Süzee arengu etapid 1. Ekspositsioon Tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 2. Sõlmitus Sõlmsündmus, millest algab tegevuse arendus 3. Dispositsioon Tegevuse järkjärguline arendus 4. Kulminatsioon Tegevuse haripunkt 5. Peripeetia Otsustav pööre tegevuses 6. Konklusioon Üllatuslik lõpplahendus
Capuletti plaan laulatada Julia ja Paris. Lorenzo kiri Romeole. Julia näiline surm. Romeo ei saa kirja. Romeo ja Parise kahevõitlus. Paris langeb. Kulminatsioon: Romeo võtab Julia surma pärast mürki. Peripeetia: Julia ärkab üles. Konklusioon: Julia tapab ennast Romeo pärast. Capulettide ja Montecchide leppimine.
MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕ...
d)Toetruu Draamalavastused:"Kolm Musketari" Dramatiseering:Eepilise teksti Naitevormi kirjutamine lesehitus: 1. kspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; 2.slmitus sndmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, kivitab tegevustiku; 3. dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; 4. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; 5. pre sndmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lpplahenduseni; 6. konklusioon teose lpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Remark on draamateoses tegelasknet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv mrkus autorilt nitlejale, lavastajale vi lugejale.
eelnevate lugudega. Raamatus on väga tihe sündmustik, tegevuskohti ja tegelasi on väga palju, kuid tänu heale kompositsioonile on seda kerge jälgida. Üldiselt on „Toomas Nipernaadist“ raske välja tuua eraldi ekspositsiooni, dispositsiooni või kulminatsiooni. Küll aga on teose perieetiaks minu arvates koht, kus Toomasele tuleb naine järgi ning ta taas koju kutsub. Sel hetkel toimub pööre, mis lõpetab teose tegevuse küllaltki kiiresti. Selles raamatus on peripeetia ja konklusioon omavahel väga tihedalt seotud. Üks asi viis teiseni. Peale naise kutset lähebki Nipernaadi küllaltki ruttu koju tagasi, oligi ju tema seekordne reis seljataga ja palju inspiratsiooni ammutatud. Teosest võib leida erinevaid konflikte, mis tegevust edasi arendavad ja mehe edasi liikuma panevad. Suurem osa mehe konfliktidest on seotud vastava paiga elanikega, kus ta parasjagu on. Näiteks loos parvepoistest, oli suurimaks tõukeks kindlasti arusaamatus Loki ja Mallega
Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Vaatlus jaguneb: a)tseenideks j b)piltideks Monoloog – ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
JUTUSTUS 11. klass NIMI: Armin Golovanov Jutustus on eepika liik, mis sarnaneb oma ülesehituselt novelliga, olles siiski sündmuste ja tegelasterohke, ning konfliktil pole siin nii olulist osa kui novellis. Klassikalise jutustuse aluseks on sündmustik (süzee), mida viivad edasi tegelased ja nendevahelised vastuolud (konflikt). Need omakorda aitavad luua pinget ja tekitada põnevust. Sündmuste arenedes tegevuspinge kasvab ja avaldub kõige teravamalt haripunktis (kulminatsioon). Sellele peaks järgnema pööre (peripeetia), mis juhib lugeja nii püstitatud probleemi kui ka konflikti lahenduseni (konklusioon). Jutustamise kõrval on oluline osa kirjeldusel, mille ülesanne on luua meeleolu, pakkuda puhkepause, vaadelda tegelasi, ümbrust, esemeid, iseloomustada tegelasi ja sündmusi. Kirjeldada võib tegelasi (otsene ja kaudne), tegevuspaika (ruumiline ja ajaline taust), mee...
probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina...
probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse
teisi, Süzeed hoiab koos pinge ja konflikt. Tavaliselt koosneb sündmustik järgnevatest osadest: sissejuhatus e ekspositsioon, kus tutvustatakse tegelasi ja tegevuskohta; sõlmitus, millest hakkab arenema loo pealiin; dispositsioon, mille käigus sündmustik areneb ja pinge tõuseb; kulminatsioon e tegevuse haripunkt, millest pinge on tõusnud kõrgeimale astmele; peripeetia e pööre, milles olukord hakkab liikuma lahenduse suunas; konklusioon e lõpplahendus, milles sõlmitakse lahtised otsad või viidatakse uuele algusele. Süzees esinevad sündmused võib jagada tuumsündmusteks (süzee arengu seisukohalt olulised sündmused) ja kaassündmusteks ( aitavad esile tuua tegelase iseloomuomadusi, käitumismotiive vms) On eristatud järgmisi sündustiku alaliike : 1) progressiivne süzee-sündmused kronoloogilised järjekorras. 2)episoodiline süzee-üksikud sündmused või episoodid on ühendatud
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. 55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
koosneb kahest tertserist. Sonetti iseloomustab mõttetihedus, sünonüümirohkus. Peateos ,,Laulude raamat", mis pühendatud Laura´le, koosneb 2 osast ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast Madonna Laura surma". Kogumik koosneb 366 luuletusest. Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3. Boccaccio(1313-1375) Klassikalise novelli rajaja. Klassikalise novelli osad: ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kuminatsioon, peripeetia, konklusioon. Koostas eelmiste firenzelaste eluloo, kommenteeris ,,Jumalikku komöödiat", mille nimesse just tema lisas ülistava epiteedi. Novelli iseloomustab üks tegevuskoht, üks sündmus, tegelaste vähesus, ootamatu lõpp. Algatas itaaliakeelse proosaromaani, võttis kasutusele kaheksavärsilise salmi. Peateos ,,Dekameron", tõlkes kümme päeva. 100 novelli. Kiidab heaks maise armastuse. Inimeses hindab mõistust ja kooskõla loodusega, usklike paheks peab silmakirjalikkust.
