klassitsismi ja baroki võrdlus Nimi Kool 2016/2017 Barokk (17. sajand) ● taalias, Hispaania • Riikides, mis olid minetanud oma renessansiaegse hiilguse ja poliitilise tähtsuse • Valitsesid skeptilised, pessimistlikud meeleolud Klassitsism (17. sajand) • Prantsusmaal • Kujunes välja absoluutne monarhia (kardinal Richelieu, Louis XIV), õukonna hiilgeaeg • Riik (s.o kuningas) soosib kultuuri, kuid soovib seda ka kontrollida • Ratsionalistlik filosoofia Barokk -kultuurile iseloomulik • Skeptiline ja pessimistlik • Mänguline ja mitmetähenduslik • Vastandid, kontrastid (ilus-inetu, ülev-madal)
Kokkuvõttes võib öelda, et Hortus Musicus on väga eriline koosseis ning nende kontsert oli huvitav ja lõbus. Pean küll tunnistama, et selline muusika mulle isiklikult eriti ei meeldi, kuid see kogemus ja emotsioon, mille endaga sealt saalist lahkudes kaasa võtsin, on kindlasti asendamatud ning silmaringi laiendavad. Kindlasti soovitaksin ka teistel omavanustel seda kontserti külastada, sest see on väga hea viis tutvuda renessansiaegse muusika ja kultuuriga. 2
osas Lääne-Euroopast. Kõige suurem muutus oli kompositsioonitehnikas: tuli monoodia-stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(katkematu bass) ehk generaalbass. Mängitakse seda pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt basspill ja harmooniapill. Ajastu üldisemateks iseloomustavateks mõisteteks on kontsert ja kontsertstiil. Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17.saj algue ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. See pidi väljendama vanakreeka luulekunsti. Samuti sai nüüdseks näppepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis aaria(sooloaaria v duett) mida lauldi kas lauto, basso continuo pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Süzee arendus jäetakse retsitatiivi kanda. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Üksiku aaria
Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks tähtsamaid vararenessansi Firenze
tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid hakkajaid renessanssiinimesi. Paradiiisi värav oli kullasepp Lorenzo Ghiberti töö, mida ta tegi 50 aastat, sellega võites Firenzes kujurite võistluse, see sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii kaunis, et Michaelangelo nimetas seda hiljem "paradiisi väravaks" Ühised jooned renessansiaegse ja antiikskuplptuuri vahel: · Kujud on edasi antud tõetruult. · Hakati kujutama rõivastamata keha. 5. Maalikunst. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamis, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu eriliselt helget ja pühaliku meeleolu
SUURED MAADEAVASTUSED EELDUSED JA PÕHJUSED 1. Euroopa vaimulaadi muutus kogu keskaja vältel jäi Euroopa maha araabia maailmast ning Hiinast. Renessansiaegse maailmapildi ja inimesekäsituse muutus viis keskaja kahel viimasel sajandil Euroopa juhtivaks majanduses, poliitikas ning teaduses. 2. Majanduslikud ja usulised põhjused: 2.1. Tradiotsiooniliselt on avastusretkede peamiseks põhjuseks tulus vürtsikaubandus, kuid oli olemas sügavamaidki motiive maailma avastamiseks ning leitiste kasutusele võtmiseks. 2.2. Konstantinoopoli 1453. aastal türklaste poolt mõjutas eurooplaste elu paljuski. Vanad
