docstxt/12314954896461.txt
SISSEJUHATUS Sahara on maailma suurim ning palavaim kõrb. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kõrb laiub Atlandi ookeanist lääne pool kuni Punase mereni. Sahara on peaaegu sama suur kui USA territoorium. Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara hiiglaslikul alal leidub ...
Tootsi Lasteaed-Põhikool SUUR LIIVAKÕRB Referaat Katrin Klemmer 8.klass Tootsi 2014 SISUKORD 1. Asukoht.......................................................................3 2. Kliima.........................................................................3 3. Veestik...............................................................................................4 4. Taimestik............................................................................................4 5. Loomastik..........................................................................................5 6. Rahvastik............................................................................................6 7. Majandus............................................................................................6 8. Kasutatud kirjandus.............................
ARAABIA KÕRB ÜLDISELT Araabia kõrb on kõrb Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Liibüa kõrbest (kuulub Sahara alla) eraldab Niiluse org; mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Araabia kõrbe ei tohi segi ajada Araabia poolsaare kõrbetega (inglise keeles võidakse mõlemaid nimetada väljendiga Arabian Desert). ASUKOHT Araabia kõrb ulatub Egiptusest põhjas kuni Eritreani lõunas ja hõlmab ka osa Sudaanist ja Etioopiast. PINNAMOOD Araabia kõrbe läbivad Punase mere ranniku lähedal mäed kõrgusega kuni 2187 meetrit (Shaiyb-al-Banat). Niiluse orust eraldab mäestikku kohati lavamaa. Araabia kõrbes on palju orge. Mäed ja orud raskendavad liikumist. Selle poolest erineb Araabia kõrb tugevasti Liibüa kõrbest. KLIIMA Araabia kõrbes on sademeid 10...20 mm aastas (võrdluseks: Liibüa kõrbes on aasta keskmine sademete hulk va...
docstxt/12314963456461.txt
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tune...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandi...
TÖÖ NIMETUS: PAINE ÜLESANNE NR: 3 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 RA RB A G F E D C B Tala on koormatud jõuga F , q ja momendiga M . Tala materjal teras S235. Koostada põikjõu ja paindemomentide epüürid ja valida vajalik ristlõike kuju. Leiame toe reatsioonid kirjutame tasakkalu valemid. ( l3 -l2) m A =0=¿ R Bl+ M -q( l3-l2 ) l- ( 2 )
Rubiidiumit leidub naturaalselt mineraalides leutsiidis, karnalliidis jt, kus teda esineb 1%. Lepidoliit sisaldab rubiidiumi 1,5% ja see on tuntud kaubanuslik element. Rubiidiumi üheks leiukohaks on Bernici järv Kanadas. Samuti leidub seda koos tseesiumiga Searlesi järves Californias. 4 ÜLDISELOOMUSTUS Rubiidiumi tähiseks on Rb. Rubiidium on leelismetall, mis asub I A rühmas. Rubiidium on keemiliselt väga aktiivne, õhus süttib iseeneslikult; kokkupuutes vee, lahjendatud hapete ja halogeenidega plahvatab. Aatominumber: 37 Aatomimass: 85,4678I Isotoopide arv: 11 Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6 5s1 · Elektronskeem: +37|2)8)18)8)1) · Elektronite arv: 37 · Neutronite arv: 48 · Prootonite arv: 37
16 Võlli välisläbimõõt (hädavajalik, minimaalne): 16 W p 16 95540 d min = 3 = 78,65mm 3,14 Normjoonmõõtmete reast (standardreast) Ra 20 valime lähima suurema: Valime: d=80 mm 1. Määrame tala toereaktsioonid. RA F2 F1 RB M FX = 0 FY = 0 + RA - F2 - F1 + RB = 0 M A = 0 M A = -F2 4 -F 18 + RB 10 - M = 0 - 2 4 -5 8 -10 = -RB 10 -58 = -RB 10 ( -10 ) RB = 5,8kN M B = 0 M B = -R A 10 + F2 6 + F1 2 - M = 0 + R A 10 = F2 6 + F1 2 - M
Leelis- ja leelismuldmetallid. Leelis- ja leelismuldmetallid: Lühiiseloomustus Lihtaine omadused Leidumine Tuntum ühend ja selle iseloomustus Leidumine organismis Kasutamine Leelismetallid IA rühma metallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr IA rühm => väliskihil 1e => o.a +I Väliskihi elektronvalem ns1 s-metallid Kõige aktiivsemad metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Mida suurem aatomiraadius, seda aktiivsem, sest kergem elektrone loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid)
5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S 2. TOEREAKTSIOONIDE LEIDMINE NÄIDE 1 F l1 l2 Tala on koormatud jõuga F 14 kN. Leida toereaktsioonid kui l1 0,8 m ja l 2 0,6 m. y F RAy RB x A RAx B Tähistame vasaku sarniiri tähega A ja parema tähega B. Liikumatus toes tekib kaks reaktsioonijõudu RAx ja RAy, liikuvas toes aga üks RB. Koostame tasakaaluvõrrandid m A 0 RB l1 l 2 F l1 0 (1)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Sisejõudude epüürid tala paindel Tallinn 2007 F p l = 2,8m p = 24 kN/m m b l F = 26,88 kN M = 18,82 kN b = 0,84 m Toereaktsioonide RA ja RB määramiseks asendame lauskoormuse koondatud jõuga P=pl= 67,2 kN , mis on rakendatud lauskoormusega koormatud talaosa keskele ja koostame tasakaaluvõrrandid F RA RB m P b l Fk kz =0 P + F - R A - R B =0 Mk ky =0 M F b - P l 2
Tasapinnalised või ruumilised diafragmad, 14 7 Raudbetoonkarkass Monteeritav karkass: hoone karkass monteeritakse kokku varem tehase tingimustes valmistatud detailidest Monoliitne karkass: ehitusel valatud karkass. 15 Monteeritav rb. karkass Karkassiskeem: Korruspostkarkass Jätkuvpostkarkass Postid Ruudu- ja ristküliku kujuline Ümarristlõikega Paigaldus Otse kannu: kiire, odav, ebatäpsem, tööstusehitus; Poltühendus: ~30% aeglasem, vajab täpset Keevisühendus: poltide paigaldust, palju tööd objektil, hea rihtimise võimalus;
· Tihedus: 1,532 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline Ühendid: Fluoriidid: RbF Oksiidid: Rb2O, RbO2, Rb2O2 Kloriidid: RbCl Sulfiidid: Rb2S Kodiidid: RbI Telluriidid: Rb2Te Hüdriidid: HRb Nitriidid: - Saamine: Rubiidium saadakse metalse naatriumi ja rubiidiumkloriidi sulandist: Na + RbCl Rb + NaCl Rb lendub auruna, mis metalse rubiidiumi saamiseks kondenseeritakse. Rubiidiumi ei ole võimalik saada rubiidiumkloriidi elektrlüüsil, sest Rb lahustub sulas rubiidiumkloriidis. Kasutamine · fotoelemendid · gaaside neelaja vaakumtorus · südamelihaste uurimine · kütuseelemendid, purunemiskindel klaas Bioloogiline toime Rubiidiumi kasutatakse nukleaarmeditsiinis, et leida ja pildistada ajukasvajaid.
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + +
.. ... ... ... ... ... 200000 5,3 5 75 6,82 0,73 I=UMB/RS Z=UB/I RS=11 Graafikud RB=2,7 k Z0=52 k Arvutused 3 3 RB := 2.7 10 Z0 := 52 10 Z0 - RB 4 RH := RH = 2.465 × 10 2 Sagedusel 50 Hz 3 33.33 10 - RB 4 ZH := ZH = 1.532 × 10 2 2 2 RH - ZH -7 C := C = 1.629 × 10 2 50 ZH RH 1 4 xC := xC = 1.955 × 10 2 50 C
1000 3 5 12 1,09 4,58 ... ... ... ... ... ... 200000 5,3 5 75 6,82 0,73 I=UMB/RS Z=UB/I RS=11 Graafikud RB=2,7 k Z0=52 k Arvutused 3 3 RB 2.7 10 Z0 52 10 Z0 RB 4 RH RH 2.465 10 2 Sagedusel 50 Hz 3 33.33 10 RB 4 ZH ZH 1.532 10 2 2 2 RH ZH 7 C C 1.629 10 2 50 ZH RH 1 4
Mahtuvustakistus 1 1 1 1 1 1 2 = 2 2 => 2 = 2 - 2 = 0,001999 Z H RH X C X C Z H RH 2 X C = 500,17 k S2 Z = 7,86 k RB = 0,92 k ZH = 3,47 k Z0 = 44 k Aktiivtakistus 44-0,92 RH= = 21,54 k 2 Naha väliskihi mahtuvus C= 21,542-3,472 = 0,05 F 25021,543,47 Mahtuvustakistus X C2 = 12,36 k Tabel 2 z0 RB zH C RH XC z Elektroodid k k k k F k k s1 37,5 65 0,8 18,35 0,01 32,1 500,17 s2 7,86 44 0,92 3,47 0,05 21,54 12,36 Arvutuskäik: S1 Z = 50 k RB = 0,65 k ZH = 24,68 k Z0 = 86 k Aktiivtakistus
Isolatsioonitakistuse mõõtmiseks kasutatakse megaoommeetrit Pikibalansi mõõtmine Mõõtmine toimub nn maandatud silmuse meetodil Sillaga ühendatakse 2-juhtmeline liin juhtmetakistustega R1 ja R2, mis moodustavadki maandatud silmuse kuna juhtmete kaugemad otsad on naaber-sõlmes kokku ühendatud ja maandatud Maandustakistused jäävad silla generaatoriahelasse ja üldiselt ei mõjuta silla tasakaaluolekut Tavaliselt valitakse ra = rb ja siis silla tasakaalu korral R1 - R2 = rc Kui R1 < R2 siis tingimuse ra = rb korral ei ole sild tasakaalustatav Sellisel juhul tuleb omavahel ära vahetada sillaga ühendatava liini juhtmed Häirevoolud maas võivad raskendada silla tasakaalustamist Püsiva iseloomuga häirevoolude korral saab nendega arvestada ja häälestada sild tasakaalu asemel näivnullile, mille suurus leitakse väljalülitatud patareiga silla puhul Rikked ja nende iseloomustus
2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel, valitakse tabelist 1. Arvutus: V = 13 n =3 B = 20 [MPa] KT = 105 RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa] 3.3 Koostise arvutamine. Arvutamise esmaseks eelduseks oli, et betoonisegu oli täiesti tihe (õhisisalduseta)
HINNAPAKKUMINE Hinnapakkuja: Silver Building AS; Registrikood: 13305945; Aadress: Tartu mnt 64a; Telefon : +372 5656 5656 Väljastamise kuupäev: 16.03.2016 Hinnapakkumise koostaja nimi ja telefoninumber Pakkumise koostaja: Telefon: 59042158 Pakkumise saaja (taotleja): OÜ registrikood 12203637; Aadress: Järvevana tee 25, Tallinn. Kontaktandmed: Tel: +372 5555 5555 Email: [email protected] Pakkumine: Projekteeritavale hoonele paigaldab Silver Building AS monteeritavad raudbetoonelemendid. Elementide hulka kuuluvad postid, talad, seinapaneelid ja õõnespaneelid HCE265. Detailid paigaldatakse vastavalt tellija nõudmisi silmas pidades (paigaldamise tehnoloogiad kirjeldatud pakkumise lisades). Silver Buliding AS tagab elementide kvaliteetse paigaldusega nõutavad tulepüsivusklassid, püsivuse jne. Töövõtja kontrollis joonistelt detailide mahud. Vastavalt sellele on tabelis 1 antud meie poolt detailide...
· Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine · Tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest · Valmistoodangu ladustamine Jagunemine valmistamise viisi järgi: RB valmistamine agregaat-voolumeetodil: · Monoliitne - valatakse ehitusel sinna, kuhu lõplikult Väga paindlik tootmisviis, enamkasutatav. ka jääb (valmistatakse raketis) Valmistatav toode tõstetakse koos vormiga ühelt · Monteeritav - valatakse ja kivistatakse mujal (nt operatsioonikohalt teisele kraana abil; igas kohas peatub toode seni, kuni vastav töö aega võtab.
cos φ A= → R A =cos φ A∗Z A ZA R A , n−g =0,769∗83,64 Ω ≈64,28 Ω R A , n−t=0,772∗82,25 ≈ 63,48 Ω 3 Z A =√ R2A + X 2A → Z 2A=R 2A + X 2A → X 2A =Z2A −R2A → X A =√ Z 2A −R2A X A ,n−g =√ 83,642 Ω2−64,282 Ω2 ≈53,51 Ω X A ,n−t =√ 82,252 Ω2 −63,482 Ω2 ≈ 52,30 Ω UB RB = IB 132 V RB ,n−g = =82,5 Ω 1,6 A 162 V RB ,n−t = ≈ 82,03 Ω 1,975 A UC RC = IC 132V RC ,n −g= ≈ 71,35 Ω 1,85 A 100V RC ,n −t = ≈ 71,43 Ω 1,4 A PB =U B∗I B
Lähteandmed: Elektritali mass, kg (tab. 57 lk 55): mtali := 275kg m m Maa raskuskiirendus, : g = 9.807 2 2 s s Ava laius, m: lava := 4m Tõstevõime, kN: Q := 9.81kN Tala arvutusskeem: RA GI + Q RB A B l/2 l Lahenduskäik: 1. Tala arvutusskeemilt lugedes, panen kirja järgneva sõltuvuse: GI + G RA = RB = 2 2. Leian talale mõjuva raskusjõu: GI := mtali g = 2.697 kN 1 8.10
Ev = 1,1 * 105 MPa 1 t = 1,2 *10 - 5 K joonpaisumistegurid -5 1 v = 1,7 *10 K Pilu sulgumise kontroll F *l 50000 * 0,19 l = l III = = 0,86 mm > a = 0,01 mm E v Av 1,1 * 1011 * 10 -4 Järelikult jõu rakendamisel pilu sulgub. Reaktsioonijõudude leidmine ja epüüride koostamine I võrrand: Fy = 0 F - R A - RB = 0 Deformatsioonide suhte võrrand: l = l I + l II + l III = a Koostan pikijõu epüüri: ( R A - F )l ( R A - F )l R l l = + + A =a E v Av Et At E v Av Peale lahendamist : 5,26 * 10 -8 R A = 1,78 * 10 -3 R A = 33,81 kN R B = F - Ra = 16,19 kN Koostan normaalpinge epüüri: Temperatuuri muutus 3 l = l I + l II + l III + i * l *T = a i =1 3 i =1
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 82 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed l=6m k = 0,6 F = 60 kN p = 40 kN*m Staatika võrrandid F x = 0 R Bx = 0 F y = 0 R A - p * k * l + RB = 0 k *l M B = 0 - RA *l + p * k *l * 2 +MB =0 3 tundmatut ja kaks võrrandit annavad staatikaga määramatu süsteemi, tuleb kasutada deformatsioonide sobivusvõrrandit. Deformatsioonide sobivusvõrrand l A = l B = 0 Võtan lahendamiseks võrrandi l A = 0 . Eemaldan mõtteliselt liigendi A ja lahendan Moore'i meetodiga.
Nominaalne stabiliseerimispinge on vahemikus 2,4 200/400 V +/- 20% 3. Selline stabilisaator tagab väljundpinge stabiilse oleku sisendpinge (toitepinge) ja koormusvoolu muutumise korral. 4. Tegemist on paralleelstabilisaatoriga, kuna stabilitron on ühendatud koormusega rööbiti Tööpõhimõte: 1. Kui muutumatu koormuse korral ( Ik = const.) sisendpinge e.toitepinge (Usis) väheneb siis selle tulemusena väheneb vool (Is) takistus Rb mille tulemusena omakorda väheneb vool stabilitronis Iz 2. Selle käigus muutub (suureneb) aga stabilitroni takistuse alalisvoolule, mille tulemusena väheneb pingelangu väärtus takistile Rb ning väljundpinge püsib muutumatuna. 3. Sisendpinge suurenemine aga kutsub esile analoogilise suuruste muutused ning jällegi tagatakse väljundpinge stabiilsus : suureneb stabilitroni läbiv vool Iz,
Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid: tavaliune RB ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus enne väliskoormise rakendamist pinge alla(vähenevad konstruktsioonide
suur plokk V8. Standard mootor oli 360 ³ (5,9 L) väike blokk. Müük aastal 1975 oli 30812 mudelit. Aastal 1976 mudel laiendati nelja erineva mudeli baasil: Charger Sport, Charger SE ja Charger Daytona. Aastal 1977 baas ja sport charger jäeti, kui see kerekuju sai uue nime B- kere. Aastal 1978 toodeti vaid 2800 chargerit, pärast seda asendati see Dodge Magnumiga. Lühike kokkuvõte chargeri pälvkondadest. Esimene põlvkond Tootmine: 1966-1967 Mootorid: 440 ³ 4bbl RB V8 (1967) 426 ³ 2x4bbl HEMI RB V8 383 ³ 4bbl B V8 383 ³ 2bbl B V8 (1967) 361 ³ 2bbl B V8 (1966) 318 ³ 2bbl A V8 (1966) 318 ³ 2bbl LA V8 (1967) Käigukast: A727 3-käiguline automaatkast A230 3-käiguline manuaalkast A833 4-käiguline manuaalkast Teljevahe: 2,972 m Pikkus: 5,171 m Laius: 1,925 m Teine Põlvkond Tootmine: 1968-1970 Mootorid: 225 ³ 1bbl A (1969-70) 318 ³ 2bbl LA V8
H kinnitas algul et pole ründerelvadega. Aerofotodega tehti kindlaks, Kennedy teavitas maailmale 22.10.1962, kuulutas välja kontrolljoone merel(laevad ei saand üle sõita) ja nõudis rakettibaaside eemaldamist. Maailm seisis tuumasõja lävel. H anti selgelt mõista, et kui ei täida nõudmisi, siis ründavad. NSVL andis järele, tunnustas kontrolljoont ja Hruštšov teates, et likviteeritakse RB. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada ehk C režiim jäi püsima. Kuuba kriis näitas kogu maailmale, et planeedi saatus ripub juuksekarva otsas.
t4 rD := V) {rb QJ :TD e ui {:o rD rb e .s o :$ z f< f St .s F c a qJ fE :) F a :) St : t - t
Mõnede seente (nt tindik) puhul võib tekkida koos alkoholiga mürgistus. Taim Taime keemiline koostis : vesi , mineraained , süsivesikud , aminohapped ja valgud , lipiidid , nuklehapped , alkaloidid , fenoolsed ühendid , orgaanilised happed , aldehüüdid , alkoholid , estrid jne , Taimede ja loomade normaalseks elutegevuseks ei piisa makroelementidest, on vaja veel rida elemente:As, Al, B, Ba, Br, Cd, Cr, Co, Cu, F, Fe, I, Mn, Mo, Nb, Ni, Pb, Rb Se, Si, Sn, Sr, V, W, Zn jt -mida tarbitakse vähe, mõnest mg kuni kümnete mikrogrammideni (g) päevas. Nende peamiseks ülesandeks on elutegevuse reguleerimine. Osa neist, Si, Fe, Zn, Sr, Br, B, Al, Ba ja Rb, kontsentreeruvad taimedes ja loomsetes organismides, teisi on vaja nii väikesel hulgal, et tavalise analüüsiga jäävad nad alla tundlikkuse piiri. Elu keemia seadused Elu jaoks on kõlbulikud vaid osa keemilisi elemente. Neile sarnased, sama rühma elule
