Regilaul Kiigele ehitamine + Kolm õuna Kuuli külan häll´ üvata, Mis sääl / mäel / paistu / nes? Ätee a kauka, Meri / mäel / paistu / nes. laane / taga / laula / vat. Mis sääl / mere / keske / ´el? Joosi tarre ema manu: Uibo oll´/ mere / keste /´el. „Emäkene, memmekene, Mis sääl uibu otsas olli ? Anna mullõ aidavõti, Kolm oll´/ ossa / uibu / en, kingi mullõ kirstuvõti – igan / os / san oll´/ upin. Ma lää / aita / ehti / ma, Üts´oll´, mis ne mititu, Pääle /aida / päädi / ma. tõne / vasine / vala / tu, Ette pane uue põlle kolmas / kuda / kirju / tet. kui see esä aidausse, Mis om / miine / miti / tu, rind pane suur...
Regilaulu ja riimilise rahvalaulu võrdlus REGILAUL RIIMILINE RAHVALAUL Teke Umbes 2000 aastat tagasi 18. saj. ja valdavaks sai 19. saj. Liigid 1. Töölaulud(vanimad) 1. Naistelaulud(tundelised armastuslaulud) 1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3. Lõikuselaulud 2.2. Nekrutilaulud 1.4. Õitsi laulud 3. Ühiskonnakriitilised laulud(kubjas, mõisavahelised suhted) 2. Kalendritähtpäevade laulud(jaanilaulud, mardilaulud, 4. Tantsulaulud ja...
Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12 klassile RAHVALAUL Kuidas jaguneb Eesti rahvalaul kõige üldisemalt? (2 jaotust) Vanem rahvalaul ehk regilaul Uuem rahvalaul Kirjelda regilaulu sõnu (riimid ja sisu). Regivärss koosneb 8st silbist, mille viisis 8nooti (neljajalgne trohheus) Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5)
Karel Hinno Karel-Sander Kljuzin Mis on regilaul? • Regilaul ehk regivärsiline laul on eesti vanemate rahvalaulude keskne liik. • Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid
REGILAUL Regilaulu vanus võib tähistada regilaulu poeetilise koodi oletatavat vanust, lauluteemade ja motiivide vanust, kujundite arengujoont ja muidugi võib see viidata konkreetse teksti ülekirjutamise ajale. Kuid see aeg ei ulatu Eestis kaugemale 1660. aastaist- seega on meil konkreetsete tekstide vahendusel võimalus jälgida ainult kolme sajandi vältel regilauludes toimunud muutusi. Seda kolme sajandi pikkust(nagu ka hüpoteetilist) regilaulu ajalugu raamistavad üldajaloo sündmused, muu hulgas ka asustuslugu. Laulikud on peamiselt naised, laulude üleskirjutuste juures on nende perekonnanimed pärast abiellumist. Et teada saada lauliku enda sugupuud, selleks on vaja leida meetrikaist märge laulatuse kohta. Seda saab teha umbkaudselt:otsustuse aluseks on lauliku vanus, mille põhjal arvestatakse välja sünniaasta, millest omakorda tuletatakse eeldatav mehelemineku aeg. Sealt
üksindus"). Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga ekspressiivse väljenduslaadiga teos. ,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming. ,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest. Näiteks ulatuslik tsükkel ,,Looduspildid", mis omakorda jaguneb aastaringi järgi laulutsükliteks ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud" ja ,,Talvemustrid".
Vanem - regivärsiline (regilaul, runolaul) See kujunes välja 16.saj ja püsis muutumatuna 18.saj lõpuni. Pole teada, millal loodi esimene rahvalaul. Koguma ja kirja panema hakati rahvaluulet alles möödunud sajandil. Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse.Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule. Uuem - hakkas tekkima 18.saj lõpus ja vältas 19.saj. Regilaulu ettekandjateks olid naised, sest neile oli meeleolutsemine tähtsam. Regilaulul on esikohal sõnad, kus muusika pidi suurendama ilmekust. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Rütm on vähe vahelduv
REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted:
Eesti rahvalaul. Nimetus rahvalaul pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul .Põhitunnused:Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust nt "Loomislaul" ja "Suure tamme laul". Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud). Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Regilaulu liigid: Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt),Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt),Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt)
· meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki. Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus Regilaulu teksti aluseks on regivärss:iga laulurida koosneb kaheksast silbist Regilaulu tekstile on omane samade mõtete kordus ja algriim Regilaulu viis on lühike, väikese ulatusega, kõnelähedane. Ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste. üherealised üks alustab, teine kordab kaherealised eeslaulja laulab esimese rea, koor kordab teise rea lühikest refrääni kaske, kaasike, marti, katri, kadriko, jaaniku, üles- värsirea lõpus.
Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise.Eesti rahvalaulu võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad kihistused kõrvuti käibel. Vanem rahvalaul ehk regilaul 3 Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani.Eestis oli regilaul üldlevinud ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'.
EESTI RAHVALOOMING Eesri rahvalaulu arengu etappid : 1.Vana rahvalaul ehk ruunalaul(regilaul) sündis umbes 1 sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt
Värss Mis pilli mängisid just rätsepad? Miks? Väägvere Kuidas nimetatakse teisiti parmupilli? Miks? Väägvere Taavet Mille poolest erineb lõõts akordionist? II Jutusta: Kust pille saadi? Põhjenda. Regilaulu ülesehitusest, tekstist Regilaulu muusikast (viis, rütm, paikkondlikud eripärad) KÜSIMUSED EESTI RAHVALAULU KOHTA Uuema rahvalaulu vormist (ülesehitusest) Uuema rahvalaulu teemadest. Kuidas jaotatakse eesti rahvalaule? Töölauludest Kuidas nimetatakse vanemat rahvalaulu?
Regivärsis kõneldes me ei räägi argikeelt, vaid pühakeelt. Regilaul on keel, mis on võimeline kõnetama nii ümbritsevat, kuid mis veelgi olulisem -- meid ennast. Selles keeles saavad kokku hingamist korrastav rütm; elundeid ja aju mõjutavad häälevibratsioonid; kujundiloomet toitvad sümbolid; emotsioonide, mälestuste, unistustega mänglevad värsiread. See on Looja keel. Selles keeles saavad meist endist Loojad. Tagasivaatena peetakse regilaulu meie rahvaluule kõige algupärasemaks ja imetlusväärsemaks osaks. Enamasti on laulud üles kirjutatud naistelt, sest meeste laulud olid ilmselt kangemate sõnadega ja neid oli piinlik naissoost üleskirjutajatele laulda. Kõige üldisem regilaulu esitusviis Eestis näikse olevat koori ja eeslaulja hingamispausideta ahel- laulmine: eeslaulja laulis värsi, mille viimase silbiga ühines koor, kes kordas värssi; koori lauldud värsi viimasel silbil
Naljandid Folkloori alaliigid: rahvalaulud regivärsiline rahvalaul riimiline rahvalaul Poploori alaliigid: lühivormid Killud Mõistatu sed Aforismid Poploori alaliigid: rahvajutud Kunstmuinasjutud Hirmujutud Ufojutud Anekdoodid Poploori alaliigid: rahvalaul Lauluparoodiad Salmikluule RAHVALAUL Rahvalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk riimiliseks rahvalauluks. Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekst viis esitus Regilaulu ülesehitus Regilaulu teksti algühik on värss, mis koosneb kaheksast silbist. Sõnu seob värsis algriim ehk algushäälikute kordus. Regilaulu värsid on omakorda seotud mõtteriimi abil gruppideks, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega. Regilaulu esitamine Regilaulude viisid olid traditsioonilised. Paljusid laule lauldi ühe viisiga, see aitas laule paremini meelde jätta. Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor vaheldumisi.
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust
•Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Koor alustab laulmist eeslaulja 2 viimasest silbist, samuti alustab eeslaulja kooriosa
Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad. Läti-Hendriku ,,Liivimaa Kroonika", Partholomäus Hoeneke ,,Liivimaa Noorem Riimkroonika". Vanemad ülestähendused regilaulu tekstidest aastast 1660. · RAHVAJUTUD oluline suuline pärimus, nii oma vanuse kui ulatuse poolest, kuni 19. saj alguseni harrastati jutustamisi niinimetatud videviku pidamistel. Sügiseti igal neljapäeval pärast päevatõid ja enne tule tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre, kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel,
lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi. Regilaul kujunes välja rohkem kui tuhat aastat tagasi. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Viis ning esituslaad on arhailised, kuid tekst oma sisult ja vormilt viimistletud. Laulu teksti loomisel ja ettekandmisel oli määrav osa rahvalaulikul. Iga laulik oli kaasautor, laulu arendaja, kes jättis tekstisse oma jälje. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Regilaul ei jagune salmideks, ridu seob mõtteriim ehk parallelism, st ühes värsis öeldus korratakse teiste sõnadega teises värsis ja mõnikord kolmandaski. Tihti võib kuulda nii vanu sõnu, et ligikaudsest tähendusestki on raske aru saada. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
· Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5) - karjaselaulud, lõikuslaulu, künni-ja külvilaulud, heinateo, õitsilaulud.
Pärimus kohtub tulevikuga ning regilaul 20.sajandi heliloometehnikatega Rahvalaulikud, kelle laule ta kasutanud on, ei tunne oma laule tema teoste seest enam teinekord ära. Looming Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem Teoste põhiesitajaks RAM Sõnad on teoses kõige tähtsamad. Helilooja ei muuda iial regilaulu viisi või rütmi, kõige olulisem on säilitada regilaul muutumatul kuju. Regilaulu lõputust viisikordusest sünnib Tormise laulude loitsiv, maagiline toime TÄNAME KUULAMAST!
VELJO TORMIS (07.08.1930-21.01.2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari
* Barcelonas olümpiamängudel maailmakoor esitas seda, korrati, kuna läks rahvale peale. Üks omanäolisemaid teoseid Veljo Tormise loomingus on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid". See on loodud uudses zanris, kus on ühendatud regilaul ja tants. Algmaterjaliks on regilaululised jutustavad rahvalaulud, läbivaks teemaks emade, tütarde üldse naise elu ja saatus. See teos on omamoodi krooniks Tormise regilauluainelisele loomingule. Veljo Tormis on pidanud oma eluülesandeks vana eesti regilaulu taaselustamist ja selle esitamist tänasele kuulajale. Tema looming on tutvustanud regilaulu ja eesti rahva väga vana ja omanäolist kultuuri kogu maailmas. Tema looming on leidnud väga suurt tunnustust ja seda esitavad paljude maade koorid. Suurte rahvusvaheliste koorifestivalide ja konkursside kavas on pea alati ka Veljo Tormise looming.
Rahvalaul, pillid, tantsud, asjaarmastajad heliloojad. Eesti rahvamuusika 1) Vanemrahvalaul e regivärsiline e regilaul e runalaul 18 saj. lõpuni 2) Uuem rahvalaul tekkis 18.saj. lõpul domineeris 19saj. keskpaigas ja siis hakkab hääbuma Vanem rahvalaul · tekst/sõnad kõige tähtsam · lauldi kõigest (igapäevaelu) · eeslaulja + koor (mõttekordusi on palju) · esitasid peamiselt naised · eeslaulja oli vanemlaulja · regilaulu ehitamise aluseks on värss · viisid on hästi lühikesed · regivärsile on omane algriim · rütm on vähe vahelduv · värsile lisandub refrään v pikendatud lõppheli p.l-eestis Regilaulu liigid: a) töölaulud b) tavandi ja kombelaulud (kalendritähtpäevad, üleminekurituaalid, lüüriline) Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill
(selleks tekkisid lühivormid- vanasõnad, kõnekäänud sattusid grammatikatesse, olles keelenäideteks) 2)usundid/kombestik - kaks korda aastast kirjutavad preestrid kirjeldusi eestlaste elu kohta (17.sajandil). aruannetes kirjeldusi usundite ja kommete kohta * rahvaluule on suuline kirjandus. 19. saj põhiprobleem: milline võiks olla eestikeelne kirjandus. tajuti keelelist saamatust luules - sõnavara tundus väike olevat jne vaieldi regilaulu üle. sajandi II pool paneb regilaulu vormi paika. 20.saj alguses alles luule, olles regilaulust lahus, tekib Eesti väärtuslik luule. *1899 Tõnu Sander - õpik "Kirjandusajalugu" I osa sellest rahvaluule e regilaul *20.sajandil 2 suunda: 1)folkloristika(regilaul) 2)kirjanduslik paradigma. *tuglas kirjeldab rahvaluulet kirjanduse kaudu.regilaulus avastab vormelikeele kasutamise-tuglas avastab vormeliluule. tuglase hoiakuks oli see, et regilaul ei paku võimalusi autoriluuleks. *1930
1963. aastal külastas Tormis koos Arvo Pärdiga esimeste eesti heliloojatena uue muusika festivali ,,Varssavi sügis", mis toimub siiamaani igal sügisel alates 1956. aastast. 1969 aastast on ta vabakutseline helilooja. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel ,,Rahvalaul ja meie", väga põhjalik ja kirglik manifest, on ta aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Paljudel üritustel on Tormis olnud eeslaulja ning püüdnud inimesi panna tunnetama regilaulu maagiat. Seda maagilist kogemust annab ta edasi ka paljudes oma teostes. LOOMING Veljo Tormise helikeel on üles ehitatud soome-ugri rahvaste ürgsetele tekstidele, mis on meieni läbi aastatuhandete jõudnud suulise pärimusena. Oma seadete kaudu neid kaasaegse
2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) kaherealine laulik laulab ühe rea ja koor teise Rea lõppudes korduvat sõna nim. Refrääniks ( nt. Kadriko, jaaniko, marti jne). Regilaulu esitasid peamiselt naised (laulikud). Regilaulu liigid: 1) lüroeepilised · tundelised, jutustava sisuga, pereelust · ulmelised, fantaasiad 2) inimese ja ilu kohta · lauludest ja laulikutest · tähtpäevalaulud · kiige-, mängu-, tantsulaulud · õlletegemise ja joomise laulud 3) inimene ja ühiskond · töölaulud (ketruse, lõikuse, õitsilaulud)
Regilaul Regilaulu liigid: 1) Töölaulud (kõige vanem) Nt: Viljalõikuse, karjase, künni, ketramise, supikeetmise laulud. 2) Kalendri tähtpäeva- ja tavandilaulud Nt: Nääri-, Jaani-, Kadri-, Mardi-, Vastla-, sünnipäeva-, pulma-, kiigelaulud. 3) Laste hällitamise ja mängitamise laulud 4) Isiklike tundeid väljendavad laulud Nt:Vaesapse-, lese-, neiu igatsus, mõisa orja, laulud rõõmust, laulud laulust ja laulikust. 5) Lüroeepilised laulud: Lüürilised, jutustava sisuga, emotsiooni vool väga tähtis Nt: Loomine, Mehe-tapja Maie
Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul, kuid, mõnes piirkonnas, nagu Kihnus ja Saaremaal, on see käibel veel tänapäevani. 3 (Kihnu Virve regilaulu laulmas) Regilaulu ülesanne polnud ammustel aegadel kahtlemata mitte laulmine, vaid laulda laulmise pärast. Kindlasti oli siis muusikal muidki funktsioone. Laulmine võis inimestel aidata meelt muuta ja uusi teadmisi hankida, kuid musitseerimisel oli oma koht ka rituaalides ning mitmesuguses kombestikus. Regilauludes tänaseni allesolevad mütoloogilised teemad tunnistavad, et laulutekstid võisidki alguses olla otsekui hilisemad pühakirjad kirjalikes kultuurides.
tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise
Folkloor- rahvaluule ehk ühtekuuluv kultuuriline pärimus. Rahvalaulu autoriks on rahvas. Regilaul- vanim rahvalaul(13.sajand) regilaulu tunnused: algriim, 6-silbiline, ühehäälne, pilli saateta, naised esitasid, eeslaulja ja koori vaheldumine, Skandeerimine- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku Omane meie rahvalaulule. Parallerism-ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte Siirdevormiline laul-esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega.
Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kasutab sageli eeslaulja ja koori vaheldumist. ,,Raua needimine" 1972
6. Rahvalaulu kujundisüsteem. Rahvalaul on rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides. Omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulus on kolm kompnenti: tekst, meloodia, ettekandmislaad. Laul väljendas laulja mõtteid ning võis olla ka töö ja pidude saatja. Mõiste ,,Rahvalaul" võttis kasutusele Kreutzwald. Eesti rahvalaul jahuneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL (19 saj) Regilaulu-eelsed vormid Regilaul siirdevormili ne Lõppriimiline Algriim Parallelism(mõtet kordav teisendus) vormelikeel algriim parallelism vormelikeel värsimõõt! (enamasti 4jalaline trohheus) Ebajärjekind el vanema ja uuema laulu stiilielementi de kasutus lõppriim salmid värsimõõt Regilaulu liigid: · töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud) · kommetega seonduvad tavaldilaulud (pulmalaulud, mardi/kadri) ·
rahvatants, rahvalaul jne. Rahvaloomingut hakati koguma 19.saj keskpaigas. Algselt oli igal rahvalaulul ka autor, aga ajapikku ta nimi ununes, laul muutus, sisu säilis ja ülesehitus ka. Rahvalaulud on ajalooallikaks. Eesti rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul 2) Uuem rahvalaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks. 3) Värsirida koosneb kaheksast silbist. Rõhk on esimesel silbil. 4) On erinevaid skeeme. Regivärss koosneb tavaliselt neljast kahesilbilisest sõnast.
Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V
kantuna olevat teda tõeliselt rabanud.Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.Alates 1972.aastast mil ilmus Tormise artikkel ,,Rahvalaul ja meie"-väga põhjalik ja kirglik manifest on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud.Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist.Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse,lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks.Nagu ta hiljem on tunnistanud ,teadis ta juba artiklit kirjutades,et see jääb utoopiaks.Samas rõhutab ta aga,et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine,ka professionaalses muusikas. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub
nt (veere, veere päevakene) neljajalaline trohheus Nt (Söö-ge, lan-gud, joo-ge lan-gud) Meloodia lühike ja väikese ulatusega ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust Palju rühmaviise Esitus Eeslaulja ja koor Koor ühehäälne Lauljad olid põhiliselt naised Parimateks peeti suuremate kogemustega keskealisi või vanemaid naisi. Rahvalaulu zandrid Meeleolu ja elamusi vahendavad lüürilised laulud Sündmustest jutustatavad lüroeepilised laulud Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi
tülis,ole positiivne,sea endale eesmärke,mida suudad kindlasti täita,naerata palju ja aja ka teisi naerma,ära proovi olla kellegi teise jaoks õnnelik,ole sina ise,ja varsti muutud ka sina uuesti õnnelikuks.Ja ei tohi ka unustada seda,et ÕNN ja ÕNNETUS käivad alati käsikäes. Mõned näited siis elust enesest:Lähen emaga poodi,tahtsin,et ta ostaks mulle midagi head,ema ostis,muidugi olin ma õnnelik,et sain selle,mida ihaldasin. Käisime laulutoa ansambliga regilaulu võistlusel,võitsime Laulud tähtedega kontserdile pääsmed,olime ka selle üle õnnelikud,selle õnne päästsime valla kiljumisega.Siis veel,et olime sõbrannaga,juba täitsa kindlad,et suvel Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid:
tülis,ole positiivne,sea endale eesmärke,mida suudad kindlasti täita,naerata palju ja aja ka teisi naerma,ära proovi olla kellegi teise jaoks õnnelik,ole sina ise,ja varsti muutud ka sina uuesti õnnelikuks.Ja ei tohi ka unustada seda,et ÕNN ja ÕNNETUS käivad alati käsikäes. Mõned näited siis elust enesest:Lähen emaga poodi,tahtsin,et ta ostaks mulle midagi head,ema ostis,muidugi olin ma õnnelik,et sain selle,mida ihaldasin. Käisime laulutoa ansambliga regilaulu võistlusel,võitsime Laulud tähtedega kontserdile pääsmed,olime ka selle üle õnnelikud,selle õnne päästsime valla kiljumisega.Siis veel,et olime sõbrannaga,juba täitsa kindlad,et suvel Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid:
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikut...