Põhja-Euroopas 16.saj. lõpus 17. saj. alguses oli maneristliku kunsti tellijaks jõukas inimene teostajaks käsitööline, kes kasutas arhitektuuri mustri- ja embleemiraamatuid-seda loomingumeetodit kutsuti kunstiteaduses inventsiooniks(leiutamiseks). Läänemere äärsetes maades said eeskujuks Cornelis Florise Antwerpeni raekoda (1561- 1568) ja Lieven de Key Lendeni raekoda(1597-1604) ja vaekoda (1602-1603) Maneristliku arhitektuuri põhitunnused olid sarnased renessansiaegse ehituskunstiga: ka siin olid põhjaks Vitruviuse reeglid, mis nõudsid ordersüsteemi ja sümmeetria rakendamist. Erinevus oli elementide väga ekspressiivne käsitlus- siledad fassaadid muutusid jõulisteks ja väljapürgivateks, rusteeritud seinapinnad. Fassaadipindasid ja interjööre ilmestati piltidega. Muutusid ka orderi proportsioonid- see tõsteti kõrgele poodiumile, samba pind kaeti dekooriga või tehti sellest figuraalne hermpilaster . pilgupüüdjaks sai
keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka temal on
Kristuse parem käsi ja lehviv loor. Vasemal põlvitab paavst Sixtus II, kes kannab tammetõru motiividega kaunistatud mantlit - Julius II perekonna sümbolit. Kaunist naisest, kes hoiab süles last, sai emaarmastuse, inimlikkuse, harmoonia ja kõrgendatud hingestatuse sümbol. "Disputa" on pühendatud teoloogiale ja näitab maiseid usukangelasi, kes diskuteerivad armulauasakramendi müsteeriumi üle. Maiste kangelaste hulka loeb Raffael näiteks renessansiaegse kirjaniku Dante, itaalia usutegelase Savonarola, arhitekt Bramante, paavst Julius II. Taevalikus maailmas troonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes, nende kõrval istuvad 12 apostlit. Fresko - "Ateena kool" - ülistab filosoofiat. Avarasse, suurejoonelise stiiliga ruumi on kogunenud antiikmaailma vaimukangelased Sokrates, Pythagoras, Ptolemaios jt. Filosoofid ja matemaatikud vestlevad ning diskuteerivad elavalt omavahel. Keskele on kunstnik paigutanud
Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järjest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aimata, et tegemist on religioosse motiiviga. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alasti sammas. Parempoolne skulptuur on tehtud Donatello poolt ja vasem Verrocchio poolt. Mõned skulptuurid Verrocchio Donatello Donatello Lorenzo de Medici Niccolo Uzano büst Celleoni ratsamonument Täname kuulamast ja vaatamast !
Milanolased jumaldavad oma galeriid ning kutsuvad teda Salotto di Milano'ks. Hoone avati aastal 1867. Turistidel soovitan kindlasti läbi astuda. Parim aeg külastamiseks on suvekuud ning september ja oktoober. Firenze Ühest päevast ei piisa Firenze linna imetlemiseks. Selles linnas Uffizi muuseumis asub maailma kõige tähtsam kunstikollektsioon. Firenze on läbi aegade käsitööliste ja kunstnike linn olnud. Üks kõige köitvamaid marsruute läbi keskaegse ning renessansiaegse Firenze läheb Arno jõe lõunakaldalt üle Ponte Vecchio silla, mis kaardub üle jõe alates aastast 1342.Paljud kullasepad ehitasid oma poed sellele sillale. Juba ainuüksi mõned päevad Firenzes võivad olla väga väsitavad, sest tundub, et enam ei jõua selle linna ilu vastu võtta. Pompei tõuseb hauast Pompei linn oli tähelepanuväärne oma villade, poodide, templite, teatrite, töökodade, eramajade ning saunade poolest. See oli linn, mis kivistus aastal 79 aastat e.Kr
