Maa pinnamood muutub?? Sisejõud Laamade liikumine Vulkanism maavärinad Välisjõud Temperatuur Tuul Sademed Voolav vesi Jää Lainetus organismid Murenemine-... ...kivimite purunemine, mille käigus VÕIB muutuda kivimite keemiline koostis. 1)Porsumine e keemiline murenemine 2) Murenemine e füüsikaline rebenemine Porsumine Põhjuseks vesi,mis lahustab kivimeid, tulemuseks kivimi murenemine ja keemilise koostise muutumine. Ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel Nt: ekvatoraalne vihmamets Happevihmadest põhjustatud pursumine hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured
kihis, ei ole see siiski materjali tegelik tõmbetugevus. See tuleneb sellest et pinge jaotub erinevate koormamisviiside korral erinevalt. Painde korral ei jaotu pinge materjalil ühtlaselt, kuid tõmbe korral jaotub. Siiski mitmete testide andmed näitavad et painde tugevus kolme punkti meetodil on märgatavalt suurem kui on sama komposiitlaminaadi tõmbetugevus. KIHILINE REBENEMINE Samuti nagu survetugevuse mõõtmisel on ka kihilise rebenemise näitajate teada saamiseks välja töötatud ja proovitud mitmeid testmis meetodeid saamaks teada selle tugevust ja moodulit. Kõige levinumad on neist kolm. Kui eelpool arutletud näitajad olid tehtud kõik kus kiud materjalid olid telje suunalised(risti detaili servadega) siis rebenemise katseteks kasutatakse mittetelje suunaliste kiududega materjali st et kiud on nihutatud nt 45o nurga alla
Müra võrdlev skaala Helitugevus dBA 160 Kõrva trumminaha rebenemine Ülehelikiirusel lendava 150 reaktiivlennuki lööklaine Reisilennuk mõnekümne meetri 140 kõrgusel Lehtmetalli stantsimine ja 130 neetimine Puidutööpingid; äike 120 Valulävi Elektrikitarr 110 Kuulmiskahjustused Suruõhuhaamer 100 Rong, linnaliiklus tipptunnil, 90 Niagara juga Treipink 80 Keskmine tänavamüra 70
ravipäeva Üksteisega asendatavad Kasutamine üldiselt Neerupealiste puudulikkus Reumatoidartriit Endokardiit Kollagenoos Crohni tõbi Leukeemia Hepatiit Silmapõletikud Koos antimikroobse raviga: NÄIDUSTUSED Ägedad ja kroonilised mitte mädased põletikud Silmaohatis Postoperatiivne ravi VASTUNÄIDUSTUSED Herpes simplex Side ja sarvkesta viirushaigused Seenhaigused Tuberkuloos Mädased põletikud KÕRVALTOIMED Silmasisese rõhu tõus > glaukoom Sarvkesta rebenemine Kipitus, torkimine, põletustunne, ebamugavus (nägemisnärvikahjustus, katarakt, vaatevälja defekt) Ettevaatust! Patsiendile oluline info! Glaukoom! Ravikuuri pikkus! Kontaktläätsed Regulaarne kontroll Ajutine nägemise hägusus Maxitrol deksametasoon neomütsiin polümüksiin B Ettevaatust: glaukoom, ravikuuri pikkus! Kontaktläätsed värvimuutus Silmasisese rõhu regulaarne kontroll Tobradex Tobramütsiin deksametasoon Enne kasutamist loksutada! Hägune nägemine
puidutöötlus Puidutöötluse toodang Põhitoodang – Palgid – Prussid Lisatoodang – Tehnoloogiline laast - raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükkid – Saepuru - 1-5mm paksused puidutükid – Puukoor Materjali Valimine Puidu kvaliteestuse määramine – Oksad • Kõige suuremat mõju saetoorme kvaliteedile avaldavad oksad. Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. – Lõhed • Puidu rebenemine pikki kiudu – Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast – Seenkahjustused • Puidusinavus ja mädanemine – Muud puidurikked • Vaigupesad, mõlud, tehnilised vigastused jne Ettevalmistus palgi lahtisaagimiseks • Sorteerimine – puuliigi, jämeduse ja kvaliteedi järgi • Metalli otsimine – aja jooksul kasvavatesse puudesse sattunud metallitükid • Mõõtmine – õige kliendi leidmiseks ja puu sorteerimiseks
Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp. , õhu, vee ja organismide toimel. Murenemise liigid: füüsikaline murenemine e rebenemine teguriteks on temp kõikumine, vee külmumine ja sulamine, taimede elutegevus(jahe ja kuiv piirkond nt kõrb). Keemiline murenemine e porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD
organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljauhte-, sisseuhtehorisont, lähtekivim. Kamardumine-maapinna lähedale tekib
Müüt: Kes teeb sporti, võib kõike süüa. Tegelikkus ei ole see tõsi. Muidugi on sportimine tervisele väga kasulik ning suurendab ka energiakulutust, kuid samas võib ka söögiisu tõsta. Sellisest arusaamast, et sportides võib kõike süüa ei pea paika, kuna sellest võib kasvada haigus, mida nimetatakse buliimiaks. Buliimia on söömishäire, mille iseloomulikeks tunnusteks on liigsöömine ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu mõju kaotada oksendamise, lahtistite söömise või siis näiteks spordi abil. Paljud sportlased kannatavad buliimia all, mis justnimelt võibki tähendada seda, et tehakse liiga sagedasti sporti, nädalas 35 kuni 40 tundi, ning samal ajal ainult ühe korra päevas süües, aga siis meeletus koguses. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust va...
