9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemiselkoos kivimite rebenemisega Pikilained- levivad liikumise suunas Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv. ülesanne 4)
Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel koos kivimite Maavärinaga kaasnevad nähtused: rebenemisega. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised, varisevad ehitised, tulekahjud, maapinnas Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis lõhed. koosneb maakoorest ja astenosfääri peale Mõõtühik Skaala ulatus Mida mõõdetakse? Millega? Richteri skaala magnituud 0-8,9 Maavärina võngete seismograaf
Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii loodusele
kihid(kihtsad kohad maa-all) 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Epitsenter 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha- ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Laamade liitumiskohtade lähedal olevad riigid (Jaapan, Tsiili) 20. Millega mõõdetakse maavärinaid? Seismograaf 21. Millise skaala alusel hinnatakse maav.-te võimsust? Richteri skaala
Vulkaanipurse Vulkaaniline Maavärin saar Kuumad täppid Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Magma voolumine Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. TSUNAMI MAAVÄRIN PURUSTUS MAALIHE ED Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Murenemine q Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel
Mandri triiv - on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kuum täpp - on muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiv vulkaanilise aktiivsusega ala. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kujunenud elastsete pingete lahendumisel koos kivimte rebenemisega. Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebesumine. Maavärina kese - ehk epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat.
Vulkaanilised mudavoolud ehk lahhaarid vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Ennustamine Soojusmonitooringsatelliitidelt infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Murrangu tekkega kivimitest vabanenud pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt
Laava saab kraatrist kaugemale voolata. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt kroonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Tegutseb peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkaanilised ilmingud. Teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil Tekkepõhjused: tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahenemise protsessis koos kivimite rebenemisega Levik: Laamade äärtesaladel Tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil: väljendab maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Maavärina magnituudide skaala on logaritmiline (nt 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest) Teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele
Tuhapilv – lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu. Lõõmpilv – kõrge temperatuuriga gaasi ja setete pilv, tulikuum. Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad. Laavavoolud, mudavoolud, lööklained, maavärinad, tsunami. Plussideks: Saame uurida maa sisemus, väävel, ehitusmaterjal, kuum põhjavesi, viljakad mullad, turistiatraktsioonid. 11) Maavärinate tekkepõhjused ja paiknemine Maavärinad tekivad maapõue kivimites pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Esinevad laamade servaaladel, tekivad kõikide laamade põrkumisel (mandriline ja ookeaniline, m ja m, o ja o). Maavärinakolle asub maapinna sees, epitsenter maa peal. Tekivad seismilised lained. Purustused: maavärina tugevus ja ulatus, asukoht ja ümbruse rahvastikutihedus, kas kaasneb tsunaami, kas on öö või päev, hoonete kvaliteet ja konstruktsioon, inimeste valmidus. 12) Seismilised lained Levivad maavärina fookusest Ruumilised lained: maa sees, ei jõua maapinnale
Inimtegevusele: hävingud (purustused, põlengud). Lennuliiklusele ohtlikud tuhapilved. Viljakad mullad, geisrid (kuumavee allikad), Indoneesia saarestikus mitu ead saaki aastas. Ajaloolised asjad säilinud (Vesuuv). Tähtsamad vulkaanid: Vesuuv, Etna, Krakatau, San Pedro-Tsiilis 6159 m, Mauna Loa, Llullaillaco-Tsiili-Argentiina piiril kõrgus 6723 m. Maavärinad: maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites hukjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. (Pinnase vibratsioon). Leviku seaduspärasused: laamade kokkupõrke ala, laamide servaaladel. Seismised lained on murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged. Liigitatakse: keha e. ruumilained ja pinnalained. Mõõtmine: Seismograaf: mõõdab lainete liikumise suunda, tugevust, regristreerib maapinna võnkeid ja seismisi laineis seismogrammina. Seismogramm: paber, kuhu peale regristreerib seismograaf maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismised lained.
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt. Temperatuur 0-600C. Aine olek: tahke.
· mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel · kuum täpp - vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala · vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale · maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta: · Ookeaniline; mandriline maakoor (ulatus, kivimid, vanus) ookeaniline maakoor - ulatus 5-10km; tardkivimid;
Lõõmpilvkuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Kasu vulkaanidest: kivimeid kas ehitusmaterjalina, tuhk teeb mullad viljakaks, kuum vesi energiaallikana. Maavärinateks nim maapinna vibratsiooni ja nihkeid, mis tekivad maapõue kivimite kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Mv kolle on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine, mv kese e epitsenter on vahetult kolde kohal olev paik maapinnal. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilainued õhus, pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu kivi vette visates. Mv eristatakse tekke järgi: tektoonilised(pinged maakoores), looduslike koobaste sissevarisemine, maaaluste koobaste sissevarisemine, tuumakatsetused maaalustes sahtides. Richteri skaalal
Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadestunud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus- Meremaal ja mujal. Uuringud näitavad, et vesi on alguse saanud vähemalt 3.5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Murranguastang. 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha-ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Maavärinad ei ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamadeliitumiskohad. Maavärinaid esineb laamade piirialadel. Nt: Jaapanis, Lõuna-Tsiilis, Indoneesia jne.. Maavärinaid esineb kõige sagedamini kahes piirkonnas:
Magma - maa sees Laava - maa pinnal Viskoossus sõltub: gaaside sisaldus, keemiline koostus, temperatuur. Gaasiderikas laava vedelam, voolab paremini, viskoossem laava on gaasid kaotanud. Laava plahvatab, kui viskoossus on kõrge, sest see ummistab lõõrid. Vulkaanid saab jagada kaheks - kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud. Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained) Seismograaf on aparaat, mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks
maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest
3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub
3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub
Kuna Eesti paikeb sellisel alal, kus ei saa esineda selliseid asju ning vulkaanid siin puuduvad. 16. Too näiteid vulkanismi kasulikkuse kohta. · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal- tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism 17. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. 18. Kus esineb tugevaid maavärinaid? Laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. 19. Missuguseid looduskatastroofe esineb maailmas kõige rohkem? Maavärinad, üleujutused, tsunaamid 20. Miks hukkub maavärinates palju inimesi? Maja kvaliteet on halb jne 21. Mis käivitab geoloogilised protsessid? Päikeseenergia
· Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 12. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. 13. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. · Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. · Aeglased: · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv.
· Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. MAAVÄRINAD Maavärinad on maapinna võnked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinate ja vulkaani pursete tagajärjed. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Richteri Mercalli Mida mõõdetakse? Võngete tugevust Purustusi
Nt Saint Helensi vulkaan, Vesuuv Aktiivsed – pidevalt või mõnekümneaastase vahega tegutsevad Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni. 5. Maavärinate tekkepõhjused, levik ja nende tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil MURRANG –katki murdumine, rebenemine fault MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maapinna võnked, mis on tingitud (95%) laamade liikumisest. (Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED. Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad). Maavärinad võivad kaasneda ka koobaste ja kaevanduste sissekukkumisega, vulkaanipursetega, maa-aluse tuumaplahvatusega. EPITSENTER – koht maavärina kohal. See on maavärina keskus e. kese. Siin
vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus R: 0-8,9 magnituudi M: 0-12 palli Millega mõõdetakse? R: seismograaf M: vaatlus Murenemine
Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Maavärinad - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekibad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle e. fookus. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nim. maavärina keskmeks e. epitsentriks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda
laama mood lameda tarduv magma mood vulkaanikoonuse teravaid vulkaanikoonuseid Hästi liikuv magma Väga vähe liikuv magma Räni ja gaaside Räni ja gaasiderikas, vaene,väikse viskoosne graniitne viskoossusega magma basaltne magma MAAVÄRINAD ...on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Seismoloogia-maavärinaid uuriv teadusSeismograaf-aparaat,mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida sügavama fookusega maav. seda väiksemad tagajärjed on..Kolle-koht,maapõues,kus algab kivimite rebestumine-maavärina murrang.Epitsenter-maavärina kese-on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal.Seismilised lained: *kehalained-P-lained e pikilained(kiiremad, levivad