Eesti rahvalaul Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul tekkis kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. Viis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see
Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi venelik, kuid täpselt ei teata, mis venelik on
Päev: lauluvõistlused ja rongkäik, lauluvõistluse võitjaks tulid Estonia selts ja Väägvere pasunakoor. Laulud olid saksa- ja ladinakeelsed ja venekeelsed, 7laulu oli eesti keeles, nendest 5 tõlgitud ja 2 päris oma Eesti laulu. Läti päritoluga mees J.Cimze lõi Valka seminari, mida hakatigi kutsuma simseseminariks.Sealt said hariduse: Aleksander Kunileid, temast 6 a. Noorem vend Friedrich Saebelman (,,Kaunimad laulud") , Aleksander Thomsonm (hakkas kasutama regilaulu) ja Karl August Hermann (1851-1909). K. A. Hermann andis välja ka ajakirja ,,Laulu ja mängu leht", mille veergudel jagas algteadmisi muusikast. Ta on andnud välja ka mitmeid laulukogumikke js on loonud üle 300 koorilaulu. Ta püüdis ka kirjutada ooperit, kuid välja tuli lauleldus ,,Uku ja Vanemuine".
Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse laudes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides. Rahvalaulu muusikaline meloodia on rahvaviis. Kuulasin rahvalaulu ,,Kui mina alles noor veel olin." Sarnaneb regilaulule. Selle laulu puhul panen tähele, et esikohal on sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Esitaja hääle tõus ja langus riimi algus on tugeva häälega, riimirida lõppeb vaikselt ja rahulikult. Teksti iseloomustab mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. Kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Kasutatud allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clest%C3%B5usmisp %C3%BChad 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Parmupill 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvalaul 4) https://www.youtube.com/watch?v=nu2P3yKrq2c
Eesti rahvalaul Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem ehk regilaul 2) uuem, vaimulik rahvalaul Olemas juba esimestest sajanditest. Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa. Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv. Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo) Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA. Eeslauljat kutsutakse leelotajaks, helletajaks,laulikuks jne.
võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata.
Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Luulekogust: *Selles kogus, on põhiliselt kõik luuletused, armastusest või ihast ja tüdrukutest, aga samas on ka humoorikaid luuletusi. Omapärane on selle kogu juures see, et esiteks
- Rahvalaulud, kui maakrahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse) – kitsam rahvalulumääratlus - Mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale) – laiem rahvalaulumääratlus Vanem ja uuem rahvalaul Vanemrahvalaulu all peetakse silmas regilaulu, uuema all riimilist rahvalaulu. Rahvalaul ja rahvalik laul Rahvalik laul, näiteks „Kauges külas“, „Haanjamiis“. Rahvalaul ja pärimuslaul (vrd pärimusmuusika) Muusika olemis- ja levimisviisid (Särg 2004 järgi) Suulises traditsioonis kuuldeliselt leviv muusika, mida võiks nimetada pärimusmuusikaks Noodikirjal põhinev kirjalik muusika, mille lähedased mõisted on kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika
annaabi.ee 
