Menisk mängib suurt rolli põlves, jaotades koormust, tunnetades lööke ja hoides stabiilsust. Meniski kude koosneb peamiselt veest ja kõhrekiududest. Kiud aitavad haarata energiat, töödeldes telgmisi laadimisjõude läbi liigese rõhulise võru koe sees. Nende kiudude struktuur on kliiniliselt oluline, otsustamaks, milline meniski rebend on stabiilne, milline ebastabiilne, ning millist ravi nad vajavad. Meniski verevarustus ja selle ajakohasus on äärmiselt oluliseks vihjeks meniski rebendi paranemisele. Meniski rebendid on tihti klassifitseeritud vastavalt nende suunale: vertikaalpikutine, vertikaalradiaalne, horisontaalne, kaldus või keeruline. Menisk mängib suurt rolli põlves, jaotades koormust, tunnetades lööke ja hoides stabiilsust. Meniski rebendite ravivõimalused jagunevad kolme põhilisse kategooriasse: mitteopereerimine, opereerimine ja kohendamine. Kõige sobivama ravi valimine sõltub patsiendist endast (vanusest,
· Emboolia ehk veresoone ummistus koetükikese poolt Naastust võivad eralduda väikesed tükid, mis jõuavad vereringe kaudu teistesse elunditesse, põhjustades seal veresoone ummistust. · Aneurüsm ehk veresoone seina väljasopistus Naastu moodustumisel muutub veresoone sein nõrgemaks ning moodustub õhupallitaoline laiend, mida nimetatakse aneurüsmiks. Aneurüsmi kasvades muutub veresoone sein õhemaks ning on oht eluohtliku veresoone rebendi tekkeks. · Kõigil kolmel juhul võivad olla tõsised tagajärjed, mis sõltuvad kahjustuse asukohast. Kuidas ravida? Ravimid: · Statiinid-vähendab maksas toodetava kolesteroolihulka. · Resiinid- seonduvad sapisooladega ning väljuvad organismist koos väljaheitega. Maks reageerib sapisoolade kaole sellega, et sünteesib veres ringlevast kolesteroolist täiendavalt sapisoolasid, tänu millele kolesteroolitase veres langeb.
liikumist * tekivad tugevad maavärinad * Californias Kahe mandrilise laama põrkumine * laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks * mandrilised laamad on liiga kõrged, et vahevöösse vajuda * maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks * tugevad maavärinad * vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale * Himaalajas Mandriliste laamade lahknemine * ,,kuuma täpp" paikneb mandrilise laama all * magma pinge tekitab maakoores rebendi * tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala * kivimassid võivad astenosfääris hakata üksteisest eemalduma, soodustades litosfääri rebenemist * lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, algab ookeanilise nõo areng * Hawaii saared ja Kanaari saared
Kaitse oma silmi! Kanna päikese- või kaitseprille (näiteks lumelauasõit, mägironimine jne). Kasuta õigeid jalanõusid. Sportimisel ära unusta soojenduste ja venituste tähtsust. Juhul kui oled saanud vigastada, ravi ennast korralikult terveks enne kui jätkad uuesti aktiivse spordi harrastamisega. TULEMUSED Joonis1. Küsitlustele vastajate vanuseline jagunemine Joonis 2. Hinded kannakõõluse rebendi tõsisusele Joonis 3. Küsitlusele vastanute kokkupuude spordivigastustega Joonis 4. Enimlevinud spordivigastused KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda seda, et ma sain tänu sellele uurimustööle teada küsitlusele vastanute isiklikke teadmisi. · Aitäh kuulamast! Ja ma tänan oma juhendajaid Signe Sumet ja Eva Palki · On küsimusi?
ISESEISEV TÖÖ KKSB.03.033. Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis (2AP) 2008/09 S Nimi, eesnimi Karmen Puidak Kuupäev 15. jaanuar 2009 a. Teema: Kinesioteraapia parema Achilleuse kõõluse osalise rebendi korral erinevatel haiguste etappidel 1. etapp. Akuutne periood (10 päeva pärast traumat) 2. etapp. Post-akuutne periood (11-30 päeva pärast traumat) 3. etapp. Taastav periood (1-3 kuud pärast traumat) Ülesanne: Koostada harjutuste näidiskava täiskasvanud inimesele Achilleuse kõõluse osalise rebendi nõuab sõltuvalt vigastusest ja taastumisest 4-8 nädalat immobilisatsiooni. Siiski tuleb arvestada ka sellega, et ka immobilisatsioonil võivad olla oma
Füsioteraapia Esialgne hamstringlihaste vigastuse käsitlus hõlmab endas puhkust, analgeetikume ja jääd. Kui tegemist on täieliku rebendiga siis konservatiivne ravi pole soovituslik ja seda seostatakse pikema eemalolekuajaga spordist ja pikaajalise funktsionaalse kahjustusega. Praegusaja arvamus on ikka otsida võimalikult vara õige diagnoos ning kirurgiliselt rebestatud kõõlused taaskinnitada. Operatiivset ravi soovitatakse ka osalise hamstringlihase rebendi, ismikunärvi kahjustuse ja krooniliste rebestamiste korral, kui esineb funksionaalseid kahjustusi. Pärast operatsiooni lahastatakse sportlane nädalaks. Lahas hoiab puusa sirutust ning põlve 90` nurga all. Seejärel suunatakse sportlane füsioterapeudi ja teiste spetsialistide hoole alla kuueks kuuks, kus ta peab läbima täieliku rehabilitatsiooni programmi. Krüoteraapia Krüoteraapial on positiivne efekt valu ja turse vähendamisel ning vigastusest paranemise kaasaaitamisel.
AASTA JAANUARIS. ABIELUST SÜNDIS KOLM LAST, TÜTAR JA KAKS POEGA HANS ALBERT JA EDUARD. TÜTAR SÜNDIS ENNE ABIELLUMIST 1902. AASTAL JA TEMA SAATUS ON TEADMATA, TÕENÄOLISELT SURI TA VÄGA NOORELT SARLAKITESSE. ABIELU LAHUTATI 1919. AASTAL. PÄRAST SEDA, KUI ABIKAASAD OLID 5 AASTAT LAHUS ELANUD. SURM • 17. APRILLIL 1955. AASTAL. KAEBAS ALBERT EINSTEIN VALU RINNUS JA TA TOIMETATI HAIGLASSE. EINSTEINIL TEKKISID KÕHUAORDIANEURÜSMI REBENDI TAGAJÄRJEL SISEMISED VEREJOOKSUD. OPERATSIOONIST OLEVAT TA KEELDUNUD JA SURNUD 18. APRILLIL PRINCETONI HAIGLAS VEIDI PÄRAST KELLA ÜHTE PÄEVAL. • LAHKAMISEL EEMALDAS PATOLOOG EINSTEINI AJU JA JÄTTIS ENDA JUURDE HOIULE. TÄNAN KUULAMAST!
tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9
tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9
Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aha jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi - kontinentaalse rifi, mille rebendiorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vukaanidega kontinentaalne rift. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud -
Enamesinevaks (90%-l juhtudest) vormiks on inversioonvääne, mis kaasneb labajala liigse sissepöördumisega. Terminiga vääne tähistatakse hüppeliigest ümbritsevate pehmete kudede: sidemete ja lihaskõõluste vigastust. Liigeste sidemed on kiulise ehitusega. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend. Viimase korral on rebenenud vaid osa kiududest. Side kaotab teatud osa oma tugevusest, kui palju, sõltub rebendi raskusastmest. Inversiooni korral pöördub labajalg sissepoole (teise jala poole) ja kogu keha raskus toetub labajala välisküljele, külgmised sidemed venituvad ja rebenevad. Sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed Pöia liigse dorsaalfleksiooni (liigne paindumine ülespoole) ja eversiooni (liigne paindumine kehast väljapoole) korral rebeneb deltaside, mis asub hüppeliigese sisemisel
alandada ja haiget või valusat kohta hapnikurikka verega varustada. Tõhus ja ühtlane jahutamine aitab leevendada paistetust, lihaskrampe ja valu. (www.gameready.com) Õlaliiges Õla artroskoopia Õla kapsli ja laabriumi parandus Rangluu murru operatsioon Murru fikseerimine Valuvaigistamine Rotaatori manseti kõõluste parandamine Õla liigese puhatsus Õla liigese vahetus Slap rebendi parandus Murrud, venitused, rebendid C-T selg Degeneratiivsed lülisamba kahjustused Vahetult pärast lülisamba vigastust Ületreeningu vigastused (ägedad kaela nihestused ja venitused) valuvaigistamine Seljaaju operatsioon (skolioos, diski asendus) Küünarnukk Limapauna põletik Küünarliigese vahetus operatsioon Interpositsioon artroplastika Tennisemängija küünarnuki ravi
juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiidkontinendiks. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti maa pinnale - nn kuumi täppe. Kui kuum täpp asub paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendi- kontinentaalse rifti. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. (lühem: kuuma täpi tagajärjel tekitatud kolmeharuline rebend, Tekib pangamäestik ja vulkaanid) 8. Tead vulkaanide levikut ning liigitust kuju (kilp- ja kihtvulkaan, iseloomustsus), mille poolest erinevad ja purske iseloomu järgi (passiivne, aktiivne, kustunud vulkaan. Mis on kaldeera, mudavoolud, põhjused miks tekkivad.
löök pingul lihase pihta. Sümptomid: äkiline terav valu, lihase väliskuju muutus (palpeeritav lünk), osaline või täielik liikumispiiratus. Esmaabi: RICE, kiirelt haiglasse. Kõõlusevigastus Kõõlused ühendavad lihaseid ja luid. Kõõluste venitused või rebendid tekivad lihase väga tugeva järsu pingutuse või otsese löögi tõttu. Sagedasemad paikmed: Achilleuse kõõlus, õlavarre kakspealihase ja sõrmede sirutajalihaste kõõlused. Rebendi sümptomid: raksatus vigastuse momendil, äkiline valu (täieliku rebendi puhul möödub), funktsiooni osaline või täielik puudumine. Esmaabi: RICE, haiglasse. http://www.jaapa.com/how-to-diagnose-and-manage-an-acute-achilles- tendon-rupture/article/141135/ Meniskirebend Kõige sagedasem põlveliigese vigastus. Meniskid ehk põlveliigese võrukettad (sisemine ja välimine) paiknevad sääreluu ja reieluu vahel. Nad stabiliseerivad liigest ja summutavad põrutusi. Sagedasemad on sisemise
terviklikkuse katkemine (ka dislokatsiooni korral). 2. Lihaste vigastused võivad tekkida läbi: • hävimise, purustuse (ingl.k crushing) 9 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik • rebendi (ingl. k laceration) • isheemia- kohalik verevähesus • ektoopilise ossifikatsiooni (väljaspool normaalset kohta tekkiv luustumine) 3. Närvivigastused võivad tekkida • venitamise • hävimise tagajärjel 4. vererakkude vigastused tekivad • spasmi • hävimise • venitamise tagajärjel. Nagu varem mainitud, on pehmete kudede vigastustel väga palju erinevaid põhjusi nagu
telge valulik. Abi saabumiseni säilitada liikumatu asend. b) lihase rebend- äkiline valu, lihast pingutada võimatu või väga valulik. Diagnoosi annab instrumentaalne uuring. Esmaabiks rahu, külm, kompressioon, tõstetud asend, vajadusel lahas õle naaberliigeste, hiljem teipimine. Sagedasemad rebendid: reie tagakülg, sääre tagumine seesmine lihas, õlavarre kakspealihase üks pea, reielähendajalihas jne. c) kõõluse rebend- äkiline valu, reeglina tunneb sportlane raksatust. Täieliku rebendi puhul valu vaibub, osalise puhul jääb valu püsima. Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd. d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum. Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid
tupest peale loote väljumist ja mära hukub. Lisaks kõhupressile võivad olla põhjused näiteks loote asendi muutusel, lõtvade kudede ja päramiste peetuse tõttu, samas ka emakakaela, tupe või häbeme ulatuslikel rebenditel. Emakarebend5 Mära emaka elastsed ja venivad koed rebenevad. Avaldub siis, kui kasutatakse valesid sünnitusabi meetodeid, tekib ulatuslik verejooks ja mära hukub. Kõhuseina-ja lihaste rebend6 Mära kõhuseina ja lihaste rebendi korral tekib kõhu alla turse, märal on tugevad valud, udarasse ilmub tavaliselt veri. Nad ei taha liikuda, süüa, maha heita. On suur lootus, et sünnib õigeaegne varss. Probleemi parandamiseks pannakse kõhule pehmendusega tugiside, manustatakse antibiootikumidega. Sünnitusabi toimub püstises seisundis. Mära võib hiljem vajada songaoperatsiooni ning teda ei saa enam kunagi tiinestada, kuid tal on võimalus jätkata oma normaalset elu. Page 7 Kasutatud kirjandus
(Liigesevälisus on suhteline, kuna sageli seotud ka liigesesiseste struktuuride vigastustega.) 1. Põlveliigese külgsidemete osalised rebendid. Osaliste rebendite puhul on valu sidemete kinnituskohtades või ka sideme kogu kulu ulatuses, kuid säär reie suhtes ei "loksu" (säärt ei saa viia ei O- ega X- seisu). Ravi: ortoos, külm, paiksed põletikuvastased geelid. Säästev reziim 3-6 nädalat. 2. Põveliigese külgsidemete täielikud rebendid. Täieliku rebendi puhul on põlv ebastabiilne - põlve liikumine külgsuunas on normaalsest palju ulatuslikum. Ravi: täielikult konkreetset juhtumit arvestades ja individuaalne - ortoosist operatiivse ravini. Värsked ehk ägedad põlveliigese sisesed vigastused 1. Võruketaste ehk meniskide vigastused Meniskide vigastused tekivad kõige sagedamini keha raskust kandva jala sääre keerdumisel ja samaaegsel painutusel (ka sirutusel). Valu jääb püsima kõige sagedamini trepist kõndimisel.
Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaama, siis tekib kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suur soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine
ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekib selle kohale vulkaanide ahelik. (Havai vulkaaniahelik, Mauna Loa, Meiji) Kui kuum täpp paikneb paksu laama all, tekib võlvkerge ja see sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kontinentaalse rifti (rebendi). Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. (IdaAafrika) Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse sellest ka erinevus vanuses. Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale
Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2233-2234) Joonis 3. Albert Einstein koos Mileva Mariciga (Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. en.wikipedia.org/wiki/File:Albert_Einstein_and_his_wife_Mileva_Maric.jpg(12.12.2012)) Albert Einstein suri 18. aprillil 1955 Princetoni haiglas une pealt kõhuaordi aneurüsmi rebendi tõttu. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2235) 2. ALBERT EINSTEIN FÜÜSIKAS 2.1 Relatiivsusteooria 19-nda sajandi lõpuni valitses füüsikas mehhanistlik looduskäsitlus. See tähendas, et kõiki nähtusid üritati taandada mehaanilisele liikumisele. Selle maailmapildi suurmeistrid olid Galilei, Descartes ja Newton, viimane neist olles ilmselt suurim mehaanik ajaloos. Selline
laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekivad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusebki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suure soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus seetõttu areneb kontinentaalne rift Maa pinnal mitmeharuliselt leviva geostruktuurina. Sel viisil alates kuumast täpist
Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületaad konkreetse piirkonna koormustaluvuse. 2) Mida kujutab endast meniski vigastus? Meniskid kujutavad endast hobuserauakujulisi kiudkõhrest siledapinnalisi moodustisi, mis paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. Meniski ülesanne on koormuse ühtlane ümberjaotamine, liigese stabiliseerimine ja energia absorbeerimine. 7 Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlvliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandmine. Sisemise meniskivigastuse sümptomid: valu põlvliigese sisemisel poolel koormuse ajal või pärast koormust kangustunne põlvliigese sisemisel poolel põlvliigese lukustumine ei saa kükitada, trepist ülesminek raskendatud turse põlvliigese sisemisel poolel
Too näide. Mandrite lõhestumine tekib siis, kui mandri all asub nn kuum täpp. Kuumaks täpiks nimetatakse üksikuid tulikuumi magmavoolusid, mis saavad alguse süvavahevööst ja kerkivad kuni litosfäärini. Need ei ole seotud laamade servaaladega. Kui kuum täpp paikneb paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, surub see mandrilaama selles kohas kumeralt üles ja sulatab mandrilise maakoore kivimeid. Kumeruse tipus tekitavad venituspinged rebendi, mida nimetatakse kontinentaalseks riftiks (Baikali järv) 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad
Provotseerides peaks valu lokaliseeruma ühte kindlasse kohta, mis on vigastatud. Ogajätkete pealsete sidemete rebend tekib selja ülemäära painutamisel ja löögil sidemete pihta. Sirutamine pole valulik, aga kummardumine tekitab valu. Paindudes haige koha poole, valu väheneb. Sellega võib tekkida reflektoorne skolioos patsient seisab, keha haigele poolele kaldu. Röntgenil on näha ogajätkete vahelise rebendi korral suurenenud ogajätkete vahet. Raviks on vajalik kirurgiline sekkumine ja taastumine on 6-8 nädalat. Raskemal juhul selgroo deformeerub. Alguses kehtib voodireziim. Portlikku tegevusse naasmisel soovitatakse ujumist, mis on paljudel seljavigastustel abiks taastumisprotsessis. Pärast seda peab jätkama harjutuste tegemist selja tugevdamiseks. Luumurrud on äärmuslikud ja ohtlikud vigastused seljapiirkonnas. Luu võib puruneda tuharale kukkudes nii nimme kui ka rinnaosa lülides
kunagi, kuid ta ei saanud, tal oli kohustusetunne. ,,Hea küll siis, teeme sinu moodi." Ta võttis vedelikku suhu ja kummardus Shurei juurde, selle tema suhu kallates. Nende huuled puutusid hetkeviivuks kokku ja rohu mõrudus pani meest ilmet kortsutama. Elisa naeris ja tõmbus eemale, asudes taas poolkuivade vingerdavate lehtede kallale. Ta surus nad haavale ja jälgis imestusega, kuidas nad suurema vere, mis õhu käes juba kallerduma hakanud oli, endasse imesid, niiviisi rebendi puhastades. Haav oli sügav, lõikas lihani, kuid Halltiib asetas käed selle peale ja sulges silmad, meenutades sõnajalaõite mahedat kuma metsa nõiutud öös. Soe tuuleiil haaras nad mõlemad endasse ja kuumalaine läbistas luudeni, enne kui taandus ja lõhkirebitud naha kokku tõmbuma surus. Roheline valgus õmbles lihaseid kokku ja sulatas armi olematuks haavast polnud jälgegi. Elisa vaarus väsinult põrandale ja sulges silmad ta oli hakkama saanud ja võis lõpuks puhata
paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. (Männik, Eller, Jalak, Schneider) Neil on tähtis ülesanne: nad summutavad tõukeid ja põrutusi põlveliigeses käimisel, hüppamisel ja jooksmisel.(Männik 2008) 13 Ühel põlveliigesel on kaks meniskit välimine (lateraalne) ja sisemine (mediaalne). Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlveliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandumine.(Männik, Jalak, Eller, Schneider) Peamised vigastuse tekkimise eeldused: · Mitteküllaldase funktsionaalse ettevalmistuse tulemusena väsib organism treeningutel ja võistlustel kiiremini; häirub kontakt ajutegevuse ja lihastöö vahel, mille tagajärjel võivad tekkida vigastused.
Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni; · Sidemete vigastused tunnusteks on valu, verevalum, turse ja liigutuspiirang. Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni. Liigesesidemete rebendeid 15 põhjustavad liigutused, mis ületavad ligamentide elastsuse ja venitatavuse piirid. Rebendi ulatus sõltub sideme elastsusest, sidemele toimiva jõu suurusest ja kestusest; · Lihaste vigastused tunnuseks lisaks valule, verevalumile ja liigutuspiirangule ka lihase väliskuju muutumine. Esmaabiks kasutatakse samuti külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni. Lihasspasmide korral kasutatakse ka lisaks passiivset venitamist. Lihasrebendid tekivad mitmesuguste mehhanismidega. Sagedasem on nn ekstsentrilise kontraktsiooni tõttu
kollageensete kiududega. Kollageensed kiud annavad kõhrele elastsuse. Kõhre pind, mis on sile, tagab liigesel vabama liikumise. (http://www.noorus.ee) Kui kõhrel ei ole verevarustust, siis toitumine toimub tal liigeseõõnt täitva liigesevedeliku kaudu. Toitumise pärast võib olla ainevahetus kõhrel tunduvalt aeglasem, sellepärast on ka ravi pikem, kuna toitumine on selle juures häiritud. (http://www.nooruse.ee) Lihaste ja kõõluste rebendi vigastuse korral on kõige tähtsam vigastuse täpse koha leidmine. Lihast võib vigastada tugev kokkusurutus. Kõõlused on kompressioonivigastustele väga vastupidavad, kuna nad koosnevad tihedast kollageensest maatriksist. Kõõlusetupe rebendeid ja verevalumeid kõõlusetupes esineb üldiselt harva. (http://www.nooruse.ee) Komprimeeriva vigastuse korral võib kannatanu mõnikord tegevust jätkata. Sageli on
järel, võib näiteks nohu pidada kõrvapõletiku üheks kõige olulisemaks riskiteguriks. Lisaks soodustavad haigestumist viibmine lastekollektiivis, kokkupuude tubakasuitsuga (vähendab limaskestade vastupanuvõimet) ja suurenenud adenoid (paikneb ninaneelus ja häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine). Võimalikud tüsistused: • Ägeda keskkõrvapõletiku puhul võib tekkida kuulmekile perforatsioon ehk kuulmekilesse väikese rebendi või “augu” teke, mille kaudu võib keskkõrvaruumist väljuda mäda. Üldjuhul kasvab tekkinud avaus probleemideta kinni. Vahel võib perforatsioon püsida pikemat aega pideva mädase vedeliku lekkimisega kõrvast - sel juhul on tegemist mädase kroonilise keskkõrvapõletikuga. • Samuti võib otiidi järgselt jääda keskkõrvaruumi vedelik, mis võib tingida kuulmislangust ning soodustada uute infektsioonide teket
niisuguse laengu paigaldamiseks ja lõhkamisvalmis seadmiseks kulub kõigest mõni sekund, sest plahvatamishetke saab määrata juba varem. Sihikindel saboteerija võis eesmärgi saavutamiseks paigaldada teisigi laenguid laeva muudesse sama haavatavatesse paikadesse." Ent kõige kõnekam Braidwoodi leitud visuaaltõend oli plahvatuse tume, sünge jälg metallis haigutav rebenenud servadega auk. Tüürpoordi kahjustusel oli metall paindunud väljapoole nagu lilleõis, pakpoordi rebendi struktuur oli teistsugune. Näib, et on leitud mosaiigi seni puudunud olulisi tükikesi, mis omavahel kenasti kokku sobivad. Kaks ebaloomulikku mürtsatust, mida vööri pool kuulsid ellujäänud inimesed; tunnistused, et parvlaev peatus äkki ja inimesed kukkusid põrandale või paisati asemelt maha see juhtus enne laeva kaldumist; vabalt kättesaadavad lõhkeained, Eestis toimunud paljud plahvatused ja seni parvlaevale tehtud pommiähvardused. Üks reisija rääkis, et Estonia kapten
y toob näiteid eritüübilistest luudevahelistest ühendustest; y selgitab luude, liigeste ja lihaste ülesandeid; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot treeningu mõjust tugi- ja liikumiselund- konnale; y võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ja talitlust; y tunneb mikropreparaatidel, fotodel ja joonistel ära vöötlihaskoe, silelihaskoe ja luukoe; y selgitab luumurru ja lihase venituse või -rebendi korral esmaabi andmise põhimõtteid; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot luude koostise ja inimese vanuse vahe- listest seostest; y koostab ja analüüsib jooniseid ja skeeme südame ja vereringe ehitusest ning selgitab nen- de alusel inimese ringeelundkonna tööd; y analüüsib südame kodade ja vatsakeste ning suure ja väikese vereringe arterite, veenide ja kapillaaride rolli vereringe ülesannete täitmisel;
Sageli kaasneb põlveliigese sisemise külgsideme vigastusega ka sisemise meniski vigastus, kuna need on anatoo- miliselt omavahel kontaktis. Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlveliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandumine. Samuti võib vigastuse tekitada tugev löök vastu põlve, näiteks jalgpallis. Sisemise meniskivigastuse sümptomid: - valu põlveliigese sisemisel poolel koormuse ajal või pärast koormust, - kangustunne põlveliigese sisemisel poolel,
kopsualveoolide rebenemise tõttu tekkida õhkrind. Õhu üleminekul kopsust suuremasse 612 kopsuveresoonde võidakse veresoonte süsteemi kaasa vedada gaasimulle, mis põhjustab arteriaalse gaasiemboolia (AGE) tekkimise. Elundikahjus Tagajärjed Sümptomid Algus tused Nina Nina kõrvalurgete Torkiv valu, kõrvalurked limaskesta turse ninaverejooks Keskkõrv Trummiõõne Valud, rebendi korral Enamasti otsekohe verevalum, võimalik järsk näiline enesetunde trummikilerebend paranemine, pearinglus, kuulmise halvenemine Sisekõrv Võimalik teoakna Välkkiire peapööritus, rebend kuulmise halvenemine Kops (Pingeline) õhkrind Düspnoe, tahhükardia,
annaabi.ee 