2. Päev 3-4 Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles
Korrosioon-kivipindade uuristumist ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine-lahustunud soolade ära kandmine lahustumise kohast. 2.Mulla tähtsus, mullakoostis Muld on ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel, taimede kinnitus koht ja kasvukoht, looduslikfilter, elupaik organismidele, inimestele vilja kasvatamiseks. Mineraalained, orgaanilised ained, vesi ja õhk. 3.Kirjelda: Füüsikaline, keemiline, bioloogiline murenemine. Füüsikaline ehk rebenemine- kõrbes, temp. kõikumisel, tuul, vesi, jää, soodustab kuiv ja suurte temperatuuride kõikumistega kliima. Keemiline ehk porsumine- vihmametsad, niiske ja soe kliima. Bioloogiline- taimed, loomad, seened. 4.Mõisted: Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeelimine muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest
Olukordades, kus kõriturse takistab juba hingamist, manustatakse hormooni - kortisooli. Prognoos · Tavaliselt on mononukleoos kahjutu, mõne nädala jooksul täielikult paranev haigus. Suurenenud lümfisõlmed muutuvad taas normaalseks umbes kolmandal haigusnädalal, kuid väsimus ja nõrkustunne võivad kesta veel mitu kuud. Üldiselt soovitatakse 3 - 4 nädalat peale haigestumist vältida füüsilist koormust, kuna suurenenud põrna rebenemine võib osutuda eluohtlikuks. Mõnikord võivad peale mononukleoosi põdemist tekkida ka tüsistused. Enam levinud tüsistused on südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelmete põletik, vereliistakute ehk trombotsüütide vähesus. · Ennetamine · Viirus levib lähikontaktil inimeselt inimesele, enamasti sülje kaudu. Haigestunute isoleerimine koolides, lasteaedades ega kodudes vajalik ei ole. Mononukleoosi haigestunud ei saa olla
puuduvad lihasrakud, Kollageeni sünteesi häired Sündroom Põhjus Sümptomid Ehlers-Danlos Kollageen III Aordi ja/või tüüp IV vigane transkriptsioon soolte rebendid või translatsioon Ehlers-Danlos Vigane lüsiini Naha suurenenud tüüp VI hüdrolüüsimine elastsus, silmamuna rebenemine Skorbuut C-vitamiini puudus Igemete versitsemine Osteogenesis Kollageen I geeni Spontaansed imperfecta ühe nukleotiidi muutus luumurrud Elastsed kiud · Elastsed kiud koosnevad põhiliselt elastiinist · Ebaühtlase diameetriga kuni 0,2-1,0 µm hargnevad ja omavahel anastamoseeruvad niitjad struktuurid · Mehaaniline vastupidavus on märgatavalt väiksem kui kollageensetel kiududel, kuid nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu
· settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. · moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200- 650°C) tingimustes moodustunud kivim · maak - majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal · ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding - tõusuvoolust põhjustatud ookenailise maakoore rebenemine ja laamade teineteisest eraldumine · ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel · kuum täpp - vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala · vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või
Iseloomulikud on fossiilid. nt: liivakivi, lubjakivi, põlevkivi III Moondekivimid Tekivad tard- või settekivimite moondumisel kõrge temperatuuri/rõhu tõttu. nt: graniidist saab gneiss; liivakivist kvartsiit ning lubjakivist marmor Moonde tüübid: Regionaalmoone – litosfääri laamade kokkupõrke piirkondades, kõrge temperatuur ja rõhk Kontaktmoone – maakoores tarduvate magmamasside ümbruses, kõrge temperatuur Purustusmoone – murranguvööndites kivimite rebenemine, kõrge rõhk Laamade liikumine ja kaasnevad protsessid 1) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad Ookeaniline laam sukeldub vahevöösse, sukeldumiskohta tekib süvik. Mandri äärele tekib vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad. Tekib saarkaar. Nt: Jaapan, Kuriilid. 3) Mandrilised laamad põrkuvad
See takistab jala normaalset vetrumist liikumisel. Suur osa liigestest kannatab vale koormuse all. Seetõttu tekib valu ja väsimus pöias, hiljem sääres, põlves, reies ja ristluupiirkonnas. Lampjalgsust ravitakse spetsiaalsete võimlemisharjutustega ning kantakse korrigeerivaid tallatugesid. 9. Luustiku ülesanded Vastus: Lk. 18 10. Mis on nikastus? Esmaabi Vastus: Nikastus on liigesekapsli või liigesesideme tugev venitus või rebenemine. See tekib siis, kui liigesele mõjuv jõud on väga suur ja jõu mõjumise nurk väga ebaloomulik. Peale panna midagi külma Vigastatud jäse fikseerida (teha rõhkside) Hoida jäse kõrgemal, et vähendada turset 11. Lihaste ülesanded Vastus: Lk. 24 12. Lihaste tüübid, nende omadused Vastus: Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega ka kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi,
Ketta ette kuhjumisel kaotavad nad osa liikumiskiirusest ja nende kineetiline energia muutub potentsiaalseks, avaldudes rõhu kasvuna. Õhuosakeste liikumisel ümber ketta servade peaks nende kiirus jällegi järsult kasvama, et tekiks sujuv vool ketta tagaosa ümber. Õhuosakestel aga, nagu kõikidel kehadel, on inerts, mis ei võimalda kiiruse astmelist muutumist. Seepärast tekibki ketta servade ümber õhuvoolu rebenemine ketta pinnalt. Tagajärjeks on ulatuslik õhukeeriste rida, mis täidab ketta õhust läbimise jälge. Ketta abil saime me teada, et kui keha kuju ei ole õige, siis tekivad keerised. Saadud tulemusi saame me nüüd võrrelda autoga. Kuid miks siiski tolm keerleb? See sai juba seletatud, et auto taga tekivad keerised. Tolm keerleb seal tegelikult sellel põhjusel, et kui nüüd segada kokku kuiv ilm, peene kruusaga tee ja auto, siis on meil koos
Liigitatakse: – Nähtav oks/nähtamatu oks – Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks – Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks – Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda.
KERALIIGES PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti S�DAMELIHASED - talitlevad tahtest s�ltumata, automaatselt, v�simatult pidevalt
KT Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. · Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht(100-200km). · Laamtektoonika on laamade tekkimine, liikumine, vastastikumõju ja hävinemine. · Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. · Sete on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. · Metamorfism ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustel. · Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
*Luud kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi põhilisi osi *Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht *Luutikus talletatakse rasvasid 15. Mis ülesannet täidab liigesevedelik? Liigesevedelik hoiab liigesevõide liigeseõõnes 16. Mis on nihestus? Nihestus on luuotste paigast nihkumine liigeses 17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine 18. Lihaste ülesanded *Lihased liigutavad kehaosi *Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19. Kuidas mõjutab treenimine lihaseid? Treenides paraneb lihaste verevarustus, luustik muutub tugevamaks ja skeletilihased suurenevad 20. Lihaste liigid *Skeletilihased e
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi
Laamade liikumine külitsi Laamade liikumine külitsi Tekivad murrangud, tulemuseks maavärinad. Murraangute käigus võivad mõned kivimplokid kerkida ja teised vajuda. Mandril tekivad pangasmäestikud. Tekivad murranguvööndid ja suured maavärinad. Tekivad riftid (maakoore rebend, mille külgedel on väljunud magma) Murrang fault – katki murdumine, rebenemine (San Andrease murrang Põhja- Ameerikas. Euroopas on kuulsaim Reini org.) Kuulsaim San Andrease murrang Põhja-Ameerikas. San Andrease murrang. Mandrilised rifid Mandrilised rifid. Siin liiguvad küljetsi Vaikse ookeani laam ja Põhja.Ameerika laam. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Kokkuvõtvalt geoloogilistest protsessidest laamade erinevatel servaaladel http://www.seed.slb.com/en/scictr/watch/living_planet/mountains.htm vasakult.
õhtuks. Vaevused leevenduvad jalgade ülestõstmisel. Öösiti võivad esineda jalgadeskrambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused (nahk muutub tumedaks ja paksemaks) või haavandid, tavaliselt sääre alaosas. Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast veenipõletikku koos haigusest haaratud soone trombootilise ummistumisega. Sel juhul tekib kahjustatud veeni kulgu pidi valulik punetav väät. Teiseks tüsistuseks on veenikomu rebenemine ja verejooks, mis võib juhtuda isegi tühise trauma korral, kuna kahjustatud sooned on kergesti vigastatavad. Verejooksu korral tuleb asetada rõhkside ja kohe pöörduda arsti poole. Haiguse algstaadiumis tavaliselt segavad veenilaiendid ainult kosmeetiliselt. Nad on eriti väljendunud, kui inimene seisab püsti. Hiljem lisanduvad verevoolu aeglustumise tõttu teised kaebused, nagu väsimus-, raskus- ja pingetunne jalgades, mis leevenduvad lamamisel ja liikumisel.
(Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone’i rahvuspark USA-s) Vulkanism- Maa sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või voolamine planeedi pinnale. Näitab, et Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada ka vulkanismi, maalihked. Kurrutused- tekivad maakoores tektoonilise liikumise tagajärjel ehk kui kaks madrilist laama põrkuvad ja maapind selle koha pealt on üles kurrutatud. Kivimite teke- tardkivimid: tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustava tulivedela magma kristalliseerumisel (graniit-süvakivim, bastalt- purskekivim)
koole võib ulatuda 10-100 km. Vulkaanilised maavärinad-tekivad vulkaanipursete tagajärjel. Langatus maav-suurte koobaste kokkukukkumisel. Tehnogeensed-inimtekkelisd, pammiplahvatused,barjääride kokkulangemine. Muld-selleks nim maakoore pindmist kobedat kihti, mida teimed, loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastatikussel toimel ning organismid ja nende jäänuste laguproduktid muudavad seda pidevalt. Tähtis on murenemine, rebenemine, porsumine. Huumushorisont-tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase eelimisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvilises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõigesuurem ja bioakt kõige kõrgem. Väljauhte horisont-laskuvad, need viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvad ained allpool asuvatesse horisontitesse, värvuselt valkjas. Sisseuhte horisont-horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus ja mitmed keemilised ühendid, tumeda värvusega ja tihenenud
19. Mõisted: konvektsioonivoolud, kuum täpp, kontinentaalne rift, ookeani keskmäestik. - * Konvektsioonivoolud vahevöö kuumem osa tõuseb maapinnapoole ning jahedam vajub alla poole, tekib ringlemine. * Kuum täpp magmakogum, mille kohale tekib vulkaan või vulkaaniline ala. * Kontinentaalne rift mandri koore rebend, eemaldumine, pangasmäestikulise reljeefiga. * Ookeani keskmäestik maakoore rebenemine, magma tungib üles. 20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3) - * Muudab mulle viljakaks, * soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks, * ehitusmaterjal, * turism, * maavarad. 21. Mis on laamad? Kui kiiresti liiguvad? Mis neid eraldavad? Nimeta 3 suuremat laama. - * Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril.
Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease murrang). 4) Kahe mandrilise laama põrkumine - laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks, mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda, maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; maavärinad. Vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale. Nt: Himaalajas. 5) Mandrilise maakoore lõhkumine e. mandriliste laamade lahknemine maapinna rebenemine ,mis võib viia isegi ookeanilise riftini (tänapäeval Punane meri). Mandriliste laamade lahknemine - ,,Kuum täpp" paikneb mandrilise laama all.Tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala. Lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, algab ookeanilise nõo areng. Nt: Hawaii saared ja Kanaari saared. 6) Ookeaniliste laamade põrkumine - Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine.
Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Hüppeliigese sidemete vigastus Enim levinud äge spordivigastus. Sageli vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed (valdavalt eesmine pindluu-kontsluuside). Järsk jalapöia
Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Nihestus Liigest moodustavate luuotste paigastnihkumine, võrreldes tavalise asendiga. Täieliku nihestuse korral kaob liigespindade kontakt täielikult, liigeskihn on rebenenud. Osalise
skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tsehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks
Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tšehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid
Joonisel nr 3. Kuum täpp tekib vahevöös, kus erinevad kihid, gaasid ja mineraalid sulavad ning segunevad ja seejärel maapinnale tungivad (maakoor rebeneb) ja vulkaane tekitavad. 5. Miks on tekkinud Islandi saar Atlandi ookeanis? Milline punkt joonisel tähistab selle saare teket? Islandi saar asub laamade lahknemisalal ja kuuma täpi kohal. Seepärast on seal ka vulkaaniline tegevus intensiivne. See tekkis, sest kaua aega tagasi oli seal kahe mandrilaama rebenemine. 6. Miks Põhja- Ameerika läänerannikul esineb San Andrease murrang? Põhja-Ameerika lääneranniku lähedal paikneb San Andrease murrang, sest laamad liiguvad külitsi ning liikumine piki murrangut tekitab maakoores pingeid, mis lahenevad maavärinatena. Seal ei esine vulkaane, sest kahe mandrilaama kokkupuutel muutub maapind nii paksuks, et magma ei pääse välja. 7. Miks Vaikset ookeani ümbritseb nn. „tulerõngas“? Mida see tähendab?
Võib esineda valu ja eritis pärasoolest, päraku ümbruse nahk on ärritatud ja punetav. Umbes 25% naistel (rasedatel isegi sagedamini) ja homoseksuaalsetel meestel ning 5%-l heteroseksuaalsetel meestel on infitseerunud kurk. Sümptomid tavaliselt puuduvad. See on orofarüngeaalne gonorröa, mis on orogenitaalse seksi, mitte suudlemise tulemus. Kui gonorröa tekib raseduse ajal, kujutab see mitmeid ohte vastsündinule lootekestade enneaegne rebenemine, enneaegne sünnitegevus, septiline abort jne. Laps võib sünnil nakatuda silma- või kurgupõletikku. See on ka põhjus, miks kõiki rasedaid uuritakse gonorröa ja teiste suguhaiguste suhtes. Nakatunud vastsündinutel tekib kiiresti peale sündi mädane silmapõletik konjunktiviit. Laud paistetavad kinni ja silmad on punased ja valulikud. Kui koheselt ei ravita, võivad silmas tekkida pöördumatud muutused. Seetõttu pannakse kõigile vastsündinuile sünnitusmajas
suunas ja ühel tasandil; · liitkõverus kõverus rohkem kui ühel tasandil või rohkem kui ühes suunas; · järsk kõverus palgi keskjoone järsk suunamuutus. Järsk kõverus tekib näiteks siis, kui puu kasvades ladvavõrse hävib ning külgvõrse kasvab uueks ladvaks. Vajadusel võib järsku kõverust palgil mõõta 1 meetri pikkuses lõigus selle kõveruse kohal; LÕHED Lõhed puidurikete rühm, mida iseloomustab puidu rebenemine kiudude pikisuunas. · Säsilõhed lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed. · Ringlõhed lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised (joonis 6). LÕHED Joonis 6. Säsilõhed (A) ja ringlõhed (B) LÕHED · Külmalõhed ümarpuidu pinnale avanevad radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüves
Kollageenil on 19 põhitüübid. Mikrofibrillkollageenfibrilljikkageenkiud Kliinilised probleemid saavad olla geneerilised,mittegeneetilised ja teisi aspekte. Pärilik osteoartriit (luuliigesepõletik) muteerunud on COL2A1 Vitamiinn C kestev difitsiit Pro ja Lys hüdroksülaasid ning Lys oksüdaas vajavad vitamiini C. Kui teda ei ole, siis ei teki Hyp, Hyl ja tripletne protropokollageeni heeliks on evastabiilne. Sümptomid on haavade halb paranemine, hammaste väljalangenemine, armkoe rebenemine Vananemine suureneb nii ristsidemete arv kui ka kollageenihulk parenhümaalsetes rakkudes. Noorlooma lihas pehmus ja hõrk maitse tuleneb ristsidemete väiksemast arvust ja parenhümaalsete rakkude madalamast kollageeisisaldusest. Marfoni sündroom 4. Elastiinid ja kliinilised probleemid (A1AP jne.) Annab kudedele elastsust, ta on arterite seintes, kopsudes naha kokkutõmbus. Neil pole primaarstriktuuris
EESMISE RISTATISIDEME REBEND Mis on ERS funktsioon? ERS kulgeb põlveliigeses sääreluu eesmisest osast reieluu tagumisse ossa põlve keskosas ja vastutab põlveliigese eesmise stabiilsuse eest: et liigese alumine osa ei nihkuks ette. Mis ja kuidas juhtub ERS vigastus? Sagedasim vigastuse põhjus on kontaktspordialad või mäesuusatamine, kus vigastus tekib väänamis-nihkumis või ülesirutus mehhanismi kaudu. Reeglina rebeneb side ise, kuid lastel ja vanemas eas võib tekkida ERS rebenemine sääreluult koos luutükiga. Kaasuda võivad erinevate põlveliigese siseste (meniskid,kõhred), liigeseväliste (külgmised sidemed) pehmete kudede vigastused aga samuti luumurrud. Värske vigastuse korral esineb reeglina veriliiges ja ebastabiilsuse tunne(jalg läheb välja). Kuidas diagnoositakse ERS vigastus? Oluline vigastuse äratundmisel on: - hinnata vigastuse mehhanismi ja vigastusjärgset kulgu (korduv liigese ,,välja käimine")
Tõstejõud tekib kahe värgi mõjul : rõhkude erinevus ja õhuosakeste põrkumisel tekkivast lükkejõust. Kui kumerust tiival tösta siis takistus suureneb kuid reeglina ka tõstejõud. Tavaliselt on terava profiilil väiksem takistus , kuid see on jäätumisele ja muudele kõrvalmõjudele rohkem tundlikul. Nurka , mille juures toimub tõstejõu järsk vähenemine nimetatakse kriitiline kohtumisnurk . Teatud nurga juures ( 15-25 kraadi) tekib õhu rebenemine ja alt liikuv tuul ronib üle tagumise serva üles ja tõstejõud väheneb. Nulltõstejõu kohtumisnurk on nurk mille puhul on tõstejõud null. Kriitilisest kohtumisnurgast tuleb igaks juhuks kaugelt eemale hoida. Rindtakistus on takistus mis tekib tiiva kohtumisnurga suurenedes. (koosneb profiilitakistusest ja induktiivtakistusest). Tiiva aerodünaamiline väärtus on tõstejõud ja takistusjõu suhe K=Y/X Teatud kohtumisnurkade juures hakkab takistus suurenema tõstejõud juurdekasvust.
ja kergesti püsivust. Tehti uuringuid, mille tulemused näitasid, et suuremate nurkade juures eraldub sujuv õhuvool tiiva pinnalt ja siis tekib tiiva peale keeriseline õhuvool. Keeriseline õhuvool suurendab rindtakistust ja vähendab tõstejõudu. Kohtumisnurka, mille juures tiib arendab maksimaalset tõstejõudu, nimetatakse kriitiliseks. Kriitilise nurga ületamisel tõstejõud langeb, mis põhjustabki lennuki püsivuse kaotust (Abel & Helme, 2015). Joonis 2. Õhuvooluse rebenemine õhukeste profiiliga tiiva ülekriitilise nurga juures Hakkati mõtlema lahendusi, mis arendaks suuremta kiirust ja aitaks parandada lennuki püsivust. Esimene inimene, kes soovitas kasutada linnutiivadele sarnanevaid kumeraid, kuid nüüd juba pakse tiibu oli professor Zukovski. Selliseid tiibu kasutatakse ka tänapäeval. Zukovski mõeldud tiivad tekitavad suuremat tõstejõudu ja neil on suurem kriitiline nurk ning tõstejõud tekib juba väikeste negatiivsete nurkade juures. Tänu
kokkusrumisega salvestatud molekulide potentsiaalne energia. Entroopia-süsteemi määramatuse, korrastamatuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr. Suletud süsteemis saab ainult kasvada. Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Jõgedel eristatakse põhja- ja küljeerosiooni.Füüsikaline murenemine ehk rebenemine-kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemelismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimpragudes oleva vee jäätumine. Geograafia-teadus, mis uurib geosüsteeme, nende kujunemise, toimimise ja arenguseaduspärasusi. Gis-geoinfosüsteem, kohateavet haldav infosüsteem. Gleistumine-liigniiskes ja hapnikuvases mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroskoobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus
Põlvekaitsed võrkpallis). Põrutused tekivad otsese löögi või kokkupõrke tagajärjel, kaasneb valu, väiksem või suurem turse, verevalandus. Raviks on esialgu külmaravi (jääkott, külma aerosool, jäägeel jne.), rõhtside, alates 2.-3. päevast võib alustada kompresside ja soojaprotseduuridega. Liigest ülemäära venitades, sirutades või painutades tekib liigesekõhre ja liigest tugevdavate sidemete venitus. Kaasneda võivad veel sidemete osaline või täielik rebenemine, verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Valu, turse ja verevalumi tõttu on vigastatud liigese liikuvus piiratud. Lihasvigastused tekivad sagedamini lühenenud ja jäigastunud lihaste korral, kui venitusharjutustele ei pöörata küllaldast tähelepanu. Põhjusteks võivad olla löögid, kokkupõrked, äkiline jõuline liigutus. Lihasrebestus võib tekkida löögist pingutatud lihase piirkonda või lihase liigsest pingutamisest
Gneiss Algmaterjaliks muda või *ehituses savi. Moondub *disainis vöödiliseks. *sisekujundus Kivimiringe Kivimid liigituvad tekke järgi: 1. Settekivimid – tekivad merepõhja kogunenud setetest 2. Tardkivimid – tekivad magma kristalliseerumisel 3. Moondekivimid - toimub kivimite ümber kristalliseerumine Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kuna laamade piirialadel toimub maakoore rebenemine ning liikumine. Samades piirkondades esineb ka vulkaanilisttegevust, eriti ookeaniliste laamade lahknemise aladel ja piirkondades, kus ookeaniline laam sukeldub. Maavärinate tekkimine Kivimiainese plastiline ümberpaiknemine tekita laamad. Liikuvates laamadas, eelkõige piirialade, tekivad pinged (lahknemispinged/survepinged/nihkepinged). Teatud hetkel ületavad pinged kriitilise piiri ja kivimid purunevad. Salvestunud energia levib üle kogu
Haiguse arenedes tekivad kroonilised veenipõletikud, mis sageli lõpevad säärehaavandi tekkega. Selline haavand võib jälle avaneda ja järjest suureneda, mistõttu haigus ei ole enam edukalt ravitav. Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast veenipõletikku koos haigusest haaratud soone trombootilise ummistumisega. Sel juhul tekib kahjustatud veeni kulgu pidi valulik punetav väät. Teiseks tüsistuseks on veenikomu rebenemine ja verejooks, mis võib juhtuda isegi tühise trauma korral, kuna kahjustatud sooned on kergesti vigastatavad. Verejooksu korral tuleb asetada rõhkside ja kohe pöörduda arsti poole. Süvaveenilaiendid Süvaveenilaiendid ehk süvaveenitromboos on verehüüve ehk tromb, mis moodustub pigem sügavamates kui pindmistes veenides. Mõni klomp kasvab nii suureks, et ummistab verevoolu ning kahjustab veenide klappe.
Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Ööpäevased temperatuuri kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, näiteks kõrbes. Jahedas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole suur (nt. tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega
Haiguse arenedes tekivad kroonilised veenipõletikud, mis sageli lõpevad säärehaavandi tekkega. Selline haavand võib jälle avaneda ja järjest suureneda, mistõttu haigus ei ole enam edukalt ravitav. Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast veenipõletikku koos haigusest haaratud soone trombootilise ummistumisega. Sel juhul tekib kahjustatud veeni kulgu pidi valulik punetav väät. Teiseks tüsistuseks on veenikomu rebenemine ja verejooks, mis võib juhtuda isegi tühise trauma korral, kuna kahjustatud sooned on kergesti vigastatavad. Verejooksu korral tuleb asetada rõhkside ja kohe pöörduda arsti poole. Süvaveenilaiendid Süvaveenilaiendid ehk süvaveenitromboos on verehüüve ehk tromb, mis moodustub pigem sügavamates kui pindmistes veenides. Mõni klomp kasvab nii suureks, et ummistab verevoolu ning kahjustab veenide klappe.
