Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KOLMEFAASILISED AHELAD Variant A. TARVITI TÄHTLÜLITUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Üliõpilased:
KAKB-61
Töö
Tehtud
Matrikli nr
3.töörühm
Aruanne on
Esitatud 19.05.2015
Juhendaja Viktor Bolgov
Elektrotehnika
Töö nr. 3
KOLMEFAASILISED AHELAD
Variant A. TARVITI TÄHTLÜLITUS
Tabel 1 Katseandmed
Lülitus
UAB [V]
UBC [V]
UCA [V]
C
αC
C
αC
C
αC
Naturaal - juhiga
117
300/150
234
115
300/150
230
118
300/150
236
Naturaal- juhita
117
300/150
234
115
300/150
230
118
300/150
236
UA [V]
UB [V]
UC [V]
UNn [V]
C
αC
C
αC
C
αC
C
αC
138
150/150
138
132
150/150
132
132
150/150
132
0
150/150
0
146
150/150
146
81
300/150
162
100
150/150
100
74
75/150
37
IA [A]
IB [A]
IC [A]
IN [A]
C
αC
C
αC
C
αC
C
αC
66
(2,5/100)*(5/5)
1,65
64
2,5/100
1,6
74
2,5/100
1,85
65
2/100
1,3
71
(2,5/100)*(5/5)
1,775
79
2,5/100
1,975
56
2,5/100
1,4
0
2/100
0
PA [W]
C
αC
70
[(150*2,5)/150]*(5/5)
175
80
[(150*2,5)/150]*(5/5)
200
Katseandmete töötlemine
  • 𝑃=𝑈𝐼𝑐𝑜𝑠𝜑

















Tabel 2. Arvutuslikud tulemused
[°]
[Ω]
[Ω]
[Ω]
[Ω]
[Ω]
[W]
[W]
[W]
Neutraaljuhiga
39,8
83,64
64,28
53,51
82,50
71,35
211,2
244,2
630,4
Neutraaljuhita
39,5
82,25
63,48
52,30
82,03
71,43
319,95
140
659,95
Vektordiagramm
Neutraaljuhiga:
Neutraaljuhita:
Katse kokkuvõte
Antud töös saadud tulemused saab kontrollida tähtlülituse puhul olevate valemitega :
Näiteks võttes, et Ua=138V, siis . Katseliselt tuli Uab=234V. Katselise ja teoreetilise tulemuse erinevus seisneb selles, et teoreetilise tulemuse puhul eeldatakse, et juhtmed on ideaalsed. Neutraaljuhiga katse korral tuli mõõdetuna ning ka vektordiagrammilt sama tulemus . Neutraaljuhita katse korral tuli mõõdetuna
ja vektordiagrammilt . Vektordiagrammil saadud
on mõõdetud
1,78% väiksem. Erinevuse põhjuseks võib tuleneda sellest, et vektordiagrammi käsitsi joonistamisel võivad tulla sisse väikesed ebatäpsused. Seega saab öelda, et mõõteriistad on siiski piisavalt täpsed, et nendega katseid sooritada .
Faaside B ja C arvutuslikud takistused erinevad kahes katses, sest katsete käigus toimusid katseseadmete soojenemine, mistõttu muutus ka nende takistus.
Neutraaljuhtme katkemine võib olla ohtlik, kuna ebaühtlasel koormusel võib põhjustada faasivoolude ja- pingete muutumist. Sellega võib kaasneda ühes faasi potensiaalilangu vähenemine ning teises faasis potensiaalilangu suurenemine.
Vasakule Paremale
KOLMEFAASILISED AHELAD Variant A-TARVITI TÄHTLÜLITUS #1 KOLMEFAASILISED AHELAD Variant A-TARVITI TÄHTLÜLITUS #2 KOLMEFAASILISED AHELAD Variant A-TARVITI TÄHTLÜLITUS #3 KOLMEFAASILISED AHELAD Variant A-TARVITI TÄHTLÜLITUS #4 KOLMEFAASILISED AHELAD Variant A-TARVITI TÄHTLÜLITUS #5 KOLMEFAASILISED AHELAD Variant A-TARVITI TÄHTLÜLITUS #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristin Obermann Õppematerjali autor
Elektrotehnika praktikumi 3A töö protokoll, koos kõige vajalikuga. Õppejõud Viktor Bolgov.