monumentaalskulptuur. Usutegelasi kujutati vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Renessansiajastul paigutati kujusid ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit, sest ta oli väike, aga tubli ja alistas Koljati. Renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel on palju ühiseid jooni. Kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Itaalia kuulsaim skulptor Lorenzo Ghiberti tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid realistlikumad, kui gootikas. Lorenzo Ghiberti võitis Firenzes kujurite võistluse. Tema elutööks sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine
Nimelt kukkusid kiriku kellad pommitamise käigus tornist alla ja tungisid põrandasse. Linnaelanikud otsustasid need sinna jättagi ja lisasid vaid väikese sildi: See on protest sõja ja vägivalla vastu. Tübingen on armas maaliline ülikoolilinn, mis asub 35 kilomeetrit Suttgartist lõunapool ja on suurepärane paik jalutuskäikudeks mööda tänavaid, mida ääristavad vanad puumajad ja kivimüürid. Tänapäeval ülikooli üheks osaks oleva renessansiaegse Hohentübingeni lossi kõrgustest avaneb suurepärane vaade linnale. Ka tänased tudengid järgivad usinalt vanu traditsioone ja tegelevad pidevalt maailma päästmisega, vesteldes sellest linna kohvikutes ja baarides, ise jutukõrvale loomulikult õlut rüübates. pildid Alpid Reini jõgi Zugspitze mägi Brandenburgi värav Reichsdag - parlamendihoone ja klaaskuppel seest . Üleval : Berliini Müür Paremal : Berliner dom
keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsaim kujur oli Donatello (1386-1466) Sündis Firenzes, villatöötleja pojana. Puidust nikerdamist õppis ta arvatavasti ühelt tolle aja kuulsamalt skulptorilt, kelle juures ta töötas. Tema varasemates töödes avaldub gooti stiili mõju. Hilisemat aega iseloomustavad antiikse skulptuuri põhimõtete kasutamine.
keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georgi (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit-noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutavat "taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka tema on
Mercurius kannab oma tiivulisi saapaid ning kasutab oma caduceus't (saua, mille ümber keerduvad maod), pilvede eemalhoidmiseks, et miski ei varjutaks Venuse aia igavest kevadet. Mercuriusest paremal poolel on Venuse kaaskond - kolm graatsiat, kellel on Botticelli täiuseni viinud stiili, kus laineline joon on ülim. Tema põimunud käed, keerukad kangavoldid, lendlevad juuksed, terava kujuga näod, pikad kaelad, kurvikad kõhud ja saledad pahkluud kujutavad renessansiaegse Firenze naiseliku ilu ideaali. Pildil domineerib Venus ehk armastuse jumalanna ning ta kannab Firenze abielunaise iseloomulikku rüüd, mis viitab maali pulmateemale.Venuse parem käsi on üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Ta on ka siin astroloogilise sümbolina kui aprilli ehk kevadkuud valitsev planeet. Venusest paremal pool on lillede jumalanna Flora, kes on maali parempoolse osa juhtfiguur ja tasakaalustab seda. Ta kõnnib kikivarvul üle lilleaasa, olles ilu
vajalikku akordi. Seda nimetatakse ka nummerdatud bassiks 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul - soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17. sajandi alguse ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul: - jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja muusikaline ettekanne olid tasakaalustatud. - antiikaja laulikute saatepilli kitara asemel oli barokkajastul saatepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. sajandi algul aaria (sooloaaria või duett) lauto, basso continuo pillirühma või suurema ansambli saatel.
Kursuse raames lugesin kuut teost. Lope de Vega "Tantsuõpetaja", Pedro Calderóni "Nähtamatu daam", Dante Alighieri "Vita Nova", Michel de Montaigne'i "Esseed", Cervantese "Koerte kõnelus" ja Madame de la Fayette'i "Printsess de Clèves". Mu tähelepanu äratas just viimane teos, sest loenguid kuulates jäi meelde, et see on psühholoogiline romaan ja kuna mind huvitavad inimestevahelised suhted otsustasin sellest essee kirjutada. Tegemist on silmapaistva renessansiaegse teosega, sest Fayette on suutnud Henry II ajastut hästi edasi anda, kuigi ta ise elas alles aastaid hiljem. Kirjanik oli krahvinna, kes kuulus kõrgseltskonda ning tänu sellele ilmselt nägi ja teadis õukonnaelu erinevaid külgi. Tema teost lugedes kerkivad silme ette elegantsed daamid ja vaprad hertsogid. Ma arvan, et Madame de la Fayette'i ajastul oli "Printsess de Cléves" uudne teos, sest see tutvustab lähemalt, milline on õukonnaelu tegelikult
seda nii kanga mustrites kui ka tegelaste vahelt avanevas vaates. Kuni silmapiirini võib, lähema uurimise järgi näha selgeid pisiasju, mis küll kaugenedes aina kahvatumates toonides on kujutatud, kuid see kõik mõjub siiski väga loomulikult ja terviklikult. Ka figuurid on paigutatud just sedasi, et suunata vaataja pilt maastikule. Läbi akna avaneb vaade rahvarohkele linnale, jõele, sillal sagivatele inimestele, kauguses laiuvatele mägedele. Selleks linnaks peetakse Liége ´i. Renessansiaegse inimese uudishimu tõestavad kaks kõrvaltegelast sillal. Ka sellel maalil ei puudu sümbolite mäng. Lauda, millel asub avatud piibel, kaunistab sinine kangas ehk taevalikkuse värv. Neitsi Maarja kannab seljas suursugust punast ürpi, mis rõhutab sügavat armastust. Ingel hoiab madonna pea kohal krooni ehk taevakuninganna sümbolit. Terrassil kasvavatest lilledest on valge liilia jumalaema lill, mis on puhtuse, rahu ja täiuslikkuse sümbol,
BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 1600. a paiku kuulutasid paljud luuletajad & muusikud, et pf-laulus on muusika ja luule teravas vastuolus- -muusika domineerib luule üle -sõnadest on raske aru saada -muusika moonutab teksti loomulikku rütmi -kõla põhjustab mõttetut sõnade kordust Seega tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele 17. saj alguseks - instrumentaalsaatega soololaul. See pidi jäljendama Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Antiikaja laulikute armastatud saatepill oli näppepill lüüra, nüüd sai selleks aga-lauto.
ennast. Toimub korruseti ülesliikumine. Esimesel korrusel talupoegliku töötlusega kivifassaad, mida korrus ülespoole, seda rafineeritumaks muutub töötlus. Nähtus, millega on vihjatud antiikaegsele golosseumile. Väga jõuliseks kujunesid ka garniisid, lopsaka hammaslõikega. Algmõõtmeks oli ikkagi inimene, siis sissepääs on üks paljudest avadesi, ulatub maani, ei ole miskit jumalikku ega kõrget, lihtsalt läbikäik. 20. Kes ja millal ehitas Rooma Peetri kiriku renessansiaegse hoone? Mis on sellel erilist? Mis onsellel ühist Firenze toomkirikuga? Michelangelo 1546-64. Kavandas antiikroomaliku kupli. Firenze kuppel märgib vararenessansi sündi. Eeskujuks Rooma Panteon. 21. Kes, kuhu ja millal lasi rajada Versailles´ lossi ja pargi? Prantsuse kuningas Versaille linnakesse. Põhimõttel kõik teed viivad rooma. E. Versaillesi. Rajati Jules Hardouin Mansardi ja Louis le Vau projekti järgi. 1661- 1710. 22. Kes kavandas Louvre´i idafassaadi 17. sajandil
BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 1600. a paiku kuulutasid paljud luuletajad & muusikud, et pf-laulus on muusika ja luule teravas vastuolus- -muusika domineerib luule üle -sõnadest on raske aru saada -muusika moonutab teksti loomulikku rütmi -kõla põhjustab mõttetut sõnade kordust Seega tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele 17. saj alguseks - instrumentaalsaatega soololaul. See pidi jäljendama Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Antiikaja laulikute armastatud saatepill oli näppepill lüüra, nüüd sai selleks aga-lauto.
paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka
Nemad olid mustade kuubedega e. mustad vennad. Neil oli suur rõhk haridusel. Cluny ordu nimetus tuli Cluny kloostri järgi. Nemad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest. ÜLIKOOLID JA TEADUS Itaalias tekkisid ülikoolid kõige varem. Olid nt. arstikoolid, teoloogia uurimise ja õpetamise keskused ning õpetati õigusteadust, matemaatikat ja loodusteadust. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Eeldused araablastelt võeti üle kolmnurkne puri ja kaardid. Kujunes renessansiaegse inimese maailmapilt. Olid tugeva kuningavõimuga riigid, mis suutsid finantseerida maadeavastusi, arenes tehnika. 13. saj. oli Marco Polo teinud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast. Maailmapildi aluseks oli kartograafide süsteem. Õpiti kasutama kompassi ja astrolaabi, viimasega sai merel laiuskraade määrata. Põhjused taheti leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse
Näidenditegevuse ja selle autori paremaks mõistmiseks selgitan, mis on commedia erudita, milline oli tollal ühiskond ja Itaalia ning annan ülevaate näidendi sisust ja analüüsist. Püüan jõuda võimalike lavastamistingimusteni, uurides ajastut. 3 1. Autorist Niccolò Machiavelli sündis 3. mail 1469. aastal Itaalias Firenzes ja suri 21. juunil 1527. aastal. Ta oli renessansiaegse Itaalia poliitiline filosoof ja riigimees ja Firenze vabariigi sekretär. Ta saavutas oma kuulsuse tänu teosele „Valitseja“ (Britannica, 2016). Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19).
Näidenditegevuse ja selle autori paremaks mõistmiseks selgitan, mis on commedia erudita, milline oli tollal ühiskond ja Itaalia ning annan ülevaate näidendi sisust ja analüüsist. Püüan jõuda võimalike lavastamistingimusteni, uurides ajastut. 3 1. Autorist Niccolò Machiavelli sündis 3. mail 1469. aastal Itaalias Firenzes ja suri 21. juunil 1527. aastal. Ta oli renessansiaegse Itaalia poliitiline filosoof ja riigimees ja Firenze vabariigi sekretär. Ta saavutas oma kuulsuse tänu teosele ,,Valitseja" (Britannica, 2016). Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19).
skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386- 1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio
· Riigi valitsejad valib rahvas, mehed ja naised on võrdsed. · Campanella avaldas ka trkataadi ,,Meeltega tõestatud filosoofia", mis oli suunatud skolastika vastu. · Ta võttis osa ka Hispaania võimu vastasest võitlusest. · Humanistid olid teadlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades seeläbi teaduse ja kultuuri kiriku mõju alt, taasavastanud antiikkultuuri, toetus renessanss kunsti ja teaduse vallas selle saavutustele. 29. Renessansskunst · Renessansiaegse inimese arusaam oli, et Jumal on maailma loonud otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku. · Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. · Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. · Tegeldi perspektiivprobleemidega. · Toetuti antiikkunstile. · Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. · Teoseid hakati signeerima. · Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust.
