· Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. · Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsiniksüsinik side, siis on tegemist õliga. · Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid
Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI
Viimaseid leidub eriti rohkelt lihas, kalas, piimas ja munades. Seetõttu peaks umbes pool valguvajadusest olema kaetud loomsete valkudega. 7. Valgu defitsiidi korral langeb aga organismi kaitsevõime, lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. 8. täisväärtuslik valk läätsedes, ubades ja munas, piimas, kalas ja lihas 9. Valgu seedimine toimub maos. Valk laguneb aminohapeteks ensüümide ja vee toimel. See maos olev hape on vesinikkloriid. 10. Kuidas toodetakse kehas valku? 11. laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid 12. renatureerumise näide: kui sirgendada lokkis juukseid, siis mingi aja pärast on juuksed jälle lokkis. Toimub valgu struktuuri ja omaduste taastumine, kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad Denatureerumise näide: lokkis juuksed muutuvad sirgendades sirgeks. Toimub valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel. Tegurid: temp, mehhaaniline
DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %).
LIPIIDID 1. Lipiidid struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8.
KO15-KE Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta ning nende analüüsimise meetod eruukhappe sisalduse kontrollimiseks Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2016 Mis on eruukhape? Eruukhape on küllastumata rasvhape, mida leidub rapsi- ja sinepiseemnetes ning mõnedes kalades. Teaduslikult ei ole põhjendatud, millist kahjulikku toimet avaldab eruukhape inimesele, kuid uuringute tulemusena on avastatud eruukhappe kahjulik mõju loomadele. Võimalike riskide vältimiseks kehtestati selle küllastumata rasvhappe maksimaalne lubatav kogus toidus. Rasvad Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete
ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad. Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis. Karboksüülhape suure C arvuga (16,18) nim. rasvhapeteks. Rasvhapetel võivad olla pikas ahelas kaksiksidemed ja neid nim. küllastumata rasvhapeteks. Kui rasvhappes on kaksiksidemeid mitu on need asendamatud rasvhapped ja orgasnism peab neid saam toiduga. Mida rohkem kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Tervislikumad on vedelad rasvad. Tahked rasvad on üksiksidemetega rasvad. Taimsed rasvad (õlid) ja mereloomade rasvad (vedelad rasvad) neis on palju kaksiksidemeid. Taimede seemnetes on kõige rohkem õli ja rasvarikkamad on oliivid. Looduslikud rasvad on cis-geomeetriaga( ). Rasvade H'ga reageerimisel võivad tekkida trans-rasvad( ), mis on tervisele kahjulikud(tõstavad kolestorooli taset). Mootoriõlid on keemiliselt koostiselt süsivesinike segud, kuid taime- või toiduõlid on keemiliselt koostiselt estrite segud.
Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge on valgusisaldus ka jänese- ja küülikulihas (~ 22%). Paremini omastatakse lihaskoe valke. Sidekoerikkad lihatooted on madalama toiteväärtusega, sest sidekoe valgud (kollageen, elastiin) on mittetäisväärtuslikud ning raskesti seeditavad. Kana- ja kalkuniliha on väärtuslik valguallikas laste toitlustamisel. Täisväärtusliku valgu allikas on ka muna, eriti munakollane. 4. Lipiidid Vastavalt ahela (s.o rasvhappe süsinikahela) pikkusele esineb toidurasvades lühiahelalisi, keskmise ahelapikkusega ja pikaahelalisi rasvhappeid. Kõikides rasvades on pikaahelalisi palmit- ja olehapet, loomsetes rasvades on palju stearhapet ja taimsetes - linoolhapet; lühikese ja keskmise ahelapikkusega rasvhappeid on eeskätt piimarasvas. Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest s.o kaksiksideme või -sidemete olemasolust rasvhappe molekulis
· Atsüüli kandja valk (ACP) on sünteesil kasutusel kui atsüülrühma kandja · Süntees toimub multiensüümsel kompleksil rasvhappe süntaasil · Degradatsioonil osalevad kofaktorid NADH ja FADH2 · Sünteesil osaleb kofaktor NADPH b) millise ensüümikompleksi toimel süntees kulgeb Süntees toimub multiensüümsel kompleksil rasvhappe süntaasil c) milline keskse tähtsusega rasvhape on sünteesi lõpp-produktiks (struktuur) Ac-CoA ?? d) mille poolest erinevad rasvhapete -oksüdatsioon ja süntees (vähemalt 3 aspekti) B-oksüdatsioon: · b-oksüdatsiooni raja reaktsioonid toimuvad mitokondris, kuhu aktiveeritud rasvhape transporditakse · b-oksüdatsiooni rada on 4 etapiline korduv protsess · Iga tsükli jooksul eemaldatakse 2 süsinikku rasvhappe jäägi koosseisust · Iga tsükli tulemusena tekib AcCoA
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Monosahhariidid:Glükoos, galaktoos, fruktoos, mannoos, riboos Disahhariidid: Laktoos, sahharoos, maltoos Polüsahhariidid: Glükogeen, tärklis, tselluloos, kitiin jne 21. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Liht-ja liitlipiidid. Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid.