Sarnased õppematerjalid

Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

3.2. Alalisvool Elektrivooluks (electrical current) nimetatakse elektrilaengute (metallis elektronid, elektrolüüdis ioonid) suunatud liikumist, mille tekitamiseks on tarvis vooluallikat. 13 Vooluallikat iseloomustab pinge U, mille ühikuks on volt (V) ning mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga rööbiti. Kui ühendada vooluallika klemmidele tarviti, hakkab sellest kulgema läbi vool I, mis teeb tööd. Kui voolu suund ei muutu siis on tegemist alalisvooluga (DC, direct current), mille mõõduks on voolutugevus. Voolutugevuse ühikuks on amper (A) ning mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga jadamisi. Ampermeetri ühendamisel üksi vooluallikaga võib viia mõõteriista riknemiseni. Elektrivoolu kokkuleppeline suund on valitud plussklemmilt miinusklemmile ehk suurema potentsiaaliga

Energia ja keskkond
elektrotehnika-eksami-küsimused
15
pdf

elektrotehnika-eksami-küs imused

vahelduvvooluahelates aktiivvõimsuse suhe näivvõimsusesse (cos φ = P / S = P / (U·I) ). See on ühikuta suurus, mille väärtus võib olla vahemikus 0...1. 21. Kolmefaasiline ahel. Faasi mõiste, faasipinge ja faasivool; liinipinge ja liinivool. Kolmefaasiline toitesüsteem on mitmefaasiliste elektriahelate erijuhtum, milles on kolm võrdse sagedusega, üksteise suhtes kindla nurga võrra ajas nihutatud siinuselist (ühe allikaga loodud) elektromotoorjõudu. Kolmefaasilised ahelad moodustatakse kolmest ühefaasilisest ahelast. Nende ühefaasiliste ahelate toitepingeid tekitatakse harilikult ühes ja samas vahelduvpinge generaatoris. Ajaliselt on eri faaside pinged ühe kolmandiku perioodi võrra nihutatud. Faase tähistatakse harilikult ladina tähtedega A, B ja C. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1114/materjalid.zip/kolmfaasi.html Faas ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus. Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund

Elektrotehnika ja elektroonika
Alajaamade konspekt
52
doc

Alajaamade konspekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaa

Elektrotehnika
Excel-Valemid
38
xls

Excel "Valemid"

ax2 + bx + c = 0 reaalarvulised juured. Kui lahendid puuduvad, kuvada vastavates lahtrites tekst Ei ole. Soovitus. Leida eraldi diskriminandi D väärtus: D=b2 4ac. Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! Teha ruutparaboli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5). kujud materjalid värvid Materjal: Betoon ÕM_nr Variant Värv: pulbervärv 082649 49 Mark Hind Kogus Maksumus Materjal BR450 650 Err:509 Err:509 Värv PV02 142,5 Err:509 Err:509 Materjal ja värv kokku: Err:509 Muud kulud (30%): Err:509 Maksumus kokku: Err:509 a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks 1 alumiinium 1 õli

Füüsika
Valemid
38
xls

Valemid

VLOOKUP() Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. See on sama nagu eelmises töös. Ristlõike number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 082774 24 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro 27 Detaili ristlõike pindala ja

Informaatika
2-kodune töö Valemid
42
xls

2. kodune töö Valemid

VLOOKUP() Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. See on sama nagu eelmises töös. Ristlõikke number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 093892 42 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro x r 2

Informaatika
Valemid
44
xls

Valemid

2 b 6 m A 46,13717 x 6 m P Err:509 St =2A+Pk k 0,5 m V=Ak a 4 m h 2 m V 23,07 m3 St Err:509 m2 Variant 30 d kulud Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 083280 Variant 30 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3

Informaatika
Valemid - makro
32
xls

Valemid - makro

VLOOKUP() Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. Ristlõike number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 061374 24 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50)

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun