valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed d) Viirused saavad elada vaid jäigas kapsiidis väljaspool elusat rakku e) Viirused saavad paljuneda vaid elusates rakkudes f) Kui viirus tungib peremeesrakku, siis hakkab nakatunud rakk muunduma g) Selle tagajärjel rakk peatab viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude sünteesi ning lütitatakse välja rakuliste geenide transkriptsioon h) Tekkinud viirused lähevad rakust välja ning rakk hävib kui on tegemist lüütilise elutsükliga i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse peiteperioodiks j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see krooniline haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega
Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine Rakutuum: reguleerib kõiki rakkudes toimuvaid protsesse, rakutuumas paiknevad kromosoomid Tuumake: toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustamine Tsütoskelett: raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosoom: selles on 2 tsentriooli , mis on tsentrosoomis mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks
Kokkolitosfoor – moodustatud kokkoliitidest, asetsevad üksteise peal kokkosfääris. Kokkolitosfoorid moodustavad seltsid Coccolithales ja Isochrysidales. Levinumaid fütoplanktoneid, eriti avaookeanis. Äärmiselt levinud mikrofossiilidena. Esimesena vaatles Thomas Huxley. Koosnevad kaltsiumkarbonaadist mineraal kaltsiidi kujul. Peamine koostisaine kriidilasundites, nt Doveri valgetel kaljudel Väga keerulised struktuurid, moodustumine – keeruline rakuliste protsesside tulemus. Otstarve aga selgusetu. Hüpoteesid – kaitse zooplanktonite poolt ärasöömise või viiruste/bakterite nakkuse eest. Ka: ujuvusjõud, süsihappegaasi vabastamine fotosünteesi jaoks, kahjuliku UV- kiirguse filtreerimine; sügavikes valguse kogumine fotosünteesi jaoks. Heterokokkoliidid ja holokokkoliidid Teine klass - Pavlovophyceae, selles selts Pavlovales. Pildil Pavlovales, näha viburid Teisi planktilisi haptofüüte: Chrysochromulina ja Prymnesium.
Sünteesitakse ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.Mõlemal võetakse kasutusele komplementaarsusprintsiip 8. Milline on DNA ülesanne? kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku pooldumise käigus). 9. Millised on erinevate RNA-de ülesanded? päriliku info realiseerimine,osaleb geenide kodeerimisel ,dekodeerimisel ja geenide regulatsioonis ja ekspressioonis,mõned RNA-d on rakuliste signaalide vastuvõtjad ning vahendajad, 10. Kuidas on valgud seotud pärilikkusainetega? 20. sajandi alguses jõuti arusaamisele, et pärilikku infot vahendavad keemilised ühendid, milleks arvati olevat valgud või nukleiinhapped. 11. Mida tähendab geneetiline kood? Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aimnohapete vahel.Selle koodi kindlustab elusrakkude keemiliste juhiste süsteem, mis loob
soode kuivendamine, keskkonna saastamine, servaefekt e ökoton (kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, sisaldab mõlema elemente ja seepärast on liigirikkam kui kumbki neist)) Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu Ökosüsteem – abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus (nt mereveeökosüsteem) Suktsessioon e. koosluste vahetus – nt katastroofi järel kooslused kadunud ja tekivad uued kooslused Rakuhingamine – kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks Generalistid – mitmesugust toitu kasutavad organismid (nt jänes sööb erinevaid taimi) Spetsialistid – kindlale toidule kohastunud organismid (nt koaalad, kes söövad ainult eukalüptilehti või pandad, kes söövad ainult bambust) K-strateegia – keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased üsna suured, hea konkurentsivõimega (nt karu)
Rakud moodustavad erinevaid kudesid. koed moodustuvad rakkudest ja rakuvälisest maatriksist koed omakorda võivad moodustada organeid algsed koed ja kehakuju moodustuvad varajases arengus, mille kujundab erinevate geenide avaldumine ja rakkude omavahelised kontaktid suur osa loomariigist jagab samasugust arengulist mustrit, selles väljendub arenguliste protsesside regulatsioon sarnaste molekulaarsete ja rakuliste mehhanismide kaudu RAKUTSÜKKEL Raku jagunemise käigus üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Eukarüootsetel rakkudel on oma rakutsükkel, mis määrab raku kasvu ja jagunemise faasid. Raku jagunemist kontrollitakse kontrollpunktidega. Rakud võivad väljuda rakutsüklist ja diferentseeruda spetsiaalseid funktsioone täitvateks rakkudeks. Rakkudel esineb programmeeritud raku surm, vajalik arengu käigus kudede morfoloogia tekkeks. Peamised makromolekulid on nukleiinhapped ja valgud.
ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produktsioon e toodang – kogutud energia. Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C). Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos või rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat adenosiintrifosfaadi (ATP) näol. Sekundaarproduktsioon – 2. troofilise taseme toodang. Settimine on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia
elektrolüüsil. Metallorgaaniline ühend Pb(C2H5)4 tetraetüülplii on väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mida kasutati antidetonaatorina mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks. Plii mõju elukeskkonnale : Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi rauavaegust (maksas, põrnas, Fe-sisaldavates valkudes, nt transferriinis ja hemoglobiinis). Plii võib inimese organismi sattuda näiteks pesemata kätelt, mistõttu on vanad akud ohtlikud ennekõike lastele, kes huvitavaid asju pahatihti lähemalt uurima kipuvad
leidmiseks. - Klaadis on grupi liikmetel ühine evolutsiooniline ajalugu ja ühine eelane. Kõigi liikmetel peab olema ühine eriline päritav tunnus ehk sünapomorf, mida evolutsiooniliselt kaugematel eellastel ei esine. Mõisted 12: Evolutsioon populatsiooni genofondi muutumine ajas Genofond liigi v populatsiooni kõigi geenide hulk Sünapomorf e ühine eriline päritav tunnus Klaad küs 9 Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos või rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat ATP (adenosiintrifosfaadi) näol. Peroksüsoomid - Peroksüsoomid on väikesed (ca 0.2-1 µm läbimõõdus), ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid, mis esinevad kõikides loomsetes rakkudes (v.a. erütrotsüüdid) ja paljudes taimerakkudes
Esmalt peab viirusosake seonduma raku pinnale, seejärel sisenema rakku ja vabastama oma genoomi kapsiidist. Alles seejärel osutub võimalikuks viiruste genoomi paljunemine. Viiruse paljunemisel eristatakse kolme faasi. Peiteperiood, mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber raku ainevahetuse ja toodab piisavas koguses oma genoomi paljunemiseks vajaminevaid ensüüme. Protsessi käigus lülitatakse välja rakuliste geenide transkriptsioon ja peatatakse viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude süntees. Rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja. Toimub bakteriraku surm ja lagunemine ning nakkusvõimeliste viirusosakeste vabanemine keskkonda. Sellise elutsükliga viirusi nimetatakse lüütilisteks viirusteks. Looduses ei toimu aga kaugeltki kõigi viiruste paljunemine sellise skeemi järgi. Kui iga
Polügeenne. 119. Kasvajate avaldumisahelad. Kasvajate tekke geneetilised ahelad on divergentsed ja komplekksed. Kõige sagedamini esineb meeste eesnäärmekasvajat, kaks korda vähem rinnavägi esmasleide naistel ja kopsuvähki mõlemal sugupoolel. 120. Viirusonkogeenide aktivatsioonimehhanismid. LTR pikad otsmised kordusjärjestused. 1. Retroviiruse transduktsioon, 2. retroviiruse insertsioon, 3. DNA-viiruse ekspressioon, 4. viiruseline transaktivatsioon. 121. Rakuliste onkogeenide aktivatsioonimehhanismid. 1. Punktmutatsioonid, 2. geeni amplifikatsioon, 3. translokatsioon aktiivse promootori või enhanseri alla, 4. partneronkogeenide translokatsiooniline ühendamine. 122. Onkogeenid. Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. 123. Pro-onkogeenid. Viirusonkogeenide rakulised eellased. 124
pärandu edasi, onkogeenid ja proto-onkogeenid 360. Viirusonkogeenide aktivatsioonimehhanismid: saab eristada 4 mehhanismi: 1)retroviiruse transduktsioon 2)onkogeene mittekandva retroviiruse insertsioon raku genoomi (viib rakulise onkovalgu üleekspressioonile) 3)pärsivad rakus tuumori supressorvalkude tööd, see tagab nende endi paljunemise 4) viiruseline transaktivatsioon retroviiruste puhul, lisaks viiruse geenidele aktiveerib ka enda geenid 361. Rakuliste onkogeenide aktivatsioonimehhanismid: 4 tüüpi 1)punktmutatsioonid rakulistes proto-onkogeenides 2) rakuliste proto-onkogeenide amplifikatsioon, 3)rakuliste proto-onkogeenide translokatsioon aktiivse promootori/enhanseri alla 4)liit- onkovalkude teke translokatsioonil 362. Onkogeenid: geenid, mille alleelid võivad põhjustada rakkude kontrollimatut jagunemist, avastati esmalt RNA viirustel,
sekundaarne äratõukereaktsioon, mis võib kulgeda küllalt kiiresti (valge transplantaat). Krooniline reaktsioon. Ilmneb sageli alles aastate pärast peale siirdamist, põhjuseks doonori ja retsipiendi HLA antigeenide sobimattus. Sõltub see immuun-supressiivsest ravist. Histoloogilistes preparaatides on leitud transplantaadi veresoonte seinad on tihenenud ja veresooned blokeeritakse, esineb interstitsiaalne fibroos. Tegemist on nii rakuliste kui ka humoraalsete immuunmehhanismidega. Transplantatsioonil on oluline, et kasutatakse näiteks valge rassi luuüdi, kuna negroidsetel, mongoliidsetel rassidel on HLA veidi erinevalt arenenud. Transplantaati võivad kahjustada ka organismi teised haigused. Oluline on kontrollida ja juhtida transplantatsioonireaktsiooni, vajalikud oleksid uued ravimid, mis suudaksid ära hoida äratõukereaktsiooni. Transplantaadi peremehe vastane reaktsioon.
· transport uriini kohene transport laborisse. Uriini uurimine ½ 1 tunni jooksul. +4oC juures on uriin uurimiskõlbulik 4 tundi. Toatemperatuuril seistes laguneb 50% leukotsüütidest 2 tunni jooksul. 2. Uriini kogumise viisid: · Esmane keskjoa uriin Sobib: rutiinuuringuks, bakterioloogiliseks uuringuks. Oluline, et uriin oleks põies vähemalt 46 tundi ja patsient 8 tundi söömata ning joomata. Kontsentreeritud uriinis on rakuliste elementide avastamise tõenäosus suurem. Bakteruuria uurimiseks peab uriin olema põies vähemalt 4 tundi. Tsütoloogiliseks uuringuks ei sobi, kuna kontsentreeritud uriinis muutub rakkude morfoloogia. · Ajastamata e. juhuslik uriin Võib kasutada: Ägeda kuseteede patoloogia korral; Tsütoloogiliseks uuringuks; Erakorralistes situatsioonides. Oluliselt mõjutavad söömine, joomine, ravimid.
44. Primaarproduktsioon on autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 45. Produktsioon ehk toodang on tootmise/produtseerimise tulemus. 46. Püsisoojased on elusorganismid, kelle kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42o C, imetajad 36-39o C). 47. Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos ja rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat ATP näol. 48. Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Seda energiahulka, mis kandub edasi kolmandale toiduahela astmele, nimetatakse teiseseks puhastoodanguks. Tarbijate poolt kasutatav energia. 49
ise. Millised peaksid olema ideaalsed genoomika metoodikad: Odavad, kättesaadavad, mitte kaetud patentidega ning käsitletavad suurte investeeringuteta, Üldised s.t. mitte sõltuma teatava organismi omadustest, Lihtsad s.t. mitte sõltuma keerulistest ristamistest, geneetikast, vaatlemistehnikatest, Kokkuvõtvalt: NEED EI TOHI NÕUDA VAATLEJATELT KEERULISI OSKUSI. 4. Prokarüootsete genoomide omadused (suurused, G+C, funktsionaalsed grupid). Prokarüootsete genoomide uurimise põhjused: Rakuliste protsesside ja geenide funktsiooni uuringud: evolutsiooniliselt konserveerunud, Patogenees: haiguste molekulaarse tagapõhja ja ravivõimaluste leidmine, Evolutsioon: kuidas on organismid üksteisega seotud, millises suunas liigub evolutsioon, Kõige arvukam organismiderühm Maal (~6x1030 rakku, ~5x1017g, ~4x105-4x106 liiki). Prokarüootsete genoomide omadused: Genoomid valdavalt tsirkulaarsed, esineb ka lineaarseid sisaldades telomeere (B
Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Biotoime ja bioakumulatsioon: Täiskasvanud inimese organismis on ca 130 mg Pb. Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi rauavaegust (maksas, põrnas, Fe-sisaldavates valkudes, nt transferriinis ja hemoglobiinis). Kuid aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb.
