Süzee arengu etapid 1. Ekspositsioon Tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 2. Sõlmitus Sõlmsündmus, millest algab tegevuse arendus 3. Dispositsioon Tegevuse järkjärguline arendus 4. Kulminatsioon Tegevuse haripunkt 5. Peripeetia Otsustav pööre tegevuses 6. Konklusioon Üllatuslik lõpplahendus
Capuletti plaan laulatada Julia ja Paris. Lorenzo kiri Romeole. Julia näiline surm. Romeo ei saa kirja. Romeo ja Parise kahevõitlus. Paris langeb. Kulminatsioon: Romeo võtab Julia surma pärast mürki. Peripeetia: Julia ärkab üles. Konklusioon: Julia tapab ennast Romeo pärast. Capulettide ja Montecchide leppimine.
alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕLMITUS- sündmus, mis käivitab tegevuse TEEMA ARENDUS- avab tegelastevahelised suhted KULMINATSIOON- pinge haripunkt PÖÖRE- pinge langus, muutus sündmuste käigus KONKLUSIOON- teema ja ka teose lõpetus PÜANT- üllatusefekti pakkuv lõpplahendus LÕPPRIIM- sõnad riimuvad luuletus, värsi lõpus ALGRIIM- sõna algushääliku kordus ANIMISM- usk maailmas leiduva hingestatusse MUISTEND- koha- või tekkelooline rahvajutt MUINASJUTT- teadlikult väljamõeldud rahvajutt EPITEET- kirjeldav ja kaunistav lisasõna ISIKUSTAMINE- stiilikujund, kus elutule asemel, nähtusele antakse elusa
d)Toetruu Draamalavastused:"Kolm Musketari" Dramatiseering:Eepilise teksti Naitevormi kirjutamine lesehitus: 1. kspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; 2.slmitus sndmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, kivitab tegevustiku; 3. dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; 4. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; 5. pre sndmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lpplahenduseni; 6. konklusioon teose lpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Remark on draamateoses tegelasknet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv mrkus autorilt nitlejale, lavastajale vi lugejale.
eelnevate lugudega. Raamatus on väga tihe sündmustik, tegevuskohti ja tegelasi on väga palju, kuid tänu heale kompositsioonile on seda kerge jälgida. Üldiselt on „Toomas Nipernaadist“ raske välja tuua eraldi ekspositsiooni, dispositsiooni või kulminatsiooni. Küll aga on teose perieetiaks minu arvates koht, kus Toomasele tuleb naine järgi ning ta taas koju kutsub. Sel hetkel toimub pööre, mis lõpetab teose tegevuse küllaltki kiiresti. Selles raamatus on peripeetia ja konklusioon omavahel väga tihedalt seotud. Üks asi viis teiseni. Peale naise kutset lähebki Nipernaadi küllaltki ruttu koju tagasi, oligi ju tema seekordne reis seljataga ja palju inspiratsiooni ammutatud. Teosest võib leida erinevaid konflikte, mis tegevust edasi arendavad ja mehe edasi liikuma panevad. Suurem osa mehe konfliktidest on seotud vastava paiga elanikega, kus ta parasjagu on. Näiteks loos parvepoistest, oli suurimaks tõukeks kindlasti arusaamatus Loki ja Mallega
Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Vaatlus jaguneb: a)tseenideks j b)piltideks Monoloog – ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis
Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Süzee ehk sündmustik .Süzeel on kuus põhilist koostisosa: 1. ekspositsioon-teose sissejuhatus. 2. sõlmitus-sündmus-käivitab tegevuse. 3. dispositsioon-teose arendus-pinge tõus-probleemi. 4. kulminatsioon-tegevuse haripunk. 5. pööre,sündmused-pinge langeb,juhib lõpplahendusele. 6. konklusioon-teose lõpetus.Lahendus. Võib jääda ka avatuks.Lõpplahenduseks võib olla ka püant-ootamatu. Tegelane-teose sündmustiku kandja või selles osaleja.Tegelasi liigitatakse pea- ja kõrvaltegelasteks. Tegelaskõne- üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, intonatsiooni, keelevigade jm eripäral. Vaatus- draamateose suurim koostisosa. Tavaliselt on näidendid jagatud 2-3 vaatuseks. .