Telgjõud Fa tekib ainult kaldhammastega hammasrataste korral: Fa Ft tan , kus β on hamba kaldenurk mis võib varieeruda vahemikus 8 < β < 45 º. Leida: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. 2. Kontrollida kas lähteandmetes pakutud võlli läbimõõt on minimaalne lubatav võlli läbimõõt. Valida sobiv võlli läbimõõt. 3. Summaarsed koormused laagritele radiaalsuunas RA ja RB. 4. Pakkuda võimalikud laagrite tüübid. 5. Valida sobiv laager SKF katakoogist. Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. 6. Teostada analüütiline veerelaagri valik ja võrrelda saadud tulemus SKF arvutusprogrammi tulemusega. Lahendus: 1. Leida radiaaljõud Fr, telgjõud Fa, ringjõud Ft ja taandatud paindemoment M. - Ringjõud Ft : Ft = m · 2 / d2 = 250 · 2 / 0.200 = 2500 N
kraadine kuum õhk 3) kõrgahjus tekib kõrvalsaadusena nn rabu ja sulametall(malm)tuleb alt välja 4.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 1) pliiaku 2)patareid 5. Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel (elektrienergia abil). Elektrolüüs on endotermiline reaktsioon ! 6.Leelismetallid ja leelismuldmetallid 1.A rühma metalle nim leelismetallideks( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr) 2.A rühma (Ca, Sr, Ba, Ra) Need on s-elemendid *Pehmed, kergesti lõigatavad *Kerged, madala sulamistemp *Head elektri-soojusjuhid *Reag aktiivselt veega *Reag tormiliselt hapetega Kasutamine: redutseerijatena org. sünteesis metallorgaaniliste ühendite saamisel, lisanditena sulamites, Na kasut. metallotermias Ti ja Zr tootmisel; Li, Na soojuskandjatena tuumaenergeetikas; K, Rb, Cs fotoelementide valmistamise REAKTSIOONID VIHIKUS 7.P-metallid 1) Alumiinium *hõbehall *kerge, pehme
Valin db=170 mm = 0,17 m [Tabel 1. ] Kuna laev on jääklass A1 siis valin palleri läbimõõduks tugevus varuga db =0,2 m, mis on ühtlasi ka standartseks mõõduks. Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 10 Sergei Dombrovski MM42 2.3 Roolimasina agregaatide arvutus Rb balleri raadius Rs sektori raadius H laba kõrgus P töölabale mõjuv jõud L/2 = (Rs +Rb)/2 - jõu P õlg 2.3.1 Laba pindala Valin H=500 mm=0,5 m [Tabel 2. ]
Ch&/pq.-r-* t.," 0J] ,t :' .-'a ''-'- ' .[bFt (*7,= 4ffi+- l'ti33 8.B= fr*. i E !*L.: O 0-rro=-O tUA=o +AOr4,+,tO"Q + ^5{-4 A(.F*,b +(fr='(O+eo+'oo =>Wz46.arrr33(*l : J.. Z:l i a l$r,1c + 40 .h ,to,+ AF -, rb^4 = O ^6 ...
Soomullad M' Väga õhuke madalsoomuld ld, mds M'' Õhuke madalsoomuld mds, ld, jks M''' Sügav madalsoomuld mds, jks S' Väga õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S'' Õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S''' Sügav siirdesoomuld rb, mks R' Väga õhuke rabamuld rb R'' Õhuke rabamuld rb R''' Sügav rabamuld rb Metsakasvukohatüüpide lühendid: an angervaksa nd naadi jk jänesekapsa os osja jks jänesekapsa-kõdusoo ph pohla kl kastikuloo rb raba
Arvestatud : Parandada : TALLINN 2016 Lähteandmed: Pikkus L = 1,8 m, punktjõud F = 27 kN, lauskoormuse intensiivsus q = 15 kN/m. Tala ristlõige: ring läbimõõduga 90mm. Tala materjal: teras S355. Lahendus: Tala läbipaine saab leida kasutades elastse joone universaalvõrrandit. Koormamise sümmeetrilisuse tõttu reaktsioonijõud F 27 RA RB 13,5 kN, 2 2 q L 15 1,8 või R A =RB = = =13,5 kN 2 2 Koormus F. Universaalvõrrand EIyC EIy0 EI0 L 2 RA L 3 ,
· erinev tihedus 3. Nimeta rask ja kergsulavaid metalle . Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn 4. Nimeta rask ja kergmetalle . Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti 5. Nimeta veest kergemaid metalle . Milline neist on kõige kergem metall ? Li , Na , K 6. Nimeta kõige kõvem metall , plastilisi metalle . Kõige kõvem metall : Cr Plastilised metallid : Na , K , Rb , Cs , Pb , Sn , Au , Ag , Al 7. Kuidas tekib metalliline side ? Esineb tahketes ja vedelates metallides . Väliskihi elektronid on nõrgalt seotud ja võivad liikuda ühe aatomi juurest teise juurde . Neid on palju ja nad moodustavad elektronide baasi vabad elektronid . Side moodustub vabade elektronide metalli aatomite ja ioonide vahel . 8. Millised omadused on seotud metallilise sidemega ? Seotud metallide plastilisus , elektri ja soojajuhtuvus . 9
Metalli omadused!Töö 9kl. 1.Nimeta metallide 4ühist füüsikalist omadust *kõvadus *metallne läige *hallikasvärvus *eletri ja soojusjuhtivusega 2.Nimeta 2 metalli,mida kasutatakse argielus.Töö näiteid . *Kuld,hõbe-sõrmused,kaelakeed ,käekeed,elektijuhtmed *Alumiinium-peeglid,värvid,kõõginõud 3.Millised füüsikalised omadused iseloomustavad alumiiniumit,millised rauda,millised mõlemat? Märgi vastavalt lünka Al ,Fe või Al ja Fe.Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi ,jäta lünk tühjaks. Kõvedus-Fe Kergus(väike tihedus)-al Pastilisus ehk hea töödeldavus Al Halb soojusjuhtivus- - Metalne läige-mõlemad Väike kõvadus-- Magnetilised omadused Fe Hallikas värvus mõlemad 4.Kuidas muutuvad metallide aatomiraadiused rühmas ja perioodis? Rühmas ülevalt alla Perioodis paremalt-vasakule 5.Tõmba igas elemendipaaris metallilisemale elemendile joon alla.Põhjanda vastust a)Na ja Rb b)Au ja Ba c)Mn ja Co d)Sn ja In ...
Ülesande algandmed: R₁ = 8 Ω J₇ = 2 A R₂ = 5 Ω I₁ = 4A R₃ = 4 Ω E₂ = 50 V R₄ = 6 Ω E₃ = 30 V R₅ = 6 Ω E₄ = 40 V R₆ = 7 Ω E₅ = 50 V R₇ = 2 Ω E₆ = 30 V R₈ = 3 Ω E₁ - ? Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega. Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 5 - 1 = 4 NKII = 6 - 3 = 3 Kirchoffi I seaduse põhjal: (1) I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2) I₂ + I₃ - I₄ = 0 (3) I₅ - I₂ - I₁ = 0 (4) I₄ + I₆ - I₅ = 0 Kirchoffi II põhjal: I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃ III I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁ 2. Kontuurvoolumeetod Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eemaldan liiasused, antud juhul voltmeetrid ning ühendan omavahel maandused. Seejärel ...
ülekandumise moodus tahkes aines. Soojuse liikumine materjalis sõltub viimase füüsikalistest omadustest. Tihe materjal nagu metall on hea soojusjuht - soojus levib selles kiiresti. Kergetes õhku sisaldavates ainetes on soojuse levik aeglane ja vilets. Metallide elektrijuhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused Arühmas ja perioodis? Kumb metallidest aktiivsem: Rb või Sr, Al või Ga? Põhjenda! Perioodid algavad aktiivsete metallidega leelismetallidega, liikumisel perioodis paremale vähenevad elementide metallilised omadused.. Rühmast ülalt alla liikumisel suureneb aatomi raadius. Aatomi raadiuse suurenemise tõttu nõrgeneb side aatomituuma ja väliskihi elektronide vahel, seepärast suurenevad elementide metallilised omadused. Rb on akttivsem, kuna perioodis esimesel kohal. Ga on aktiivsem, kuna ta on rühmas all pool.
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Keemiatehnikainstituut Ainetöö reaktsiooniprotsessidest Pöörduv reaktsioon membraanreaktoris Üliõpilane: Marija Gnatjuk Juhendaja: Enn Tali Kaitsud: Tallinn 2013 a. Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 1.Tähiste ja lühendite loetelu....................................................................................................... 3 2.Sissejuhatus............................................................................................................................. 4 2.1 Membraanreaktor.......................................................................................
1. metallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) 2. mittemetallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) - liitainetega reageerimine hapnikuga Hapniku kasutamine - põlemisel - hingamisel - keemiliste ainete saamisel - lõhkamistöödel Erandolukordadel - vee all - kosmos - haigla - kõrgmäestik - tulekahju Oksiidi on ühendid, mis tekivad lihtainete põlemisel. Nad on liitained mis koosnevad KAHEST ELEMENDIST, millest ÜKS ON HAPNIK. Kõik I a rühma elemendid omavad o.-a 1 ( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr ) Kõik II a rühma elemedid omavad o.-a 2 Kõik III a rühma elemendid omavad o.-a 3 : ülejäänud tuleb arvutada
põhiraudteemagistraalist. ETTEVALMISTUS Eesti, Läti ja Leedu peaministrite 2011. aastal vastu võetud ühisavaldus seadis eesmärgiks Rail Balticu rajamiseks. Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 2011. aasta Vabariigi Valitsuse otsusega. Urve Palo allkirjastas 2014. aastal raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid. 2014. aastal allkirjastati kolme Balti riigi poolt Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS asutamisdokumendid. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome transpordiministrid allkirjastasid 2015. aastal Rail Balticu koostööprotokolli. Rail Balticu juhtkomitee langetas 2015. aastal otsuse eelistatud trassikoridori osas. 2015. aastal heaks kiidetud Euroopa Komisjoni transporditaristu toetuste paketi, mille üheks osaks oli ka Rail Balticu projekt. KRIITIKA 2016. aastal ilmus ajalehes Postimees lugu "Eesti rahva
osalevate Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome ministrite ning Rail Balticu Euroopa koordinaatori poolt ühiste kavatsuste protokoll. Ühiseid kavatsusi kinnitati taaskord 2010. aastal, mil allkirjastati dokument Rail Balticu edasiseks arendamiseks. (Rail Baltica lugu 2018) 2014. aastal asutati Rail Baltic Estonia OÜ, mille ülesandeks on Rail Balticu projekti koordineerimine Eestis. 28. oktoobril 2014 allkirjastati Eesti, Läti ja Leedu poolt Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS asutamisdokumendid. 31. jaanuaril 2017 allkirjastasid Balti riikide peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega määrati kindlaks riikide kohustused projektis. Kokkuleppega määratleti Rail Balticu üldised parameetrid, marsruut ning rajamise tähtaeg. 19. juunil 2017 ratifitseeris Riigikogu Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe. (Rail Baltica lugu 2018) 1.2. Rail Balticu tehnilised näitajad Rail Baltic on kiire elektrifitseeritud kaherööpmeline raudteetrass
C C C C C C C C C C 0 4 0 94 0,005 0,47 75 0,005 0,375 75 0,005 0,375 43 0,0025 0,1075 103 95 0,1 9,5 86 0,005 0,43 79 0,005 0,395 75 0,005 0,375 0 0,0025 0 87 Lülitus ZA RA XA RB RC PB PC P ° W W W Neutraal- 78,40 463,83 93,25 454,36 613,33 608,00 86,25 85,5 192,35 juhiga Neutraal- 78,33 465,12 94,10 455,50 622,78 613,33 97,17 86,25 200,82 juhita UC [V] C C 114 2 228 115 2 230 C C 0,2 20,6 0,2 17,4 Diagrammid Neutraaljuhiga: Neutraaljuhita:
.. 3, loen antud varu rahuldavaks. 7.Laagri valik Kasutame korpuses laagrit. Laagriks tuleb valida iseseaduv laager. Seega kasutame sfäärilise välisvõruga laagrisõlmi SY [8] Tapi läbimõõt dt= 55 mm Valime laagrisõlme SY 55 TF, mis koosneb laagrist YAR 211-2F ja korpusest SY 511 M. Joonis 9: Korpuses laager Joonis 10: Laagrisõlm SY 55 TF Laagritele mõjuv jõud: RA= 8,3 kN ja RB = 3 kN. Tööressursi arvutuse viime läbi suuremat koormust kasutades. Laagri pöörlemissagedus n = nT 10 min-1. Kasutades SKF arvutusprogramme (juhend vt. Eraldi lisana) saame laagri tööressursiks L10h = 89600 töötundi. Minimaalne nõutav tööressurs peab olema L 10h = 14000 töötundi. 8. Liistu arvutus Joonis 11: Prismaliistuga liide Liistu valin Tabelist 5, Lisa 1.
95 9,5 86 0,43 79 0,39 75 0,38 0 0 85 85 150 5 100 100 100 100 5 150 Arvutustulemused Lülitus A ZA RA XA RB RC PB PC P ° W W W Neutraal- 5,43 463,83 461,75 43,90 613,33 608,00 86,25 85,5 273,75 juhiga Neutraal-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
