Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei võinud maalt lahk. RISTIUSK 313 a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka germaanlaste seas. Pärast Lääne-Rooma langust nähti ühendavat tegurit kristlikus kirkus, mis ühtlasi säitlitas ka valikuliselt antiikkultuuri.Ristiusk levist:misjonäride kaudu (Iirim), sõdade vallutuste kaudu, valitsejad võtsid vastu ristiusu. Kujunes välja kiriklik hierarhia paavst,peapiisk,piiskp,prestrid VIIKINGID:u.1
,,Vihurimäe" Emily Bront Lugesin Emily Bront armastusromaani ,,Vihurimäe". Raamat rääkis härra Lockwoodist, kes tuli Rästapessa rentnikuks ning sai teada Vihurimäel ja Rästapesas minevikus toimunud huvitavatest sündmustest. Ta tutvus Vihurimäe ja Rästapesa omaniku Heathcliffi, tema minia Cathy, Josephi, Zillahi, proua Deani ja Hareton Earnshaw`ga. Majapidajanna Ellen Deani lugudest avanes talle keeruline armastuse ja vihkamise keerdkäik. Lugu rääkis alates Heathcliffi lapsepõlvest kuni selleni, kus temast sai kogu vara omanik. Läbi raamatu oli väga palju tegelasi
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks)
inimestele kaasa ja neid leidub, igal pool. Kui ei taheta elu õppetunde vastu võtta, siis ei peagi kaasa tundma. "Elu rentnikud" oli ilmselt kõige masendavam kiri terves teoses. Esimesteks rentnikeks abielupaar, Peeter ja Anna Lõugas, kes igal võimalusel tahtsid hoiduda jagamast ja teiste heaks tegemast. Isegi hobune ei teinud kolhoosile perenaise käsu järgi tööd. Niivõrd oli sisse harjunud vana hea kord ja kui juba midagi on nii sisse süvenenud, siis midagi seda ei paranda. Teiseks rentnikuks Ermeliine Piit, kes näiliselt kõva ja tähtis kolhoosimutt, aga tegelikult ainult kärkis ja tööd ei teinud. Ka selliseid inimesi leidub tänapäeval, ei muuda neid ükski ajastu. Ka tema oli kõvasti vanas ajas kinni ja lootis nüüd uue vabaduse abil vanu arveid õiendada, elas end kõigi peale välja. Äärmiselt ebameeldiv oli sellisest naisest lugeda, väga elav pilt lõi temast kujutlusse. Kõige kurvem tegelane oli Matvei Mõrd. Temast hakkas mul lugedes kahju
30 paari vitsu anda, kui ta midagi kõneleb. Küll ma juba poisi leian, kes ta ära peab võtma. Need on tühjad asjad.“ Teo-orjuse ajal võttis see pisut teise kuju. Nägusamad tüdrukud kutsuti mõisa teenijaks ja said herrale sohinaisteks. Kes herra nõudmistele vastu pani, selle vanemad aeti talust välja. Jäi tüdruk „raskejalgseks“, kutsus herra mõne poisi, pani tüdruku sellele mehele, andis kas metsavahi ehk muu ameti ehk pani ta mõne talu rentnikuks. Missugused on Eesti armuilma iseloomulikud jooned? Kõigepealt truudus ja abieluvoodi puhtus. Tähelepanemiseväärt on aga see, et kui teiste rahvaste juures abielutruudusest kõneldakse siis mõeldakse ikka naisi, meestele ei panda ustavuse murdmist nii palju pahaks. Eestlaste juures käis kindla ustavuse nõudmine täielikult ka meeste kohta. Ja mehed on seda kindlasti täitnud. Naisemehe truuduse murdmine maal oli haruldane asi: sarnastest juhtumitest kõneldi, kui
salanõunik Ernst von Münnich Mooste ja Luunja mõisad 27 000 riigitaalri eest. Maria von Münnichi abiellumisel Gustav Friedrich von Nolckeniga läksid Mooste, Kaagvere ja Vanatorni mõisad 1810.a Nolckenite valdusse, kes muutsid Mooste mõisa pärimisõiguse alla kuuluvaks. Nolckenitele kuulus ka Kuramaal 3 mõisat Gross-Essern, Ringen ja Pampeln. Viimane baltisaksa soost Mooste mõisaomanik oli Axel Gustav von Nolcken, kes ise elas Kuramaal. Moostes oli tema arendaatoriks (rentnikuks) poeg Gustav Eduard von Nolcken. Mooste mõis riigistati 1920.a. Pärast seda alustas häärberis tööd kool, mis asub seal tänaseni. Majanduskompleks läks riigimõisa käsutusse. 1940.a sai riigimõisast sovhoos, mis lõpetas oma töö pankrotiga. Osa tootmishooneid läks osaühingutele, enamik mõisnikuaegseid tootmishooneid müüdi odavalt soomlastest ärimeestele, kes hoonete korras hoidmiseks midagi ette ei võtnud
Maapäev Rüütelkonna kokkutulek, toimus iga 3 aasta tagant Maanõunik Juhtis maakonda rüütelkonna maapäevade vaheaegadel Meeskohtud (Est) maakohtud (Livm) tegelesid talupoegade süüasjadega Adrakohtunikud (Est) sillakohtunikud (Livm.) tegelesid avaliku korra tagamisega Hingeloendused rahvaloendused, hakati korraldama 1782.a. 4.Selgita reduktsiooni tähendust ja tagajärgi. Reduktsioon oli erakätesse läinud mõisate riigile tagasi võtmine. Mõisa omanik jäi rentnikuks ning hakkas riigile renti maksma, riik hakkas rendi pealt kasu saama, osa mõisnikke hakkas mässama. Kärbiti mõisnike õigusi, keelati ihunuhtlus. Riik kontrollis talupoegadele mõeldud koormisi ning jälgis, et neid ülemäära ei tõstetaks. Talupoeg võis kaevata oma mõisniku peale ja ta sai riigilt kaitset. 5.Selgita ja iseloomusta balti erikorda. Baltimaade eriseisus Vene riigi koosseisus. Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli
Vähe oli ta elus rõõmu- ja õnnehetki, rohkesti aga mure- ja kannatuspäevi. Mingi sünguse vari hõljus ta eluaastate kohal hällist hauani. Juhan Liivi kasvuaastad möödusid Peipsi lähedases Alatskivi ümbruses. Ta sündis 18. (30.) aprillil 1864 vaese kandimehe pojana Riidmal, kus ta esimeseks eluasemeks oli poolpime rehetare. Tulevane kirjanik oli alles paariaastane, kui ta isa sai Rupsi külasse Oja talu rentnikuks. Sellest muldpõrandaga ja korstnata talumajast, mille ümbrus pakkus vähe looduslikku ilu, lähtusid Liivi varaseimad lapsepõlvemälestused. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat. Kolm talve õppis Liiv Naelavere külakoolis, kus ta osutus hoolsaks ja eeskujulikuks õpilaseks
Etapid : · Lapsed peavad olema · Oma talu(maa) peab olema · Taluloomad peavad olema · Kaval-Antsult võeti loomad võlgu. · Jürka pani sulase majaga põlema aga ei tunnistanud üles. · Jürka tegi Juulale lapsed(kaksikud). · Ants õpetab Jürkat õigesti valetama. ,,Väiksem orjab suuremat, rumalam targemat .." · Tunnistust on vaja, et õige inimene olla. · Kaval-Ants sai Põrgupõhja talu endale. · Jürka sai rentnikuks. · Õndsaks saab oma töö ja vaeva läbi. · Antsu poeg tegi Juula ja Jürka tütrele lapse, tütar tapab end. · Jürka põletab terve linna maha. Mõlemad, Ants ja Jürka surevad. · Jürka maeti surnuaeda.
15-20 a. eikohal sõjalised hajutused ja koorilaul. 30. a täieõiguslik kodanik,sai maalapi ning pidi abielluma. Ühiskonna struktuur Enamiku koostasid talupojad,rikkamad tulid majapidamisega iseseisvalt toime,nad muretsesid endale raskerelvastuse,kuulusid sõjaväkke ning olid kindlad kodanikud. Vaesetel talupoegadel niihästi ei läinud, nad pidid võtma halbadel aastatel laenu võtma ja kui nad seda tagasi maksta ei suutnud, siis loovutasid maatüki ja jäid rentnikuks. Linnade,kaubanude ja käsitöö edenemisega kasvas ka linnaelanikkond, kes olid vähemuses ja polnud põluharimisega otseselt seotud. Suremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, kes pidasid peamiselt väikeseid töökodasid,harvemal juhul said nad töökoda laiendada ja tõusid jõukamasse seisu.Mõnes linnriigis ei olnud neilgi kodakondsust, mis selgitab väikest positsiooni. Kõige rikkama ja
mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised. 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon, mis puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat ja soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks. Reduktsiooni tulemusena: kasvasid järsult riigi tulud, kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( k.a. eramõisate ) üle, halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam) ja paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord.
Paljud talunikud ei jõudnud sedagi renti tasuda ja kohad läksid uutele peremeestele. Mõnikord võlg siiski kustutati või teeniti tööga tasa. Rendisummade põhjal võib oletada, et sel ajal oli taludel ühepalju maad. Pärast kroonumõisa piiride korrigeerimist 1866. Aastal muutusid ka kohtade suurused, lõpetati vanad rendilepingud ning sõlmiti uued. Sel ajal hakati juba talusid päriseks ostma. Et riigimõisa rent oli odav, ei teinud seda aga kõik peremehed, vaid jäid rentnikuks edasi. Pärast koha ostmist ja hindamist hakati protsente maksma ning 39 aasta jooksul pidi võlg tasutud olema. Keiser Nikolai II kustutas 1907.aastal kõikide kroonumõisatest ostetud talude ostuvõla. (Eesti rahva ajalugu, 1996). Elu päriseksostetud taludes Tohutu kergenduse tõi keisri otsus 1907. Aastal kustutada kroonumõisatest ostetud talude ostuvõlad. Nüüd võis asuda oma majapidamist välja ehitama. Ressurss selleks pidi tulema
- Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised (N: Liivimaa kubermangus ~20 adramaad; erandiks Saaremaa, kus riigile kuulus ~1/3 maadest). 2) 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon: NB! Mõiste- reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: - Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat. - soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Reduktsiooni maht oli kubermangudes erinev: Liivimaal ~80% - Liivimaal oli 17.sajandil kõige rohkem erakätesse müüdud mõisaid. - Kubermang oli Poola käest sõjaliselt vallutatud,
talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. ·Rahvastik sõdade tõttu oli rahvaarv suuresti vähenenud. Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu. Mõisnik muutus rentnikuks ja talupoeg riigi alamaks. Koos tulude suurenemisega paranesid ka haridusja kirikuolud. ·Talurahva olukord 1645 fikseeriti Eestimaal sunnismaisus, 1668 Liivimaal: pärisorja laps on pärisori. Kasvasid koormised. Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid
1661. aasatl läks Kihnu saar kui Pärnu krahvkonna osa Rootsi riigimehele Magnus De la Gardiele vastutasuks temalt äravõetud Kuressaare eest. 1680 a tagastati Kihnu reduktsioniseaduse kohaselt taas Rootsi riigi alluvusse. Seega oli saar 53 aastat eravalduses. Esimesed teated Kihnu (Kühno) kroonumõisast, mis asus saare loodepoolses osas, on pärit 1684 aastast. See oli väike riigimõis, mida haldasid rentnikud- reservohvitserid või Pärnu kaupmehed. Esimeseks rentnikuks oli leitnant Karl Friedrich Lilienfeld, viimasteks rentnikeks olid Graebnerid. Algul väikest mõisa suurendati järk-järgult kuni selle käes oli ligi 200 ha. Mõisa maad harisid kihnlased (sel ajal umbes 400) teokohustuse korras, mis oli siiski väiksem, kui mandrimõisates. Peale selle tuli püüda mõisale kalu ja küttida hülgeid. Elanikkonna elatisallikaks olidki põlluharimine, kalapüük ja hülgeküttimine. Kultuur ja traditsioonid
vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised. 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon, mis puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Talupoja õiguslik staatus ja majanduslik olukord 17. sajandil: Sunnismaisusega allutati mõisahärrale. Liivimaa maapäeva ettepanekul vabastati rüütelmõisa talupojad pärisorjusest. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted levisid ka Eestimaa kroonumõisatele. Piirati kodukariõigust. Vene ajal : Majandusreglement jäi kroonumõisate jaoks kehtima. Talurahva koolide tegevus jäi peamiselt lühiajaliseks
Peaaegu alati oli põhijõuks raskerelvastuses jalavägi, mis paigutati pikadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taga faalanksisse. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel- ja kaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Ühiskonna struktuur Enamik kodanikke olid talupojad, kellest jõuakamad tulid oma majapidamisega ise toime. Oli ka hulk vaeseid põlluharijaid, kes võtsid laene, mida ei suutnud tasuda, ning pidi ära andma oma maa ja saama rentnikuks. Mitmetes polistes kaasnes selle staatusega ka kodanikuõiguste äravõtmine. Edenesid käsitöö ja kaubandus ning kasvas linnaelanikkond, kus olid ülekaalus käsitöölised. Kuigi nad said ise hakkama ja olid piisavalt jõukad ei antud neile paljudes polistes kodanikuõigusi. Rikkaim ja mõjukaim elanikkonna osa olid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Sisemised vastuolud ja türannia
ja veini tootmine). · Loonusrendi asendamine raharendiga. · Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. · Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. · Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. · Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. 4. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. a. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: · Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. · Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. b. Talupojad olid sügavalt usklikud: · Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise.
haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus- ja –menetlusõigusega. 4. Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses? Kohalik omavalitsuse õigus laiemas tähenduses hõlmab nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke õigussuhteid, kus kohaliku omavalitsuse üksused võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid(nn valikuvabaduse printsiip). Nt võib vall või linn anda oma vara rendile, olla rentnikuks või tema jaoks olulises äriühingus osanikuks või aktsionäriks, sõlmida kolmanda isikuga tööettevõtulepinguid jne. Seega võib kohaliku omavalituse õigust käsitleda ka laiemas tähenduses - neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks subjektiks on kohaliku omavalituse üksus. Kohaliku omavalitsuse õiguse piiritlemine muutub praktilisemaks, kui see puudutab kohaliku omavalitsuse pädevusi,
aastal (kinnistati 1852. aastal) 40 000 hõberubla eest. Ilmselt just tema kohta räägib Eesti Kirjandusmuuseumis talletatav ajaloopärimus, et ta olnud kuulus peremeeste vahetamise poolest. Kui mõni peremees temale vastumeelt olnud, ajanud selle kohe talust välja ja andnud koha teisele. Hulk talusid võtnud ta mõisa külge ja ajanud inimesed seest välja. Kes heaga pole läinud, sellele antud sada hoopi. 1870. aastal tuli mõisavalitsejaks ja hiljem sai ka mõisa rentnikuks Gustav Rathlef (18471928), Ludwigi vennapoeg, kes elas Lahmusel 18701885. Siin algas tema põllumehe elu. Gustav Rathlef oli kodanlikku päritolu ja haritud mõisamajapidaja (oli õppinud Tartu Ülikoolis majandust), kelle elu täitis oma majapidamise juhtimise kõrval põllumajanduse üldine edendamine. Tema kolmest pojast kahest said tegevpõllumehed ja ühest väljapaistev agronoom. Mõisarentimine oli Gustavile tulutoov. 1880
* Isesisvus enne muistset vabadusvõitlust olid eestlased vabad ja valitsesid end ise, kuid prast sõda tõrjuti eestlased valitsemisest eemale ning eestlased muutusid justkui alamklassiks. Lühikese ajaga tekkis 4 väikeriiki (keskaja lõpuks oli neid alles 3) * Läänikord - lääne-Euroopast toodi kaasa sealne läänikord vasallid ja talupojad. Pärast muistset vabadussõda muutus talupoegade olukord vaba eestlane muutus maa rentnikuks ja tekkisid "maksud"/erinevad koormised. * Usuline pööre - enne muistset vabadusvõitlust oli usk üldiselt erinev ja valitses muinasusk/paganausk, kuid pärast sõda sai Eesti üldiseks usuks kristlus ning kõik eestlased ristiti kohustuslikus korras, kuigi kuna puudus sisuline õpetus, segunesid pagana usu jooned tänase kristlusega. * Linnade teke - Varalinnalistest asulatest kujunesid linnad täpsemalt 9 tükki ning seal toimus käsitöö ja kabandus. Eestlased olid ka linnas alamkiht
Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng
Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng
Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud: Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad – valitsemine ja majandus Linnaelu areng
türannia kukutamisega kaasnesid ümberkorraldused, et vältida türannia kordumist, seaduste abil püüti seda ennetada, sõnastati riigielu reegleid, sätestati põhjalikumalt kodanike õigused, kohustused; türannia aitas kaasa riigikorralduse arengule Ühiskonna struktuur enamik kodanikke olid talupojad, jõukamad tulid ise toime, muretsesid raskerelvastuse, olid sõjaväes, kuulusid kodanike hulka. Oli ka vaeseid talupoegi, pidid mõnikord maatüki võla katteks loovutama ja muutusid rentnikuks ning kaotasid kodanikuõigused. Kasvas linnaelanikkond, ülekaalus olid käsitöölised pidasid väikesi töökodasid, harva said jõukaks, ei pruukinud olla kodanikud. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, nad polnud kaupmehed. Sparta Lakoonika maakonnas L-Kreekas; spartalased olid dooria päritolu sissetungijad, vallutasid ka
vaid erinevate inimtegevuste toetamiseks; Kompetentne suhtlemine - kõigi kinnisvaraga seotud institutsioonidega, tagades seejuures omanike ja kasutajate huvide esindatuse. Eesti Vabariigi põhiseadusest §32 - on igal omanikul õigus kasutada talle kuuluvat vara oma soovidest ja vajadustest tulenevalt, kuid siiski selliselt, et oma tegevusega ei rikutaks ühiskonnas kehtivaid, üldjuhul õiguslikke ning eetilisi põhimõtteid. Omanikust rentnikuks. Kinnisvara omanikule kuuluva kinnisvara hulka (kinnistute suurusi, hoonete väärtust) on kasutatud etalonina, et iseloomustada selle omaniku kui isiku rikkust ja võimu ühiskonnas. Ühiskonnas on hakanud toimima paljuski hoopis vastupidine trend. Võõrandatakse paljud seni omandis olnud varad, muutudes ise rentnikeks. Säilitada senine kinnisvarakeskkond, s.o. ruumidest lahkumata võõrandatakse omand ning pühendutakse oma põhitegevusele.
talupoegade sunnismaisus, nõnda oli võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda muutused seoses reduktsiooniga: suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes mõisate ülevõtmise ajal kutsuti talupojad kokku ning neile teatati, et nüüdsest on nad üksnes kuninga alamad võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest omanik jäi rentnikuks redutseeritud mõisates toimus koormiste fikseerimine, et tagada riigile kindlat sissetulekut ja välistada talupoegade liigne koormamine, sest riik oli huvitatud kroonumaadelt saadavate sissetulekute suurendamisest; seetõttu kaasnes reduktsiooniga põhjalik maade kaardistamine ja hindamine, mille järel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa
annaabi.ee 
