renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse; ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei]. tekkis ilmalik koorimuusika tekkis mitmeid kirjanduszanreid. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. romaan kerkis hispaanias tähtsale kohale. Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond. Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. Rotterdami Erasmus:
Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525. ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat ja 1535. esimene säilinud eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus. · 1578. ilmus Baltazar Russow` ,,Liivimaa kroonika", mis on olnud suureks abiks ajaloosündmuste mõistmisel ja kirjapanekul. · 1582. kehtestas paavst Gregorius XII gregooriuse kalendri. Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse kehastus, Beatrice kaunis abiline, kelle nimel pingutada, 7 surmapattu. Francesco Petrarca (1304-1374) Soneti looja, petrahism, tuntuimad teosed: ,,Laulude raamat", ,,Kantsoon". Giovanni Boccaccio (1313-1375) Novelli looja, alustas luulega, kuid läks üle proosale.
karnevallikele elementidele. -Romaani kunstilises ruumis sündis eepos. -Renessansiaja romaan algab kahe erineva eepilise traditsiooni kangelaseepose ja rüütliromaani parodeerimisest. See on võimalik tänu zanri dialoogilisele loomusele. -Romaani kõrvale tekkis essee, dramaturgias keskaegse teatri lammutamine vabalt mõtleva ja kõneleva inimese ilmumine lavale. Selle pöörde tegi Shakespeare, kes tõmbas joone ala kogu renessansiajastule. Kolm Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) Seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Tema armastusluule pühendatud Betrici´le. Pletooniline armastus, mida mõjutas Platoni filosoofia. ,,Uus elu" luulekogu, pühendatud armastusele. Peateos ,,Jumalik komöödia" koosneb 3 osast: ,,Põrgu", ,,Purgatoorium" ja ,,Paradiis". 2. Petrarca(1304- 374) Peetakse uusaegse lüürika isaks. Kirjutas oma teosed ladina ja itaalia keeles. Soneti looja, 12. saj teisel poolel tekkinud zanr
Romaan kujunes välja Põhja- Prantsusmaal. Bretooni tsükkel- Arturi romaanide või Ümarlaua romaanide tsükkel. Iga romaani süzee on lokaalne ja episoodiline: käsitleb ühte peategelast või koguni üht sündmust tema elus. Selline kompositsiooni arendas välja Chretien de Troyes (1130 -1191). *Geoffrey of Monmouth "Britannia kuningate ajalugu" Chretien de Troyes "Lancelot Vankrirüütel" Dante Alighieri (1265 -1321) Ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Kolm kuulsat Firenzelast: Dante, Petrarca, Boccaccio. Esimene neis Dante. Neil kõigil oma muusa- Dantel selleks Beatrice. Platooniline armastus. Platoni nimest. Hingeline, puhas, mittefüüsiline armastus. "Uus mahe stiil" Itaalia luule tekkeaeg oli hiline, sest veel 9. sajandil oli romaani maalimas üldkasutatav nn vulgaarladina keel, mida mõistsid kõik. Dante ajaks oli selles keeles luule eksisteerinud juba üle sajandi. Poeesia keskus-keisri õukond Sitsiilias, kus kujunes välja ka "uus mahe stiil" (dolce stil
prototüübiks Machiavelli kuulsale traktaadile ,,Valitseja". Aleksander VI järgnes tema vihavaenlane Julius II [150313], kes suurema osa oma valitsemisajast pidas sõdu. Ühe kaasaegse prantsuse pamfleti järgi ei olevat Peetrus paradiisiväravas paavsti ära tundnud, kuna too oli ilmunud sinna raudrüüs ja täies relvastuses. Leo X (Giuliano Medici) [151321] on peetud ateistiks paavstitroonil, kes armastas teatrit ning korraldas Vatikanis karnevale. 38-aastaselt paavstiks valitud firenzelast ootas Rooma saabudes auvärav antiikjumalate kujudega ning kirjaga ,,Peale Marsi ja Veenuse valitsusaega algab nüüd Pallase valitsus." Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X vaid ,,munkade omavaheliseks lobaks." Roomal oli muidki muresid kasvõi lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519 polnud ka keisrivõimust reformatsioonile takistajat. Tee Lutheri vaadete üha laiemale levikule oli sellega avatud. 1520
annaabi.ee 
