juunil 1986. aastal Jenas. Tulemuse 21,71s jooksis ta 29.augustil 1986. aastal Stuttgart'is. Kaugushüpe Tulemuse 7,44m hüppas ta 22. septembril 1985. aastal Ida-Berliinis. Tulemuse 7,45m hüppas ta 21. juunil 1986. aastal Tallinnas. Tulemuse 7,45m hüppas ta 3. juulil 1986. aastal Dresden'is. Isiklikud rekordid Heike Dreschleril on palju isiklikke rekordeid mitmel erineval alal, aga olulisim on ära mainida hiliseim rekord. 100m jooksus on tema rekordiks 10,91s. Selle aja jooksis ta 6. juulil 1986. aastal Moskvas. 200m jooksus on tema rekordiks 21,71s. Selle aja jooksis ta 29. augustil 1986. aastal Stuttgart'is. 800m jooksus on tema rekordiks 2.11,53min. Selle aja jooksis ta 11. septembril 1994. aastal Talence'is. 100m tõkkejooksus on tema rekordiks 13,34s. Selle aja jooksis ta 10. septembril 1994. aastal Talence'is. Kõrgushüppes on tema rekordiks 1,84m. Ta hüppas nii palju 10. septembril 1994. aastal Talence'is.
Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747 Eesti rekordid 2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit. 2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas jooksis ta 200 meetri jooksu Eesti rekordiks 23.05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas Ksenija uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80. 2009. aasta kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta kaugushüppes uue Eesti siserekordi, hüpates 6.70. Senine Eesti siserekord 6.61 kuulus 1986. aastast Anu Kaljurannale. Isiklikud rekordid
2003. aastal võitis ta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel pronksmedali tulemusega 7.46. 2004. aastal Saladino hüppas Bogotás 2600 m kõrgusel merepinnast 8.12 ja pääses Ateena olümpiamängudele, kus ta ei pääsenud 7.42 kvalifikatsioonivõistlusest edasi. Olümpiamängude ajal pakuti talle võimalust harjutada São Paulo treeningkeskuses Brasiilias, kus teda hakkas treenima Nélio Moura. Tulemused hakkasid märgatavalt paranema, kui 2005. aasta aprillis hüppas ta riigi rekordiks 8.18 ja hiljem 2,3 meetrit sekundis puhunud taganttuulega 8.51. Mais parandas ta Santiagos riigi rekordiks 8.26 ja veel Sevillas 8.29. Hiljem aga sai ta vigastada ja ei saanud pikka aega võistelda. Siiski Helsingi maailmameistrivõistlustel ta võistles ja jõudis finaali, kus hüppas tuule toetusel tulemusega 8.20 end kuuendaks. 2006 aasta IAAF Sisemaailmameistri võistlustel lõpetas ta teisene koos uue Lõuna-Ameerika sisemeistrivõistluste rekordiga 8,29 meetrit. 2006 võitis ta viis
Inge de Bruijn 24,66ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Triin Aljand 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta, poolfinaali pääseti viimasena ajaga 58,49. Uus Eesti rekord on 1,08 sekundit parem 18. juulil 2008 tema poolt püstitatud rekordist. Samas ujutud 50 meetri vabaltujumise eelvõistluse lõpetas ta uue isikliku rekordiga, ajaga 25,29, millega ta sai 90 konkurendi hulgas 21. koha. 2005. aastal Jana Kolukanova poolt ujutud Eesti rekordist jäi Triinul puudu vaid üks sajandik. Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele.
Inge de Bruijn 24,66-ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. · 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Triin Aljand 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta, poolfinaali pääseti viimasena ajaga 58,49. Uus Eesti rekord on 1,08 sekundit parem 18. juulil 2008 tema poolt püstitatud rekordist. · Samas ujutud 50 meetri vabaltujumise eelvõistluse lõpetas ta uue isikliku rekordiga, ajaga 25,29, millega ta sai 90 konkurendi hulgas 21. koha. 2005. aastal Jana Kolukanova poolt ujutud Eesti rekordist jäi Triinul puudu vaid üks sajandik. Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele.
