Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RELVAEKSAM TEST JA VASTUSED küsimused 2021". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
relv, relvaloa, tulirelvalv, laskemoona, tulirelvaoetamisalve, relvaluba, omaja, otstarbe, 2018, kantud, vastutav, kehtetu, osalev, omamise, tõendi, vallata, tegelemiseks, peatamiseoetamise, piirivalveametpordiala, kaitseväe, otstarbel, asendaja, relvi, 2019, aktis, püss, valdab, näidatud, perekonnanimi, isikukood, vahetatakse, valdajal(1) Põhilise kasutusvaldkonna järgi jagunevad relvad järgmiselt: 1) sõjaväerelv 2) teenistusrelv 3) tsiviilrelv (2) Sõjaväerelvade käitlemise korra kehtestab kaitseminister määrusega. (3) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade riiklikusse (4) Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega. (5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse § 9. Relva ja laskemoona leid (1) Isik, kes on leidnud relva ja laskemoona peab teatama sellest politseile (2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast ajalehes seitsme tööpäeva jooksul. (3) Kui leitud relva või laskemoona omanik ei ole kuue kuu möödumisel reageerinud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul(kui relv/moon on korras). (4) Alates relva leidmisest on omanikul aega 1 kuu relvaluba saada või 3 kuud relv müüa.
soovitakse osta spordialaga tegelemiseks siis ka spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendav dokument. Siis kui need eelnevad punktid läbitud, tuleb pöörduda elukohajärgsesse prefektuuri poole. Hiiu, Rapla ja Valga maakondades võtab taotlusi vastu teenindused. Ülejäänud maakondades teenindavad taotlejaid lubadealase töö ametnikud politseijaoskondades, kus taotleja kirjutab avalduse, millel küsitakse relva liiki, otstarbet ning relva hoiukoha kohta. Soetamis- või relvaluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud relva soetamise, registreerimise, hoidmise, kandmise, võõrandamise ja seadusliku kasutamise reguleerivate nõuete tundmise ning laskevigastuste korral kannatanule esmaabi andmise eksam. Eksamitulemus kehtib alates eksami sooritamise päevast ühe aasta. Relvaeksami võib sooritada emakeeles või muus keeled, oleneb sooritaja valikust. Eksam tõlgitakse eesti keelde ning eksami tõlkimise kulud konpenseerib eksami sooritaja.
veresuhkrut ning mõjutada alkoholi imendumist. Pärast sellest teada saamist otsustas V üldse mitte alkoholi juua. V ei ole tarvitanud alkoholi süstemaatiliselt. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas seejärel otsusega V relvaloa relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 6, § 43 lg 3 p 2 ning § 44 lg-te 1 ja 6 alusel kehtetuks. Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama. Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa kehtetuks tunnistamisel? LAHENDUS: Hüpotees:praegusel juhul minu arvates on tegemist haldusaktiga. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106)
Kaitseliidu ülema ülesanded on: 1) Kaitseliidu tegevuse juhtimine ja Kaitseliidu esindamine; 2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise korraldamine koostöös Kaitsejõudude Peastaabiga; 3) Kaitseliidu sõjalise väljaõppe korraldamine ja järelevalve; 4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse koostamine ning esitamine kaitseministrile; 5) Kaitseliidu eelarveliste summade kasutamine keskjuhatuse otsuste kohaselt; 6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole kehtestatud kodukorras; 8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine. Kaitseliidu üksuse juhtimise alused Kaitseliidu malevat, malevkonda ja teisi üksusi juhib vastava üksuse pealik. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku nimetab ametisse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja, malevkonna või sellega võrdsustatud
teatab eradetektiiv kriminaalasja menetlevale ametnikule kirjalikult kliendilepingust enne teabe kogumise alustamist. (2) Eradetektiiv peab kooskõlastama lõikes 1 nimetatud tegevuse kriminaalasja menetleva ametnikuga ja teda kogutud teabest informeerima. § 15. Eradetektiivi õigused Eradetektiivil on eradetektiiviteenuse osutamisel õigus: 1) küsitleda ja võtta kirjalik seletus isikult tema nõusolekul; 2) kasutada teabe omaja nõusolekul teabe salvestamiseks üksnes üldkasutatavaid teabe salvestamise vahendeid, rikkumata sealjuures teise isiku seaduslikke õigusi ja vabadusi; 3) teostada isiku jälgimist avalikus kohas; 4) teostada isikusamasuse tuvastamist avalikus kohas; 5) esitada äratundmiseks fotosid isikutest, asjadest ja dokumentidest; 6) uurida temale üle antud või muul õiguslikul alusel tema kätte sattunud dokumente ja esemeid;
Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo kor
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab
litsentsi omanikul on õigus hinnata. Litsentsi kehtivusaeg algab litsentsi andmise kuupäeval. (5) Litsentsi taotleja peab enne litsentsi taotlemist või selle kehtivuse pikendamise taotlemist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. [RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007] (6) Litsentsile kantakse: 1) dokumendi nimetus «Keskkonnamõju hindamise litsents»; 2) litsentsi registreerimisnumber, andmise kuupäev ja kehtivusaeg; 3) litsentsi omaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, alalise elukoha aadress ja kontaktandmed; 4) tegevus- ja mõjuvaldkonnad, mille keskkonnamõju on litsentsi omanikul õigus hinnata; 5) litsentsi andja nimi ja allkiri; 6) Keskkonnaministeeriumi väikese riigivapi kujutisega pitsati jäljend. (7) Litsentsi andmisest keeldutakse, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 14 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele või ei ole tasunud riigilõivu.
[RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus. (41) Krundi kasutamise sihtotstarve käesoleva seaduse tähenduses on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (5) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. (6) Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus Referaat Juhendaja: Jaan Reidolv Koostajad: xxx 2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamis
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega võ
sissemakse hindamise kohta; 7) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid; 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. 49. Nimetage osaühingu juhtimisorganid. Juhatus, nõukogu 50. Kuidas peab toimuma osanike koosoleku kokkukutsumine? Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. (1) Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra.(2) Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. 51. Mida reguleerib/sätestab Pankrotiseadus? 52. Nimetage töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed? (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
ekspertkomisjoni nõusolekul. (5) Ekspertkomisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab keskkonnaminister määrusega. (6) Ekspertkomisjoni ülesanded on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud katsetööde ja eksamite korraldamine ning hindamine; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tehniliste vahendite nõuetele vastavuse hindamine. (7) Luba antakse viieks aastaks. (8) Loa andja võib loa omaja taotluse alusel ja ekspertkomisjoni nõusolekul loa kehtivust pikendada järgmiseks viieks aastaks, kui loa omaja: 1) vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele; 2) on teinud metsakorraldustöid nõuetekohaselt; 3) on tasunud riigilõivu. (9) Loa andja võib keelduda loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui loa taotleja: 1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele;
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikku
1) kokkulepe omandi üleandmiseks; 2) valduse üleminek. Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei; Otsene valdus enda käes hoidmine; Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati; Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega. Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe. Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Subjektiivsed Õigussuhtel on kolm elementi: 1.Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja s
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
(5) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §s 21 nimetatud kuumäära 12kordselt summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks. § 21. Sotsiaalmaksu kuumäär Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär
viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. § 38. Kallasrada (1) Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. (2) Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. (3) Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada). (4) Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. (8) Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal
5. Autori õigus saada tasu. - Autorile kuuluvad õigused - autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Need on teose loomisest tulenevalt autorile seadusega tagatud ainuõigused. Isikul, kellele vastavad õigused kas seaduse või lepingu alusel kuuluvad, on monopoolne õigus nimetatud õigusi kas ise teostada või lubada nende teostamist teistel isikutel. Autori isiklike ja varaliste õiguste teostamine ilma õiguste omaja nõusolekuta on üldjuhul keelatud ning seda loetakse autoriõiguse rikkumiseks. Autoriõiguse aluseks olevad põhiõigused: Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. PS § 39 sätestab: “Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigust.” Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused. Põhiõigused - teha midagi ise, lubada seda teha
mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks (näiteks varas püüdis lahti murda korteriust varguse toimepanemiseks, kuid loobus ja jättis teo lõpule viimata). Tegemist on lõpetatud süüteokatsega, kui isik tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid tagajärg ei saabunud (näiteks isik tulistab tapmise eesmärgil teist isikut, kuid ei taba, relvas esines tõrge, relv osutus ekslikult mittelaetuks ja lasku päästikule vajutamise jägselt ei toimunud). Kui süütegu ei saadud toime panna süüteo toimepanemiseks kõlbmatu eseme, subjekti, toimepanemise vahendi, riista või viisi kõlbmatuse tõttu, nimetatakse seda kõlbmatuks katseks. Süüteo katse on karistatav karistusseadustike eriosa paragrahvi järgi, kuid viitega karistusseadustiku üldosale (nt § 25 lg 1 ja § 113 järgi).
Tervishoiuametilt tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661) kehtestatud korras ja tingimustel ning temale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 19. (11) Tervishoiuamet on kohustatud teatama Töötervishoiu Keskusele kirjalikult viie päeva jooksul töötervishoiuteenuse osutamise tegevusloa väljaandmisest või selle kehtetuks tunnistamisest arvates, esitades järgmised andmed: 1) tegevusloa omaja nime, tegevuskoha ja aadressi; füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nime, isikukoodi, elukoha ja ärinime; 2) tegevusloa numbri ja väljaandmise kuupäeva. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 20. Töötervishoiu Keskus (1) Töötervishoiu Keskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
3) andmeid maksumaksja residentsuse kohta; 4) maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja; 5) ajatatud maksuvõla suuruse, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingu ja sihtasutuse tulude, sealhulgas saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta, samuti usulise ühenduse tulude kasutamise kohta; 8) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta; 10) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses;
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud kuritegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi (tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne ). Kuriteokatsega on tegu, kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast mittesõltuvatel asjaoludel soovitud tagajärge ei saabu (relvastatud mõrva kavandaja laseb mööda või ainult haavab ohvrit ja rohkem laskemoona tal pole või sillalt vette visatud ohver ujub välja jne jne jne). 8. Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost § 25. Süüteokatse (1) Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. (2) Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. (3) Teist isikut kasutava täideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil isik minetab
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu;
6) püsiva tegevuskoha teenindamiseks avatud pangakonto number ja krediidiasutuse nimi, kus pangakonto on avatud; 7) püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht. §21 (3) 12. Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb? Ravikindlustuse seaduse § 17 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel ravikindlustuse andmekogusse kantud isikuandmed ning kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed kantakse töötamise registrisse 2014. aasta 1. juuli seisuga. §168,6 13. Mis on maksusaladus? Maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsuses, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate
annaabi.ee 
