Renessanss ehitus Itaalia, vararenessanss Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo. Michelangelo-(1475- 1564) Ümbr...
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba ...
RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusma...
Kool Kursus Enda nimi RENESSANSS REFERAAT Juhendaja: nimi Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Renessanss........................................................................4 Renessanss kirjanduses.........................................................5 Renessanss muusikas............................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhat...
Töö 1 I Michelangelo Taavet Kes on pildil, skulptuuri autor, stiil, saj ,maa? Taavet, Michelangelo, Kõrgrenessans, 16.saj. 1504a., Itaalia Mida renessanslikku on kujus näha, mis ei ole renessanslik? M tõlgendus on erinev, kui nt. Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike, siis M Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. II Karjakiriku koorivõlv: Millise hoone koorivõlvil võib näha kujutatud märke, aeg ? Karja kiriku, kirik on rajatud 13.saj IV veerandil, või 14. saj. alguses Gotlandi meistrite poolt. Nim. mõnimärk, millele kaasa aitasid? Kandsid nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev kolmjalg muistne aja liikumise sümbol, ka päikese võrdkuju ning viikingite jumal Odini märk, ristiusus kolmainsuse prinsiibi tähistaja. Paganlik märk säärkurat pidi aitama tõrjuda kurja. III Ateena akropol Nim. pildil olev ehituskompleks ja...
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
1.Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused? Renessanss sai alguse Itaalias, kus keskaegse gooti kultuuri mõjud olid väga nõrgad. See algas eelrenessanssiga 14. sajandil, sellele järgnes vararenessanss 15. sajandil ja kõrgrenessanss 16.sajandil. Itaalias olid uuenduste tekkimiseks kõige soodsamad tingimused: antiikkultuuri lähedus ja kättesaadavus, keskvõimu puudumine, suurte linnade iseseisvus ja laialdased sidemed muu maailmaga, katoliku kiriku keskuse lähedus. Ning põhujusteks võib lugeda: uued ühiskondlikud suhted, religiooni kriis, pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist. Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteeri...
Kordamine muusikaajalookontrolltööks 09.12.2008 Tuuli Varik Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Teemad: 1. Renessanss 2. Uued laulud renessansi ajastul 3. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Renessanss Renessanssi ajastu peamised tekke põhjused: katoliku kiriku võim hakkas kõikuma, mida õõnestasid teaduse avastusedsaavutused talupoegade sagedased ülestõusud tekkis uus jõukas ühiskonnakiht kodanlus, see klass eilas linnades, kus valitses uus elukorraldus, parem elujärg. Kõik see lõi soodsa pinnase keskaja vaimu eitavale elutunnetusele. Renessanssi ajastul hakati uuesti eeskujusid võtma antiikajast. Esikohale tõusis INIMENE. Inimest kujutati elujõulise ja kaunina. Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulise...
Muutused kunstis Kui keskaja lõpul levis humanistlik ellusuhtumine, kus enam polnud keskpunktis ainult Jumal, vaid ka inimene ise oma vooruste ja tahtmistega, muutus ka kunst. Kunstnikele tundus keskaegne igav ja vaimuvaene ning aina rohkem hakati eeskuju võtma vanaaja meistritelt. Alguse sai renessanss ehk antiikkultuuri taassünd. Renessanssi ajal muutus paljuski kunsti temaatika. Enam ei olnud kõik seotud vaid kirikuga. Rikkad valitsejad ja linnaelanikud tellisid kunstnikelt endast portreesid ja maale, et oma varast rõõmu tunda ja uhked elamuid kaunistada. Üha rohkem hakati inimesi maalima ka looduses. Kõike üritati kujutada võimalikult tõetruult, sõltumata pildi teemast. Suurim edusamm renessanssi kunstis oli kindlasti proportsioonide tekkimine. Enam ei nähtud midagi halba ja ebasündsat ka inimese alasti kujutamises. Samas selle juures püüti kõike teha nii nagu see inimese silm...
Kuidas mõistan renessanssi Renessanss sündis Itaalias 15.sajandil ning see tähendab taassündi. Kui mõtlema hakata, millest renessanss üleüldse alguse on saanud, siis kõige paremini öeldes on see antiigi pärandi taasavastamine ning uuema kunsti ja kirjanduse tulemus.Sel ajal oli tähtsal kohal inimkeskne maailmakäsitlus. Renessanssile toetudes sai alguse uskumine inimese mõistuse võimekusse ehk humanismi.Sellel ajastul lükkus tahaplaanile religioosne ja igavikuline mõtlemine ning tekkis huvi maiste asjade vastu. Kõige paremini saab renessanssi mõista tollel ajal tehtud piltide,ehitiste ning teoste järgi.Lihtsam on oma silmaga näha, kui seda ainult jutust lugeda. Vaadates renessansslikke riideid, siis on selge millele on enam tähelepanu pööratud.Rõhku on pandud kallile väljanägemisele.Naiste puhul ilusad kohevad kleidid,ehted ja kõikvõimalik luksuslik väljanägemine.Ning meeste puhul kasutati mütse,sulgi,põlvikuid,mööku jne.Tolle aja ...
Renessansi ajastu muusika Sarmi Värv 10ü Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470ndateni. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt kasutada äärmise ettevaatusega. Renessanssi ajastul hakati uuesti eeskujusid võtma antiikajast. Esikohale tõusis INIMENE. Inimest kujutati elujõulise ja kaunina. Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulisema ilme. Piibli inelise kunsti kõrvale hakkas hoogsalt arenema ilmaliku sisuga kunst. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15. - 16. sajandil. Rene...
Renessanss/vararenessanss Küsimused: 1. Mida tähendab "Jumalast seatud"korra järgi ning kuidas seati nüüd elu renessanssi ajastu algusjärgus? 2. Kuidas jaotatakse renessanssi ajastu? 3. Arhitektuur. Milliseid hooneid valdavalt ehitati Missugune on vanarenessanssi aegne kuulus kirik Roomas ning mille poolest?(arhidekt) Kuidas kaunistati renessanssiaegseid hooneid? Mis on palazzo, kellele ehitati ning miks, kirjelda palazzot? 4. Skulptuur. Iseloomusta renessanssiaegset skulptuuri. Mida või keda kujutati? Mis on "paradiisi värav" ning kes selle teose lõi? Nimeta ühesed jooned renessanssiaegse ja antiikskulptuuri vahel. 5. Maalikunst. Iseloomustus, too punktidega välja. Kirjuta kuulsamate kunstnikute teosed. Vastused: 1. "Jumalast seatud" korra järgi elamine tähendas usku jumalasse & arvati, et jumal saadab kõik ise korda. Renessanssi ajastul ei arvatud, et see enam töötab, sest inimesed muut...
Renessanss Murrangulised muutusid toimusid arhitektuuris. Hoonete ülesehituseks kui ka kaunistamisel loobuti kõigist gootikast, kipsist lilledest, lõvi peadest jms. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suurt rõhku panema elumajade mugavustele. Renessanssi ajal vabanes kultuur ehituskunstist. Kujusid paigutati nüüd ruumi keskele, õue, väljakule. Palju võib leida ühiseid jooni Renessanssi aegse ja antiikkultuuri vahel. Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. Nüüd lähtusid maalijad loodusest ja õppisid õigesti ruumi kujutlust. Maalikunstnikud kasutasid puhtaid värvitoone. Terve rida omanäolisi maalijaid kerkis üles. Fransisco Angelico (1387-1455). Ta oli üks haruldane maalija, kes kasutas säravaid ja puhtaid toone. Paolo Ucello (1297-1475). Tema meelispildid olid lahingupildid. Piero della Francesco (1416-1492). Tema tegi suurepäraseid frescosi. Fresco - seina ja lae maalid, seda värviti värskelt märjale...
Renessanss ja renessanssiaja muusika Renessanssiaega nimetatakse valgustusajastuks, kus toimusid muudatused, peamiselt majanduses ja poliitikas, kuid ka kirjanduses, kunstis, religioonis ja ka muusikas. Uus maailmavaade seisnes selles, et hakati väärtustama inimmõistust ja arvati, et heade ideedega saab lahendada kõiki probleeme, peale selle hakkas kahanema ka kiriku võim ja rahva elu ei keerelnud enam usu ümber. Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest: Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio, kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus...
Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsu...