ELUKUTSE: ujuja ALA: vabaujumine ISIKLIKUD REKORDID: 50 m vabalt 27,33 (Eesti tüdrukute rekord) 100 m vabalt 58,68 200 m vabalt 2.04,36 (mõl. Eesti neidude rekordid). MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. Pekingi olümpiamängudel püstitas 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama 28.29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004. aastal Madridis toimunud ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 200 m vabaujumises 14. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina 200 m vabaujumises 41. koha.
Stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui ka jalgadega, tõugates oma keha 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Sportlane jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Sprinter jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. Finisijoonel seisatakse ajamõõtja, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone. Sellepärast kallutatakse ka keha finisis ette. Tippmarki ei saa rekordiks registreerida, kui taganttuule kiirus ületab 2 m/sek. Cooperi test Cooperi testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, inimeste kehalise töövõime hindamiseks. Testis tuleb joosta järjest 12 minutit tasasel pinnal (staadionil), soovitatavalt mitte võtta kurve teisest rajast kaugemalt, kuna igas kurvis tekib sel juhul lisa meetreid mida tegelikult ei arvestata. Testi edukaks läbimiseks tuleb valida tempo mida suudetakse hoida kogu jooksu vältel.
Balta. 3.2. Ksenija Balta Ksenija Balta on sündinud 1. novembril 1986. aastal Minskis. Tema põhialaks on varem olnud seitsmevõistlus, hetkel aga kaugushüpe. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ksenija_Balta 03.12.09). 2009. aasta seisuga on Ksenija Balta püstitanud neli kehtivat Eesti rekordit, kolm neist saavutas ta aastal 2006. 2006. aastal Prantsusmaal Arles`is toimunud Euroopa superliigas jooksis Balta 200 m jooksu Eesti rekordiks 23.05. Samal aastal Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis Balta 100 m uueks Eesti rekordiks 11.47 ning Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas ta uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80 2009. aastal on Balta kaugushüppe siserekordit muutnud kolm korda: kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta Eesti siserekordi, hüpates 6.70, Torino sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel parandas Balta tulemust, hüpates 6.75
MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. aasta Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks
on datlipalmid. Inimesed ja inimtegevus Kõrbed on inimesi huvitanud sajandeid. Kõrbes elab neli erinevat inim liiki :Nomaadid,Aborigeenid,Beduiinid ja Busmanid. Kuivad kõrbealad sobivad enamasti rändkarjakasvatuseks. Huvitavad fakdid Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Namibia tähendab Nama keeles suurt. Namiibia kõrbes sajab keskmiselt ainult 10 mm sademeid aastas. Temperatuuri rekordiks on mõõdetud 50°C ja miinimumiks 0°C. Kasutatud materjalid Vikipeedia (märksõna Namibi kõrb) http://et.wikipedia.org/wiki/Namibi_k%C3%B5rb google(märksõna Namibi kõrb)
Ära võivad jääda laeva- ja lennuliiklus või katkeda elekteriühendus. Eriti ohtlik on purjetamine, sest tuul võib alata järsku, rahulikul päeval selge ilmaga. Kus seda enamasti tekib? Seda tekib enamasti Aadria ja Musta mere rannikul: Bosnia ja Hertsegoviinas, Montenegros, Itaalias, Bulgaarias, Kreekas, Sloveenias, Türgis ja kõige sagedamalt Horvaatias. Huvitavad faktid Horvaatias võib boora kiirus ületuda üle 220 km/h. 21.detsembril 1998.aastal mõõdeti boora kiiruse rekordiks 248 km/h Zadari linnas, Horvaatias. 22. kuni 25.detsembrini 2003.aastal mõõdeti uus rekord- koguni 304 km/h. Booraga sarnanevad sarma (Baikali läänerannikul) ja orosi (Jaapani Vaikse ookeani rannikul). Paljudes Horvaatia mere äärsetes linnades külmub vesi isegi torudes. Mõnikord on boora nii kõva, et laevaliiklus seisatatakse keskmiselt 70 päevaks aastas. Peale suurt külmalainet 2007.aasta veebruaris Ida- Euroopas oli boora 150 km/h kiirusega, millega kaases
Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud. Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes Kivistö 53,09m. Juba odaviskeajaloo alguses, enne Londoni olümpiamänge, hakati leiutama erinevaid nippe, et tulemust suurendada. Selliseks näiteks olid rootslased vennad Jarl ja Evert Jakobson, kes mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske ajal heaks toeks. Sellise nippiga hakkasid tulemuselt väga kiirelt 60m lähenema. Põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemused.
Isa jälgedes hakkas ta astuma 13-aastaselt. Ta liitus Yevgeniy Nikitini grupiga ning peale 2 kuulist treeningut sai ta tulemuseks 1.55 meetrit kõrgushüppes. Pikakasvuline Bohdani distsipliini progress arenes edukalt ning 2004ndaks aastaks hüppas ta juba üle 2 meetri kõrgusesse. Aasta hiljem esindas Bondarenko Ukrainat Euroopa Noorte Olümpia Festivalil Lignanos hüpates 2.12 meetrit, mis sel ajal kujunes tema isiklikuks rekordiks. Bohdan Bondarenko võitis sealt hõbemedali. 2006ndal aastal tõusis Bondarenko uuele tulemustetasemele. 10ndal jaanuaril püstitas ta noorte siseruumide rahvuslikel võistlustel uue rekordi, 2.21 meetrit ja tõusis sellega Ukraina parimate atleetide sekka. Suvel 2006 võitis ta Gymnasiades Thessalonikis järjekordse võistluse tulemusega 2.20. 20 päeva hiljem võttis ta esimest korda osa Rahvuslikest Meistrivõistlustest võisteldes täiskasvanud kõrgushüppajatega
loodussõpra. Huvitavamate vaatamisväärsustega on võimalik tutvuda umbes 5 km pikkusel õpperajal. Matkaja saab laudteel kõndides tutvuda Eesti vanima metsakaitsealaga ehk "ÜRGMETSAGA". Tegemist on 1924.a kaitse alla võetud 19 ha suuruse kvartaliga, kus kasvavas põlismetsas on keelatud igasugune inimese vahelesegamine metsaelu loomulikku käiku. Kõrgemad kuused Järvselja metsades on küündinud isegi 48 meetrini, mis on Baltimaade rekordiks. Võimsa mulje jätavad ka Järvselja männid, mis on kohati 40 m kõrgused.Eriline vaatamisväärsus on KUNINGAMÄND ja seda mitte niivõrd oma kõrguse (33m), vaid massiivse tüve ja sügavarõmelise korba poolest. Puutüve mahuks on arvestatud 11 tm. Vanust on sel männil peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil- üle 360 aasta. Järvselja keskusesse M. Maurachi ajal rajatud pargis on vanimate lehiste vanuseks tublisti üle 100 aasta.Kõrgust ühel Euroopa lehisel 39 m,kõrgeim ebatsuuga 33 m
Pärast seda jätab röövloom lepatriinu tavaliselt rahule. Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda . Väike seitse-täpp lepatriinu lehepeal vaatlemas Paljunemine Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks lihtne süüa leida. Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Mida rohkem leidub toitu, seda viljakamad on emased. Keskmiselt muneb emane 200–400 muna, rekordiks on loendatud 1550 muna. Munad on piklikud ja umbes ühe millimeetri pikkused[. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed 5–8 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi. Vastsed elavad taimedel täiesti avalikult. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on
kvaliteedile. Maleva esimeheks valiti värvikoja omanik Julius Stephan. Paide Maleva oli Eesti spordiseltside ja klubide pingereas esimese viie hulgas ja seda kuni 1924. aastani, mil asemele moodustati maakondlik spordiselts Järvapojad. 1920. aasta spordisaavutustest oli Johannes Pürni kettaheitetulemus 37.38 Eesti kolmas tagajärg. Häid heitjaid oli tollal ja pisut hiljem teisigi: silma paistis Karl Tepp, kelle kuulitõuke rekordiks jäi 12.68, samuti olid märkimisväärsed Valter Kärdi üle 40- meetrised resultaadid kettaheites. Enne II maailmasõda oli kuulsaim tegija Järvamaa kergejõustikus August Maalstein, kes kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980. aastal Kanadas
2008 aastal sõitis Margus Ameerika Ühendriikidesse, et treener Dave Wollmanni käe all õppida. Ameerikas mängib ta ameerika jalgpalli ja teeb kõvasti trenni kettaheitega ja vasarheitega. Veel õpib ta SMU ülikoolis, mille jalgpalli meeskonnas ta ka mängib. Hetkel lööb ta jalgpallis hästi läbi ja püstitab ülikooli rekordeid. Margus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli logistika erialal. Saavutused: 2006 · Tallinnas Heitjate seeriavõistlusel heita uueks Eesti juunioride rekordiks 63,98 kettaheites · Juuniorite MM-il kvalifikatsioonis juuniorite maailmarekord kettaheites 66,35 · Juuniorite MM-il uus juuniorite maailmarekord kettaheites 67,32 · Juuniorite MM-il uus Eesti juuniorite rekord kuulitõukes viskega 20,53 Kaupo Metsur Kaupo Metsur on sündinud 24. novembril 1937. Pikkus 190 cm Kaal 100 kg Omaealiste üleliiduliste rekorditega sportlaseteed alustanud atleet oli saavutanud Valter Kalami suunamisel silmapaistva arenguhoo
Kolmasnaljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi meie Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 5.46 7.90 1.40 56,0 22,0 27.52 diskv. 30.40 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antverpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning Harald Tammer noort talenti
mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-naljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi meie Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920
aastal Sydneys, saavutas ta veel palju erinevaid võite, üks silmapaistvaim neist vahepealsetest võitudest oli Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel, kus ta saavutas 1998. aastal kulla. Ja peale olümpiavõitu olid kaks silmapaistvaimat saavutust kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, 2001. aastal saavutatud teine koht ja 2002. aastal Münchenis saavutatud hõbemedal. Andrus Värnik on 27. septembril 1977. aastal Antslas sündinud Eesti odaviskaja. Tema isiklikuks rekordiks on 87. 83 meetrit, see on püstitatud 2003. aasta augustis Valgas. A. Värnik treenib Heino Puuste juhendava käe all ja kuulub Võru KJK Lõunalõvi klubisse. Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15. koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6. koht Ateena olümpiamängudel ja 1. koht Helsingis maailmameistrivõistlustel 2005. aastal. Tallinnas, 1979. aastal, 6
eeskujuks tulevastele kergejõustiklastele. Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006.aastal Uno Ojand. Aastatel 2006 kuni 2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. (Wikipedia 2013) Kettaheite kõrval on meil teinegi kõva saavutus kahekordne pronksmedali omanik Jüri Tamm vasaraheites Olümpiamängudel 1980.aastal Moskvas ja 1988.aastal Seoulis.Eesti rekordiks on 84.40m, mille ta heitis 9.septembril 1984.aastal Banska Bystricas.Sündinud 1957. aastal, lõpetanud Kiievi Kehakultuuri Instituudi.Preagu on Jüri selle tulemusega maailma 8. vasaraheitja. (Wikipedia 2013) Valgas on visatud odaviske rekord 87.83m Andrus Värniku poolt.Kuulsust kogus Värnik Maailmameistrivõistlustel.2003.aastal Pariisis 2.koht ja 2005.aastal Helsingis 1.koht. Kahel korral on ta ka Olümpiamängudel võistelnud kui poodiumile ei pääsenud. (Wikipedia 2013) 6
