Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!! Nimi...............................Grupp.............
Otsest ja käegakatsutavat võitu polnud. Eesti välissaadikud püüdsid korduvalt sondeerida pinda ja saada vastust küsimusele, kas ohu korral Briti laevastik tõttab Eestile appi. Vastused olid põiklevad ja mitte midagi ütlevad. Õnneks NSV Liidul puudus täpne informatsioon, kuidas käitub nende suhtes jäiga kursi võtnud konservatiivide valitsus Balti mere kaldal puhkeva konflikti korral. Moskval oli kartus, et Briti laevastik tuleb Tallinna reidile, nagu 1918. aastal. Eesti kommunistidele tehti esmalt ettepanek ülestõus edasi lükata jaanuari kuusse. Siis on Balti meri jääkatte all ja Briti laevastiku sisenemine Tallinna reidile raskendatud kui mitte võimatu. Arvatavasti inglaste kartuses anti novembri lõpul korraldus väljaastumine peatada, ent masinavärk käis täie hooga ja seda polnud võimalik enam peatada. Venelaste inglaste-kartus oli neile endile teadmatult siiski põhjendamatu. Kui kommunistide
Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Abivägi Soome vabatahtlikud Rootsi ja Taani vabatahtlikud Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tõi relvi ja sõjavarustust USA andis humanitaarabi
üle 40 suurtüki. Sõja osapooled ja jõudude vahekord: Eesti poolel: · Eesti Rahvavägi 86 000 meest · Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) 4000 meest · Rootsi ja Taani vabatahtlikud 200-400 meest · Vene valged 50 000 meest · Välisabi Inglismaalt alates detsembrist 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. · USA andis humanitaarabi Vastased: · Nõukogude Punaarmee 160 000 meest · Saksa Landeswehr 20 000 meest 2
on korrektsed, nõutav tervishoiuameti poolt, vormistab kapten. Crew Vaccination List meeskonna vaktsineerimise nimekiri, sisaldab vaktsineerimise kuupäevi ja antud seerumite kestvust, nõutav tervishoiuameti poolt. Notice Of Readiness valmisolekuteatis, millega kapten teatab agendile, et laev on saabunud sadamasse või reidile ning on täielikus valmisolekus kaupa laadima või lossima. Üldiselt sissesõidul esitatavad dokumendid: Kõigile ametnikele, kes küsivad: Ports of call IMO Crew List Agent: IMO Crew List Ship's Store List IMO Ship's Stores Declaration Personal Effect List
Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel) Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa Vastupealetung Eesti armee jõu leidmine vastuhakuks 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine Mobilisatsioon (mobiliseeriti umbes 14 000 meest) Kuperjanovlased vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati Valga ja 3. veebruaril Võru 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud Välisabi ja rahvusvähemused Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eestile oma laevastiku toetust.
.........................6 Vastupealetung........................................................................................................... 7 Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast
Sõdivad pooled eesti ja venemaa Sõja käik 28 november punaarmee vallutas narva siin kuulutatakse välja eesti töörahva kommun(nn naljariik) seda oli vaja,et eesti kehtesdada nõukogude võim ** 1jaanuaiks 1919 punaarmee on valutanud 1/2eestist eestlaste taandumise põhjused 1.neil oli vähem mehi ja viletsamad relvad 2.puudus ülemjuhataja 3.puudusid liitlased mida võeti ette? 1.ülemjuhatajaks määrati johan laidoner 2.jnglaste kaks sõjalaeva tulid tallinna reidile 3.hakati ehitama soomus ronge ¤soomusrongid johann pitka ¤ väiksed grupid vabatahtlike tulid appi soomest,rootsist,taanist ¤eestlased hakkasid sõjaväkketulema, kui oli saanud mobilisesooni (kutse sjaväkke) 30-31 jaanuar 1919 paju lahing lahingujuht julius kuperjaanov saab surma aga eestlased võidavad lahingu eestlast kätte langevafd ka võru ja petseri aprill1919-kõige ohvrit rohkem surma ja haavata saab ligi 2000 meest mai-juuni1919 landeswari sõda
Nõukogude Venemaaga aitasid Eestit paljud välisriigid, 20. novembril avaldas ka Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas anda sõjalist abi. Eesti vajas väga sõjalist abi, sest Eesti kaitseväe koostamine oli alles alanud ja rindele suudeti saata ainult 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed ainult taganesid, Punaarmee aga vallutas Kirde- ja Kagu Eesti. 12. detsembril saabus lõpuks Tallinna reidile Suurbritannia sõjalaevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevasitku sisenemine Eesti vetesse õnnestus alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergristleja ,,Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Inglaste abiga oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest kaitstud ja julgustatud. Ka USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. 1918. aasta 23. detsembril nimetati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner.