1. 14.-16.sajand. Kaubandus - Renessanssi ajal majanduselu paranes, võeti kasutusele rohkem mereteid, mis aitasid kiiresti asju transportida, ja ka kaugete maadega kaubitseda. Kultuur Enamik mõjutus tuli antiikajast, antiikaeg mõjutas tugevalt ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord Puupuhk: pommer, krummhorn, flöödid(plokk-ja põikflöödid). Vaskpuhk: trombet, tromboon,...
Renessanss ja Jan van Eycki Anna-Stina, Liisi , Anette-Rosabel, Alexander Jegard 10P Renessanssi üldiseloomustus • Sai alguse 14ndal sajandil Itaalias • Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt • Hakkas levima humanism • Leonardo da Vinci ja Michelangelo • Huvi tunti antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu • Teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd • Brunelleschi, Masaccio, Donatello Renessanss kunsti üldiseloomustus madalmaades • Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal • Arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana • Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma aga peamine eesmärk oli inimeste hingeelu avastamine • Üks esimesi suurmeister oli Põhja-Madalmaades Jan Van Eyck • Kui Itaalased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks,siis madal...
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ...
Inglise kunst 17.-18. sajandil Marion Soomre Kätli Valbrit 11.B Ajalooline ülevaade · Inglismaal valitses tugev kuningavõim. · 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon·1649 kehtestati vabariik · 1660 kuningriik taastati · 1707 ühendati Inglismaa ja Sotimaa, riigi nimeks sai Suurbritannia kuningriik · 18. saj. keskpaigal hakkas hoogsasti edenema vabrikutööstus · 18. saj. lõpus kindlustus Suurbritannia võim Indias, Austraalias, Uus-Meremaa Arhitektuur 17. saj. I poolel · Õukonna maitse pooldas baroklikku klassitsismi. · Palladionism - itaalia arhitekti Andrea Palladio ehituslaadi matkimine. Inigo Jones · 1573 1652 · Sündis Londonis. · Õppis arhitektuuri Itaalias. · Esimene tähtis arhitekt Inglismaal. · Tõi renessanssi arhitektuuri Inglismaale. Queen's house, Greenwich Banqueting House, London Arhitektuur 17. saj. II poolel ·...
1. Mida tähendab sõna renessanss?-Taassünd 2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi-sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10.Mille poolest erinevad ja ...
1. Mida tähendab sõna renessanss?-Taassünd 2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi- sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10. Mille poolest erineva...
Renessanss Prantsusmaal 1494-1610 Renessanssist üldiselt Renessanss tähendab taassündi. Renessanss on ajastu kus tegeleti inimest, religiooni ja teadusega. Renessanssi eelkäijaks on antiikajastu ja sealt on ka palju kasutusele võetud. See sündis Itaalias ja sealt hakkas see ka levima. Kõige rohkem on seda Itaalias alles Firenzes. Hakati tähistama autoreid ja arhitektid õppisid oma mõtteid paberile panema ega pidanud enam ehitusplatsil töid juhatama. Renessanssarhitektuuris kasutati palju korrapäraseid,ringist ja ruudust lähtuvaid põhiplaane. Põhielemendid olid antiigist pärit kupplid, sambad ja poolsambad, frontoonid ja keerdtrepid. Leonardo da Vinci. Ümmarguse põhiplaaniga kiriku plaan, vaade ja makett. 1490-1519 Renessanss tekkis Itaalias, kuna itaallastele ei meeldinud gooti stiil ja nad pidasid omaks antiigi pärandit. Näiteks: Pantheon, Roomas. 118-128 p.Kr. Renessanss Prantsusmaal Se...
LOUVRE 1190-1528 1190. aastal polnud Philippe Auguste kindlus mitte kuninglik residents, vaid oluline arsenal, millel olid kõrged müürid, 10 torni ja nelinurkne vallikraav, mille igal küljel ning põhja- ja lääneseinte keskel asetsesid ümmargused bastionid. Kaitsetornid asetsesid lõuna- ja idaseinte kitsaste väravate külgedel. Kompleksi keskel seisis massiivne kants Grosse Tour, mis oli 15- meetrise läbimõõduga ning 30 meetrit kõrge. 14. sajandi keskel levis Pariis kaugele Philippe Auguste esialgsest müürist. Saja aastase sõja puhkemise tõttu vajas Prantsusmaa pealinn suuremat kaitset. Pariisi kaupmeeste rektor Etienne Marcel õhutas looma kaitsevalli, mida arendati edasi Charles V juhtimisel. Uued kaitserajatised ümbritsesid Seini jõe parema kalda ümbruskonda. Olles suletud laienevasse linna, kaotas Louvre oma kaitsefunktsiooni. 1364. aastal hakkas Charles V arhitekt Raymond du Temple muutma vana k...
KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tu...
RENESSANSS ISELOOMUSTUS JA ETAPID Linnakultuuri edenemine Itaalias. 15saj. toimusid itaalia kunstis suured muutused. Keisrite ja paavstide vahelduva eduga toimunud võitlus oli aidanud Põhja-itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölastel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Kaugkaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Renessanssi ajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Kogu keskaja vältel oli Euroopas ja eriti Itaalias mingil määral tuntud ja kasutatud antiikaja kultuuripärandit, kuid seda oli hinnatud üldiselt madalaks on kristliku ajastuga võrreldes. 15saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtusl...
KT Renessanss 15. Sajandil toimusid Itaalia kunstis suured muutused, millest sai alguse renessanss. Renessanss vastandub nagu uued kultuurid ikka, sellele eelnenud keskaja kultuurile. Suurim erinevus on renessanssile omane eneseteadvus. Renessanssiajastulõpiti uuesti tundma antiiki ning selle hiilgust taaselustama. Renessanssi kõige tugevam alus on siiski humanism - veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba arengehk enam pole oluline inimese päritolu, vaid see, mida inimene teha suudab ja kelleks ta saanud on. 15. Sajandil ehk vararenessanssi perioodil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Üheks esimeseks renessanssi suurmeistriteks arhitektuuris oli Firenzes tegutsenud Filippo brunelleschi, kes kavandas Firenze toomkiriku kupli mis oli tolle aja kohta uudne ja julge ülesehitusega. Brunelleschi leiutis arhitektuuris oli tsentraalperspektiiv. Vararenessanssi arhitektuuri headeks näideteks on tol ajal püstitada ...
Kontrolltöö renessanss · Kerkisid plazzod(paleed), mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud, hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame. · Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti ne...
Kunstiajalugu: 1.Millised olid renessanssi tekkimise ajaloolised tingimused? Langeb kokku uusaja algusega. Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus. Tekib tootmine müügiks ja tekkisid esimesed manufaktuurid. Areneb pangandus. Võetakse ette merereise. 2.Milles seisnes 15. sajandi kultuuri vastandumine keskajal? Kreeka ja Rooma kultuuri hakati pidama väärtuslikuks, enne seda oli see küll kasutusel, aga seda hinnati oma kristliku ajaga võrreldes madalamaks. 3.Mida tähendab sõna renessanss, miks see kasutusele võeti? Sõna renessanss tähendab uuestisündi (itaalia keelest).Hakati õppima antiikaja kunsti,kirjandust,filosoofiat ja igapäevast elu.Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 4.Mida tähendab termin humanism? Humanism on inimlikkuse ja inimese väärtustamine.Renessanssliku maailmavaate telg.Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui ne...
Vinni- Pajusti Gümnaasium Referaat: Henry Moore (1898-1986) Aineõpetaja: Kirsti Notta Koostaja: Piiariin Luhama Klass: 11b Vinni 2010 Sisukord SISUKORD LK 2 BIOGRAAFIA LK 3 EESKUJUD LK 4 LOOMING LK 5 Teosed: "KAKS SUURT VORMI" LK 6 "LAAV FIGUUR" LK 7 "EMA JA LAPS" LK 8 "MÜÜR" LK 9 "DUUBEL OVAAL" LK 10 KASUTATUD KIRJANDUS LK 11 2 Biograafia Henry Moore sündis Castelefordi, väike ridaelamus 30. juulil 1898. Ta kais Castelefordi Grammatika koolis, ning hiljem sai temas...
Valgamaa Kutseõppekeskus. Tisler 1. Renessanss kirjanduses, muusikas, kunstis Referaat Koostas: Rimmo Veinimäe Juhendaja: Sirje Speek 2009 Renessanssi mõiste: Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja France...
