läbimõtlemata punktidele. Eelneva põhjal võin väita, et ajakirjandus teostab omamoodi järelvalvet ühiskonna ja poliitika üle ning omab tõesti tähtsat rolli demokraatlikus ühiskonnas. Ka otsesel demokraatial on tänapäeval omad väljendusviisid. Rahval on võimalusi ka ise otsustamises osaleda. Näiteks on korraldatakse rahvahääletusi mingi küsimuse poolt või vastu hääletamiseks. Euroopa Liiduga liitumine otsustatakse samuti referendumitel. Ka kodanike vabatahtlik koostöö on demokraatias levinud. Minu arvates see näitab, et inimesed hoolivad oma riigist ning üksteisest ning võtavad ise ette samme selle paremaks muutmiseks. Erinevaid kodanikuorganisatsioone ning survegruppe on palju, kes mõjutavad ühiskonnaelu ja poliitikat alustades PETAst lõpetades erinevate ametiühingutega. Tänapäeva demokraatia toimine on palju keerulisem kui varem ning erinevate tunnuste
ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist. Ühiste jõududega lubati 15.jaanuaril korraldada kõigis kolmes Balti riigis. Paralleelselt valmistuti sõjalisteks aktsioonideks. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, e olukorra normaliseerimiseks on vaja relvaga hõivata strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. ISESEISVUSREFERENDUM 1991.aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlasti iseseisvust. Esimene rahvahääletus oli 10.veebriaril Leedus, kus 90,5% hääletanutest pooldas iseseisvust. Ka ligikaudu 1/3 muulastest toetas Eesti iseseisvumist. Referendumi küsimusele ,, Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" vastas eitavalt 21,4%. OMARIIKLUSE TAASTAMINE Baltikumis tegutsesid augustiputsi ajal resuluutselt. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja
konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitsemine tähendab seadustele tuginevat võimu. Kolm peamist eesmärki seadusandlikul võimul on:
kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused.
kirjutavad liidulepingule alla. Gorbatšov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele “Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?”. Kremlis arvati, et enamikus liiduvabariikides on vastus esitatud küsimusele jaatav, mis seoks ka mässumeelsed liiduvabariigid Nõukogude Liiduga. Eesti ja teised Balti riigid korraldasid ennetava rahvaküsitluse iseseisvuse küsimuses. 1991. aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust: Leedus oli iseseisvuse poolt 90,5%, Lätis 73,7% ja Eestis 77,8% hääletanutest. Kõige vastalisemad piirkonnad olid Eestis Kirde-Eesti suured tööstuskeskused, kus iseseisvuse pooldajaid oli vähe (Kohtla-Järvel 46,1% ja Narvas 25,5%). Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust. Senisest jõulisemalt üritasid Balti
kombinatsioon. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norrast heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad rohkem naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, aastal 2000 2,7% ning 1,3% 2001 aastal. Peale vähest majanduskasvu aastatel 2002 ja 2003, hakkas majandus 2004. aastal taas kiiremini arenema. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidetakse hakata tegelema tulevikus.
ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis[5]. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on
kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Laevandus on olnud Norra majanduses tähtsal kohal, kuid selle osatähtsus on tasapisi langenud. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. 1. Põllumajandus
I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivanem. Ometi ei olnud ta riigipea, vaid ikkagi valitsuse juht. Valitsus koosnes riigipeas ja ministritest ning andis aru riigikogule. Umbusaldamisel astuti tagasi, olgu selleks siis kogu valitsus või üks minister, ja toimus valitsuse vahetus. Rahvas valis riigikogu, osales referendumitel ja sai välja tulla seaduste algatamisega, see tänapäeval puudub. Valida ja kandideerida sai alates 20. eluaastast. I Põhiseadus oli oma aja kõige demokraatlikum ja parlamentaarne demokraatlia oli viidud täiuseni, sest puudus riigipea. Hiljem tuli see kahjuks, sest valitsused vahetusid sageli ja puudus tasakaalustav jõud. Umbusalduse korral ei olnud olulist jõudu, kes oleks aidanud parteidel kokku leppida – riigivanem seda teha ei saanud.
kombinatsioon. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. 6 Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Peale vähest majanduskasvu aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt
18. Jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril lendas Boriss Jeltsin Tallinna Balti ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult , millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorgraneid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Iseseisvusreferendum 1991. Aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust. (Leedus 90,5%, Lätis 73,7%, Eestis 77,8%) Gorbatsovi Kavad Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liit, mis ei kujutanud endast enam mitte föderatsiooni, vaid pigem konföderatsiooni. Uuel liidul pidi pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Gorbatsov üritas ka Balti riike alla kirjutama, aga Balti riigid saatsid ta pikalt.
haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel.Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994.Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis.Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt
Majandus avatud ühiskonnas 4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes
mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt üle kogu riigi, veidi rohkem aga lääne osas. Mägised alad jäävad muidugi puudest vähemaks. Metsi kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud
Rahvastiku hõivatus- põllumajandus, tööstus, teenindus ( % ) põllumajandus: 2.9% tööstus: 21.1% teenindus: 76% Keskmine eluiga M/N 77/82 Imikusuremus ( infant mortality) 3.58 Sündimus, suremus 0.341% Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes
Gorbatsov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele "Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?". Kremlis arvati, et enamikus liiduvabariikides on vastus esitatud küsimusele jaatav, mis seoks ka mässumeelsed liiduvabariigid Nõukogude Liiduga. Eesti ja teised Balti riigid välistasid taolise referendumi läbiviimise ja korraldasid ennetava rahvaküsitluse iseseisvuse küsimuses. 1991. aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust: Leedus oli iseseisvuse poolt 90,5%, Lätis 73,7% ja Eestis 77,8% hääletanutest. Referendumil esitatud küsimusele "Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?", vastas eitavalt 203 199 inimest (21,4%). Kõige vastalisemad piirkonnad olid Eestis Kirde-Eesti suured tööstuskeskused, kus iseseisvuse pooldajaid oli vähe (Kohtla-Järvel 46,1% ja Narvas 25,5%).
Ärisektor töötab välja tõhusaid, keskkonnasõbralikke ja kõrge tehnoloogilise tasemega lahendusi, suurendamaks tööstuslikku tootlikkust ja efektiivsust. Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud kaasa uute riikliku tähtsusega majandusvaldkondade arengule, sealhulgas tarkvara- ja sidetehnoloogia, kosmosetehnoloogia, inseneritööstus ja biotehnoloogia. Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige (otsustades mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994), tagab osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) talle piiranguteta juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%. 11 Janar Käos Norra KOKKUVÕTE Antud tööd tehes veendusin veelgi enam, et Norra on väga omapärane maa, olles üks
Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Norra on traditsiooniline mereriik. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra viikingitest meresõitjad Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Aastate 1972 ja 1994 referendumitel otsustas Norra mitte liituda Euroopa Liiduga.Kultuur Filmikunst Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 6-minutilist draamat ,,Fiskerlivets farer", mille valmimisajaks peetakse aastat 1907. Esimene helifilm, ,,Den store barnedåpen", loodi 1931. aastal. Silmapaistvaimaks animeeritud filmiks peetakse Ivo Caprino ,,Flåklypa Grand Prix'd". Muusika Peale klassikalise muusika Edvard Grieg, Rikard Nordraak on Norra üks tähtsamaid muusikastiile olnud black metal
Sveitsist on pärit mitmed tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelased, ent riik on pigem tuntud oma tugeva majanduse tõttu. Sveits on üks maailma jõukamaid riike, kus on kõrge elatustase ja elukvaliteet. Sveitsi majandus toetub peamiselt teenindale majandusele. Väga tugev on riigi finantssektor, Sveitsi pangad on rahvusvaheliselt hästi tuntud ja usaldusväärsed. Sveitsis on rahval väga suur võim. Enamik tähtsamaid otsuseid võetakse vastu referendumitel. Varasematel aegadel oli võim riigis rohkem killustunud ja kantonitel oli väga palju otsustusõigust. Tänapäeval on rohkem võimu föderaalvalitsuse käes, ent kantonitel on siiski suur otsustusõigus. Sveitsi peamiseks iseloomustavaks omaduseks on mitmekesisus. Erinevad rahvused ja keeled on riigis omavahel võrdsed. Et mitte üht või teist riigikeelt diskrimineerida, on ka riigi ametlik nimi ladinakeelne Confoederatio Helvetica. 14
RAHVA VÕIMALUS 1)Kõrgemaiks 1)Rahvas valis 1)Rahvas valis osaliselt OSALEDA võimukandjaks oli parlamendi parlamendi POLIITIKAS rahvas 2)Rahval oli 2)Rahvaalgatuse ja 2)Valimised, rahvaalgatuse ja streigiõigus kaotati rahvahääletused, referendumitel osalemise 3)Rahvahääletust ja rahvaalgatused õigus valimisõigust piirati 3)Vanuse tsensus 20 3)Rahvas valis riigipea oluliselt 4)Vanuse tsensus 20 4)Rahvas valis riigipea 5)Vanuse tsensus 22 1920. aastad 2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920