TUBERKULOOS o Levimisviis: piisknakkus (ei armasta päikesevalgust) o Haigusnähud: palavik, higistamine, nõrkus, köha, valu rindkeres, hingeldus, raskemal juhul hingamispuudulikkus ja kopsuverejooksud o Ennetamine: vaktsineerimine o Ravi: vastased preparaadid, kirurgiline ravi GONORRÖA o Levimisviis: suguliselt o Haigusnähud: valulik urineerimine, halvalõhnaline voolus, kõhuvalu, raseduse ajal oht vastsündinule lootekestade enneaegne rebenemine, enneaegne sünnitegevus, septiline abort. Laps võib sünnil nakatuda silma- või kurgupõletikku. o Ennetamine: kondoom o Ravi: antibiootikumid SÜÜFILISUS o Levimisviis: suguliselt, vere kaudu o Haigusnähud: I staadium: haavand suguelundites või suus, II staadium: lümfisõlmede suurenemine, nahalööve, peavalu, palavik. III staadium: närvisüsteemi ja südame- veresoonkonnahäired. o Ennetamine: kondoom
1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega raku...
salapärasusega paljud arvavad, et selle juurde kuulub kindlasti valu ja veri. Seejuures ei ole kõikide tüdrukute neitsinahk ka juba enne ''esimest korda'' alati päris terve. Kuna see kile ei ole kuigi tugev, siis on ta paljudel tüdrukutel rebenenud juba lapsepõlves mängides või sportides. Sellepärast ei märkagi paljud esimese korra ajal midagi. Aga isegi kui neitsinahk peaks olema hästi väljakujunenud, ei tee selle rebenemine eriti valu. Esimese korra jaal tekkival valul on tavaliselt hoopis teine põhjus. Näiteks kui tüdruk on krambis, sest ta ei ole sisemiselt veel selleks sammuks valmis, ei muutu tupp piisavalt niiskeks ning peenist ei saa sisse viia. Kui see peaks olema nii, ei ole aeg veel seksuaalvahekorraks küps. Aga alati pea meeles, et isegi, kui tunded on tugevad, et need kisuvad Sind täielikult kaasa või kui poiss arvab, et ega midagi ei juhtu, siis pea ometigi meeles ärge olge kunagi vahekorras
oks, tume terve oks, terve lõhenenud oks, kõduoks, pehkoks, tubakoks, ühekülgne oks, läbiv oks. Tüve vormirikked: koondelisus ümarsortimendi läbimõõdu või servamata laua laiuse järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast ladvani. Tüüakus ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine(ümar- jaribitüüakus). Kasvaja tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine kaasneb puidu salmilisusega. Kõverus (liht- ja liitkõverus). ränipuitLõhed rebenemine piki kiude(säsi-, külma-, ring- ja kuivamislõhed). Puidu ehituse rikked:Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest (tangentsiaalne, radiaalne). Ränipuit sügispuidu paikne muutus okaspuudel tüvel ja okstel. Puit kõvem ja tumedam. Tõmbepuit lehtpuudel ebanormaalne puiduladestumine(kaldukasvavatel puudel ja okstel). Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus(maarjakask). Looge okstest
ovaaloks (oval knot) – suurima ja vähima läbimõõdusuhe suurem kui 1,5 , kuid väiksem kui 4; pikkoks (spike knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe on suurem kui 4; tiiboks (splay cot) – kandioks, millel küljel on suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4. 42. Kirjeldage 3 puidu lõhede tüüpi. Millest need on põhjustatud? Lõhed – puidurikete rühm, mida iseloomustab puidu rebenemine kiudude pikisuunas. Säsilõhed – lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed. Ringlõhed – lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised Külmalõhed – ümarpuidu pinnale avanevad radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüves talvel madalate temperatuuride mõjul. Sageli ulatuvad külmalõhed sügavuti säsini ning on ka väga pikad 43
Lisaks on sellistes piirkondades tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud. Murrang - Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel, laamade serval. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Rift - Koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Riftide teke põhjuseks on laamade lahknemine. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus keskaheliku piki kulgeb pikk ja kitsas alang. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad. Mandrilise maakoorega laamade või nende osade lahknemisel tekivad mandrilised riftivöötmed, mille keskosa piki kulgeb pikk ja kitsas alang. Seal tekivad kitsad ja pikad järved. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid
annaabi.ee 