tegelasterohke, ning konfliktil pole siin nii olulist osa kui novellis. Klassikalise jutustuse aluseks on sündmustik (süzee), mida viivad edasi tegelased ja nendevahelised vastuolud (konflikt). Need omakorda aitavad luua pinget ja tekitada põnevust. Sündmuste arenedes tegevuspinge kasvab ja avaldub kõige teravamalt haripunktis (kulminatsioon). Sellele peaks järgnema pööre (peripeetia), mis juhib lugeja nii püstitatud probleemi kui ka konflikti lahenduseni (konklusioon). Jutustamise kõrval on oluline osa kirjeldusel, mille ülesanne on luua meeleolu, pakkuda puhkepause, vaadelda tegelasi, ümbrust, esemeid, iseloomustada tegelasi ja sündmusi. Kirjeldada võib tegelasi (otsene ja kaudne), tegevuspaika (ruumiline ja ajaline taust), meeleolusid. Jutustuse süzee on kahetasandiline, hõlmates tegelastega seotud juhtumusi ning tegelaste mõtte- ja tundeelu. KIRJUTA VÄHEMALT 300-SÕNALINE JUTUSTUS ESIMESEST VÕI (SIIANI) VIIMASEST KOOLIPÄEVAST.
probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse
keskse teemaga, lõpus on puänt. 9. poroloog- 10. epiloog- 11. ekspostsioon- 12. rispositsioon- 13. konflikt- 14. intriig- 15. kulminatsioon-on haripunkt, kõrgpunkt; pinge haripunkt süzee arengus, konflikti kõrgpunkt. Tavaliselt esineb teoses üks kulminatsioon, kuid on teoseid, kus tegevuse pinge ei tõuse pidevalt, vaid laineliselt. Sellistes teostes võib esineda ka enam kulminatsioone. 16. peripeelia- 17. konklusioon-õpplahendus, konflikti(de) lahendus, sündmustiku lõpp-punkt traditsioonilises näidendis ja jutustavas proosas. Tragöödia lõppeb katastroofiga, komöödia lõpp on õnnelik või lepitav. Avatud vormiga näidendil ei tarvitse olla selget sisulist lahendust. Kui lõpplahendus esineb teritatud, üllatusefekti pakkuval kujul, nimetatakse seda puändiks (nt novellis, anekdoodis, epigrammis). 18. repliik- 19. dialoog-kahe- või enam kõne 20
probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse
teisi, Süzeed hoiab koos pinge ja konflikt. Tavaliselt koosneb sündmustik järgnevatest osadest: sissejuhatus e ekspositsioon, kus tutvustatakse tegelasi ja tegevuskohta; sõlmitus, millest hakkab arenema loo pealiin; dispositsioon, mille käigus sündmustik areneb ja pinge tõuseb; kulminatsioon e tegevuse haripunkt, millest pinge on tõusnud kõrgeimale astmele; peripeetia e pööre, milles olukord hakkab liikuma lahenduse suunas; konklusioon e lõpplahendus, milles sõlmitakse lahtised otsad või viidatakse uuele algusele. Süzees esinevad sündmused võib jagada tuumsündmusteks (süzee arengu seisukohalt olulised sündmused) ja kaassündmusteks ( aitavad esile tuua tegelase iseloomuomadusi, käitumismotiive vms) On eristatud järgmisi sündustiku alaliike : 1) progressiivne süzee-sündmused kronoloogilised järjekorras. 2)episoodiline süzee-üksikud sündmused või episoodid on ühendatud
järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa
järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. 55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub
Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm – nö ideaalne näidend. See on endassesuletud lugu, korrapärane ülesehitus, aja- koha- ja tegevusühtsus, kõrvalliinid allutatud põhitegevusele Selgelt eristatavad: Ekspositsioon – tutvustus Dispositsioon(sõlmitus) – luuakse konflikt ja pinged Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab kangelasele kannatusi. Õnnetu lõpp. Värsskõne, kindel struktuur. Klassikalise tragöödia struktuur: pöörak – muutus õnnetuselt õnnele; äratundmine – muutus teadmatuselt teadmisele; kannatus
koosneb kahest tertserist. Sonetti iseloomustab mõttetihedus, sünonüümirohkus. Peateos ,,Laulude raamat", mis pühendatud Laura´le, koosneb 2 osast ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast Madonna Laura surma". Kogumik koosneb 366 luuletusest. Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3. Boccaccio(1313-1375) Klassikalise novelli rajaja. Klassikalise novelli osad: ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kuminatsioon, peripeetia, konklusioon. Koostas eelmiste firenzelaste eluloo, kommenteeris ,,Jumalikku komöödiat", mille nimesse just tema lisas ülistava epiteedi. Novelli iseloomustab üks tegevuskoht, üks sündmus, tegelaste vähesus, ootamatu lõpp. Algatas itaaliakeelse proosaromaani, võttis kasutusele kaheksavärsilise salmi. Peateos ,,Dekameron", tõlkes kümme päeva. 100 novelli. Kiidab heaks maise armastuse. Inimeses hindab mõistust ja kooskõla loodusega, usklike paheks peab silmakirjalikkust.
