Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Renessanss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
renessanss, kopernik, liivimaa, 1616, mõistega, renaissance, kultuuriloos, esmalt, kultuuriga, itaaliast, 1473, 1543, seletatav, teleskoobi, gutenberg, 1400, leiutas, usupuhastuse, christoph, 1506, 1578, balthasar, russowi, katoliiklus, firenze, toomkirik, 1452, michelangelo, 1520, kirjanikud, giovanni, boccaccio, 1313, shakespeare, miguel, cervantesSixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578. a. ilmus Saksamaal Balthasar Russovi “Liivimaa kroonika” Teadus ja ajalugu Mikolay Kopernik (1473- 1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning sama- aegse pöörlemisega umber oma telje. Galileo Galilei (1564- 1642) valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg (1400- 1468) leiutas trükikunsti. Martin Luther (1483- 1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). Christoph Columbus (1451- 1506) avastas 1492. a. Ameerika.
Prez, Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594). Kunstnikud: Sandro Botticelli, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Alberecht Düren. Kirjanikud: Giovanni Boccaccio, Miguel de Cervantes, William Shakespeare. Eesti: 1558 -1583 -Venemaa algatatud Liivi sõda (Eesti läks Rootsi, Poola, Taani võimu alla). 1535 ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578 ilmus Saksa Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika". Teadus ja ajalugu: Mikolay Kopernik väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber oma telje. Galileo Galilei valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg leiutas trükikunsti. Martin Luther algatas Saksamaal reformatsiooni. Cristoph Kolumbus avastas 1492 Ameerika. Elizabeth I oli 1558 -1603 kuninganna, 1587 hukati Inglismaal Mary Stuart. 1600 põletati tuleriidal Giordano Bruno. Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes), iseloomusta humanistlikku iluideaali. Sõnast
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade.
........................................................................................................................................19 Looming...........................................................................................................................................20 Kokkuvõte............................................................................................................................................21 Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku
(1533-1584) Itaalia jäi killustatuks, pälvis Prantsuse kuningate ja Habsburgide huvi. Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel (1494-1559) 1527. aasta mais Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt. Tapeti üle 30 000 inimese. Prantsusmaa kuningate ja Habsburgide vaheline rivaalitsemine ei kadunud. Itaalia oli laastatud. Renessanss ja humanism Itaalias kujunes uus maailmavaade, Jumala asemel keskmes inimene. Renessanss (pr renaissance - taassünd) Humanism (ld humanus inimlik) Tähtsaim keskus Itaalias Firenze. Hakati hindama inimese keha ja hinge, inimene on Jumala tippsaavutus. Trükikunsti kasutusele võtmine 1440. Saksa trükimeister Johann Gutenberg. Itaaliast jõudis humanism mujale Euroopasse uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma aja silmapaistvaim mõtleja. Mõjukaim töö "Narruse kiitus". Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli Erasmuse mõttekaaslane. Tuntuim töö
kiriku suhtes. Siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli haridusel jurist, siis parlamendi liige, Henri 8 peaminister. Tuntuim töö "Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest phiskonnast, milles teda mõjutas Platoni ideaalriik. Pooldas demokraatiat. Henri VII hukatas ta. Inglise renessanssikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogist, renesanssiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost, kujutas inimlikke kirgi traagiliste tagajärgedega. Hispaania aadil Miguel de Cervantes(1547-1616) pilkas oma romaaniga traditsioonilist rüütliromaani. Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Varauusaegsed maadeavastused kinnitasid seda. Kaasnes veendumus, et maakera on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad ja tähtede sfäär. Poola õpetlane
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud
RENESSANSS (14.saj. II pool 17.saj. algus) Mis keelsest sõnast Millal algas renessanss Millest võttis eeskuju tuleb renessanss ja Itaalias ja millal Lääne renessanss? mida see tähendab? Euroopas? Prantsuse keelsest Itaalias algas renessanss Renessanss võttis eeskuju sõnast renaissance juba 14. sajandil, Lääne antiigist. ja see tähendab Euroopas 15. ja 16. saj. taassündi. Renessansi kunstnikud: Leonardo da Vinci Raffael Michelangelo Heliloojad: Kirjanikud:
· Aleksander Lipkov, "Shakespeare kinolinal". Vene keelest tõlkinud Jüri Pärni. Eesti Raamat, Tallinn 1979 · Dennis Kennedy, "Shakespeare ja stsenograafia: XX sajandi lavastuste ajalugu". Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004 · Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit) Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14
RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st
-14. "Riimide nime all" sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido · Sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks Cavalcanti ja Francesco Petrarca. madrigale, sesktiine ja muid tolleajase lüürika liike William Shakespeare (1564-1616) · Raamatu peateemaks on armastus Laura · Sündinud 23. aprill 1564 vastu · Surnud 3. mai 1616 · Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride · Inglise luuletaja ja näitekirjanik luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju · Ingliskeelse kirjanduse suurkuju all, kehastab armastatu juba renessansiaja · sündis köösner John Shakespeare'i maise naise eluideaali ja humanistlikke perekonnas. voorusi · 18-aastaselt abiellus ta endast umbes · Seetõttu sai temast sajanditeks seitse aastat vanema Anne Hathawayga
See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat.
......................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhatus Renaissance - sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renesansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiikkultuurist ja looduses tiivustatud vaimuliikumist Lääne- Euroopas 14- 16 sajandil. Toimus üleminek keskajalt uusajale. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Lemmikkangelaseks oli Taavet, sest ta võitis Koljati, küll mitte eriti rüütellikult
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju vabu rüütleid kellel oli igav.Merer
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige
· 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. b. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. c. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. d. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. e. Vene riik: · Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid. · Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas. · Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina võimuterrori. 4. Itaalia a. Itaalia sõjad (1494-1559):
Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30
abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale haridus endiselt polnud jõudnud. Peale itaalia levis renessanss ka Inglismaal ja Prantsusmaal. Renessanssi kirjanikud: Boccaccio, Dante, Petrarca, Shakespeare, Rotterdam'Erasmus'. Miguel de Cervantes. Olulisem riigimees Niccolo Machiavelli absolutistliku võimu õigustaja. Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michaelangelo. Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Isaac Newton gravitatsiooniseadus. Johann Guttenberg 1440 leiutas trükimasina. See tõi kaasa raamatute odavnemise. Maadeavastused.
1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu Lääne-Euroopa üle. Alates 1614.aastast ei kutsutud enam kokku
fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja renessanss Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt Itaalias: linnriikide majanduslikule tõusule pani eelkõige aluse kaubandus, selle kõrval aga ka pangandus ja liigkasuvõtmine. Kujunesid varakapitalistlikud suhted, noor kodanlus. Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. Medicite perekond Firenzes. Lorenzo Tore. Renessanss antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassündi. Seda vastandati valitsevalt kiriklik-skolastilisele teadusele.
ikosaeeder. Kepleri teine seadus: Kui planeet on Päikesele lähemal, on tema kiirus suurem, kui kaugemal, siis väiksem. Sest planeedi mass ei muutu, aga tema kiiruse ja ringjoone raadiuse korrutis ei tohi muutuda. Epitsüklid-puhas geomeetria ja planeetide liikumise taga peab olema füüsikaline põhjus. Päikesel peale valgustamise teinegi funktsioon – panna planeedid liikuma René Descartes (1596-1650) – Cartesiuse koordinaadistik, Liikumishulga jäävuse seadus Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus (1473-1543) - võttis uuesti üles Aristarchose idee, et Maa on planeet, mis koos teistega tiirleb Päikese ümber. Päike nii tähtis, et pidi asuma keskel. Ringjoon kõige ideaalsem joon. „De revolutionibus orbium coelestium“, kus püüdis kirjeldada taevakehade liikumist heliotsentrilisest vaatepunktist. Christiaan Huygens (1629-1695) - parandas Descartes’i füüsikas nii mõnegi vea, leiutas 1657 pendelkella
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14
Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal
,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat.
kõik loovad jõud töötasid just selle heaks, kuid renessanssi ajastu muutis seda jäädavalt. Hakati avastam, et vahepeal on unustatud hulganisti väärtuslikke teadmisi, ning on toimunud ühiskonnas pigem allakäik, kui edasiminek. Antiikaja teadmiste janu üha suurenes, ning teaduse areng muutus oluliseks. Religiooni kahtluse alla panekuga vähenes kiriku mõjuvõim tugevalt ja hakkasid toimuma muutused, mis ennem ei oleks saanuks tekkida. Renessans nimetus tuleneb prantsuse keelest renaissance ehk taassünd, seda nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist mis kestis eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. Sajandil. 2 1. Ajastu iseloom Kaubanduse elavnemine, ning Inimeste rikkuse kasv tõi kaasa feodalistliku ühiskonnakorra asendumise rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha rohkem inimesi asus elama
loomanahad, lina, kanep, merevaik. Läänest itta: kalev, sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein. 3. Keskaja kultuur. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Varakeskaegse kultuurilise allakäigu tõttu olid vaimulikud Lääne-Eur peaagu ainsad kirjaoskajad, hariduskeskusteks olid kloostrid. Eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik neist jäid samasse kloostrisse munkadena elu lõpuni. Elementaarsest haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati piiblile ja kirikuisade teostele, ladina keelele
mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
· Usuteenrite paheline elu, elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist. Lõbujanulised paavstid, nt Aleksander VII, kes vahepeal asendas paavstitroonil enda oma tütrega, ja Leo X. · Paavstide ja piiskoppide õukonnad, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi ei piisanud enam kirikukümnisest leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad, jätkus patukaristuskustutuskirjade müük. · Mõjutasid humanism ja renessanss. Humanism oli religioosse varjundiga ja tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest, ülikoolis avaldas mõju teoloogiakäsitlustele ja filosoofilistele õpetustele. MARTIN LUTHER · Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. VÕITLUSE ALGUS
nad peavad viimse kohupäevani piinlema ja patud heaks tegema Millega põhjendasid paavstid oma üleolekut ilmalikust võimust? - Nad väitsid, et olid oma võimu saanud otse Jumalalt, samas kui keisrid said selle vaimulike vahendusel. Avignoni vangipõlv 1309-1377 kestis paavstide äraolek, nimelt elati Avignoni lossis, sest suhted keisrite ja feodaalidega olid ebastabiilsed Kes saavutas paavstidest suurema ilmaliku võimu ja kuidas seotud Eesti ajalooga? - Innocentius III andis Liivimaa peapiiskopidele volitused kuulutada kristlust, värvata ristisõdijaid, määrata ametisse piiskopeid jms, tunnustas Mõõgavendade ordut ja andis neile Templiordu ordureeglid Isel. kirikuelu juhtimise süsteemi: * kardinalid e. paavsti kuuria --> järgmine paavst: kirikuelu keskvalitsus, valis välja järgmise paavsti * legaadid (paavsti saadikud eriül.ga.): kui kusagil oli vaja lahendada mingeid küsimusi, siis paavst saatis selleks oma legaate
50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium - Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus - 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik) idaosa (kuj. Saksa kuningriik) 5. Karolingide panus kultuuri arengusse - Austati antiikkultuuri karolingide renessanss - Karl Suure õukond kui kultuurikeskus - Rajati ilmalikke koole - Kloostrites kirjutasid mungad raamatuid ümber §6 Feodaalsuhete kujunemine Lääne Euroopas 1. Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile
Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks. Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis pildirüüstajate liikumine. Katoliku kirikus võib eristada kahte suunda: avalik võitlus (inkvisitsioon Ignatius Loyota ja jesuiitide ordu; 1583 jesuiitide kolleegium ka Tartus) ja kirikusisene võitlus (Trento kirikukogu 1545-1563; Gregoriuse kalender 1582) Renessanss ja romantism XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Antiikkultuuri taasväärtustamine andiski ajastule nime renessanss. Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada ka humanismiks. XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa. Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. Aadelkond eelistas maaelule linnaelu, eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias. Tähtsaim renessansskultuuri keskis oli Firenze,
antiigile vs antiikkultuuri teatud paganlusse osade (Inglismaal 5. ja 6. saj.). ülevõtmine ja kasutamine Keelte püsimine idas ja läänes Vrd: Rooma impeeriumi kõrghetkel kakskeelne, kreeka keele eriline roll KOLMAS LOENG Vincenzo Camuccini ,,Caesari surm" (1798) Antiikaja pärand eri et tu, kultuuriperioodidel: keskaeg, Brute! renessanss, barokk , ! Karl Suur e Carolus Magnus (srn 814) Varakeskaeg Lääne-Euroopas Karolingide renessanss Killustatus: 1) ida ja lääne Karl Suure poliitiline eesmärk: religioosne ja Rooma riigi keeleline eraldatus, 2) lääne uuendamine/taastamine (lad endasisene renovatio Romani eraldatus, kaubandussuhete imperii)
kunstis, maalides. On näha, kuidas hiliskeskaja abstraktsus hakkab minema konkreetsuse poole. 16.sonett (Ain Kaalep tõlkinud) abba abba ede ede 23.kansoon, kindlat vormi ei ole, kuid on üsnagi mahukas. Vahelduvad pikemad ja lühemad värsiread (11 7 - 11 7) stroofid on mahukad, koosnevad 20 värsist. 27.sonett. ei ole armastusteema, on ühiskonnateema. Juttu on ristisõdadest, mis toimus 11.sajandil. 28.kansoon. selgelt patriootiline teema, kust ta unistab ühtsest ja tugevast itaaliast vana rooma eeskujul. 32.sonett. maise iha mahategemine. 53.kansoon. patriootiline teema. 70.kansoon. lõpp on mänguline, ta otsekui näitaks, kuidas uusaegse luule areng on toimunud. Iga salmi lõpetab reaga, mis on mõnelt teiselt luuletajalt või niisama tähtsalt isikult tsiteeritud. Esimese stroofi lõpetab Arnaut Daniel, teise Guido Cavalcanti, kolmanda Dante, neljanda Cino da Pictora(?). ja viimases võtab Petrarca oma teosest tsitaadi.
annaabi.ee 
