Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Religioonipsühholoogia kordamisküsimuste vastused õpiku põhjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
religioon, palve, rituaal, uskumus, tunnet, kriteerium, psühholoogia, puuduta, organisatsioon, katseisik, müstika, ennekõike, tüpoloogia, käsitlus, fundamentalism, veendumus, narratiiv, abis, jumalik, tahe, religioossus, kõiksus, prohvet, jumaliku, orientatsioon, rituaalid, hõlmav, seisukohtade, grupis, lähen, hingeelu, psühholoogilisedReligioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine.
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega.
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid,
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.
inimesi. Poisid hakkasid arutama, et kindlasti enesetaputerroristid joovad enne teo tegemist ära liitrite viisi alkoholi ja tarbivad narkootikume, et julgust koguda. Tabasin peale sellist mõtteavaldust ennast arutlemas sügavama põhjuse üle, miks enesetaputerroristid suudavad sellist tegu teha. Mina ei arva, et selles mängib mingit rolli alkohol ja narkootikumid, vaid usk ning kasvatus. Lapsed kasvavad sünnist saati keskkonnas, kus esikohal on religioon ning elatakse usureeglite järgi. Neil ei ole mingit vabadust valida endale usku, mis oleks neile meelepärane ning peavad elama nii nagu vanemad, sugulased ja ühiskond neile ütleb. Saudi- Araabias võttis äärmuslus isegi üle koolihariduse, et hoida koolinoori õppimast maailma ajalugu, kartuses, et nende usk võib sedasi vankuma lüüa. Kuid minu arvates jätab see pigem noore maailmast teadmatusse ja jätab ka ilma võimalusest maailmaga tutvuda ja sellega toime tulla
Religioonipsühholoogia, 9.10.2018 Müstiline usuline kogemus Õpikus peatükk Loengus kaldub õpikutekstist kõrvale TTS- teaduse teisenenud seisund Müstiline kogemus on üks teaduse teisenenud seisund. Sageli müstilist kogemust samastatakse usulise kogemusega üldiselt (mõned on samastanud isegi) Mis on selle teaduse teisenenud seisundi sees veel, peale müstilise kogemuse? 1. Müstiline kogemus kõiksusega üksolemise kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Enamasti üldinimlik kogemus, ei ole religioonispetsiifiline. Inimene tunneb enda ühekssaamist. - LSD käib selle alla, psühhogeensed ained soosivad müstilise kogemuse teket. - Võib olla ka rituaalne (on olemas teatud rituaalid eri usundites, mis kutsuvad mk esile). - Spontaansed lihtsalt tekivad müstilised kogemused. Öeldakse, et tehiskeskkonnas ei teki MK 2. Trans transiseisund, kehast äraolemise kogemus, esineb ka nt operatsioonito
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
81% surmajärgset elu ja 88% usub, et inimesel on hing. Ainult 2% neist on ateistid. R. Starki meelest pole see sekulariseerunud ühiskond, nagu tahetakse väita. Muidugi möönab ta, et kunagi usuliselt ainuvõimas kirik on kaotanud oma mõju ühiskonnas, kuid arvab, et tegemist pole siiski sekulariseerumise, s.t. usu vähenemise, vaid religioosse muutusega, kus ühed ususeluvormid asenduvad teistega. Tema mõtteid toetavad William H. Swatos ja Kevin J. Christiano, kes väidavad niisamuti, et religioon ei kao, sest eksistentsiaalsed küsimused püsivad ning mõistuspäraselt neid lahendada pole võimalik. Sellised küsimused nagu ,,Kust me tuleme? Kuhu me läheme? Mis on elu mõte? Miks me kannatame ja sureme?" jäävad teaduse poolt mõtestamata. W. H. Swatos ja K. J. Christiano leiavad, et meie aeg on püha juurde naasmise või taaspühastamise protsessi tunnistajaks. Uue vaimsuse esilekerkimine näitab, et usulised otsingud kestavad.