Praeguse taseme juures võib õnnestumiseks lugeda juba selle, kui mõni Eesti mees ületab 75m joone. Eestlaste hiilgust odaviskesektoris kinnitavad nii mõnedki faktid: · Anton Ohaka Venemaa rekord · Aleksander Klumberg-Kolmpere 5. koht Antverpeni olümpial · Juhan Sütiste üliõpilaste maailmameistri tiitel · Gustav Sule pronks esimestelt EM-võistlustelt Eestlaste tugevust odaviske ajaloos tõestab ka see, kui 1938. aastal viskas Gustav Sule isiklikuks rekordiks 75.93, mis oli sel hetkel maailma teine tulemuse, jäädes Matti Järvineni tol hetkel kehtinud maailmarekordile alla natuke enam kui meetriga. Gustav Sule tulemus püsis kõigi aegade edetabelis viie parema hulgas üle kümne aasta. Samuti viskasid esimesel nõukogude aastal nii Gustav Sule, kui ka Friedrich Issak üle 68m, mis oli rohkem, kui senine NSV Liidu rekord (67.88). Issaku kõrvale kerkis sõjajärgsetel hooaegadel kange konkurent - Harry Valmann. 1945. aastal
täiesti kaetud olema. Otse külmkapist võetud mune mitte keema panna, sest need võivad kergesti puruneda. Mida värskemaid mune keeta, seda raskem on neilt koort eemaldada. Munade keetmisel ei purune koor, kui keeduvette lisada veidi soola või pisut äädikat. [7;26.03.2008] 11 Jaanalinnumuna Jaanalind muneb umbes 40 muna aastas, on aga teada ka 80...100 munaga rekordeid. Ka 2 kg muna peetakse rekordiks. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Omleti valmistamiseks vajab see küll märksa rohkem vahustamist, kuid tulemus on sama efektiivne kui kanamuna puhul. Jaanalinnumuna maitseb aga pisut teistmoodi...ehk siis midagi gurmaanidele. Munakoore paksus on 3 mm ning rakendust leiab seegi - nimelt valmistatakse neist lampe, ehteid jm. Muna 1522g Jaanalinnumuna sisaldab: o Vett 75% o Valke 47,1%
Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti. Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920
kolmandal-neljandal kohal. Kaugust hüppasid mehed vastutuult, mistõttu tulemused tavapärasest nõrgemaks jäid. Oma 7.22-ga oli Aun sel alal parim. Kuulitõuge ei läinud mehel nii hästi treeningutel saavutatud 15.80 asemel pidi Aun leppima 13.82- ga. Pärast paaritunnist puhkust järgnes kõrgushüpe, kus Aun ületas oma senise rekordtulemuse 1.93, millest kõrgemale suutis hüpata vaid Walde. 400 m jooksus võitis Rein Aun oma jooksu 48,8-ga, mis sai ka tema isiklikuks rekordiks. Esimese võistlus- päeva lõpuks oli Rein Aun 4067 punktiga kolmas Holdorfi ja Walde'i järel. Teine päev algas Aunal kehvasti. Soojenduse ajal lõi ta pöia nii tugevasti vastu tõket ning 110 m tõkkejooksus pidi mees leppima Kiievis joostud 15,5 asemel vaid 15,9-ga iga kümnendiksekund tähendas siin 10 punkti. Kettaheites saavutas Aun 44.19, teivashüpe algas valusa kukkumisega, kuid sellegipoolest suutis mees hüpata isikliku rekordi 4.20
Esmaspäeval algavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ei tee seitsmevõistluses kaasa tänavu isikliku rekordi 6180 punktini viinud Balta, keda vaevavad terviseprobleemid. Hetkeseisuga osaleb eestlanna siiski 100 meetri jooksus ja kaugushüppes. Ksenia Balta piirdus naiste kaugushüppe eelvõistlusel tulemusega 6.03 ja lõppvõistlusele ei pääsenud, tema isiklik rekord kauguses on 6.56. Ksenia Balta jooksis naiste 100 meetri eeljooksus uueks Eesti rekordiks 11,47 -- poolfinaalpääsust jäi aga puudu kaks sajandikku. 9 Tõkkesprinter Mirjam Liimask sai eeljooksus ajaks 13,54 ja pidi leppima oma jooksus vaid 7. kohaga. Kokkuvõttes jagas eestlanna 37 sportlase konkurentsis 28.-30. kohta. Liimaski isiklik rekord (12,93) oli teises 100 meetri tõkkesprindi eeljooksus osalejate arvestuses paremuselt neljas. Käesoleval hooajal on Liimask jooksnud parimal võistlusel aja 13,26.
