Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Renessanss ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
zanr, humanistid, utoopia, humanism, novell, erasmus, shakespeare, komöödia, filosoof, firenze, rotterdam, humanismi, rooma, juma, thomas, lutheri, rotterdami, karneval, humanistlik, gargantua, pantagruel, eepos, dialoog, erasmuse, tragöödia, rüütliromaan, quijote, renessanss, 1494, sonett, satiir, naeru, rabelais, petrarca, narruse, poeem, süzeeteesi, milles paljastas ta paavstikiriku kuritarvitusi eesmärgiks rahvale kättesaadava rahvusliku kiriku loomine; selle südmusega algas Martin Lutheri reformatsioon, ta kuulutas uue ajastu algust - ''Igaüks peaks pühakirja kaudu jõudma jumalani'' - tõlkis Uue Testamendi saksa keelde; 1543. aastal ilmus kogu piibel saksa keeles - piibel levis laialt tema rahvaliku stiili ja rikkaliku sõnavara tõttu HOLLAND: Rotterdami Erasmus (1469-1536) - ristiusk tähendas tema jaoks humanistlikku eetikat - kaitses isikuvabadust - ''Narruse kiirus'' filosoofiline satiir INGLISMAA: Thomas More (1478-1535) - ''Utoopia'' (kr or topos koht, mida pole) - osavõtt poliitilisest tegevusest tõi talle süüdistuse riigireetmises, mis tõi kaasa surmanuhtluse - 1935. aastal kuulutas roomakatolikukirik More'i pühakuks William Shakespeare (1564-1616) - aegade kuulsaim kirjanik
Kordamine renessansi kontrolltööks 1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri
Mirjam Pikki 10 b. Renessans! Renessans jaguneb minu jaoks kaheks: kirjandus ja kunst. Mõlemad on väga tähtsaks ja ilma nendeta ei saaks. Renessans on üldiselt muutnud meie kõigi elu ja peaksime olema väga tänulikud kirjanikudele ning kuntsnikele, kes sel ajal elasid. Renessansi ajaga tuleb mulle meelde kohe kirjandus ja loomulikult ka kuulsamad kirjanikud ja nende teosed. Nüüd ma räägingi kuulsamatest kirjanikest ja nende teostest sellel ajal: · Dante Alighieri(1265-1321)- oli üleminekuaja luuletaja, kes kirjutas järgmised teosed:,,Uus elu"- Dante esimene autobiograafiline teos, ,,Pidusöök"- iselaadne keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesco teosteks olid: ,,Aadressit
pikareskne romaan. Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan, naturalism, itaalia sonett, tees, farss, šeikspiroloogia, realism. Humanism - on inimese ja inimlikkuse väärtustamine Petrarkism - on Petrarca luulekunst ja armastusfilosoofia Poeem - Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Lindprii - tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist Pastoraalromaan - pastoraalromaan oli esimese masskirjanduse tekitaja
1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallisuus- ja kulttuuritutkielmia; Helsinki · Teder,M."Shakespeare ja tema "Hamlet"" 1926 · A.Lipkov Shakespeare kinolinal Tallinn · Gutmann,R. "Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele itaalia kunstnik ning kunstiajaloolane Giorgio Vasari oma teoses "Parimate maalikunstnike, kujurite ja arhitektide elulood"(1550)
mõeldule vastupidine põrgu, puhastustuli ja nende armastus on paradiis, keelatud Jamb-kahesilbiline värsijalg, kus esimene silp on lühike v. rõhutu, teine aga pikk v. rõhuline Kelmiromaan e ,,Kuningas Lear"- Kerberos- Põrgu K pikereskne romaan- Shakespeare, võimu 3.ringi valvur, koer Hispaanias tekkinud pahed, Lear mõistab kolme peaga. Dante minavormiline alles tõelisi väärtusi teose ,,Jumalik seiklusromaan, kannatuses ja komöödia" esimest peategelaseks madala viletsuses osast ,,Põrgu" päritoluga isik, kes