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama;
a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H O 2 O
a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H O 2 O
a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H O 2 O
eksoskelett). Heteropolüsahhariidid ehk heteropolüoosid Heteropolüoosid (heteroglükaanid) koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest plokkidest, need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest . Nüüdisajal nimetatakse heteropolüoose proteoglükaanideks. Kesksed esindajad on kondroitiinsulfaadid, dermataansulfaadid, heparaansulfaat, kerataansulfaat, hüaluroonhape. Need biomolekulid funktsioneerivad inimkehas vaid komplekseerunult teiste biomolekulidega. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Lipiidid vees mittelahustuvad või raskesti lahustuvad orgaanilistes lahustes (kloroform, eeter, kuum alkohol) lahustuvad biomolekulid. Ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate. On varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule. Reeglina alkoholi ja rasvhapete estrid. Koosnevad akoholist ja rasvhappest. Süsiniku ahelas on 4-36 süsinikku, lipiidide ehituskomponent. Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid.
vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. 2/3 kogu keha veest on rakusisene ning 1/3 rakuväline. Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vet. universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu. aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid 2. Sahhariidide biokeemia. Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon. Koosnevad: süsinik, vesinik, hapnik 3 rühma: 1.Monosahhariidid- Koosnevad C, H, O Sisaldavad aldehüüd- või ketoonrühma. glükoos C6H12O6, riboos C5H10O5 2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima.
◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad ◦ parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad ◦ gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. LIPIIDID LIPIIDID Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.). Neid võib tinglikult jaotada kaheks: ◦ tsütoplasmaatiline s.o. rakkude tsütoplasma rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. ◦ varurasv/reservrasv ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesugustest teguritest.
Struktuursed polüoosid – tselluloos(taimede rakukestad); kitiin(putukate ja muude koorikloomade eksoskelett, lineaarne) +agar-agar Heteropolüsahhariidid e heteropolüoosid e proteoglükaanid koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide plokkidest ning need plokid omakorda erinevate monooside derivaatidest. Nad funktsioneerivad vaid teiste molekulidega komplekseerunult. Süsivesikute funktsioonid: energeetiline, varuaine, toitaine, kaitse, struktuurne. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon Lipiidid on bioloogiliselt olulised ühendid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites; baasalkohol(glütserool, sfingosiin, kolesterool) + rasvhape(karboksüülhape 4-36 süsinikku) [vähemalt kahekomponendilised]. Klassifitseeritakse: Liitlipiidid Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid Omadused:
elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid C, H, N, O, P, S, mikroelemendid raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma.
vajalikketoitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja asendamatud, tehnoloogia alusel töötlemata ehk looduslikud ja töödeldud, olemuse alusel
Süsinik – biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga – tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivainemassist suurima osa moodustab just süsinik. 4. Süsinikuühendite keskne roll inimorganismis: Süsinik on biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga – tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe
Standardi nõuetele mittevastav kaup on mittestandardne ehk mittekvaliteetne, nagu riknemise tunnustega, määrdunud, võõra lõhna või maitsega, muljutud, sisaldab lisaaineid, saasteaineid ja mikroobe normidega lubatust suuremal määral, töödeldud mittelubataval viisil või võltsitud. 1.3 Toiteväärtus Toidu toiteväärtus oleneb tema keemilisest koostisest. Keemilisi aineid, millest toit koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid jt. Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60... 70%), kalas (65...80%), vähem jahus, tangudes, makarontoodetes. Väga vähe vett sisaldavad suhkur, taimeõlid, sulatatud rasvad, tee ja keedusool alla 1%. Säilitamisel võivad veerikkad toiduained vett kaotada (kuivada), veevaesed aga seda endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, tärklis vm). Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Seejuures võib -naftool osaliselt lahusest välja sadestuda, kuna tema lahustuvus vees on väga madal, kuid katse käiku see ei mõjuta. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. NB! Happe ja proovi segunemist tuleb hoolikalt vältida, st katseklaasi ei tohi loksutada! Süsivesikute esinemise korral uuritavas lahuses tekib happe ja lahuse piirpinnale purpurne või violetne reaktsiooniprodukt, mille värvus sõltub teatud määral ka süsivesiku liigist. Võrdluseks võib katse läbi viia ka munavalgu lahusega. Kirjeldatakse katse tulemust erinevate süsivesikute ja valgu lahuse puhul.
piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) 7kcal(1g) 3) rasvad, õli 9kcal(1g) Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ise toodab) · Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust. Veel võib üldistada C/H/O 1) kõik need elemendid kuuluvad kõikide orgaaniliste biomolekulide koostisse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