Renessanss vs 21. Saj mõttemaailm Renessanssi mõistetakse kui antiikkultuuri ideaalide taassündi ja seda mõistet hakati kasutama 14.16.sajandil. Varasemalt loodi muusikat anonüümsena, ajaga muutus muusika tähendus. Laulikud lõid muusikat, kuid see ei olnud isikupärane. See tähendab seda, et teoseid võis esitada ja muuta teiste esitajate poolt. Sellist tegevust võiks tänapäeval võrrelda kui autorikaitseõigusega. Kui muusika autor ei ole oma teose kohta autorikaitseõigusi esitanud ja keegi kasutab seda enda teosena, siis ta ei saa kuhugi kaevata. Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad PõhjaItaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik m...
Jan van Eyck Jan van Eyck oli Renessanssi maalikunstnik. Tema pärisnimi oli Johannes de Eyck ja ta oli sündinud 1395. aastal Põhja-Belgias. Teda peetakse üheks olulisemaks Põhja- Euroopa kunstnikuks 15. sajandil. Jan van Eyckil oli vend, Hubert van Eyck, kellest ta oli 14 aastat noorem. Mõlemad vennad olid Madalmaade maalikunstnikud, kelle ühistööna valminud maal asub praegu Belgias nn. „Genti altar“. Selles maalikogus on Eyck’id kujutanud uudset maailma nägemist ja kujutamist (kui avada altari tiivad siis tuleb esile 12 erinevat maali mis koos loovad ühe pildi). Jan van Eyck’i tööd paistavad silma nimelt oma puhaste ja selgete struktuuride poolest ning teemad mida on maalitud on väga igapäevased tolle aja kohta. Põhiliseks maalimis vahendiks kasutas van Eyck õlivärve, mis olid Madalmaades väga levinud. Elulugu Tema elust on vähe teada, kuna lihtsalt kirjalikud andmed lapsepõlvest puuduvad. Esimest korda on van Eyck’i mainitud 1420’nd...
Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt, traagiline lõpplahendus; peategelane on väljapääsmatusse olukorga satunud õilis kangelane, kes tegutseb üllaste põhimõtete ajel. Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitz...
RENESSANSSI KUNST Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. R kunst haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiive ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ning seda eelkõige arhitektuuris ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renessa...
14.Saj muusika Ars nova · Ladina k. ,,kunst'' tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. · Prantsusmaal keeruline aeg: · Kriis kiriku- ja riigivalitsemises, · Saja aastase sõja kestus, mis lõpetas suhteliselt rahuliku ja stabiilse ajastu. · Prantsusmaal sündisid keskaegse filosoofia, ehituskunsti ja kirjanduse tippteosed. · Mõiste ars nova on pärit aastatest 1320- 1330, mil mitmed muusikateoreetikud kasutasid seda, vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või ars antiqua ( ladina k. ,,vana kunst'') · Kui Euroopa kultuuri hilisemad sajandid väärustavad uut, siis keskaeg oli selle suhtes pigem ettevatlik. · Euroopa uusaegses kultuuris muutub see vaheldumine aga dramaatilisemaks : iga uus põlvkond pöördub milleski eelmise vastu, eitab seda. Tihtipeale on siis teineteise mõistmine parem üle ühe põlvkonna. · Ars nova ajastus näeme siis mi...
Renessanss Renessanss on kunstistiil, mis tekkis juba palju aega tagasi ning tema sünnimaaks peetakse Itaaliat. See sai alguse 14. saj ja õitseaeg oli 15-16 saj. Sellel ajal ajal hoogne linnade levik. Just tänu sellele sai Itaaliast kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Linnad kerkisid ning kaubavahetus muutus palju aktiivsemaks, kui ta enne oli. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus elulähedasemaks ja maisemaks. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri žanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued žanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalias toimusid teistsugused muutused. 14.sajandi kultuuri ei nimetatud Ars Novaks, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuset...
Renessanss Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Ars nova on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman...
RENESSANSS EHK ANTIIGI TAASSÜND (14-16saj) Enne renessanssi oli gootika. Ilmingutest saab rääkida juba 12-13saj. Sünnib Itaalias. Tuli valgus, vari, ruumilisus. Proportsioon hakkas tekkima. Ideaal inimene oli kõige tähtsam. Autorlus arenes(inimene tahtis märki maha jätta). Blond naine kõige ilusam. 15, 16 aastase poisi keha kõige ilusam. Homosi respekteeriti. Vara renenssansi kunsti kekus on Firenze, hiljem Rooma. Brunelleschi- arhitekt ja skulptor Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu) RING oli uus asi. Palazzo Pitti- oli kolmekorruseline, esimene oli kõige jõulisem, mehiselisem. Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal ...
Renessans ja Humanism Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar Kirs, Ander Troost 10.e Sissejuhatus · Renessanss sai alguse XIV sajandil. · Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inime...
Sandro Botticelli Andmeid Sandro Botticelli, täisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi, elu kohta on vähe, kuid on teada, et temast sai õpilane siis, kui ta oli umbes 14 aastat vana. See näitab, et ta on saanud põhjalikuma hariduse kui teised renessanssi kunstnikud. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. Ta oli Filippo Lippi õpilane. 1570 aastaks oli ta koos abilistega töökoja avanud. Ta töötas Firenze suuremate perekondade heaks, neist tuntuimaks oli Loerenzo de Medici õukond. Seal maalis ta kuulsad portreed ,, Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna". Botticellil tuli kõige paremini välja tahvelmaalide tegemine. Ta armastas ümarformaati. Tema parimad saavutused on ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv Madonna". Ümarformaafis piltidest on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned fresko...
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;...
Arutlus ,,Püha õhtusöömaaja" teema aluseks on lugu Kristuse ja tema jüngrite viimasest koosviibimisest, kus ta teatab, et üks nende seast annab ta ära. Seda teemat on käsitlenud paljud kunstnikud, ka da Vinci ja Tintoretto. Nende teoseid käsitlengi. Leonardo da Vinci seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" on meie ajani jõudnud väga halvas seisundis. Teos on maalitud pehmete toonidega temperavärvides. Maalis on kasutatud tsentraalperspektiivi, mille keskmes asub Kristus ise. Kõik kaksteist jüngrit on jagatud nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus igaühele on antud veel erinev reaktsioon Kristuse uudisele. Reageeringud varieeruvad üllatusest tõelise jahmatuseni. Vastukaaluks jüngrite käitumisele on Kristus ise väga rahulik, mida on näha tema maha suunatud pilgust ja käte asendist. Teos on väga realistlik, valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna kuid samas loomulikuna. Juudas on maalil ainuke, ke...
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Eu...
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
Rokokoo- sündis Prantsusmaal, ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis. Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend “Pärast meid tulgu või veeuputus” pärineb just neist aegadest. Klassitsism- Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õp...
EESTI UUSAJA KUNST Geethe Pikkpõld MM-17 SISSEJUHATUS Valisin teema põhjusel, et laiendada enda simaringi nii ajaloos kui ka kunstis. Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta, mis leidis aset Uusaja Eestis. Käsitletavad teemad: – Uusaja loomingu algus Eestis – Esimesed eesti soost kunstnikud ja ülevaade nende elust ning teostest UUSAEG EESITS Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga) Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist (1918). UUSAJA KUNSTILIIGID Klassitism - lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, mütoloo...
GOOTI KUNST (GOOTIKA) Gootistiil järgnes romantismile. Gootistiili saab näha Prantsusmaal. Prantsusmaa kuulsaim kirik: Jumalaema kirik Pariisis (Notre-Dame) on gootistiilis. Gootistiili sünnimaa on Prantsusmaa. Gootika on peale romaanistiili teine tähtsaim kunstistiil keskajal. Nimetus gootika tuleneb germaani hõimu gootide järgi. Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga. Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektu...
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss
tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas
see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud
eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule
mitte.
Renessanssi kunst 14. - 16 saj. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks, ka antiikmütoloogia ainestikku kasutati. Kasutati põhiliselt tempera- ja õlivärve. Perioodid 14. sajand trecento e. eelrenessanss 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 16. sajand cinquecento e. kõrgrenessanss Maalikunst Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi...
annaabi.ee 