tekivad maavärinad. *"Vaikse ookeani tulerõngas" Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. 29. Mis on maavärin ja mis on selle tekke peamine põhjus? - Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus, maavärina kese ehk epitsenter. - * Maavärina kolle ehk fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. * Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31. Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid? - * Keha(ruumi)lained - levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Jagunevad:
1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Maavärinad · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. · Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus). · Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. · Kivimitest vabandevad elastsed pinged levivad maavärina koldsest eemale seismiliste lainetena. · On kahte liiki laineid: 1. kehalained (levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena täpselt nagu helilained) 2
· Mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki. Vulkanism ei ole aga ainult hävitavalt mõjuv nähtus, vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle koht kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. Maavärina keskmes vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ning
Vulkaanide seisundid: · kustunud-inimajaloo vältel mitte pursanud · suikunud-ajutise pursketahu seisundis olevad · aktiivsed-pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · maalihked · maavärinad · mudavoolud · lõõmpilved · tsunami Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine. Maaärina kese e. epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Kuidas maavärinad tekivad? Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimuvad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab.
tulikuumad mürgised pilved). Geisrid (kasutatakse energiaallikana) Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu) Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. · Maavärinate tekkepõhjused ja levik o Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. o Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades · Maavärina tugevuse hindamise süteemid o Mercalli süsteem põhineb purustustel, 12 palline süsteem o Richteri skaala hinnatakse vabanenud energiat, magnituud, seismograaf · Maavärinatega kaasnevad nähtused, tagajärjed ja purustuste vähendamise võimalused o Nõlvaprotsessid, tsunamid, varingud, maalihked o Ehitada tugevamaid hooneid, valida asukohta
Aktiivse vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jne. vulkaani aktiivsus ei lõpe selle purskeprotsessi vaibudes, võib kunagi uuesti pursata. Maavärinad (55-58) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. ..Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena , ning
materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle(fookus) koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Need jagunevad keha (ruumi) ja pinnalaineteks. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale
Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Geisrid (kasutatakse energiaallikana) Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu) Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. 14) Maavärinate tekkepõhjused ja levik. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades: Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut. Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse.
korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Tuntuim neist on Mauna Loa. vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Sfäär alajaotus ulatus keskm. peamised kivimid temp. oC aine olek tihedus g/cm3 maakoor mandriline 6 - 75 km 2,7 - 3,0 10 200o tahke ookeaniline
Maakoor-maa kõike välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandiliseks kooreks. Maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuundmetes, poolsaarte tipus. Maavärin-maapinna vibraotsioon ja nihked, mis tekivad maapõe kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Maavärina kolle ehk fookus-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. Madalrõhkkond ehk tsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on madalam kui naaberaladel, mille ümber esineb vastupäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad tõusvad õhuvoolud. Ilm on madalrõhkkonnas pilvine, tuuline ja sajune. Mesosfäär-50-85 km kürgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temperatuur langeb
piirkond. VULKANISM- maasisese soojusenergia poolt põhjustatud protsess, mille tagajärel magma ja gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud. MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle. KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis
vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Joonis 11. Maavärina kolle (fookus) ja kese (epitsenter) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Tabel 3. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi
Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid Kivimiteringe mineraalainese looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette-, moonde- ja magmakivimite. Tardkivim nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim.
Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) või suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad). Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või alla nihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad:
kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. NT: Hawaii saare. 2) Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Laia levikuga. NT: Island. Maavärin. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumiselt koos kivimite rebenemisega. Tsunami - Rannalähedases merepõhjas aset leidunud maavärina tekitatud hiidlaine. Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: kaldeera, mudavool (Kolumbiuas Armero linnas), lõõmpilv, "suits" veeaur, maavärinad, hiid kraater, Kaldeera järv. Wegener. Püstitas mandrite triivi hüpoteesi. Galilei- mõõteriistade valmistaja, gravitatsiooni jõu avastaja. Newton- mehaanika seaduste avastaja. Darwin- evolutsiooni areng, liikide areng on seotud. Linne- koostas ladinakeelse
Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. Maa geoloogilise mineviku uurimine näitab, et kogu Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud juba vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapinna kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal olevat maapinnal asuvat paika nimetatakse maavärina keskmeks (epitsentriks). Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Esimesed levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, teised aga piki maapinda epitsentrist
Ka temperatuur mõjutab viskoossust, mida kõrgem temperatuur, seda väiksem viskoossus (vedelam magma). Viskoossem magma voolab aeglasemalt ja tekitab vulkaanile kõrgema koonuse. Vedel magma voolab kiiresti laiali ja ei tekita kõrget koonust. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda. Maavärinate Levik: Peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse
Vulkaani purskega kaasnevad nähtused: Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaaliga. b. Etteantud koha kliima analüüs c. Kaardi tundmine 15. a. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Maavärinad. Maavärinad on maapinnavibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Kohas kus algab kivimite rebestumine on maavärina murrang ja seda nimetatakse maavärina kolle. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse maapinnavärina keskmeks. Murrangu tekkega kivimites vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismisete lainetega. Kehalainete seas esristatakse kiiremaid P-lainesid ehk pikilainet ja aeglastem on S-lainedid ehk ristilained. Maavärinate tugevuse mõõtmine:
alveoolide rebenemiseks elastsuse puudumise tõttu. See toimub juba kaugele arenenud patoloogia korral ning selle tõttu moodusb funktsionaalselt surnud ruumi, milles pole võimalik gaasi vahetus. (Herold 1999: 301). Seega põhilised emfüseemi patoloogia arenemise teed, on proteaas-antiproteaas, oksüdant- antioksüdant tasakaalu häirumine ja õhuväljumise takistus seoses põletikulise bronhide ava ahenemisega ning alveoolide sisene rõhku tõusega ja järgneva rebenemisega . Mati Maasika emfüseem on tõenäoliselt arenenud kroonilise bronhiidi tõttu, mis omakorda esile kutsutud pneumooniaga. Seda tõendavad produktiivne köha kollakas-roheline rögaga ja febriilne temperatuur, mis viitab põletikulise protsessile. 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Kuna esineb emfüseem, siis väheneb gasi vahetuseks vajalik pind. Antud patsiendi SpO2 on
basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse, päritolu- ookeani vulkaanid, N: Mauna Loa (Havail). Aktiivne vulkaan- pidevalt või kümneaastase vahega purskavad vulkaanid. Suikuv vulkaan- ajutise purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud vulkaan- inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. Maavärin- maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter- ehk maavärina kese, maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Fookus- ehk maavärina kolle, koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomul kristallstruktuur. Kivim- mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Koosnevad mineraalidest. Maak- majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal.
Nt. Saint Helens Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: · mudavoolud · lõõmpilved · maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) · geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. P-lained ehk pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. S-lained ehk ristilained, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Seismilised lained murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged Maavärinatega kaasnevad nähtused: · Tsunamid · Nõlvaprotsessid · Varingud Maalihete tekkepõhjused: · nõlvade erosioon · paduvihmad · metsade hävimine
võngete tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana
sisaldusele.Ehe hõbe,kuld,vask ning paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadanenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest.Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. 30. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. 31.Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 32. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 33.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres.Pinnalained on seismilised lained. Kehalainete seas eristatakase kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid , mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk
eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See selgitabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted. Maavärinad Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinatega kaasnevad nähtused: tsunamid, nõlvaprotsessid, varingud. Vulkaanide liigitus Kilpvulkaan Kihtvulkaan räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas väikese viskoossusega basaltne magma suure viskoossusega graniitne magma liikuv magma, voolab rahulikult laavavoolud harvad ja aeglased või puuduvad
Väiksemaid maavärinaid võivad esile kutsuda: · Koobaste sisselangemised · Kaevanduste varingud · Maaalused 10 Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees.
annaabi.ee 
