50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hellushka
Õppematerjali autor
EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi. Samuti pakkus mulle huvi see, kuidas räägiti, mis käike pidi teenijad lossis käima pidid jne.
sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda, kasvuhoone jt hooned. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone. Kaugemal läheb algselt baroksena kujutatud mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. [5] Joonis . Palmse mõisa peahoone vaade edelast A. Kaldam 23.09.2010 Joonis . Palmse mõis interjöör. J. Nilson ALATSKIVI LOSS Alatskivi mõisa on esmakordselt mainitud 1601. aastal. Varaseim teadaolev mõisahärra oli Johann Wrangeli, hiljem on mõisat korduvalt pärandatud, kingitud ja renditud. Viimasteks omanikeks on olnud Stackelbergid ja Nolckenid. Praeguse härrastemaja laskis Luunja parun Arved von Nolcken ehitada enda tehtud projekti järgi aastatel 1880-1885. 1921. aastal mõis riigistati. Seal on aja jooksul tegutsenud Alatskivi Kõrgem Algkool, piirivalve
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................
123,7m).4 4 Oleviste kiriku roheline katus. Foto: Peeter 5 Oleviste kiriku põhiplaan. Allikas: Marelle Soosaar Säre 3 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 4 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Imeline Ajalugu, 2012) 5 Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid saale ja sauna, tegutseb ka restoran. 2017. aasta juuni seisuga on linnuse seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „rahuldav“.5 7 Koluvere linnuse kunagine asendiplaan. Allikas: ? 6 Koluvere linnus tänapäeval. Foto: Eero Kangor 2017
Faehlmanni 1827. aasta plaaniga. Torniosa pohja ja lääneosas leidub veel jälgi linnust piiranud kraavist, milles Faehlmanni plaanil läänepoolsemas osas leidus veel vett. Ka Brotze vaatel 1818. aastast leiame linnuse lõunanurgas kraavi jäänuse (pildil paremal). Torniehitusele liitus idas mingi kõrvalhoonete kompleks, millest veel 1827. aastal oli säilinud alusmüüre. Arvatavasti siit saadud kive kasutatigi mõisa karjalautade ehitamiseks. Arhitektuuriajaloolase A.Tuulse kirjeldus:"Väike torn on küljepikkusega 5 m ja ruumid tema kolmel korrusel on kaetud puitlaega. Müüristikus on säilinud üks osa portaalist, mille lihtsad ranged vormid Tallinna 15. sajandi portaaliarhitektuuriga sarnanevad; ka säilinud laskeavad ja aknavormid lubavad oletada, et Edise rajamist sellesse aega paigutada. Torn on sulgenud suuremat hoovi korvalhoonetega, mis kas nõrga müüriga või palissaadiga ümbritsetud oli." Nimetatud kõrget varet peab kunstiajaloolane A.Tuulse väravatorniks
....... 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk................................................................................................................. 11 Pärnu Püha Jekaterina kirik...............................................................................11 Kadrioru loss..................................................................................................... 13 Palladionism......................................................................................................... 16 Maardu mõisa härrastemaja.............................................................................16 Klassitsism........................................................................................................... 18 Valga Jaani kirik.......................
(eeldatavalt sõdis ta juba kuningas Stefan Batory eest). Üldiselt olid Poola kuningate läänistused sõjateenistuslastele LõunaEestis väikesed ja ka Bocki kätte ei langenud kaugeltki suur maavaldus. Tema teenekust näitab aga asjaolu, et need maad sai ta allodiaalõigusega, mis andis täieliku omandiõiguse, sealhulgas mõlemas liinis pärimise ning vabalt võõrandamise õiguse. Hoonete ehitus EAA, f. 915, n.1, s. 1056, l. 8 Lahmuse mõisa häärberi kirjeldus 1723. aastast 1733. aastal soovis Otto Johann von Bock (17031774?) Lahmuse pandiomanikult Heinrich Julius Heyneckenilt tagasi võtta ja lasi hinnata mõisas viimasel aastakümnel tehtud melioratsioonitööd. 1723. aasta immissiooniprotokollis kirjeldatakse mõisa elumaja kui heas korras õlgkatusega hoonet korstna, ühe toa ja kahe kambriga ning vastastoa (Gegenstube) ja kambriga, millel puudusid põrand ja aknad (mitteköetavad ruumid). H. J
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid