Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad
seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele.
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad
seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele.
hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema
kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. Väliskujult on üherakulised pärmseened ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes olevate avade kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Ehituselt on seenerakk ümbritsetud membraaniga, mida ümbritseb kitiinist rakukest (kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju, on gaaside ja vedelike poolt mõlemas suunas läbitav). Keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid (varustavad seenerakku vajaliku energiaga),
mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub
Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonna tingimustes võivad nad aga moodustada hüüfe. SEENERAKU ISEÄRALISUSED Seened on heterotroofse toitumisega, seega taimeele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ei esine ka vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seneniit ühest hulktuumsest rakust. SEENTE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMTEGEVUSES Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna nad hangivad oma eluks vajalikke aineid tesitest organismidest põhjustavad nad seenhaigusi. Nad suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid mis teistele organismidele toiduks ei kõlba: tselluloosi ja ligniini. BAKTERID
Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk Metaboliidid- Seente ainevahetusjäägid Mükoloogia/Mükoloog- Seenteteadus/seeneuurija Mükoriisa- seenejuur Sporangium- Eoste moodustumise koht hallitusseentel Lamell- Eoste moodustumise koht kübarseentel mükoos- seente poolt põhjustatud nakkushaigus biotroof- Toituvad elusatest kudedest parasiit- Saab kasu, teisele kahju tehes koniid- Eos pintsel- ja nutthalliku 4 erinevust . 1. Nutthallik on hall, pintselhallik roheline 2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas. 3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates, pintselhallikul pintslitaolistes. 4. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust , vist ) 1. Pruunmädanik levib kännupessil , valgemädanik levib tuletaelal. 2. Pruunmädanik on pruuni värvi ja valgemädanik heledat värvi . 3
juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul
tekkida, mõnel isegi seenemürgitus. Näiteks sai või juust on sellised toiduained, kuhu peale tekib erinevatest liikidest koosnev hallik. Selline hallitus ei ole tavaliselt inimesele midagi teinud. Seente ehituslikud iseärasused: Need on heterotroofse toitumisega ning neil puuduvad vakuoolid. Hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Näiteks pagaripärmi seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis ehituselt sarnaneb looma-ja taimeraku omaga. Membraanist väljaspool on rakukest, mis koosneb põhiliselt kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad
riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. · Toiduainete riknemist põhjustavad tavaliselt mitmed hallikute liigid. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik. · Hallikud eraldavad mürgiseid mükotoksiine. · Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. · Tänu sellele, et nad suure osa oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, põhjustavad nad mitmeid seenhaigusi. Inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi.
Hallitused moodustub mitmetest hallikute liikidest. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest sisaldab mükotoksiine. Tuntuimad mikroskoopilised seened on pärmseened (pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks). Seeneraku ehitus: sarnanevad loomarahu, mitte taimeraku ehitusele. Ühearakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses: Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Põhjustavad mitmeid seenhaigusi, sest nad on heterotroofid. Põhjustavad nahahaigusi, taimehaigusi, kahjustavad tarbepuitu ja ka elusaid puid. BAKTERID Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokaürootide rühma.
kromosoome. Seenerakkudes on selliseid lipiide ja süsivesikuid, mis esinevad ka teistes päristuumsetes. Neil on olemas ka membraaniga ümbritsetud organellid, nt mitokondrid. Nii nagu loomarakkudes, puuduvad ka seenerakkudes kloroplastid. Seened peavad kasutama energia- ja süsinikuallikana orgaanilisi ühendeid ning seetõttu kuuluvad nad koos loomadega heterotroofide hulka. Neil mõlemal on ka rakukest. Leidub ka selliseid seenerühmi, kus rakuvaheseinad puuduvad ja kogu seeneniit on tegelikult üks hulktuumne rakk. Eraldi grupp seente hulgas moodust üherakulised pärmseened, mille rakud on kujult ümarad. TOITUMINE Seeneraku:saavad oma toitained kas surnud organisme lagundades, parasiteerides või tehes koostööd mõne teise organismiga. Eeltuumsed e prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum;bakterid ja arhed. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulit
Söögiks kasutatakse kandseeni. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist, vaid mitmetest hallikute liikidest.(Kottseened). Hallitanud toit on mürgine, sest sisaldab hallikute eritatud mükotoksiine. Pärmseened- üherakulised. Seenerakus pole plastiide ja vakuoole, muidu loomaraku sarnased. Üherakulised pärmseened on ümarad, hulkraksete seente hüüfe mood. rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikude rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosned seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Rakukest jääb membraanist väjlapoole-koosneb kitiinist ja õhem kui taimeraku kest. Keskel kahe memb. ümb- rakutuum. Mitokondrid varustavad energiaga. Golgi k., lüsosoomid, tsütopvõrgustik. Seened on koos bakteritega peamised surnud org. lagundajad. Põhjustavad seenhaiguse(nahahaiguse). BAKTERITEL-puudub membraaniga piiritletud tuum ja nad moodustavad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide
Rakukest on taimedel ja seentel Taimedel: on rakukest tselluloosist Seentel: on rakukest kitiinist Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses VAKUOOLID On suur membraaniga ümbritsetud põieke taimeraku keskel, sisaldab taimemahla, suhkruid happeid. SEENED Seene rakk koosneb seeneniitidest e. hüüfidest. Seeneniidistik e. mütseel. On eukariootne ( e. päristuumne) ja sisaldab kõiki tüüpilisi organelle. Rakukest on kitiinist ja rakuvaheseinad niidistikus kaovad. Toitumine: Seened on oma toitumisviisilt heterotroofid, saavad eluks vajaliku ained väliskeskkonnast. Heterotroofid: 1) Saprotroofid surnud org. aineid 2) Biotroofid org. Materjali elus objekti käest. Sümboidid (taim + seen) Parasiidid elus org. Toitumisest. Mükoriisa: taime ja seene koostöö. 99% taimedest teevad koostööd. SAMBLIKUD Seen: Varustab vees ja vees lahustunud mineraalainetega. Vetikas: Varustavad fotosünteesil tekkinud org
Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid. Inimtegevuses : Söögiseened, toiduainetööstuses kasutavad seened, ravimitööstuses kasutatavad seened, hooneid ning kultuurtaimi kahjustavad seened, inimesel haigusi põhjustavad seened. 12. Kirjelda bakteriraku ehitust.
miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad
Et seened on heterotroofse toitumisega, siis taimedele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ka taimedele iseloomulikke vakuoole seenerakkudes ei esine. - Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paiknevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. - Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, millest väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest, mis koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui ka vedelikele mõlemas suunas läbitav
hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nim. pärmseenteks. Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil.
ÜLEVAADE BOTAANIKA AJALOOST Carl Linne Töötas välja kahesõnalise nimetamisviisi ehk binaarse nomenklatuuri Kirjeldas väga palju taimeliike ja süstematiseeris need Theophrastus Botaanika rajaja Hakkas taimeriike kirjeldama ja uurima Robert Hooke Leiutas 1. hästi toimiva valgusmikroskoobi(1665) mis suurendas 40x Võttis kasutusele mõiste "rakk" SEENED Klassifitseerimine ehk rühmitamine: 1. IKKESEENED- Kõige algelisemad, puuduvad niitide rakuvaheseinad, nt hallitusseened 2. KOTTSEENED- Kottjad moodustised milles on kinni eosed, mis pole õhule avatud, nt pärmseened, nuttseened 3. KANDSEENED- Eosed on millegi küljes kinni ja õhule avatud, nt riisikad, puravikud Üldised tunnused: 1. Hüüfid(seeneniidid) moodustavad mütseeli(seeneniidistiku) va. pärmseen 2. Heterotroofid- peavad saama valmis toidu 3. Rakukest on kitiini taolisest ainest 4
on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. Ehitus: koosnevad seeneniitidest e hüüfidest mis moodustavad seeneniidistiku e mütseeli, ainu- või hulkraksed, päristuumsed, rakkudel kitiinist kestad. Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits, pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9. Kuidas seened paljunevad? eostega(mittesuguliselt/suguliselt), vegetatiivselt(niidistikuga). 10
· Rakkude võrdlus Taimerakk Loomarakk Seenerakk Tsentrioolid puuduvad olemas puuduvad Kest Olemas puudub olemas (kitiinist) (tselluloosist) Plastiidid olemas puuduvad Puuduvad autotroofne heterotroofne heterotroofne Rakuvaheseinad olemas olemas Võivad puududa Jagunemine piiramatu piiratud piiramatu Varuaine Tärklis Glükogeen Glükogeen Tsentraalvakuool esineb puudub Puudub Eukarüootne rakk Prokarüootne takk Membraansed organellid Olemas Puuduvad
Pigmentide mitmekesisus - seeneriigis leidub palju erinevaid värvaineid, pigmente. HÜÜF- Pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit. MÜTSEEL- Seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum. 6. Seente mitmekesisus. Ikkesseened, kottseened, kandseened. Pärmid, pungumine. Ikkesseened -- elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi tekitaja, kartuli lehemädaniku tekitaja ning nutthallitus. Kottseened -- (eosed valmivad kinniste moodustiste sees) - kõrgemad seened; esinevad lülieosed*; enamik liike on saprobiondid (vt Seente toitumisviisid). Siia rühma kuuluvad näiteks pärmseened, pintselhallitus (Penicillum), tungaltera tekitaja, jahukaste. Kandseened -- (eosed valmivad spetsiaalsetel kandjatel) - kõrgemad seened, levinuim on
Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk. Seenehüüfid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti arvutuste järgi võib üksik organism toota ööpäevas üle ühe kilomeetri seenehüüfe! Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud üksikrakkude pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks või ka pärmideks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine seda nähtust nimetatakse dimorfismiks.
läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma osadel seentel ka tuumas ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe. Seentel ümbritseb rakumembraani kest, mida nimetatakse rakukestaks. Täpselt nii on see ka taimedel, kuid loomadel rakukesta pole. Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente
· Üherakuline seen on pärmseen, kelle esindajat pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks. Kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel, paljuneb pungumise teel, võivad moodustada ka hüüfe. · Plastiidid rakkudes puuduvad, ka vakuoole ei esine. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljaspoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest, koosneb kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimerakul. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas
Mullas, puidus ja muudel kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti- üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Kõigil seenerakkudel on rakukest
Pärmseened võivad moodustada ka hüüfe. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski. Seened on heterotroofse toitumisega ning plastiidid neis puuduvad. Samuti ei esine neis vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paiknevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad. Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku oma. See kaitseb ja toestab seenerakku nind annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi jt ained liiguvad tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub rakutuum, millest väljpoole jäävad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid.
Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Seeni on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde.Hulkrakne seen koosneb seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed.Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seente looduslik tähtsus on suur, kuna seened on ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks.Seened põhjustavad ka nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel).Seente abil viiakse
ehk mütseeli. kandseente viljakeha koosneb jalast ja kübarast. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. 3. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseente hulka kuulub ntks pintselhallik. 4. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindikujulised. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. 6. Seened põhjustavad seenhaigusi, mis kahjustavad ntks elusaid puid. 7. Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Nakatanud koht muutub elutuks ja nende ravimine on pikk ja keeruline protsess, sest enamik antibiootikume seentele toimet ei avalda. 8
teel. Pärmseened võivad moodustada ka hüüfe. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski. Seened on heterotroofse toitumisega ning plastiidid neis puuduvad. Samuti ei esine neis vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paiknevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad. Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku oma. See kaitseb ja toestab seenerakku nind annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi jt ained liiguvad tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub rakutuum, millest väljpoole jäävad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid.
teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades. Kandseentel valmivad eosed eoslehtedel või torukestel. Ainu-ja hulkraksed 1. Üherakulised seened pärmseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad, nt kott ja kandseened Organellid ja iseäralikku 1. Üherakulised pärmseened ümarad, hulkraksete seente rakud on pikad ja silindrikujulised 2. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust 3. Rakumembran 4. Rakukest koosneb kitiinist, õhem ja elastsem kui taimeraku kest, ei takista raku kasvamist, annab kuju 5. Üks või mitu kahe membraaniga ümbritsetud rakutuuma 6. Mitokondrid varustavad energiaga 7. Tsütoplasmavõrgustik 8. Golgi kompleks 9. Lüsosoomid 10. Ribosoomid on erinevad taime- ja loomaraku omadest Looduses ja inimtegevuses 1. Inimestele toiduks kandseened 2
> Annavad jääkporduktina etanoli > Pagaripärm paljuneb pungumise teel. Seeneraku ehituslikud iseärasused ° Samad organellid, mis loomaraku ehituses. ° Plastiide pole, vakuoole ei esine. ° Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. (otstes avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paikevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise) ° Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. ° Ümbritsetud rakumembraaniga ° Membranist väljaspool seentele iseloomulik rakukest (kitiin, õhem ja elastsem taimeraku kestast) See kaitseb ja teostab seenerakku, annab kuju. Ei takista raku kasvamist ja on ainetele läbitav. ° Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga osmoosi teel liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse
Floeem- niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi (e niint) väljapoole JOONIS ÕPIK LK 32!!! ( See tundub minu meelest loogilisem, kui 4. mooduli 6. slaidil olev) 2. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem • Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt soontest nende rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks (sõelplaat). • Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e
Mitoosis jagunevad kromosoomid täpselt kaheks võrdseks pooleks, tekivad võrdsed tütartuumad. Meioosis toimub kromosoomide arvu redutseerumine ja seksuaalse reproduktsiooni käigus tekkivad rekombinatsioonid. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk. Kasv hüüfidena või üksikrakkude pungudes (pagaripärm). Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Nii näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Eoste ja koniidide tüübid:
Punane luuüdi rakud jagunevad 2. Tüvirakk või vererakk 3. Vererakku analüüsitakse verevähi kahtlusega Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Hulkraksest esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel 1) Hallikud hallitusseened a. Nuttidega ehk sporangiumitega eripäraks: korraga vabanevad kõik eosed kui loor rebeneb. Selline paljunemine iseloomustab alamaid hallikuid ehk hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad hüüfides. Niimoodi paljuneb nutthallik b. Lülistunud eoskandjatega ehk koniidikandjatega eripäraks: teoreetiliselt vabanevad eosed järk-järgult vastavalt nende valmimisele, see paljunemine on omane kõrgematele hallikutele, kelle hüüfid on hulkraksed. Näiteks pintselhallik. Pintselhallikute abil tehakse hallitusjuuste. 2) Kübarseened a
Suureneb rakkude arv organim kasvab Toimub a) surnud b) hukkunud rakkude asendamine Mitoosil tekkinud rakud võivad eristuda vastavalt asukohale (kambiumirakkude jagunemisel jääb üks rakk kambiumirakuks, teine rakk eristub vastavalt asukohale kas puitu (sage) või niineossa harvem) Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine seentel Eoseline paljunemine hallikutel 1. eosed paljunevad nuttides, see iseloomustab alamaid hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad. Kõik eosed vabanevad korraga! Näiteks nutthallik. 2. paljunemine lülistunud eoskandjatega, see iseloomustab kõrgemaid hallikuid ja teoorias vabanevad eosed järkjärgult. Nt pintselhallik (hallitusjuustus) Eoseline paljunemine kübarseentel hõimkond kandseened Eoste moodustumine spetsiaalsete rakkude tippides kusjuures üks rakk võib anda kuni neli eost. Eoseid tootvad rakkud koonduvad kübaraalustele kihtidel, tekib eoslava. Eoslava võib esineda kolmel viisil:
Sekundaarsein areneb seespool primaarseina ja on rakuseina kõige tähtsam osa, mis jaguneb omakorda väliskihiks (S1), keskkihiks (S2) ja sisekihiks (S3). Mikrofibrillid asuvad kõigis neid kihis paralleelsete kihtidena spiraalselt ümber raku. Igas kihis on erinev arv lamelliridasid ja mikrofibrillid erineva kaldenurga all. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem • Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt soontest nende rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks (sõelplaat). • Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4
EOSELINE PALJUNEMINE: Mittesugulise paljunemise viis, mis toimub eriliste üherakuliste struktuuride (eoste) abil ja mis esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel: 1) alamad seened ehk hallikud hallik on seene nimetus, hallitus on seen koos substraadiga. Eosed tekivad eoslas ehk sprangiumis katva loori rebenemisel lendavad kõik eosed korraga välja. Selline paljunemine on omane nutthallikule, kasvab toiduainetel. Hüüfidel puuduvad rakuvaheseinad. Suur hallikukogum on tegelikult üks rakk! (hulktuumne). 2) eosed moodustavad lülilised koniidikandjad eosed vabanevad järk-järgult väga optimaalsete tingimuste puhul. Tavaliselt kui on tegemist lüliliste koniidikandatega siis on tegemist hulkraksete seentega nt. pintsehallik, rohehallik (hallitusjuust!). 2) eostega paljunemine kottseentel eosed moodustuvad eoskotis raku sees. Eoseid on eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened).
vool (juurtega vastuvõetud ebaühtlaselt, nii tekivad näiteks vee ja mineraalainete spiral- ja rõngastrahheed liikumine taimes ülespoole Sõeltorud on üksteisega otsapidi Niines lehtedesse, õitesse, ühinenud elus rakud, kuid viljadesse), nimetatakse erinevalt trahheedest puiduosaks e ksüleemiks, rakuvaheseinad ei hävi – nad on laskuv vool (lehtedes varustatud pooridega ainete valminud ja vees lahustunud läbilaskmiseks. Sõeltorude seined orgaaniliste ainete voog ei puitu. Kitsad elusad rakud allapoole, varustamaks taime sõeltorude kõrval on saaterakud. alumisi osi toitainetega) toimub aga niineosa e floeemi kaudu.
A.) Hallikud (hallitusseened) ja B.) Makroskoopiliste viljakehadega seened. Hallikutel eoseline paljunemine nutthallikutel (eosed moodustuvad nutis/eosla/sporangiumis üldiselt nutti katva struktuuri purunemisel vabanevad korraga kõik eosed, hüüfidel vaheseinad puuduvad, kogu hallik on suur hulktuumne rakk). Pintselhallikul on eosed lüslistunud eoskandjatel, teoorias vabanevad järk järgult, praktikas lendavad kõik korraga laiali), pintselhallikul on hüüfides rakuvaheseinad (hulkrakne seen) (hallitusjuust nt). Eostega paljunemine Ph: Ascomycota (kottseened) viljakehad. Kottseentel moodustuvad eosed rakusiseselt eoskottides (ühes eoskotis 4-8 eost, tavaliselt 8). Nt: Kogritsad, mürklid (söögiseened), liudikud. Ph: Basidomycota (kandseened)- eoses valmivad erilsitel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad tipmiselt ühes eoskannas tekivad 4 eost. Eoslavad võivad olla väliskujult 4 tüüpi- 1.) eoslava eoslehekestena (riisikad, pilvikud, kärbseseened). 2
annaabi.ee 