1990 kevadel lõhenes EKP kaheks rahvuskommunistid ja impreeriumimeelsed 1990 aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised eesti nsv ülemnõukogusse 1991 aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud 20 aug 1991 võttis ülemnõukogu vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest, peagi tunnustasid eesti isesseisvust teised riigid, eesti oli taas poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust 19 aug 1991 proovis nõudkogude liidus võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee resk 6sept 1991 tunnustas kolme balti riigi isesseisvust ka nõukogude liidu riiginõukogu Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna
1990 kevadel lõhenes EKP kaheks rahvuskommunistid ja impreeriumimeelsed 1990 aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised eesti nsv ülemnõukogusse 1991 aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud 20 aug 1991 võttis ülemnõukogu vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest, peagi tunnustasid eesti isesseisvust teised riigid, eesti oli taas poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust 19 aug 1991 proovis nõudkogude liidus võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee resk 6sept 1991 tunnustas kolme balti riigi isesseisvust ka nõukogude liidu riiginõukogu Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna
9 Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Gorbatsov lootis oma püüdluste täidesaatmisel rahvahääletusele. Eesti ja teised Balti riigid välistasid referendumi läbiviimise ning korraldasid ennetleva küsitluse. 1991. aastal toimunud referendumitel toetasid Balti riigi elanikud kindlalt iseseisvust. Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid, et Balti riigi elanikud soovivad kõik iseseisvust. Rahvaküsitlus välistas kõik läbirääkimised keskvõimuga liidulepingu üle, sest läbirääkimiste eesmärk oli iseseisvus taastada. 18.märtsil toimus üleliiduline rahvahääletus, millest ei võtnud osa Balti liiduvabariikide kõrvalt ka teisedki riigid nagu Gruusia, Armeenia ja Moldova. Gorbatsov hakkas korraldama
suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ja novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi omanduses olnud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ja 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003 hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on
laienemise osana), kusjuures liikmete arvu suurendatakse järk-järgult vastavalt kandidaatriikide tegelikule ühinemiskuupäevale. Bulgaaria ja Rumeenia puhul põhines nende kahe riigi ühinemisleping (aprill 2005) juba 1. novembril 2006. aastal jõustuma pidanud põhiseaduse lepingu õigusraamistikul. Raskuste ilmnemisel põhiseaduse lepingu ratifitseerimisel, mis tekkisid näiteks seoses sellega, et Prantsusmaa ja Madalmaad ütlesid ,,ei" vastavalt 2005. aasta mais ja juunis peetud referendumitel lepingu heakskiitmise kohta, oli ühinemislepingus sätestatud siiski võimalus, et uued liikmesriigid ühinevad ,,vana" liiduga. Lissabonis 19. oktoobril 2007 leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu muutmise lepingu eelnõu (edaspidi tuntud kui Lissaboni leping) tekstis. Uuele Lissaboni lepingule kirjutasid riigipead ja valitsusjuhid ametlikult alla 13. detsembri 2007. aasta Euroopa Ülemkogul. See on viimane samm seoses
Mõned kohtusüsteemid on üpris spetsiifilised ning neid ei saa paigutada ei mandri-euroopa ega angloameerika mudeli alla. Suurbritannias pole spetsiaalseid halduskohtuid ega konstitutsioonikohust, küll aga eristatakse kriminaal- ja tsiviilkohtuid. Konstitutsioonikohtu ülesannet täidab kaudselt Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata. Konstitutsioonikohus puudub ka Šveitsis, kus paljud õigusalased probleemid lahendatakse üldrahvalikel referendumitel. 6.3 Kohtusüsteemi funktsioonid Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Seejuures pole oluline, kas eksisteerib spetsiaalne konstitutsioonikohus või on need ülesanded pandud ülemkohtule. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esiteks, seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve. Eesti Riigikohus võib näiteks kuulutada
jõude. Gorbatšov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele “Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?”. Kremlis arvati, et enamikus liiduvabariikides on vastus esitatud küsimusele jaatav, mis seoks ka mässumeelsed liiduvabariigid Nõukogude Liiduga. Eesti ja teised Balti riigid välistasid taolise referendumi läbiviimise ja korraldasid ennetava rahvaküsitluse iseseisvuse küsimuses. 1991. aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust: Leedus oli iseseisvuse poolt 90,5%, Lätis 73,7% ja Eestis 77,8% hääletanutest. Referendumil esitatud küsimusele “Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?”, vastas eitavalt 203 199 inimest (21,4%). Kõige vastalisemad piirkonnad olid Eestis Kirde-Eesti suured tööstuskeskused, kus iseseisvuse pooldajaid oli vähe (Kohtla-Järvel 46,1% ja Narvas 25,5%).
annaabi.ee 