,,kontsert" kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikazanr. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Soololaul instumentaalsaatega (üks esitaja) Jäljendas vanakreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele. Aaria tuli ansamblimadrigali asemele. (sooloaaria või duett) mida lauldi kas ainult lauto , basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel. Da-capo aaria koosneb 3 lõigust (ABA) I 2 erinevad teineteisest helistiku ja karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust ARIA DA CAPO (korrata aaria algusest), siit ka
saanud. Nii nagu ehitusmeistritele, pakkusid ka mööblimeistritele alates 16. sajandist eeskujusid laialt levinud trükitud ornamendi- ehk mustriraamatud. Nende publitseerimise suurimad keskused olid tegelikult Saksamaal - Augsburgis ja Nürnbergis, ühed varasemad mööblikavandeid pakkuvad vaselõiked on pärit Peter Flötnerilt 1530. aastaist. Seni lähtuti ilmselt traditsioonist, mida uuendati uute, arhitektuurist pärit vormide lisamisega. Renessansiaegse tsunftikäsitöölise põhiliseks töömeetodiks oligi kombineerimine - inventsioon, mis ei seisnenud mitte niivõrd uute vormide ja mustrite loomises, kuivõrd nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises. Mööblitislerile kõlbasid seetõttu hästi ka kullasseppadele mõeldud mustriraamatud ja vastupidi. Palladio Palazzo Badoeri inventariraamatus loetleti 1521. aastal ainult neli voodit, kaks
keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386- 1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka temal on
Wittenbergi ülikoolil oli täita oluline roll reformatsiooni kui ühe uue usulise paradigma sünnis. Võiks väita, et see ülikool oli toonases Euroopas ilmselt juba teada-tuntud uue, humanistliku ajavaimuga ülikool, kuis muidu võis William Shakespeare rõhutada oma ,,Hamletis", et kirglik tõeotsija ja kahtleja Hamlet ja tema sõbrad õppisid Wittenbergis (kusjuures Poloniuse poeg, võimule kuulekas Laertes õppis Pariisis ülikoolis). Oluline isik renessansiaegse humanismi ning usupuhastuse kontekstis oli Desiderius Erasmus ehk Erasmus Rotterdamist (1466 1536). Tema katoliku kirikut kritiseerivad ja uut tõelist kristlikku teoloogia kuulutavad kirjatööd avaldasid kaasaegseile teoloogidele, nii Lutheri ja tema mõttekaaslaste arengule kui ka Liivimaa esimesele luterlikule jutlustaja Andreas Knonpkenile ülitugevat mõju (Arbusow 1921: 168). Erasmuse ,,käsituse järgi on
· Idee. · Sakraalsus mõlemad Jumala auks. · Mis on võim? · Kolonisaator? Sakslased. · Suhtumine türklastesse kui ristiusu pärisvaenlastesse BR. · Mis on sõda, mis on vägivald? · Hendrik lihtsalt kirjeldab. · BR taunib seda, sest on ise selle sees. · Tekstide muutumine hilisemates interpretatsioonides? Mõlemaist saavad 19. sajandil tüvitekstid. Kolonialism: · Kõrgaeg 15.19. sajandil. Seostub ennekõike Euroopa renessansiaegse ekspansiooniga. · Koloniaalmudel euro-tsentristlik: binaarne suhe Euroopa vs muu maailm. Tsiviliseeritud ala ja teda ümbritseva perifeeria suhe. · Koloniseeritud subjekti iseloomustatakse kui teist. · Kolonialismi mimikri - koloniseeritavad vastandavad end kolonisaatoritele, kuid võtavad neilt mudeli üle. · Ambivalents pidev pinge mingi asja ja tema vastandaja vahel. Koloniseeritava suhe
On teada, et 3000 a tagasi, ehk täpsemalt VIII kuni III sajandil eKr asustasid etruskid Apenniini poolsaare põhja- ja keskosa üksikute linn- ja kogukondadena. Seda piirkonda nimetati Etruuriaks. Koos kartaagolaste ja kreeklastega valitsesid etruskid kogu Vahemere lääneosa. Ka kolm viimast Rooma kuningat olid pärit Etruuriast, seega allus Rooma omal ajal etruskidele ning nende võimu all muutus Rooma tõeliseks linnaks. (Mõned ajaloolased usuvad, et ka renessansiaegse Itaalia üks kuulsaimaid isikuid, Firenze valitseja Lorenzo de´ Medici on etruskide järeltulija. Tema oli ka see, kes XV sajandil asutas Firenzes esimese etruski muuseumi). Viimasel ajal on üha sagedamini hakatud etruskidest rääkima kui Etruuria haritud ja kõrge kultuuriga rahvast, kelle roomlased toorelt alistasid ja oma rahvaga assimileerisid. Neli sajandit roomlaste vastu sõdinud etruskid alistusid viimaks meie ajaarvamise eelõhtul, umbes aastal 40 eKr, mil jumaldatud