üle. Sümbolismiga tekkinud arusaam võis vihastada jumalat või esivanema hinge. Religioosse mõju ulatuse kohta leiab näite Egiptuse ajaloost, kus traditsioonist religiooni taheti asendada monoteisimiga. Ilmus ka naturalism. Tulid sümbolite kirjutamine kirjas, tantsu ja laulu kirjutati sümbolites, ravima hakati teraapiaga. Religioosete kujutluste praktiline mõju avaldub eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Iga uuendaja loomulikule ebakindlusele ja kammitsetusele lisab religioon omalt poolt vägeva takistuse: seda mis on püha ei tohi muuta. Jõude üritati endale saada süües vaenlase kehaosi või kasutades neid dekoratsioonina. Sõjatants on raevu ja erutuse segu mis viib otse ekstaasi ei ole sümboolne. Jumalaid ei kujutatud ette antropomorfsete olenditena- nad on puht naturalistlikud kujutelmad. See kujuneb välja siis kui pidevalt ühele ja samale jumalale pühendatud tegevus, kultus seostub püsiva inimkoguna
2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid :
KKULTUURI AJALUGU 1 TUND KULTUURI OLEMUS KULTUUR tuleb ladinakeelsest terminist colere kui ka cultus. kultuur on niisiis seotud inimeste igapäevaeluga ja nede pidustuste ja pühadega, mis väljuvad nö selle maailma piiridest. kultuuri ja religiooni omavaheline side, religioon kui kultuuri alus religiooni asendused, nende olemus (sekularism, new age, nn uued kultuurid) RELIGIOONID TÄNAPÄEVA MAAILMAS maailmareligioonide jaotumus: (Kristlus-2.1 miljardit inimest(neist 1.05 miljardit rooma-katoliku kirikus). (Islam-1.5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.) Hinduism- (900 miljonit) Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, seda rohkem on lootust avastada midagi uut ja olulist. Selles mõttes on sveitsi psühhiaatri ja filosoofi, analüütilise psühholoogia rajajaks peetud Carl Gustav Jungi (1875-1961) õpetus asendamatu. Tema mõtte allikmaterjal on rikkalik ja ometi mitte kaootiline: siia kuuluvad inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid.
vägedega. Pontifex maximus ülempreestri tiitel. Sild inimese ja jumala vahel dux rex religo / relegere lugema Homo sapiens sapiens Homo neanderthalensis 100 000 40 000 a tagasi (teadaolevalt on neandertaallased esimesed, kes oma surnuid matma hakkasid, eriliselt kohtlema tunnus mingitest ettekujutustest, uskumustest. Surnukeha on olnud kinniseotud, on säilinud köidikute jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus
3. Sufid-islami müstika, muusika ja tantsimine on tähtsal kohal, usutakse, et erinevate praktikatega on võimalik saavutada Jumalaga kontakt, ühtsus., dervišid (sufistlikud mungad). Mahdi-Jumala poolt saadetud vabastaja, kes toob lunastuse Džihaadi saab välja kuulutada iga moslem, teised liituvad sellega ainult vabatahtlikult Kristlus ehk ristiusk-kristlased Maailma suurim religioon Misjoniusund-väga tähtsalt koha usu kuulutamine ja levitamine, kuulutatakse evangeeliume (hea sõnum Jumala kohta). Loodi 1.saj Palestiinas Rajajaks Ješua ben Jussuf-sünnib 7-4a eKr, Maarja juurde tuli peaingel Gabriel, kes ütles, et ta on pühast vaimust lapseootel, oli ettekuulutus, et Jeesus sünnib Petlemmas, seega Herodes laseb seal kõik kuni 3a lapsed tappa, elab
pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse
põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. Teada austatakse kuid kultuslikult kummardatakse harva (lõpuaegadel võib aga tagasi tulla) 16. Loetlege uskumuste liigid. panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Defineerige mõistet "kultus." Jumalate või esemete usuline austamine 18. Mida tähendab mõiste "riitus?" Usuline käitumine. Sõnaline osa: lituriga, palve Talituslik osa: laulatus, ristlus, ohverdamine 19. Kuidas jagunevad riitused? 1. Apotropailsed riitused ehk tõrje riitused kurja eemalepeletamiseks 2. Eliminatoorsed riitused ehk eksortism kurja vaimu väljaajamine 3. Siirderiitused seotud inimese elu mingi perioodi lõppemisega. Täisealiseks saamise initsiatsiooniriitused. 4. kalendririitused- põlluharijatel viljakusega seotud riitused 5. demineeruvad riitused patukahetsusriitus
kõnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm, kellel on hoopis teised usulised tähtpäevad. On olukord, kus usu poolest n-ö "riigikiriku"-väline perekond ei saa omadel pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas. Tooks vaid võrdluseks siinkohal Jaapani konstitutsiooni, kus § 20 on usuvabadus määratud järgmiselt: 1. Kõigile garanteeritakse usuvabadus. 2. Mitte ükski religioosne organisatsioon ei pea saama riigilt mingeid privileege ja ei saa poliitilist võimu kasutada. 3. Kedagi ei saa sundida osalema mingites religioossetes aktides, pidustustes, tseremooniates ja rituaalides. 4. Riik ja ta organid peavad hoiduma religioosse õppe läbiviimisest ja ka muust religioossest tegevusest. Sarnane seadusandlus teeks võimalikuks riigi ja usuliste organisatsioonide tegeliku lahususe.
Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5%
Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...) 1 Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus, palvetamine, ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid
rahulooja põhimõttel: minimaalselt muutusi, maksimaalselt järjepidevust. Seegi pole enam pragmatismi seisukoht, et mõtete tõesus seisneb nende võimes n-ö töötada. James võib muidugi tõlgendada terminit töötamaüliavaralt, kuid siis selgub, et tegelikult paneb ta ühte patta nii tõe vastavusteooria, tõe kooskõlateooria[78] kui ka pragmatismi tõeteooria. Selline kompott näib olevat filosoofia valdkonnas kohatu. Teiseks, nagu juba öeldud, on pragmatismi järgi uskumus tõene siis, kui see on kasulik (viib headele tulemustele), st töötab. Kuid (Bertrand Russell juhtis sellele tähelepanu) arutlegem edasi: usk sellesse, et ta tõesti viib/viis headele tulemustele, on tõene siis, kui see usk, et kindel uskumus viib/viis headele tulemustele, viib headele tulemustele jne lõpmatuseni. Teisisõnu: uskumus on tõene siis, kui see on kasulik. Ent seda, kas konkreetne uskumus on kasulik, ei tea me ju absoluutse kindlusega. Me võime ainult uskuda, et see on kasulik
Iga inimene on ise ka eesmärk, väärtus. L. Feuerbach materialist. Mõtlemine toetub Goethe lausele: kellel on mõistus, see ei vaja religiooni. Inimesed lõid Jumala hoopis enda näo järgi, mitte vastupidi. Jumalad lihtsalt inimeste soovide ja unelmate vili. Usk kuulub inimkonna lapsepõlve juurde, see tuleb asendada teadusega, inimene on universumi kõrgeim olend. Usub piiritult inimese mõistusesse, see on piiritu ja kõikvõimas, aga religioon hoiab inimest pimedana/puuris, kus ei saa olla vaba, vaid tuleb olla lootusetult rumal. Religioon on mõjutanud ka moraali nii, et kui algselt põhjendas üksikisiku isekust, siis religioon toob kõikvõimsa iseka olendi Jumal. Pole midagi head. Religioon ongi inimese algsest olekust võõrandumise ilming. Inimese elamine maailmas, kus teda tabavad õnnetused, sunnibki teda looma unistusi ideaalist. Mida vaesem ühiskond, seda rikkam jumal
Hinduism Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Indias kujunesid: Hinduism, budsim, dzainism ja Sikhism. Induismi nimetus pärineb algselt Induse jõe orust. Juured ulatuvad umbes 2500 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala
1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2. arengu kontekst 19
jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule.
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on
filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas
(organisatsiooni) liige. 52. Dharma ühiskonnakastide seadused Indias. Dharma ühiskonna kastisüsteem Indias, õpetus. Kohustus, peab alluma eelmiste elude tagajärjele. 53. Toora üks Tanachi osa, Moosese raamatud, olulisim Tanachi osa. Sisaldab 613 käsku ja keeldu. 54. Talmud - on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr.Talmud on kirjatundjate ehk rabide koostatud Toora juurde kuuluv pärimus. 55. Imaam - Islami vaimulik, imaam (araabia k. juht, eeskuju), juhib palve teenistusi. Aga ta ei anna andeks patte, ei anna lubakirja taevasse, vaid on üks teiste seast, kes on end pühendanud islamiusu teenimisele ja uurimisele. Nimetus imaam kannab veel erinevaid tähendusi sõltuvalt islami harust. Sunniitidel on imaam islami kogukonna liider. iiitidel on imaam nii religioosne kui ka poliitiline liider, kes põlvneb otse Muhameedist või Alist ja Fatimast ja on määratud Allahi poolt. Imaam on immuunne eksimistele ja patule.
Tahaksin rõhutada, et see on võrdlus religioonide üldiselt, kuna kõik need kolm on mitmete stiilide ja erinevusi oma usku. Põhiidee ja tõekspidamiste Judaism Judaism oli esimene Monoteistinen usu inimkonna ajaloos ja oli sündinud läbi Abraham, kes said kätte esialgse lepingu, liidust jumal. Tegelik asutaja on Heebrealastele usutunnistuse oli siiski Moses, ta andis neile õigust, mis on sisuliselt religioon. Käesolev seadus, harta, kokku kümne käsu. Kõige suurem oli prohvetite Jesaja, Jeremija ja Hesekiel. Jeesus, aga ei ole heaks kiidetud kui Messias, kuna enamik juudid usuvad, et Messias ei ole veel tulemas. Põhiidee: In judaism on üks Jumal, ta on looja kõike, ja säilitada ning kohtunikud alltet. Jumal seas valinud juudi rahva, Iisraeli, et inimesed eriülesannetest kogu maailmas. Nagu eriline valik inimestele, Iisrael on saanud erireeglite elada, mis on seaduslikuks kümne käsu.
annaabi.ee 
