Regilaul (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Ruth Püss

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ruth Püss ­ ETV teadustaja, tädi Ruth ­ väikeste vaatajate hea sõber. Uurimistöö Kati-Ly Lippus 12A klass Juhendaja: Heidi Tammar Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1.ELUKAAREL................................................................................................... 1.1. Vanemad ja pere, sünnikoht............................................................... 1.2. Koolid ja koolitajad............................................................................ 1.3. Olulised inimesed ja tähtsad otsused............................................

Meedia

1

docx

Charoni päev

Charoni päev On järjekordne samanäoline päev, miski pole muutunud. Hinged tulevad ja lähevad ja mina aerutan. Käed on juba ammu rakkus, ei jõua enam. Siiski ei ole mul valikut. Mu emand Persephone siiski käsib, olen talle truu ja ei saa loobuda oma kohusest. Karistused oleksid karmid. Ja oleks siis karistusi vaid temalt oodata... Ma langeks tema viha alla, samas ka ta isa Demeteri. Ja on ammuteada fakt, et jumalad armastavad klatsi ja tagarääkimist. Ma olen kindel, et vaid hetk peale seda, kui Demeter saab teada mu otsusest on sellest teadlik ka kogu panteon. Siis ei oleks mul võimalik enam kusagil töötada, jääksin kõigi naerualuseks. Ka maapealsetele leviks jutud. Ma tean küll, et mitmed jumalikud tegelased on intiimsetes suhetes maiste inimestega ja neil on ka lapsi. Kuidas saaks ma edasi eksisteerida, kui mind alandatakse nii taevste, kui maiste seas. Seega on mul valida kas uputada end siinsamas või töötada edasi. Siiski kui loobu

Ajalugu

4

docx

Tõde ja õigus 1. osa

Birgit Paiba 11 H ,,Tõde ja õigus" I osa 1.Teose tegevuse aeg hõlmab aastaid1870-1890 .Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts.Mäe talu valdused on väga kesised ja nõuab kõvasti ülestöötamist.Oru talu maad on viljakad ja paremas seisuses ning maaharimine ei nõua nii suuresti tähelepanu ja ülestöötamist nagu Mäe talu. Kõrtsi on kujutatud kui külameeste kohtumispaika. 2.Andres on peremehena väga töökas ja valmis oma alustatu ka lõpule viima, samuti oli ta tugev mees.Pearu öeldud lause Andrese kohta ,,Aga kange vanamees on sul, hästi kange! Alla'i anna! Mitte'i anna! Kas või tükk küljest, aga ei anna!" Isana oli ta nõudlik, eriti poegade suhtes. Oli vaja pidevalt tööd teha.Lapse kasvatamine kuulus naise kohustuste hulka.Tsitaat mida Andres ütles ,,Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus". Abikaasana ei pööranud ta piisavalt tähelepanu oma naisele/naistele ja jättis nad unarus

Kirjandus

10

doc

Eesti talurahva eluolu 19.sajandil

TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks. Kuiv h

Ajalugu

10

doc

Helgi Sallo referaat

HELGI SALLO Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1.1.Lapsepõlv ja noorus..................................................................................................... 4 1.2.Teatritee algus..............................................................................................................4 1.3.Autasud........................................................................................................................ 4 1.4.Isiklik elu......................................................................................................................5 2.KUULSAIMAD ROLLID...................................................................................................... 5 3.TUTTAVAD HELGI SALLOST........................................................................................... 6 4.MÕNED HELGI SALLO ÜTLUSED................

Kirjandus

8

doc

Referaat Vanapagan eesti rahvausundis

Võru I Põhikool Vanapagan eesti rahvausundis Referaat Võru 2009  Vanapagan Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte ja pikset. Huntide kartus viitab juttude tegelase sarnasusele kodukäijate ja külmkingadega, keda hundid murravad. Oskar Looritsa väitel tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi. Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi. Vanapaganatel käiakse külas (pulmas, ristsetel, katsikutel),

Kirjandus

7

doc

KÄÄBUS NINA

KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb teil siit midagi? Nõid:

Kirjandus

1

doc

Ajarännak

Minu ajarännak Kui mina saaksin ajast tagasi minna, siis ma läheksin aastasse 1500. Sellepärast, et ma tahaks näha, mis elu elasid kunagi meie vana vanemad, mis tööd nad pidid tegema, kuidas nad koolis käisid. Ma tahaks umbes nädal aega ise seda elu elada ja siis ma saaks aru, kui raske neil oli tol ajal, mis töid kästi lastel teha, aga kui ma läheksin sellisesse ellu siis ma arvan et ma ei viitsiks teha nii palju tööd, kui nemad tol ajal tegid. Nad karjatasid loomi tegid heina ja kõike mida käeti teha, nemad ei hakanud vatsu nagu meie, et ma ei viitis, ma ei jaksa, ma teen pärast poole jne. Ma tahaks elada tavalises Hiiumaa tares, kus on ema, isa ja paar last. See maja võiks olla suur, seal võiks olla leivaahi, rehetuba, magamistoad, suurestuba ja köök. See pere, kus ma oma nädalakese veedaks võiks olla hästi tore pere. Ma otsiksin oma ajarännakust tagasi minnes oma vanavanavanaema ja vanavanavanaisa ülesse

Kirjandus

Kommentaarid (0)