureeritud. 1548. aastal mässasid hugenotid ja kahjustasid ehitise mitmeid osi. Ka Prantsuse revolutsiooni ajal sai katedraal purustusi ning restaureeriti 19. sajandil Viollet-le-Duc'i poolt. Tema lisas kirikule ka 90 meetrilise nelitistorni. 1991. aastal alustati Notre Dame'is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö. Notre Dame'i kirikust kirjutas Victor Hugo maailmakuulsa romaani ,,Jumalaema kirik
Rundle loss Rundale loss on barokkstiilis loss Lätis. See asub Riiast umbes 77 km lõuna pool Bauska lääneosas. Rundalet on sageli hinnatud Baltimaade kõige huvitavamaks lossiks. Paljude külastajate meelest on see juba väliselt suursugune, kõrgudes Lielupe jõe poole alaneva tasase maa kohal. Selles on umbes 40 luksuslikult kujundatud tuba, mis nüüdseks restaureeritud. Kokku on lossis 138 ruumi. Rundale loss ehitati 18.sajandil Ernst Johann von Bühreni suvelossiks. Selle projekteeris itaalia arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli, kes oli endale juba Peterburis asuva Talvepalee arhitektina nime teinud. Ta alustas tööd 1736.aastal ja viis selle lõpule viie aastaga. Interjööri viimistlus lõpetati hiljem, 1736-1768.aastail. Selle kallal töötasid Peterburist toodud itaalia maalikunstnikud ja Johann Michael Graff Berliinist
annaabi.ee 