Hiljuti oli alanud Eesti sõjaväe organiseerimine, kuid sellega ei olnud veel eriti kaugele jõutud ning rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest, kellel ei olnud ainsatki suurtükki. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid ning Punaarmeel õnnestus vallutada Kirde ja KaguEesti, samuti langes vaenlase kätte Tartu. Admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel saabus 12. detsembril Tallinna reidile Suurbritannia sõjalaevastik. Laevastik jõudis sihtkohta alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkuks Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Siiski sai tänu inglaste abile Eesti rannik julgestatud. Laevastik tõi Eestile muuhulgas ka relvi ja varustust. Abi osutasid ka Ameerika Ühendriigid, kes pakkusid eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril 1918 sai sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner
eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Vastupealetung Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3
Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti[5], sealhulgas Tartu. Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga välisriigid, 20. novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas sõjalist abi. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Liepajast Suurbitannia sõjalaevastik admiral sir Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil
dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. · 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahu. Eestlasi abistasid · Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) · Rootsi ja Taani vabatahtlikud · Välisabi Inglismaalt dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja sõjavarustust · USA andis humanitaarabi Eesti Vabadussõja juhid Kindralleitnant Johan Laidoner kindralmajor Jaan Soots kontadmiral Johan Pitka Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti merejõudude juhataja staabiülem Tartu rahu · Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920
Laidoneri juhtimisel töötav luurevõrk kogus hindamatu väärtusega informatsiooni Punaarmee ja Venemaa olude kohta. Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega. Laidoner jõudis tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi loodavate Eesti vägede vastu. Esimeseks Laidoneri ülesandeks oli Briti laevastiku toomine Tallinna reidile, et tagada Eesti vägede julgestus merelt. Johan tuli sellega suurepäraselt toime. 14. detsembril määrati ta operatiivstaabi ülemaks ja 23. detsembril sõjavägede ülemjuhatajaks. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee ja viia selle 1919. aasta alguses vastupealetungile. Mai kuuks oli Eesti vabastatud ja edaspidi toimus sõjategevus põhiliselt, kas Läti või Venemaa territooriumil. Tema isikus kehtestus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi
sõpruslepingud erinevate valdade ja linnadega. Mereväe laevade meeskonnad püüavad vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvuda. Koostöös Meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi. Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Eesti sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tähistatakse Briti eskaadri Vabadussõja ajal Tallinna reidile saabumise aastapäeva. Vabadussõjast Teise maailmasõjani 1920 osteti Soomest ratasaurikud Ristna ja Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921. aastast kuulus merejõudude koosseisu merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel Meeme, mis on Eesti ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Merejõududele allus ka mereside, mis
Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga välisriigid, 20. novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas sõjalist abi. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Suurbitannia sõjalaevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergeristleja ,,Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner.
detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. • 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. • 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. • Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Eestlasi abistasid • Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) • Rootsi ja Taani vabatahtlikud • Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja sõjavarustust • USA andis humanitaarabi • Soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti
võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja. Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3
luureohvitserid. 2. 4. Vabadussõda 28.11 191803.01 1920 Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega, Eestil puudus tõeline vägede ülemjuhataja isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust. Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi loodavate Eesti vägede vastu. Esimeseks Laidoneri ülesandeks oli Briti laevastiku toomine Tallinna reidile, et tagada Eesti vägede julgestus merelt. Johan tuli sellega suurepäraselt toime. 5. 14. detsembril määrati ta operatiivstaabi ülemaks ja 23. detsembril sõjavägede ülemjuhatajaks. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee ja viia selle 1919. aasta alguses vastupealetungile. Mai kuuks oli Eesti vabastatud ja edaspidi toimus sõjategevus põhiliselt kas Läti või Venemaa territooriumil. Tema isikus
Olles Venemaal lõi Laidoner põranda all Eesti sõjaväeluure agentuuri. Vabadussõja ajal kujutasid need mehed endast hindamatut informatsiooniallikat. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine ja revolutsioon muutsid strateegilist olukorda kogu Ida- Euroopas. Saabunud 1918. a detsembris Eestisse tagasi oli Laidoneri esimeseks ülesandeks sõita Liepjasse ja tuua Briti laevastik Tallinna alla. 12. detsembril 1918 aastal kell 15.00 jõudsidki inglise lahingulaevad Tallinna reidile ning jäid siia kuni detsembri lõpuni 1919. Ülemjuhataja Vabadussõjas 19181920 13. novembril 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud. Sellega tühistati ühepoolselt ka 27. augustil 1918 aastal sõlmitud leping, millest Venemaa loobus oma õigustest Eestile. Oli selge, et Nõukogude Venemaa valitsus püüdis sõjalise jõuga taastada impeeriumi endisi piire, kuhu kuulus ka Eesti. Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembri
Lahingus langes kokku 97 meest 3 Eesti poolel ja 94 Venemaa poolel ning haavata sai 39 meest eestlaste pool 9 ja venelaste pool 30. Ka selle lahingu võitsid Eesti ja Saksa väed. Edasi hakkas edu saatma venelasi, sest Saksa väed olid lahkunud ja Eestlasi oli rindel ainult 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Terve esimese kuu eestlased ainult taganesid. Punaarmee väed vallutasid selle ajaga Kirde- ja Kagu-Eesti ning ka Tartu. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Suur-Britannia sõjalaevastik admiralide Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel inglaste kergeristleja ,,Cassandra" ning laevastik otsustas tagasi pöörduda. Tänu inglaste laevastikule oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. Ka USA abistas Eestit sõjas eeskätt humanitaarabiga. 23. detsembril 1918
43 aastast oli välispoliitiline suund Saksamaale (enne Inglismaa). Pöördutakse S poole, et kuidas nemad sellesse suhtuvad. S rahustab Eestit. Et NSL mõjusääri sattumine mingit muutust kaasa ei too. A A AAAA A Orseli juhtum S ründab Poolat, 17 sept jõudnud üsna kaugele. P merevägi purustatud, 1 allveelaev põgeneb Soome lahte, eesti toob Tallinna reidile. 18 sept. Öössel põgeneb Poola allveelaev. Pärastlõuna teatab NSV eestile, et NSV ei saa enam tunnustada eesti suveräänsust meresuu juures, tuuakse väed E-sse. Tuuakse merejõud, NSV saab väita, et EESti ei suuda oma neutraliteeti tagada. 7 24 sept. On Eesti saadik Moskvas, koos välisministriga et sõlmida Moskvas väliskaubanduse leping, sellel ajal kui nemad tahavad lepingut sõlmida, kutsutakse eesti riigiametnikud