eesmärkidest. · süzeel on 6 osa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku. dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise
jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu. Dispositsioon – teose arndus Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt Pööre – sündmused, mis langetavad pinge Konklusioon – eose lõpetus. Puänt – novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti üllatav,kuid loogiline lõpplahendus. Kõne – mingi aktuaalse teemaga esitlus, eesmärgiga kuulajaid veenda. Epopüa – viie-osaline romaan. Eesti autorid: Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) – esimene eesti luuletaja. Sündis riias, isa oli eestlane. 17-aastasena hakkas kirjutama päevaraamatut. Õppis Tartu Ülikoolis usuteadust ja mitmeid vanu keeli
Süzeel on 6 põhilist koostisosa : ekspositsioon - teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta, sõlmitus - sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon - teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon - tegevuse pinge haripunkt; pööre - sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon - teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. Zanr - ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. NTX lüürika - luuletus, sonett, haiku. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemade ülesanne on peateemat toetada.
Tegevuspinge kasvab järkjärgult kuni novelli lõpus tuleb ootamatu lõpplahendus. Inimestes tuuakse esile vaid mõni üksik iseloomuomadus. Luuakse niinimetatud valmistegelane, kes tegutseb alati mingi kindla mõtte või tunde ajel. Ekspositsioon- tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi Sõlmitus- antakse sõlmsündmus, millest algab järk-järguline tegevuse süzee Dispositsioon- tegevuse järkjärguline arendamine Kulminatsioon- haripunkt Peripeetia-otsustav pööre tegevuses. Konklusioon- Indiaanlaste laager Üldteemaks on inimese elu. Täpsemalt elu ja surma konflikt. Hemingway elufilosoofia. Hemingway oli avalikult sõja ja fasismi vastane. Talle oli tähtis humanism, ent seda tuli tema meelest tihti kehtestada ja kaitsta relvaga, ehk siis tapmise ja sõja vastu oli ta valmis relvaga võitlema. Tema jaoks oli eetiline ennkõike mehine käitumine- surmale tuleb mehiselt silma vaadata. Pessimistlik eksisttentsialistlikud seisukohad
tapmise motiiv Dostojevski romaanis ,, Kuritöö ja karistus" ) või kirjaniku loomingut. Faabula teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus; sündmusi antakse edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Süzee teoseks arendatud faabula, teose aluseks olevatest sündmustest jutustamise järjekord. Süzee elemendid: ekspositsioon e sissejuhatav osa, sõlmitus, dispositsioon e teose arendus, kulminatsioon, pööre, konklusioon e teose lõpetus. Võivad esineda ka proloog ja epiloog, moto e epigraaf. Konflikt kokkupõrge, huvide ja eesmärkide põrkumine teoses. Välise, tegevusliku konflikti kõrval võib rääkida ka tegelase sisekonfliktist, milleni viivad vastuolulised tunded, kired, kalduvused ning kohustused ja moraalsed veendumused. Intriig teose sündmuste kulg tegevuste ja vastutegevuste ahelana Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte, mis selgitab peatüki või kogu teose ideed,
Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp. Suletud vormi iseloomustavad: · endassesuletud lugu ja korrapärane ülesehitus, · aja-, koha- ja tegevusühtsus, · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele, · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud), · -sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Süzee põhielemendid on sissejuhatus e. ekspositsioon (koos sobitusega), tegevuse arendus e. dispositsioon (koos kulminatsiooniga), lahendus e. konklusioon. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad või episooddraamad. Avatud teoste analüüsimisel tuleks vaadelda · stseenide kombineerimispõhimõtteid. · Võib kasutada nt konfiguratsioonanalüüsi, · jälgida sarnasus- ja kontrastsuhteid stseenide vahel, korduvaid elemente, rütmi jms. Need tulenevad lava nõuetest ja retseptsioonitingimustest teatris
Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54
huvide, ideede jms esiletulek. · Konflikt - vastandlike tegelaste võitlus. · Intriig - sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel. · Tegevus - situatsiooni muutumine. 26. Mis on draama suletud vorm, mis avatud vorm? · Suletud vorm on nö ideaalne näidend (nt klassikaline tragöödia või hästi tehtud näidend), kus ekspositsioon, dispositsioon, kulminatsioon ja konklusioon on selgelt eristatavad. · Avatud vorm - näidendi vorm, mis vastandub suletud vormile, rikub dramaturgia kompositsiooni reegleid 27. Mida tähendab draama episeerumine? See tähendab, et draamasse püütakse sisestada eepilisi struktuure, korvamaks jutustaja puudumist. 28. Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid. · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus
Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54
probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e
· süzeel on 6 osa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku. dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil;
Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre 6 sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. Teaduskirjandus- kirjanduseliik, mille ülesanne on levitada ja talletada teadmisi. (uurimus, artikkel, esse) Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel.
Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Näiteks Balti kroonikaid 13.-18. sajandini: Henrik. Liivimaa kroonika (kirjutatud 13. sajandil); Liivimaa vanem riimkroonika (13. saj.); Liivimaa noorem riimkroonika (14. saj.); B. Russow. Liivimaa provintsi kroonika (16. saj.); J. Renner. Liivimaa ajalugu üheksas raamatus (16. saj.); T. Hjärne. Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu (17. saj.); Ch. Kelch. Liivimaa kroonika (17. saj.); J. G. Arndt. Liivimaa kroonika (18. saj.). konklusioon vt süzee. koturnid näitlejate kõrgete taldadega jalatsid Antiik-Kreekas. kubism kunsti- ja kirjandusmeetod, millele on omane nähtuste kujutamine geomeetriliste põhivormide kaudu. Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal ning leidis eelkõige rakendamist kujutavas kunstis. Kirjanduses loobusid kubistid teose jutustavast sisut. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama pinnavormidena. See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud
Tegevuskoha muutumist märgitakse selgelt; · Mitu tegevusliini on põimitud, kusjuures kõrvalliinid on allutatud pealiinile; · Funktsionaalsus. Üleliigne on kõrvaldatud. Kitzberg ja Vilde; 59 · Sündmustiku areng tõusvas-kahanevas pinges. Freytagi püramiid. Sissejuhatus, teemaarendus, lahendus ehk ekspositsioon, dispositsioon ja konklusioon. o Klassikalises draamas esitatakse ekspositsiooni monoloogi vormis või peategelase ja usaldusisiku monoloogina. Analüütilises draamas on tegevust käivitavad sündmused juba toimunud. o Dispositsioonis püstitatakse konfliktid. Freytagi püramiid näitab pinge tõus ja langust teoses. Tegelikult on olemas ka subkulminatsioonid.
Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa
Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon - teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus - sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon - teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon - tegevuse pinge haripunkt; pööre - sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon - teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa
Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa
Sellel on kuus põhilist koostisosa: · ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; · sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; · dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; · kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; · pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; · konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Karakterid · Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. · Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on
annaabi.ee 