Kolmas-naljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi meie Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord.
koha. (Erki Nool,autogramm) Aga kohe teise päeva avaala, tõkkejooks, lõpetas kõik unistused. Erki sai punkti pealt sama aja mis Götzises, 15,03. Aeg oli tagantpoolt kolmas. Kettaheitel heitis Erki ketast esimesel katsel 35 meetrit ja teisel katsel 0. Samal ajal kui Rein Sokk vaatas Virge Naerise kaugushüpet hõikas Erki Magnussoni treenerile: mida ma pean tegema? Treener hõikas vastu: võta veidi rahulikumalt ja nii Erki tegi. Kolmandal katsel heitis Erki kaugust isiklikuks rekordiks 42.98. Nüüd otsustas palju teivas hüppe ja otsustaski, kuid kahjuks hüppasid konkurentsid erakortselt hästi. Rekil kolmandal katsel hüppas teivast 5.40. Videolt võib näha et keha ja lati vahele jäi veel 30 sentimeetrit. Kuid järgmist kõrgust Erki võtta ei jõudnud. Odaviskes viskas Erki otse taevasse-65.48. Sellega ei olnud enam Erki medali lootust ja jooksuga ei olnud tal ka kedagi võita ega kaotada. Sellel võistlusel sai Erki kuuenda koha. (Erki Nool,autogramm)
Kolmas-naljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi meie Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti šanssi püstitada maailmarekord.
110 meetri tõkkejooksus kuuendal ja 400 meetris kaheksandal kohal.(Teemägi_1963) 6 Kümnevõistluses armastas Lipp startida korra aastas, hilissügisel. Ka 1947. aastal toimus see alles septembri lõpus Kadrioru staadionil, ületades 97 punktiga 7000 punkti piiri. Hea tulemus ergutas teda aga kümnevõistlusega rohkem tegelema. 7097 punkti andsid lootust uueks rekordiks.(Teemägi_1963) 1948. aastal startis Lipp esmakordselt kümnevõistluses üleliidulisel areenil. Enne tehti aga peaproov Tartus, kus tuli hoolimata teiba purunemisest suurepärane tulemus uus NSVL rekord ka kümnevõistluses. Tulemused: 11,3, 6.40, 16.04, 1.70, 51,7, 15,4, 46.78, 3.40, 59.07, 4.49,4.(üksikalade tulemused on reastatud vastavalt kümnevõistluse alade toimumise järjekorras, mis on toodud Lisas 1). Kogusummaks tuli 7584, mis oli uus NSVL rekord ja üle
) Poti põhi tuleks eelnevalt külma veega kokku teha ja piimale võiks lisada suhkrut või soola. 4.2 Muna kui emulgaator Muna on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. 4.3 Vutimuna Väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktikas 4.4 Jaanalinnumuna Jaanalind muneb umbes 40 muna aastas, on aga teada ka 80...100 munaga rekordeid. Ka 2 kg muna peetakse rekordiks. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Omleti valmistamiseks vajab see küll märksa rohkem vahustamist, kuid tulemus on sama efektiivne kui kanamuna puhul. Jaanalinnumuna maitseb aga pisut teistmoodi...ehk siis midagi gurmaanidele. Munakoore paksus on 3 mm ning rakendust leiab seegi - nimelt valmistatakse neist lampe, ehteid jm. 4.5 Siniseks keedetud muna (miks tekib?)
heitis 1,75 kg ketast 63.98, mis on ka uus Eesti juunioride rekord, selle tulemusega läks ka hooaja edetabeli liidriks. Tartus Gustav Sule mälestusvõistlusel heitis 2 kg ketast 59.31. Tulemus on uus juunioride rekord 2 kg kettaga ja samuti ka isiklik rekord. Eelmisele isiklikule rekordile heitis Hunt otsa kaks ja pool meetrit. 9. juunil 2010 parandas Hunt oma isiklikku rekordit ja heitis esmakordselt meeste kettaga üle 60 meetri (60.30). 25. juunil heitis ta uueks rekordiks 60.36. 6. juulil parandas ta taas rekordit (61.33). Tema isiklik rekord vasaraheites on 64.89 (püstitatud 28. märtsil 2008 Arlingtonis) ja kuulitõukes 17.98 (püstitatud 22 märtsil Wacos). · Pikkus: 205 cm · Kaal: 110 kg · Käte siruulatus: 211 cm Isikliku rekordi areng · 2004 58.30 (1,75 kg ketas) · 2004 69.50 (1,5 kg ketas) · 2004 56.48 (2 kg ketas) · 2005 62.19 (1,75 kg ketas) · 2006 63.98 (1,75 kg ketas) · 2006 59.31 (2 kg ketas)
Sujuv üleminek ühest protsessis teisele Toyota arvates peab olema sarnane teatejooksuga kus üks jooksja annab teatepulka teisele alles siis kui viimane juba jookseb täiskiirusel, mitte nagu ujula teateujumises (järgmine alustab siis kui eelmine täielikult peatunud). Taoline protsesside ja üleminekute harmoniseerimine annab väga suurt ajalist võitu. Hea näide on 4x100m teatejooks, kus 2012 aastal Jamaika koondise poolt püstitatud maailma rekordiks oli 36,84. Jagatuna nelja jooksja vahel annab see 9,21 igale jooksjale. Ükski jooksja (isegi maailmarekordi omanik Usain Bolt) ei suuda individuaalselt läbida 100m selle kiirusega (Usain Bolti maailmarekord – 9,58). Olulist organisatsioonilise õppimise alustalaks on Toyota loojate – Sakichi ja Kiichiro Toyoda poolt kirjutatud põhireeglid, mis eksisteerivad tänaseni ning neid ei tohi oluliselt muuta või tühistada üksi firma CEO. Aastal 1939 oli kogutud 83 ärireeglit
tõketest. Seda reeglit eiranud tõkkejooksja diskvalifitseeritakse. Samuti diskvalifitseeritakse tõkkejooksja,: kelle jalg või pöid tõkke ületamise hetkel on ükskõik kummal pool tõkke kõrval, tõkkelati ülaserva mõttelisest pikendusest madalamal; kes ajab jooksude peakohtuniku hinnangul mõne tõkke tahtlikult maha. Tõkete mahaajamine, välja arvatud tahtlikult, ei põhjusta võistleja diskvalifitseerimist ega takista tulemuse ükskõik milliseks rekordiks kinnitamist. VÄLJAKUALAD (s.h teivashüpe, kolmikhüpe, kettaheide): Katse sooritamise aeg: Võistlejate arv Teivas Ülejäänud +3 1 min 1 min 2-3 2 min 1 min 1 5 min 2 järjestikust katset 3 min 2 min 2. Teivashüpe
väheseks inimese organismile. (ibid) Vutimune süüakse toorelt, keedetult ja praetult. Munade keetmiseks kulub umbes 2-3 minutit. Sobivad toiduks lastele ning neile, kel on ülitundlikus kanamunavalgu suhtes. Vutimuna eripäraks on see, et ta ei rikne, vaid kuivab seest ära. Muna sisaldab ensüümi lüsosüüm, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. 6.4.3 Jaanalinnumunad Jaanalinnu muna on suurim Maal elavate lindude muna ning ühe muna kaaluks võib olla umbes 1,5 – 1,8kg. Rekordiks peetakse 2 kg raskust muna. Kui võrrelda ühe jaanalinnu muna sisu kanamunadega, siis on see võrdeline umbes 25 kanamunaga. Jaanalinnu muna võib kasutada kõikide toitude valmistamiseks. Keetmiseks kulub umbes 90 minutit. (ibid) 42 ARUTELU LOETUD KIRJANDUSE PÕHJAL Kanamuna tarbimise populaarsus on aasta aastalt tõusnud ning müügi näitajate poolest samuti tõusvas trendis. Tegemist on väga tervisliku tootega ning soodsa valgu allikaga.
annaabi.ee 