3 40 suurtüki. Näiteks tungisid Eesti väed kiiresti edasi lõunarindel, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. 20. novembril 1918. a lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. 12. detsembril jõudiski inglise laevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Tallinna reidile. Inglise laevastik tegutses admiral Walter Cowani juhtimisel Soome lahes ka 1919. a, sooritades muuhulgas rünnaku Kroonlinnale, ning andis Eestile punalaevastikult hõivatud hävitajad "Spartak" ja "Avtroil". 1918. a novembris otsustas ka Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud Eestit majanduslikult toetada, detsembris algas ka vabatahtlike värbamine. Moodustati üksikpataljon major Martin Ekströmi ja rügement "Põhja Pojad" polkovnik Hans Kalmi juhtimisel. Ekströmi
(Walter 1990:8) 2.3 Vabadussõda 28.11 1918-03.01 1920 Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega. Eestil puudus tõeline vägede ülemjuhataja- isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust. Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi Eesti vägede vastu. Esimeseks Laidoneri ülesandeks oli Briti laevastiku toomine Tallinna reidile, et tagada Eesti vägede julgestus merelt. Johan tuli sellega suurepäraselt toime. 14. detsembril määrati ta operatiivstaabi ülemaks ja 23. detsembril sõjavägede ülemjuhatajaks. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee ja viia selle 1919. aasta alguses vastupealetungile. Mai kuuks oli Eesti vabastatud ja edaspidi toimus sõjategevus põhiliselt kas Läti või Venemaa territooriumil. 3
nõudmistele sõjalise jõuga vastu astumist. Kuid kindlasti ei teinud ta mingeid illusioone selle vastupanu otstarbekuse osas: Nõukogude Liidu ülekaal oli ilmselge. Seetõttu nõustus ta ilmselt suhteliselt kergelt ka teiste riigijuhtide seisukohaga, et vastupanu oleks mõttetu, baasidelepinguid vastu võttes pääseb riik aga vähemalt esialgu sõjast ja ka otsesest okupatsioonist. Punaarmee merejõud ilmusid Tallinna reidile juba 12. oktoobril 1939. Maavägede sisenemine Eestisse algas 18. ja 19. oktoobril äärmiselt detailsete ja karmide reeglite alusel. Punaarmeelaste liikumiseks määrati kaks raudtee- ja maanteemarsruuti ning seda pidid turvama politsei, Kaitseliit ja erandjuhtudel ka sõjavägi. Eestisse sisenenud 14 037 sõjaväelast, 283 tanki, 54 soomusautot ja 2040 muud autot paigutati Saare- ja Hiiumaale ning Haapsalu ja Paldiski ümbrusesse
6. Laeva sildumine, lastimine, ladustamine ja sadamast lahkumine: Selleks, et laev saaks siseneda sadamasse tuli alustuseks broneerida aeg ja kaikoht laevale, mis käis läbi logistiku. Logistik lõi graafiku, mille alusel võeti laevu vastu (kui laev saabus varem või hiljem, siis tuli sellest teada anda ja heal juhul sai aja panna varasemaks). Kui laeval oli aeg broneeritud ja ta oli jõudnud reidile, siis hakkas pihta kunda sadama stividori ja lootsi töö. Kõigepealt tuli teade laevaagendilt või kaptenilt, et laev soovib siseneda Kunda sadamasse. Kui teade oli tulnud ja luba antud, et laev võib sadamasse siseneda läks laevale vastu lootsilaev, kust läks laeva peale Eesti Lootsi esindaja. Lootsilaev tuli tagasi ning loots jäi laeva, mis tahtis siseneda kunda sadamasse. Loots oli laevas seni, kuni laev oli sildunud kai äärde
ekspeditsioon kõige rängem. 9. mail 1502 läks Kolumbus nelja laevaga ookeanile. Tema kajutis lauasahtlis oli kuninga instruktsioon. See piiras Kolumbuse kui admirali õigusi ja keelas tal Haiitil maale minna. 29. juunil, pärast rahulikku ja õnnestunud purjetamist jõudsid laevad Lääne- Indiasse. Soovides meestele puhkust anda ja ühte karavelli parandada, jäi admiral Haiiti pealinna lähedal ankrusse. Saatus aga on kapriisne. Tema tahtel kogunes just samal ajal reidile kullalastiga Hispaaniasse minev eskaader. Eskaadri laevadel pöördusid kodumaale tagasi Kolumbuse rikastunud vaenlased. 1 Oli tuuline ja selge päev. Taevas polnud ainsatki pilvesagarat. Kolumbuse terav silm aga märkas kõrguses kiiresti kihutavaid läbipaistvaid pilvekesi. "Orkaan on tulemas," ütles Kolumbus. Ta saatis paadi eskaadri juurde kapteneid hoiatama. Paat aeti mõnituste saatel tagasi. Eskaader hiivas ankrud. Orkaan saabus öösel
teenuseid ja varustust, remonditakse laeva ja arved jäetakse maksmata. Uniselva juhtumist räägib veel edasi järgmine tund merivõla juures. Teine juhtum laevade arestimise osas - Gruusia lugu. Kasari nimeline laev oli Gruusia lipu all, grusiini kapten, vedasid Batumist gruusia tehase väetisi Londonisse. Londonis hakkajad venelased müüsid kaupa inglastele, Ivanovid ei maksnud korralikku hinda, sest grusiinid polnud müügi peale ise hakkajad. Kaup pandi laevale, laev Londonisse, jõudes reidile palus Gruusia laevatehas kaptenit, ära sõida sisse, ära anna kaupa, me tahame sellest rohkem raha saada. Grusiinid vaidlesid vaatamata lepingule, kus hinnad kindlaks määratud. Töllerdasid 1 kuu Londoni reidil, seejärel tulid Paljassaarde, lossisid kauba maha ja jõudsid varem minema, kui kohtutäitur koos Nesslundiga Lepik Luhaääre büroost laeva arestimise määrusega kohtunikult kohale jõudis. Aeti piirivalvega koos öösel taga. Töö ei kandnud vilja, sest ükski
reserve ega laskemoona. Saksamaa võitis läänes, sest Prantsusmaa ja Suurbritannia olid sõjaks veelgi vähem valmis. 23. aug. 1939. a. sõlmiti Moskvas Hitleri-Stalini ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, millega Nõukogude liit ja Saksamaa sõlmisid liidu, see oli mitte-kallaletungi pakt mitmeks aastaks. 3. Allveelaev "Orzeli" juhtum 1939. a. 1. septembril algas sõda Saksamaa ja Poola vahel. Eesti valitsus kuulutas välja riigi erapooletuse. Septembris jõudis Poola allveelaev "Orzel" Tallinna reidile. "Orzeli" meeskond vangistas eesti valvurid ning allveelaev põgenes. NSV Liidu juhtkond otsustas seda vahejuhtumit kasutada ettekäändena Eestile surve avaldamiseks. Allveelaeva jälitavad NSV Liidu mere- ja õhujõud jõudsid Soome lahte, rikkusid korduvalt Eesti territoriaalvete ja õhuruumi puutumatust. Eesti valitsus andis käsu neid mitte tulistada, vältimaks pinge süvendamist. Mõni päev hiljem tõusis "Orzel" veepinnale Gotlandi lähedal, Eesti mereväelastel lubati maale aerutada.
Vabadussõda 28.11 1918-03.01 1920 Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega, Eestil puudus tõeline vägede ülemjuhataja- isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust. Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi loodavate Eesti vägede vastu. Esimeseks Laidoneri ülesandeks oli Briti laevastiku toomine Tallinna reidile, et tagada Eesti vägede julgestus merelt. Johan tuli sellega suurepäraselt toime. 14. detsembril määrati ta operatiivstaabi ülemaks ja 23. detsembril sõjavägede ülemjuhatajaks. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee ja viia selle 1919. aasta alguses vastupealetungile. Mai kuuks oli Eesti vabastatud ja edaspidi toimus sõjategevus põhiliselt kas Läti või Venemaa territooriumil. Tema isikus kehtestus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja
Rooma võimu laienemine Itaalias 4. sajandi teisel poolel viis selle riigi otsesesse kokkupuutesse kreeka linnadega Lõuna-Itaalias ja tõi kaasa konflikti seal teiste üle domineerida üritanud Tarasega (ladina nimega Tarentum). Mitu linna Thurii, Lokri, Rhegion ja Kroton , kus võimul roomasõbralikud oligarhiad, andsid end roomlaste kaitse alla. Taraslased nägid selles ohtlikku sekkumist oma mõjusfääri, ja kui Rooma eskaader ilmus Tarase reidile, rikkudes varem sõlmitud lepingut, millega roomlased olid nõustunud mitte purjetama ida pool Krotonit, võtsid ärritatud tarentumlased ette rünnaku ja uputasid mitu Rooma laeva. Asja klaarima tulnud Rooma saatkond saadeti solvangutega minema. Roomlased kuulutasid sõja ja tarentumlased pöördusid abipalvega Epeirose kuninga Pyrrhose poole. Pyrrhos, Aleksander Suure sugulane ja pärimuse järgi Achilleuse kauge järeltulija, oli seni edutult üritanud tõusta Makedoonia troonile
23.dets loodi ülemjuhataja ametikoht ning kogu sõjategevuse koordineerimine koondus staabiülema J. Laidoneri kätte ja Jaan Soots oli ka staabiülem. Siitpeale hakkas tegevus minema sihiliseks. Välisabi: Suurbritannia, Soome, Skandinaavia. Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga välisriigid, 20. novembril avaldas Suurbritannia asevälisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas sõjalist abi. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Liepajast Suurbritannia sõjalaevastik, demostreerides esimese riigina, et nad ei ole enamlaste ees üksi. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. Soomest saadi 1918 nii relvi kui ka rahalist laenu, kuid sõjaväeosasid ei saadetud. Seepeale
Tallinnas hakkas Viktor Kingissepa eestvedamisel tegutsema Kommunistliku Partei Enamlaste Keskkomitee - hakkas välja andma ajakirja "Kommunist". 29. nov keelustati kommunistlik liikumine ja nende ajakiri. Enamlaste kihutusel lasti õhku sõjamoonaladu Nõmmel, paaril korral purustati raudteid ja sidevahendeid. Punaarmee lähenedes hakkasid kohalikud enamlased korraldama relvaga väljuastumist. Kuraazi võttis veidi vähemaks, et 12. dets jõudis Tallinna reidile Briti laevastiku ekaaz. Tallinna Nõukogu kartis, et inglased võiksid siserahustuste puhul sekkuda ja viimasel hetkel, 16. dets otsustati, et 17. dets jääb riigipöördekatse ära ja piirdutakse vaid miitinguga. 17. dets loodi AV poolt sisekaitseamet, kelleks sai Põdder - pandi kehtima mitmesugused poliitilised piirangud. Samal päeval saadeti laiali ka Tallinna Tööliste-Soldatite Nõukogu.
Hingates sisse mere-hõngu, mille lõhn maa läheduses muutus veelgi teravamaks, vaatles mileedi ettevalmistuste võimsust, mida ta 512 ji tulnud purustama, armee võimsust, mille tema, naine, njdi üksinda võitma mõne koti kullaga. Ja ta kõrvutas ennast mõttes Juuditiga, selle hirmsa juuditariga, kui see oli astunud assüürlaste laagrisse ja nägi. tohutut hulka vankreid, hobuseid, mehi ning relvi, mis pidi hajuma tema ühest käeliigutusest nagu suitsupilv. Laev jõudis reidile. Kuid sel ajal kui valmistuti ankrut heitma, lähenes kaubalaevale väike kutter, mis oli tugevasti relvastatud nagu rannavalvelaev, ja laskis vette paadi, mis suundus maabumistrepi poole. Paadis asusid ohvitser, pootsman ja kaheksa sõudjat. Pardale tuli ainult ohvitser, kes võeti vastu kogu austusega, mida sisendab sõjaväevormi. Ohvitser kõneles mõne hetke kapteniga, esitas talle mõned paberid. Kapteni korraldusel kutsuti tekile kõik, nii madrused kui ka reisijad.
Tariif Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR näitab, millise hinna juures on laevaomanik nõus laeva välja prahtima. Olenevalt turu hetkeolu- korrast võib juhtuda, et laev prahitakse välja ka alla vedude omahinna. Seda põhjusel, et alusele pole leitud kaupa, mistõttu peaks see jääma reidile ootama. Kuna laev teenib omanikule tulu sõites ja kaupa vedades, siis katmaks kas või mingisugust osa ekspluatatsioonikuludest on laevaomanik sunnitud andma aluse prahile vahel ka alla omahinna. Prahihinna kujunemist määrab suuresti ka see, kui kiiresti laeva tarvis on. Kui prahtijal
annaabi.ee 