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse ·...
jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu. Dispositsioon – teose arndus Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt Pööre – sündmused, mis langetavad pinge Konklusioon – eose lõpetus. Puänt – novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti üllatav,kuid loogiline lõpplahendus. Kõne – mingi aktuaalse teemaga esitlus, eesmärgiga kuulajaid veenda. Epopüa – viie-osaline romaan. Eesti autorid: Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) – esimene eesti luuletaja. Sündis riias, isa oli eestlane. 17-aastasena hakkas kirjutama päevaraamatut. Õppis Tartu Ülikoolis usuteadust ja mitmeid vanu keeli
Süzeel on 6 põhilist koostisosa : ekspositsioon - teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta, sõlmitus - sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon - teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon - tegevuse pinge haripunkt; pööre - sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon - teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. Zanr - ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. NTX lüürika - luuletus, sonett, haiku. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemade ülesanne on peateemat toetada.
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda s...
tapmise motiiv Dostojevski romaanis ,, Kuritöö ja karistus" ) või kirjaniku loomingut. Faabula teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus; sündmusi antakse edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Süzee teoseks arendatud faabula, teose aluseks olevatest sündmustest jutustamise järjekord. Süzee elemendid: ekspositsioon e sissejuhatav osa, sõlmitus, dispositsioon e teose arendus, kulminatsioon, pööre, konklusioon e teose lõpetus. Võivad esineda ka proloog ja epiloog, moto e epigraaf. Konflikt kokkupõrge, huvide ja eesmärkide põrkumine teoses. Välise, tegevusliku konflikti kõrval võib rääkida ka tegelase sisekonfliktist, milleni viivad vastuolulised tunded, kired, kalduvused ning kohustused ja moraalsed veendumused. Intriig teose sündmuste kulg tegevuste ja vastutegevuste ahelana Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte, mis selgitab peatüki või kogu teose ideed,
Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp. Suletud vormi iseloomustavad: · endassesuletud lugu ja korrapärane ülesehitus, · aja-, koha- ja tegevusühtsus, · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele, · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud), · -sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Süzee põhielemendid on sissejuhatus e. ekspositsioon (koos sobitusega), tegevuse arendus e. dispositsioon (koos kulminatsiooniga), lahendus e. konklusioon. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad või episooddraamad. Avatud teoste analüüsimisel tuleks vaadelda · stseenide kombineerimispõhimõtteid. · Võib kasutada nt konfiguratsioonanalüüsi, · jälgida sarnasus- ja kontrastsuhteid stseenide vahel, korduvaid elemente, rütmi jms. Need tulenevad lava nõuetest ja retseptsioonitingimustest teatris
Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54
huvide, ideede jms esiletulek. · Konflikt - vastandlike tegelaste võitlus. · Intriig - sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel. · Tegevus - situatsiooni muutumine. 26. Mis on draama suletud vorm, mis avatud vorm? · Suletud vorm on nö ideaalne näidend (nt klassikaline tragöödia või hästi tehtud näidend), kus ekspositsioon, dispositsioon, kulminatsioon ja konklusioon on selgelt eristatavad. · Avatud vorm - näidendi vorm, mis vastandub suletud vormile, rikub dramaturgia kompositsiooni reegleid 27. Mida tähendab draama episeerumine? See tähendab, et draamasse püütakse sisestada eepilisi struktuure, korvamaks jutustaja puudumist. 28. Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid. · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus
Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54
probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre 6 sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. Teaduskirjandus- kirjanduseliik, mille ülesanne on levitada ja talletada teadmisi. (uurimus, artikkel, esse) Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel.
tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. S sarz inimese, nähtuse, eseme karikatuurne, liialdatult naljakas kujutamine. Z Zeus kreeka peajumal, kes kihutas oma isa Kronose ja teised titaanid allilma, haaras võimu ja asus elama Olümposele. Ta jagas maailma liisku heites oma vendade vahel: allilma valitsejaks sai Hades ja mere valitsejaks Poseidon. Zeusi naine oli tema õde Hera. Zeusi rooma vaste on Jupiter. Z
Tegevuskoha muutumist märgitakse selgelt; · Mitu tegevusliini on põimitud, kusjuures kõrvalliinid on allutatud pealiinile; · Funktsionaalsus. Üleliigne on kõrvaldatud. Kitzberg ja Vilde; 59 · Sündmustiku areng tõusvas-kahanevas pinges. Freytagi püramiid. Sissejuhatus, teemaarendus, lahendus ehk ekspositsioon, dispositsioon ja konklusioon. o Klassikalises draamas esitatakse ekspositsiooni monoloogi vormis või peategelase ja usaldusisiku monoloogina. Analüütilises draamas on tegevust käivitavad sündmused juba toimunud. o Dispositsioonis püstitatakse konfliktid. Freytagi püramiid näitab pinge tõus ja langust teoses. Tegelikult on olemas ka subkulminatsioonid. Suletud vormile omaselt on pinge suunatud lõpplahendusele
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
Sellel on kuus põhilist koostisosa: · ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; · sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; · dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; · kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; · pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; · konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Karakterid · Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. · Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