& 18s. Luules hinnati puhtaid riime& ranget vormi. DR. Klassits tragöödia- pidi olema ainult värssteos; vaatusi pidi olema 5; valitsev värsivorm oli aleksandriin; tegelased pidid Levinuim seisukoht - renessanss sai alguse 1300-1350a vahel. Sel ajal lõppes kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse zanrid: novell (Giovanni Boccaccio); sonett (Petrarca, Shakespeare); romaan (François Rabelais, Cervantes). F.Petrarca (1304-74) Trubaduuride järeltulija ja uusaegse lüürika isa; 1esimesi uusaegseid humaniste. Kuulsaim teos "Laulude raamat", mis on Laurale pühendatud
mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi poole, millega eemalduti keskaegsest allegoorilisusest. Dante nimetatakse esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks
Kirjanduse kordamine 1. HUMANISM - uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. HUMANIST - oli veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises 2. KIRJANIK ZANR PEATEOS Dante filosoofiline poeem ,,Jumalik komöödia" Petrarca sonett ,,Laulude raamat" Boccaccio novell ,,Dekameron" Luther (reformatsiooni piiblitõlge ,,Üks kindel linn ja algataja) varjupaik" Erasmus satiir ,,Narruse kiitus" T. More utopistlik romaan ,,Utoopia" Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Quijote"
normide kammitsaist. · Individuaalsuse vabanemine ja kunstis rakendumine · Humanistide tegevus; alates Petrarcast propageerisid nad ka inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabaduse eest. Nii mahtusid humanistide alla nii pisikest antiigi teadusharu uurivad õpetlased kui elutervikule avatud kirjanikke nagu Petrarca, Boccaccio, Ersamus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. · Maadeavastused 15. saj lõpus 16. saj alguses lubasid maailma terviklikult kujutleda. · Loodusteadused said suurt hoogu tunnetama ja ülistama hakati looduse täiuslikkust ja harmooniat. Inimese tajumine looduse osana. · Trükikunsti leiutamine andis hoogu teaduse & kultuuri arenemisele. Raamatutele nüüd laiem lugejaskond. · Ühiskondlikud vaputsused: reformatsioon, ameerika avastamine, sealsete mõjusfääride
kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Humanism. Humanistid kui inimese ja inimlikkuse kaitsjad, inimese kui isiksuse vabaduse eest võitlejad, vastuseis orjastamisele. Maadeavastused, kujutlus maailmast kui tervikust. Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja
koosn meresõitja Hythlodayga peetavatest vestlustest, kuhu on põimitud maist paradiisi kirjeldavad legendid. Teose tegelik allikas oli tolleaegne reaalsus, millele More'i loodud õiglane kodanikühiskond pakkus nii kontrasti kui ka alternatiivi. More püüdis oma teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriiki. Sõnad ,,utoopia" ning ,,utoopiline" ongi hakanud kajastama ebareaalseid teostamatuid unistusi ja soove. Utopistlik romaan on olnud populaarne zanr More'i ajast meie päevini. Tänapäeva tulevikuromaanide puhul torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud
VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tormese Lazarillo", ,,Cervantes", ,,Cervantese romaaniteooria", ,,Baroki liikumatus ja dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus eksamil, millele kirj vastata ja ta loeb seda ning küsib, mida olen lugenud suuliselt ja laseb rääkida sellest. Teoste puhul panna tähele, kes on Eestisse toonud ja tõlkinud! Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt. 1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused.
Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid proosas, Levinud olid rüütliromaan, perekonnalood, aoidid, lüroeepikas, draamas. Keldi pastoraal- ja kelmi- ehk rapsoodid, eeposed, eepika: jutuvestjad, bardid, pikareskneromaan. tragöödia ja komöödia, ulaadi tsükkel; islandi Reformatsioonikirjandus. filosoofid ja nende proosa eepika: edda laulud + Vana-Rooma: ladina keel, skaldide luule; anglosaksi rooma rahvaluule, eepos(,,Beowulf"), alliteeriv olustikujant, atellaan, kreeka värss, kroonikad, kultuuri mõju (oma kangelaslaulud, veiderdajad
ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Francesco Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Õppis koolis õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Kirjutas värssteose "Africa", u 300 sonetti,kantsooni,ballaadi ja madrigali.
tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetuletamisega. Seades esiplaanile inimeste oma huvide, õiguste ja püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai kogu renessansskultuuri maailmavaateline algus. Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim kõnepidamise ja suhtlemise viis. Novell ja sonett olid zanrite uue süsteemi esimesed lülid. Dante Aligheri(1265-1321) - "Jum9alik komöödia", "Uus elu", "Pidusöök" Francesco Petrarca (1304-1374) - "Aadressita kirjad", "Laulude raamat", "Africa" Giovanni Boccacio (1313-1375) - "Dekameron", "Fimmetta ehk Eleegia madonna Fimmettale" Marthin Luther (1469-1536) Saksa keelne Piibel Rotterdami Erasmus (1469-1536) "Narruse Kiitus" Niccolo Machiavelli (1469-1527) "Valitseja"
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio)
Renessanss. Renesanss tähendab tõlgituna taassündi ning ta kujutas enesest vaimuliikumist Lääne Euroopas. Keskseks mõisteks sai humanism, mis tähendab inimese ja inimlikkuse kaitset. Renesanss sai alguse XIV lõpul Lääne Euroopas, Itaalias. Sealses renessansis eristatakse 3 perioodi: 1. XIII lõpp XVI sajand, ettevalmistav periood. 2. XIV teine pool XV sajand. Kõrgaeg 3. XVI langusperiood klassitsismi teke. Varase perioodi esimeseks autoriks on Dante Alighieri(1265-1321), kelle peateoseks on allegooriline poeem ,,Jumalik komöödia". Poeem koosneb 100 laulust, mis jahunevad 3 osa: 1. ,,Põrgu"
aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavara abil. Teadlik kunstiline taotlus. Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni. Vaimne, hingeline, spirituaalne, jumalik. Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see
· Luulelooming suures osas koondatud probleemi, millele teine pool vastab "Laulude raamatusse", tuntud ka · Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. "Riimide nime all" sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido · Sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks Cavalcanti ja Francesco Petrarca. madrigale, sesktiine ja muid tolleajase lüürika liike William Shakespeare (1564-1616) · Raamatu peateemaks on armastus Laura · Sündinud 23. aprill 1564 vastu · Surnud 3. mai 1616 · Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride · Inglise luuletaja ja näitekirjanik luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju · Ingliskeelse kirjanduse suurkuju all, kehastab armastatu juba renessansiaja · sündis köösner John Shakespeare'i maise naise eluideaali ja humanistlikke perekonnas.
Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide · 1)Mida uut tõi kirjandusse Boccacio? · 2)Kas ja kui oluline on kujutatava tõepärasus kirjanduses? · 3)Dekameroni on kujutatud kui ka inimlikuks komöödiaks, mida see võiks tähendada? · 4)Milles seisneb Boccacio humanism? Kurtuaasne kirj Romaan Teemad - sõjaretked Kangelasteod au ja kuulsus Ümarlauaromaanid Saadi ainestiku kuningas Arturist Püha Graal Püha õhtu söömaaeg Tänapäev-muinasjutud Kauplemine ja käsitöö Rahvas, kes olid vaesed said ka rikkamaks. Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus, argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu).
Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Renessansi kuktluuri olulisimaks
sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele –, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased
seiklusi ja kangelas tegusid. Saaga- muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatsest, kangelastest, sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust. Satiir-terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste pihta. Sonett- keskaegsest itaalia kirjandusest põlnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssi ajal. Tragöödia- Vana.-Kreekast pärinev draamakirjanduse põhizanr komöödia ja draama kõrval, lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Trubaduur- keskaegne orivanssaali luuletajarändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Valm- õpetlik lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelaseks on tavaliselt loomad.Kreeka kaudu Euroopasse jõudnud valmisüzee on sageli idamaise algupäraga. Comedia dell arte- improviseeritud teksti ning kindlaks kujunenud tegelastüüpide, kostüümide ja maskidega rahvakomöödia tekkinud 16. sajansil Itaalias
"Iliase ja Odüsseia" Achilleuse kand nõrk koht Trooja Hobune petlik salakaval kingitus Casandra preestrinna kellel oli needus, ta teadis tulevikku aga keegi ei uskunud teda. Sireenide laul petlik meelitus Kreeka teater 5. saj oli kreeka teatri õitsengu aeg, see sündis kreeka linnas Atikanis ? Kreeka draama ise sündis riitlusest. Pühitses Diynosose ? Kohtunikud valisid draama mis oli kõige parem. Sokrates 470-399 eKR Ateena filosoof kellest ei jäänud maha mitte ühtegi kirjutatud jälge, kõik mida me tema filosoofiast teame on pärit plaatoni kirjutustest. Sokrates filosofeeris vestlustes, tõstatas küsimusi ja probleeme, püüdis viia inimesi tõele lähedamale seda nimetatakse ka Sokratiliseks meetotiks. Tema välimus olla olnud eemale tõukav. 399. Aastal süüdistati teda jumalate reetmises ja noorsoo kõlbelise laostamises. Mõisteti surma mürgi joomise läbi. Tal oli võimalik põgeneneda kui ei põgenud.
Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, kus tõsteti esile teravmeelsus ja taibukus, piitsutati saamatust ja ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäände ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändlaulikud) ladinakeelne luulelooming, mis pilkas kiriku silmakirjalikkust, kutsus üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimis. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Francois Villon (15. saj keskpaik) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid looming oli renessansiideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid 100-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja-
.........................................................10 Tuntud renessansiaja filosoofe.........................................................................................................11 Renessansifilosoofia koolkondi........................................................................................................11 Kirjandus..............................................................................................................................................11 William Shakespeare............................................................................................................................12 Teosed...............................................................................................................................................12 Kogutud teosed eesti keeles.............................................................................................................13 Kirjandus....................................................................
Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas tatari riigid ja võtis endale tsaari tiitli. · Itaalia Jäi riiklikult killustamatuks. Oli jõukas, kuid poliitiliselt lõhenenud. Riigi võimu tahtsid endale paljud teised suurriigid. Tänu sellele toimusid Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. Sõjad ei olnud edukad ühegile sõdivale poolele, ainult Itaalia sai rängalt kannatada. Renessanss ja humanism · Leonardo da Vinci (1452-1519) oli Itaalia teadlane ja renessansiajastu maalikunstnik. Kuna ta oli edukas kunstnik, onti talle luba lahata laipu, et keha täiuslikult kujutada. · Dante Alighieri (1265-1321) oli Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tema suurteos on ,,Jumalik komöödia". See andis ülevaate kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist.
Pildil tsaar Ivan IV Julm Viies tase (1533-1584) Itaalia jäi killustatuks, pälvis Prantsuse kuningate ja Habsburgide huvi. Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel (1494-1559) 1527. aasta mais Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt. Tapeti üle 30 000 inimese. Prantsusmaa kuningate ja Habsburgide vaheline rivaalitsemine ei kadunud. Itaalia oli laastatud. Renessanss ja humanism Itaalias kujunes uus maailmavaade, Jumala asemel keskmes inimene. Renessanss (pr renaissance - taassünd) Humanism (ld humanus inimlik) Tähtsaim keskus Itaalias Firenze. Hakati hindama inimese keha ja hinge, inimene on Jumala tippsaavutus. Trükikunsti kasutusele võtmine 1440. Saksa trükimeister Johann Gutenberg. Itaaliast jõudis humanism mujale Euroopasse uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma aja silmapaistvaim mõtleja. Mõjukaim töö "Narruse kiitus".
murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti tõusis inimene oma loomupäraste huvide, õiguste ning taotlustega, vastupidiselt keskajal sisendatud
Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa.
Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala looming tippsaavutusena
annaabi.ee 
