FK 24. 1. Reaktsiooni kiirus: püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab ära reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Tähis on v ühik (mooli liitri kohta sekundi) Saab kiirendada kui: tõsta temp, segada, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, lähteainete konts tõstmine, katalüsaatori lisamine. 2. Reaktsiooni järk on (empiiriline)suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 3
Materjalid/ainet andis Kalju Lott Poolestusaeg aeg, mis kuulub poole lähteaine reageerimiseks Pöörduva reaktsiooni konstantide seos SKM, statsionaarsete kontsentratsioonide meetod nn. stoppkaader, s.t. me vaatame üht hetke ja loeme sellel hetkel Limiteeriv staadium reaktsiooni kiirus on määratud kõige aeglasemalt kulgeva staadiumiga Ensüümreaktsioonide kulgemine Ensüümreaktsioonides kiirus reageeriva aine kontsentratsiooni lisamisel kasvab, kuid konts. kasvamisel kasvu kiirus kahaeb. Teatud reageeriva aine konts. juures lisamine kiirust enam ei muuda. See on lähedane nn. väärtusele. Michaelis-Menteni konstant kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimumist
Mg + H2SO4= MgS04+H2 !
a) temperatuuri tõstmine - kiirendab, osakeste energia on suurem ja kokkupuute
tõenäosus on suurem.
b) rõhu tõstmine - ei muuda, kuna osakesed on tahkes ja vedelas kujus.
c)happe konserdratsiooni suurendamine - kasvab, mida suurem on konst. seda
tihedamalt paiknevad osakesed reageerivas segus ja seda kiiremini läheb reaktsioon
käima.
d) vee lisamine - aeglustub, kuna koserdratsioon väheneb.
e) Metalli peenestamine - kiirendab, reageeriva aine pind on suurem
CaO + Co2= CaCo3 (H
Protsess kulgeb kiiresti üksnes siis kui ka temperatuur on küllalt kõrge. Kineetika uurimisel on füüsikalises keemias oluline koht, sest ta võimaldab selgitada reaktsiooni mehhanismi, s.t. kindlaks määrata reaktsiooni tegeliku toimumise seaduspärasused ja vaheolekud, mille kaudu saavutatakse lõppolek. Kesksel kohal keemilises keneetikas on reaktsiooni kiiruse mõiste. Püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Ajavahemikus t kuni t+t on keskmine kiirus c v =- t kus c tähistab t-le vastavat regeeriva aine kontsentratsiooni vähenemist (c<0). Harilikult kasutatakse reaktsiooni tõelist kiirust, mis avaldatakse tuletise abil
sõltuvuses elektroodil läbinud vooluhulgaga. , kus n- on ainehulk [mol], m-mass [g], M-molaarmass [g/mol], - elektronide arv osareaktsioonis, I-voolutugevus [A], T-aeg [s], F-Faraday konstant 96500 C/mol. Faraday seadust rakendades kasutatakse elektrokeemilise ekvivalendi mõistet: Ekvivalendi ühik on g/A*s ning rauale on see 1,04 g/Ah. Kui on teada voolutihedus elektroodil, saab ekv abil leida reageeriva aine massi: m[g/m2*s]=ekv[g/A*s]*i[A/m2] Reageerinud raua lahustumise massikadu oleks voolutiheduse 1mA/cm2 korral m=25,0 mg/cm2 /d ja õhenemine on d=1,16 cm/y. Terase korrosioonikiirus merevees on 110m/y voolutihedusel 100mA/m2 Kui korrosioonikiirus on kuni 0,01mm/y, siis korrosiooni ei toimu. Kui d=1mm/y siis vaja kasutada korrosioonitõrjet, kuna materjal pole kasutuskõlblik. Korrosiooni ohjeldav protsess. Elektrokeemiline protsess koosneb kolmest lihtsast
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c
V.Sokolov) happelise mulla ja neutraalsoolalahuse vahelise reaktsiooni tulemusena siirdub lahusesse peale neeldunud vesiniku ka neeldunud Al. Al kui tugeva happe ja nõrga aluse sool hüdrolüüsub. Seega asendushappesus on põhjustatud nii neldunud vesinikust kui ka Al. Määramise käigus tehakse kindlaks*üldine asendushappesus*neeldumine Alst*neeldunud vesinikust põhjus asendushappesus. Tehakse kindlaks 2x tiitrimise teel. Hüdrolüütilise happesuse määramine(H.Kappen)- leeliliselt reageeriva soolalahuse poolt mulla neelavast kopleksist väljatõrjutud vesinikioonidest põhjustatud mullaleotise happesus. Hüdrolüütiline h on alati suurem kui asendushappesus. Tähtsus: muldade lubjatarbe määramisel lähtutakse peamiselt hüdrolüütilise h suurusest (lupja doseeritakse ekvivalntselt hüdrolüütilisele happesusele. Levinuim meetod. Kasutatakse neeldunud vesiniku väljatõrjumiseks kas naatrium- või kaltsiumatsetaati. Neeldunud aluste hulka kuuluvad peamiselt kaltsium- ja
etallide oksiidid. g) happeline oksiid + vesi ei reageeri ainult SiO2 Liigitus 1) Aluselised oksiidid: oksiidid, mis reageeriva Aatomite arvu järgi: Vees lahustuvuse järgi: 1) Vesiniksoolad: sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku hapetega, moodustades soola ja vee. Enamik 1) Üheprootonilised happed (HCl, HNO3) 1) Vees lahustuvad alused ehk (NaHSO4). metallioksiide (CaO, Na2O, FeO jt.)
H2SO4...... H-COOH, ...... CH3COOH... Reag. Pingerida Leelised reageerivad amfoteersete metallidega (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu Metallidega 2 Al+ 3 H2 SO4 = Al2(SO4)3 + 3 H2 2Al + 6H2O + 2KOH = 2K[Al(OH)4] +3H2 Alustega NaOH + HCl = NaCl + H2O tekib sool ja vesi Leelised reageeriva amfoteersete Vaata alus +sool 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 tekib sool hüdroksiididega 2NaOH + Zn(OH)2 = Na2[Zn(OH)4] Aluseliste oksiididega CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O tekib sool ja vesi Hapetega Üldjuhul ei reageeri (Kui üks redutseerija ja teine NaOH + HCl = NaCl + H2O sool ja vesi Vaata hape + sool
Energia eraldub eelkõige soojusena, mõnel juhul ka valgusena/mehaanilise energiana, nt plahvatusreaktsioonides. Soojusefekti (entalpia) väärtus on H<0. 10) Mis on termokeemiline võrrand? Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, mis sisaldab ka reaktsiooni soojusefekti väärtust. nt C(t) + O2(g) = CO2(g), H= -394 kJ 11) Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? Millise valemi järgi saab kiirust leida? Keemilise reaktsiooni kiirus väljendab reageeriva aine kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Valem: v = clähtaine / t = csaadus / t 12) Nimeta mõned aeglased ja mõned kiired reaktsioonid. Kiired reaktsioonid: plahvatusreaktsioonid (paukgaasi plahvatus). Aeglased reaktsioonid: palju keemilised protsessid maakoores (karstikoobaste või stalaktiitide-stalagmiitide teke). 13) Selgita kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust a) Temperatuur Temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab.
tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära reageeriva) etaanhappe moolide arv, saab arvutada teiste ainete hulga (moolides) tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati ja vastupidi. Edasi arvutatakse näiline tasakaalukonstant K´x. Katseandmed Tabel 1 Uuritav lahus: 5 m1 3n HCl + 4 ml etanooli + 1 ml etaanhapet Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk: 0g
tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära reageeriva) etaanhappe moolide arv, saab arvutada teiste ainete hulga (moolides) tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati ja vastupidi. Seda on soovitav teha tabeli 2 kujul. Edasi arvutatakse näiline tasakaalukonstant K´x. K´x väärtus sõltub mõningal määral kontsentratsioonidest. Andmed. Uuritav lahus: 5) 5 ml 3n HCl+ 4 ml etüületanaati+ 1 ml etaanhapet Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk: -
anioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ ; S2- + H2O HS- + OH- Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada tugeva aluse ja nõrga happe soola lahusele leelist lisades, nõrga aluse ja tugeva happe soola lahusele tugevat hapet lisades. Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. Reaktsioonikiirus näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus. Ühik: mol·L-1·s-1 või mol/s. Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatorite juuresolek. Heterogeenses reaktsioonid: eelmised + kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis.
(lumen) Lamp 400W 9200 Halogeenlamp C 3,12 1 3,12 maja ette Lamp 230W 5060 Halogeenlamp C 3,12 1 3,12 maja küljele Lamp 230W 5060 Halogeenlamp C 312 1 3,12 maja taha Õue valgustuseks valisin liikumise peale reageeriva prozektori. Maja ette valisin suurema valgustuvusega pirni, et see valgustaks maja esist ja tee peale ka. Maja küljele ja taha valisin väiksema valgustuvusega pirnid, kuna seal pole vaja nii suurt valgustuvust, ainult niipalju, et näeks minna aiakamina juurde ja kuuri juurde. Kokku läheb õue valgustus maksma 9,36 · Aiakamin Lambi Hõõglambi Valguse Lambipirni Energia Tk hind Pirne Hind
1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid-
elektrilaenguga. Värvilaengut omavad osakesed mõjutavad teineteist läbi tugeva vastasmõju. See on kõige tugevam jõud looduses ning hoiab kvarke koos liitosakestes (hadronites). Värvilaengut, selle omadusi ning tugevat vastasmõju kirjeldab füüsikateooria kvantkromodünaamika. Värvus on kvargi omadus, millel pole absoluutselt mitte midagi pistmist silmaga nähtava värvusega. Mõistet värvus kasutatakse lihtsalt tugevale vastasmõjule reageeriva laengu omaduste näitlikustamiseks (kolm põhivärvi, mille ühendamisel saame valge värvuse). Erinevalt elektrilaengust (mida on üks) on värvilaengut kolme liiki - punane, sinine ja roheline. Igale värvile vastab tema antivärvilaeng - antipunane, antisinine ja antiroheline. Iga kvark omab ühte värvi ning iga antikvark antivärvi. Neutraalne, ehk valge on kvarkidest koosnev liitosake siis, kui ta koosneb kolmest kvargist, mis on igaüks ise värvi (selliseid
Gaasiliste ainete korral - rõhust Tahkete ainete korral peenestusastmest (peenestamisel suureneb pindala ja tahke aine saab reageerida ainult pinnalt) Katalüsaatorist Segamisest - värske reagendiportsion pääseb reageerivale pinnale ligi Keemiline tasakaal ja selle nihutamine Paljud ( tegelikult isegi isegi enamus) reaktsioone ei kulge lõpuni , see tähendab ühe reageeriva aine otsa lõppemiseni vaid tasakaaluolekuni. Vaatleme lihtsat näidet. Reaktsioon H2 + I2 2HI kulgeb ainult nii kõrgel temperatuuril, et HI hakkab lagunema 2HI I2 + H2. Lühemalt märgitakse sellist olukorda H2 + I2 2HI. Seega, kui me paneme klaasampulli joodikristallikese, täidame ampulli vesinikuga ja hakkame kuumutama - siis kõigepealt jood aurustub (ampull täitub lillade aurudega) ja hakkab reageerima vesinikuga (lilla värvus hakkab muutuma heledamaks)
Kriitiline rõhk – aururõhk kriitilisel temperatuuril 32. Superkriitiline olek. Aur-vedelik piipind lõpeb kindlal rõhul ja temperatuuril, gaas pole enam rõhu tõstmisega veeldatav. Keemiline kineetika 33. Reaktsiooni kiirus. Sõltuvus kontsentratsioonist, kiiruste seadused, reaktsiooni järk. Reaktsioonide kiirust käsitleb keemiline kineetika. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine konts muutus ajaühikus. Miinusmärgiga näitab, et kiirus väheneb. 34. Mis on keemilise reaktsiooni järk. Võrdle 1. ja 2. järku. Milline on kiirus 0., 1. Ja 2. järku süsteemides? Keemilise reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järku määratakse alati lähteainete konts järgi. Nulljärku reaktsioon – kiirus ei sõltu reagentide konts.
2 4 2 4/3 1,33 49 s 2/49 0,0408 3 3 3 2/2 1 65 s 2/65 0,03077 4 2 4 2/3 0,67 103 s 2/103 0,01942 Katse andmete põhjal koostati graafik (Exelis) Tulemused & Järeldused Üheks teguriks, mis mõjutab lahuse reaktsiooni kiirusele on reageeriva ainete kontsentratsioon. Katse tulemuste alusel saab järeldada, et kui vähendada lahuse kontsentratsioon, siis reaktsioon toimub aeglasemalt, sest väheneb kokkupõrgevaid osakesi. Katse 1b: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis natriumtisulfaadija väävlhappe lahused. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Töö eesmärk Mõõta reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist Kasutatud kemikaalid ja töövahendid
Kvargid ei saa üksikult eksisteerida. Leptonid elementaarosakesed, mis ei koosne enam väiksematest osakestest. Tuntuim lepton on elektron. Leptonid võivad üksikult eksisteerida. · Värv? Kuidas seotud värvustega? tugeva vastasikmõju laeng, mida on kolme liiki nagu ka põhivärvuseid. Värvus on kvargi omadus, millel pole absoluutselt mitte midagi pistmist silmaga nähtava värvusega. Mõistet värvus kasutatakse lihtsalt tugevale vastasikmõjule reageeriva laengu omaduste näitlikustamiseks (kolm põhivärvi, mille ühendamisel saame valge värvuse). · Antiosakesel on kõik omadused samasugused nagu talle vastaval fundamentaalosakesel , aga laeng on vastupidine. · Annihileerumine nähtus kus fundamentaalosake ja talle vastav antiosake kohtuvad, mille tulemusena mõlemad kaovad ja järgi jääb energia. · Vaheosakesed, mõndade nimetused vahendavad vastastikmõju. Näiteks gluuonid vahendavad
*kineetika ülesanne on keemilise muundumise kiiruse leidmine. Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse *Püsival ruumalal V toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. aA + bB cC + dD v= kcaA cbB , kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, ja reageerivate ainete kontsentratsioonid ning a ja b stöhiomeetrilised koefitsiendid. *Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus.
*kineetika ülesanne on keemilise muundumise kiiruse leidmine. Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse *Püsival ruumalal V toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. aA + bB cC + dD v= kcaA cbB , kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, ja reageerivate ainete kontsentratsioonid ning a ja b stöhiomeetrilised koefitsiendid. *Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus.
Tiitrimiseks võetakse kindel ruumala uuritavat lahust (antud juhul looduslikku Veini valmistamine kääritamisel vett), millele lisatakse indikaatorit. Tiitrimisel lisatakse sellele pikkamööda kindla kontsentratsiooniga reageeriva aine lahust. Reaktsiooni lõpp tehakse kindlaks Katlakivi teke kareda vee keetmisel indikaatori värvuse muutuse järgi. 1) CaCO3 + 2 CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2O + CO2
. . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KINEETIKA JA KEEMILINE TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol/dm 3 s. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t 1 ja t 2 on vastavalt c 1 ja c 2 , avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t 2 - t 1 = t järgmiselt: c - c1 c v=± 2 =±
Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4.) Kasvavad IT võimalused. 5.) Tarneahelate ühendamine. 6.) Heade töötajate arendamine. 74. Tootmise globaliseerimisega kaasnevad muutused. 1.) Tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse. 4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. 5.) Ühine probleemide lahendamine. 6.) Töökoht tarnija esindajale. 75
Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4.) Kasvavad IT võimalused. 5.) Tarneahelate ühendamine. 6.) Heade töötajate arendamine. 74. Tootmise globaliseerimisega kaasnevad muutused. 1.) Tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse. 4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. 5.) Ühine probleemide lahendamine. 6.) Töökoht tarnija esindajale. 75
YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 26 M~oned sageli segi minevad terminid Elektrol¨uu¨s: aine lagundamine elektrivoolu toimel. el. 2HCl () - H2 + Cl2 H¨udrol¨uu¨s: aine reaktsioon veega, mille k¨aigus vee molekuli osad (H+, OH-) u¨hinevad reageeriva molekuli v~oi selle osadega. CH3COONH4 + H2O - CH3COOH + NH3 · H2O Dissotsiatsioon (elektrol¨uu¨tiline dissotsiatsioon): aine jagunemine, enamasti vee toimel, ioonideks. Vesi loob vaid tingimused jagunemiseks, aga ise keemiliselt ei muundu. H2 O NaCl (t) - Na+ () + Cl- () Dissotsiatsioon laiemas m~oistes on igasugune jagunemine, ka n¨aiteks kuumuse, valguse, vm. m~ojul.
aineid identifitseeritakse kristallide iseloomuliku kuju järgi,vaadeldes neid mikroskoobiga (mikrokristalloskoopia).Sel juhul vajalikud korrapärase kujuga kristallid saadakse lahuste aeglasel segunemisel ning tilgad tuleb plaadil paigutada kõrvuti ja ühendada peene kapillaariga. Gaasikambris tõestatakse eralduvaid gaase.Gaasikamber koostatakse väikesest tiiglist ja klaasplaadist.Tiiglisse pannakse reageerivad ained, klaasplaadi alumisele küljele kantakse gaasiga reageeriva reaktiivi tilk või niisutatud indikaatorpaberi tükike. Leekreaktsioonid võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust.Proovi leeki viimiseks kasutatakse inertsest metallist (kroomnikkelterasest) traati - leeknõela.Leeknõel tuleb alati eelnevalt puhastada.Selleks tuleb ta kasta vesinikkloriidhappe lahjendatud lahusesse ja kuumutada leegis
*peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigisteelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus:*Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus. Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Massitoimeseadus: Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline lähteainete kontsentratsioonide korrutisega. 29. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid? Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes
kliendi leidmine. Klientide säilitamine ning neile üha uuesti müümine on aluseks stabiilse ettevõtte loomisele. Uued kliendid tulevad aga läbi olemasolevate klientide soovituste ning ettevõtte hea maine tõttu. (Ibid.) Teiseks veaks, mida tehakse, on see, et keskendutakse kuludele rohkem kui rahale. Juhtkond tahab pidevalt vähendada kulutusi ning selle arvelt kannatavad ettevõtte tulud. Näiteks valitakse kõige odavam tarnija, selle asemel, et otsustada kiiresti reageeriva hea kvaliteediga toodet pakkuva tarnija kasuks. Või siis valitakse asukohaks kõige odavam variant, aga jäetakse arvestamata kulutustega, mis on tarnimise või töötajate liikumisega seotud. Ühest küljest küll on kulutused madalad, aga teisest küljest pikeneb näiteks väärtusahela läbimise aeg ning tekivad ka varjatud kulud. (Ibid.) Samuti keskendutakse liialt süstemaatiliste kõikehõlmavate lahenduste leidmisele, selle asemel, et keskenduda konkreetsetele probleemidele
Alkaanist alküülrühma saamiseks tuleb alkaanist üks H ära võtta. Omadused: · Ei lahustu vees. · Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Alkeenid (saamine,omadused). 1) elektrofiilses asendusreaktsioonis peab olema katalüsaator, mis Üldvalem: CnH2n muudaks reageeriva osakese piisavalt tugevaks elektrofiiliks, Nimetuse lõpp: -een 2) katalüsaator seob reageerivas molekulis oleva nukleofiili, Omadused: 3) elektrofiil võtab aromaatsesüsivesiniku vesinikult elektroni, vesinikust *kaksiksideme olemasolu molekulis tekib prooton, H+ seostub esialgse nukleofiiliga
reaktsioon. Reaktsioonikiirus ja massitoimeseadus Nõrga happe ja nõrga aluse sool: Reaktsioonikiirus v reageeriva aine või saaduse kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Tegu on H = C¿ K v K d ( hape) +¿ K d (alus) . kontsentratsiooni tuletisega aja järgi, ehk
Katoodil redutseeruvad vesinikioonid 2H+ + 2e H2 Anoodil oksüdeeruvad OH- ioonid 4OH- - 4e O2 + H2O (või 2H2O - 4e O2 + 4H+) M ä r k u s : Inertse elektroodina võetakse tavaliselt süsinikelektrood, mis anoodprotsessis ei oksüdeeru. Olenevalt metallist ei pruugi anoodiks olev metall "lahustuda", kuna ta võib passiveeruda või kattuda tiheda oksiidi kihiga (näiteks, Fe, Al, Pb). FARADAY SEADUSED 1. Elektroodil eralduva või reageeriva aine mass m on võrdeline lahust läbiva elektrihulgaga Q = I t, kus I on voolutugevus amprites ja t on aeg sekundites. A sek = kulon 1 mool (elektrone)96 485 kulonit=96 500 kulonit= F F = Faraday arv 2. Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist osavõtvate elektronide arvuga z m(g) = I(A) t(sek) 1 mol M g/mol z F(A sek) Ülesanne
maine = mlahus *C%/100% = Vlahus * lahus *C%/100% 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine 1.Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Lahuse kontsentratsiooni määramise üht meetodit nimetatakse mahtanalüüsiks. Meetod seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu mõõtmises. Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta (nt 1,2345 M) 2. Mis on tiitrimine? Mõõtelahuse lisamist uuritavale lahusele nimetatakse tiitrimiseks. 3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e
maine = mlahus *C%/100% = Vlahus * ρlahus *C%/100% 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine 1.Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Lahuse kontsentratsiooni määramise üht meetodit nimetatakse mahtanalüüsiks. Meetod seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu mõõtmises. Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta (nt 1,2345 M) 2. Mis on tiitrimine? Mõõtelahuse lisamist uuritavale lahusele nimetatakse tiitrimiseks. 3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e
maine = mlahus *C%/100% = Vlahus * lahus *C%/100% 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine 1.Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Lahuse kontsentratsiooni määramise üht meetodit nimetatakse mahtanalüüsiks. Meetod seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu mõõtmises. Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta (nt 1,2345 M) 2. Mis on tiitrimine? Mõõtelahuse lisamist uuritavale lahusele nimetatakse tiitrimiseks. 3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e
Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. m aine = 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? Üks sool Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine 1. Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Meetod seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu mõõtmises. Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta (nt 1,2345 M) 2. Mis on tiitrimine? Tiitrimine on mõõtelahuse lisamine uuritavale lahusele. 3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e
reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ ; S2- + H2O HS- + OH- Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada tugeva aluse ja nõrga happe soola lahusele leelist lisades, nõrga aluse ja tugeva happe soola lahusele tugevat hapet lisades. Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. 35. Reaktsioonikiirus näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus. Ühik: mol·L-1·s-1 või mol/s. 36. Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatorite juuresolek. Heterogeenses reaktsioonid: eelmised + kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). 37. Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis.
põhjusel väljub tegeliku reaktsiooni sfäärist *Rõhu suurendamine põhjustab kontsentratsiooni (moolide arv ruumalaühikus) tõusu süsteemis *Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni (H > 0) korral saaduste tekkimise suunas, endotermilise reaktsiooni (H < 0) korral saaduste vähenemise (lagunemise) suunas. Reaktsioonide kiirus: Vastavalt massitoimeseadusele on keemil.reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Kui reageeriva aine kontsentratsioon on järjestikustel ajamomentidel t1 ja t2 vastavalt c1 ja c2, siis avaldub kontsentratsioonimuutuse keskmine kiirus v järgmiselt: V= (c2 - c1): (t2 - t1)Reaktsiooni molekulaarsus: -Väljendab reaktsiooni elementaaraktis osalevate molekulide arvu.Reaktsiooni järk: Reaktsiooni järku iseloomustab kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsioonikiiruse kineetilistes võrrandites: I järku reaktsioon : v = k1c , II v = k2 c1 c2,
reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O ↔ NH3 · H2O + H+ ; S2- + H2O ↔ HS- + OH- Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada tugeva aluse ja nõrga happe soola lahusele leelist lisades, nõrga aluse ja tugeva happe soola lahusele tugevat hapet lisades. Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. 35. Reaktsioonikiirus – näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus. Ühik: mol·L-1·s-1 või mol/s. 36. Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid – Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatorite juuresolek. Heterogeenses reaktsioonid: eelmised + kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). 37. Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis.
3Ca + N2 _ Ca3N2 (kaltsiumnitriid) Mg + H2 _ MgH2 (magneesiumhüdriid) Ba + S _ BaS (baariumsulfiid) Be + F2 _ BeF2 (berülliumfluoriid) 3) Reageerimine hapetega Sarnaselt leelismetallidega toimub ka II A rühma metallide reageerimine hapetega aktiivselt ja tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Ba + 2HCl _ BaCl2 + H2 Enamike II A rühma metallide reaktsioon väävelhappega siiski peagi vaibub, sest tekkivad sulfaadid (v.a. BeSO4 ja MgSO4) on halvasti lahustuvad. Viimased ladestuvad reageeriva metalli pinnale ja takistavad edasist kokkupuudet väävelhappega. Analoogiliselt leelismetallidega ei eraldu ka II A rühma metallide reageerimisel kontsentreeritud oksüdeerivate hapetega vesinikku ja seal tekivad mitmesugused madalama oksüdatsiooniastmega ühendid või vastavad lihtained. 4Sr + konts. 5H2SO4 _ 4SrSO4 + H2S + 4H2O 4) Reageerimine veega Berüllium ja magneesium toatemperatuuril veega praktiliselt ei reageeri. Magneesium reageerib aeglaselt ainult kuuma veega
maine = mlahus *C%/100% = Vlahus * lahus *C%/100% 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine 1.Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Lahuse kontsentratsiooni määramise üht meetodit nimetatakse mahtanalüüsiks. Meetod seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu mõõtmises. Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta (nt 1,2345 M) 2. Mis on tiitrimine? Mõõtelahuse lisamist uuritavale lahusele nimetatakse tiitrimiseks. 3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e
5) funktsionaalsed seadised ja süsteemid. Traditsioonilised ja kõrgsuutlikud materjalid reageerivad küll välistele mõjudele, kuid nende omadused sellest ei muutu. Funktsionaalsed seadised ja süsteemid koosnevad mitmetest funktsionaalsetest ja muudest materjalidest ning reageerivad paljudele välistele mõjudele korraga erineval moel. Funktsionaalsete materjalide korral on tähtsad sellised omadused nagu omaduste muutumise võime, energia muundamise võime, reageeriva materjali mõõtmed ja pööratavus. Esimest tüüpi ehk omadusi muutvad materjalid on sellised, mis muudavad oma keemilisi, soojuslikke, mehaanilisi, optilisi, magnetilisi ja/või elektrilisi omadusi keskkonnatingimuste muutumisel või materjali mõjutava energia muutumisel (päikesekiirgus, temperatuur, pinge, voolutugevus, magnetväli jne). Teist tüüpi ehk energiat muundavad materjalid on sellised, mis muundavad materjalisse siseneva energia mingiks muuks energiavormiks
Kohe kui laps on ilmale tulnud, hindavad ämmaemandad vastsündinud Apgari skaala järgi, mis on loodud 1953. Aastal. See on lihtne ja kiire viis ning last hinnatakse esimese ja viie minuti möödudes. Skaalas on näitajateks naha värvus, südametegevus, reflektoorne ärritavus, lihastoonus ning hingamine. Vahemikud ulatuvad nullist kümneni. Hinne 7-10 on terve, 4-6 mõningal määral stressis ning hinne neli ja alla selle on põhjus muretsemiseks. Apgari näitaja madalama hinde ja vähem reageeriva imiku põhjuseks võib olla ravim, mida antakse emale sünnitusvalude leevendamiseks. Lk71 13 4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED Inimeste kasvatus on teadlik tegevus, mis on sama vana kui inimühiskond ise, erinevalt loomariigist. Teadlik kasvatus võimaldas uuele põlvkonnale anda vajaliku ettevalmistuse, lapsed said vältida vanemate tehtud vigu. Iga järgnev põlvkond võttis kasutusele eelneva põlvkonna teadmisi ja kogemusi
tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. · Kui vedelik kuumutada piisavalt korge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 14. Mis on keemilise reaktsiooni järk? Milline on reaktsiooni kiirus 0.-ndat ja 1.-st järku reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. Järku reaktsiooniga)? · Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenaitajat reaktsiooni kineetilises vorrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. · Liites kokku reaktsiooni jargud koigi reageerivate ainete jargi, saadakse reaktsiooni üldine järk. · Seega on reaktsiooni järk suurus, mis vordub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenaitajate summaga reaktsiooni kineetilises vorrandis. 0-ndat järku : Nulljarku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei
Kokkupuutepinna suurus mõjutab heterogeenseid reaktsioone. Selliste reaktsioonide kiirust saab mõjutada: · tahkete ainete peenestamisega · vedelike pihustamisega · ainete omavahelise intensiivse segamisega reaktsiooni käigus. Reaktsioonikiirust mõjutavad füüsikalised protsessid Heterogeensete reaktsioonide kiirust mõjutab sageli ka selline nähtus nagu difusioon. Eristatakse välisdifusiooni ning sisedifusiooni. Välisdifusiooni all mõistetakse näiteks seda, kuidas reageeriva gaasi molekulid jõuavad gaasivoost tahke osakese pinnale. Kui reageeriva gaasi kontsentratsioon üldises gaasivoos on madal, siis võib probleemiks saada just gaasimolekulide ning tahke osakese "kohtumine" ehk tegemist on välisdifusiooni takistusega. Sisedifusiooni all mõeldakse näiteks reageeriva gaasi molekulide liikumist osakese sisemusse ja/või gaasiliste produktide liikumist osakese pinnale. Kui osake on vähepoorne, toimub
· I järku reaktsiooni poolestusaeg ei sõltu kontsentratsioonist. · Pseudo esimest järku reaktsioon on reaktsioon, mis näib olevat esimest järku (st produkti teke toimub vastavalt esimest järku kineetilisele võrrandile), aga tegelikult on reaktsioon teist järku (tema kiirus sõltub mõlema reagendi kontsentratsioonist). · Tavaliselt on pseudo esimest järku tingimustes ühe reageeriva ühendi kontsentratsioon konstantne, kuna o see on teisest oluliselt suurem (näiteks reaktsioon solvendiga) o tegemist on katalüsaatoriga o selle kontsentratsioon on puhverdatud Ensüümi juuresolekul muutub sõltuvus reaktsioonikiiruse ja substraadi kontsentratsiooni vahel hüperboolseks. Ensüümi poolt katalüüsitaval reaktsioonil: Madalatel [S] väärtustel, vcat = f([S]) Kõrgetel [S] väärtustel, vcat --> constant.
Kütus viiakse liiva või lubjakivi sisaldavasse keevkihikoldesse. Põlemisõhk suunatakse resti alla nii suure kiirusega, et see viib nii põletatava kütuse kui ka mineraalsed abiaine osakesed hõljuvasse olekusse. Keevkihikolde keskkonnasõbralikkus seisneb võimaluses piirata eralduvate vääveldioksiidi SO2 ja lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi osakeste abil, mis termilise lagunemise tulemusena annavad SO2-ga reageeriva aktiivse kaltsiumoksiidi (CaO). Reaktsiooni tulemusena tekib kaltsiumsulfaat (kips). NOx koguste piiramisele aitab kaasa madalam põlemistemperatuur keevkihikoldes (800-900C). Tekkinud kaltsiumsulfaat eraldub koldest koos lendtuhaga. 7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine,
Geotroopse mehhanismi tõttu. Kemotropism – keemilise aine suhtes reaktsioon. Veslahusena v gaasina. Parasiittaimedel Tigmotropism – tingitud puudutustest. Iminapad. Termotropism - Kõverdatud soojusallika suunas (võrsed). Traumatropism – vigastuse tagajärjel, juured reag neg. Võrsed algul pos, pärast neg reageering. Elektrotropsim – elektrostaatilises väljas, võrsed anoodi suunas, juured katiooni suunas. Nastid : Esineb ka suund, sõltub reageeriva organi struktuurist. Turgorliikumistega seotud. Seismonast – tingib taime raputamine. Tigmonast – puudutused, raputused. Spets liigendrakud. Kemonast – näärmekarvad, tundlikud. Reag keemilistele ühenditele. Aminohapetele reag, valkudele. 8mm minutis, reaktsiooniaeg alla minuti Fotonast – tingitud öö-päeva vahetusest. Õied avanevad valguse käes. Termonast –? Õied avanenud öösel, päeval suletud. Nt jäneskapsas. Osaliselt turgor- või kasvuliikumised.
aktiveeritud (vahe)olek e siirdeolek. Aktivatsioonienergia on siirdeoleku energia, väljendatuna reagentide energia kui nullpunkti suhtes. Aktiveeritud oleku tekkeks peavad osakesed omama piisavalt kineetilist energiat, et ületada aktivatsioonibarjäär. Katalüsaator on aine, mis tõstab reaktsiooni kiirust. Aine, mis aeglustab reaktsiooni, on inhibiitor. Katalüsaatori toimet saab seletada aktivatsioonibarjääri alandamisega, see muudab reaktsiooni mehhanismi. Kui katalüsaator on reageeriva seguga samas agregaatolekus, on tegu homogeense katalüüsiga. Erinevas agregaatolekus (enamasti tahke) katalüsaatori korral on katalüüs heterogeenne. Katalüsaator võib mürgituda, kui sellega seondub aine (katalpsaatorimürk), mis enam ei vabane ja takistab katalüsaatori tööd. 4. PEATÜKK GAASID Gaasi rõhk – anuma seinale mõjuva jõu F ja selle pindala A jagatis. P = F/A. Rõhku mõõdetakse manomeetriga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Elavhõbebaromeeter
annaabi.ee 