Eukarüootsete geenide esmased primaarsed transkriptid protsessitakse, et tekiks funktsionaalne RNA ning see transporditakse ribonukleopartiklitena tuumast tsütoplasmasse. Nii RNA protsessimine kui nende eksport tuumast on veel omakorda allutatud regulatsioonilisele kontrollile. Lisaks toimuvad kontrollimehanismid ka tsütoplasmas. Nii näiteks sõltub valgu hulk rakus suuresti tsütoplasmaatilise RNA stabiilsusest (lagunemiskiirusest). Samas on mõnede rakuliste mRNAde asukoht tsütoplasmas reguleeritud, nii et uut valku sünteesitakse just selles raku osas (näit. närviraku dendriitides). 52. Kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleerimiseks ribosoomidesse. Eukarüootides sünteesitakse rRNA tuumakeses RNA polümeraasi I poolt. Valgusünteesiks (translatsiooniks) vajatakse kolme komplementaarse funktsiooniga nukleiinhapet: mRNA
grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis ja on ümbritesetud kapsliga e. kõhrekihnuga. Kõhreterritooriumide vahel paikneb intertsellularne substants. Hüalliinne kõhrkude kõige rohkem levinud, liigespindadel, embrüonaalses kõhrelises skeletis, hingamisteedes, roidekõhres. Kondronitevaheline interterritoriaalne substants sisaldab kollageenseid kiude. Kondrotsüüdid paiknevad 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena. Elastne kõhrkude kõrvalestas, kõripealises, väikestes bronhides. Sisaldab peamiselt elastseid ja vähe kollageenseid kiude, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Fibroosne kõhrkude diskid, meniskid, vaagnaluude õmblused. Tiheda sidekoe ja kõhrkoe vaheline vorm, interterritoriaalne substants koosneb kollageenstete kiudude kimpudest, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Kõhre arenemine Eristatakse tsüto-, histo- ja organogeneesi
hambapulbis, neerudes. Amorfne põhiaine puudub, rakkudevahelisi ruume täidab vedelik. 3. Hüaliinse, elastse ja fibroosse kõhrkoe ehituse võrdlus Hüaliinne kõhrkude: Moodustab esmase e primordiaalse skeleti looteeas, aga ka liigeskõhred, roide- ja ninakõhred, kõri kilp- ja sõrmuskõhr, trahheaalrõngad, suuremate bronhide kõhreplaadid jne. Enamlevinud inimeses. Kondrotsüüdid paiknevad enamasti 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena. Kõhre sügavamates osades paiknevad rakuterritooriumid ehk rakuõued, mis värvuvad basofiilsed, kuna sisaldavad palju GAG-e. Õuede vahel on interterritoriaalne substants, mis sisaldab korrapäratult paiknevaid kollegeenseid fibrille. Elastne kõhrkude: Esineb elastsust vajavates struktuurides – kõrvalestakõhres, väliskuulmekäigu kõhres, epiglottise kõhres, väikeste bronhide kõhretükikestes jne. Lisaks kollageensetele kiududele on
dediferentseerumist, vaid diferentseerunud rakud jagunevad ja säilitavad oma funktsiooni (maks) tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon - kasutatakse kindlaid organi ja koespetsiifilisi tüvirakke, mis taastavad kaotatud koe (vererakkude asendamine) Vananemine ja mis seda põhjustavad? ajast sõltuv protsess, mille käigus organismi füsioloogilised funktsioonid ja anatoomilis-histoloogilised struktuurid hakkavad kõhetuma ja manduma; võib vaadelda kui molekulaarsete ja rakuliste kahjustuste kuhjumist, mis viivad funktsionaalsete muutusteni. Raugastumist takistavad nt DNA reparatsioonisüsteemid (p53 pathway), telomeerid, Foxo (kaitseb ROSide eest). Insuliini signaaliraja aktivatsioonil Foxo inhibeeritakse ja aktiveeritakse TOR (Target of rapamycin) - seostatud eluea lühenemisega
põletikulise infiltraadiga; Eksudaat rakulise koostise alusel: 1. polümorfonukleaarne (ülekaalus neutrofiilid, eosinofiilid; 2. mononukleaarne/ümarrakuline (makrofaagid, plasmarakud; lümfotsüüdid); Eksudaadi bioloogiline tähendus: - kahjustava faktori (toksiin, mikroobid, keemil. ühend.) lahjendamine; - kahjustava faktori kahjutustamine (opsonisatsioon, antikehad) ja immobilisatsioon (fibriin), rakuliste reaktsioonide kulgemise võimaldamine; 3) Rakulised reaktsioonid 1. leukotsüütide ääreseis e. marginatsioon ja primaarne adhesioon: leukotsüütide väljumine tsentraalsest verevoolust ja kinnitumine endoteelile (P-selektiin; Lselektiin); 2. aktivatsioon ja stabiilne adhesioon (IL-8; LFA-1, CD18, ICAM-1); 3. vererakkude emigratsioon: - leukotsüütide migratsioon = leukodiapedees; - aktiivne protsess; eesmärk fagotsütoos - (mikrofaagid); 15 min . 24 tundi;
- lubjakivi Levila – ala, kus esineb üks või mitu maavara Maavarad ei saagi ehk niipea veel otsa, sest suur osa maakerast on alles uurimata, nad lähevad kallimaks Miljonit aastat tagasi Mis juhtus 4600 Homogeense Maa moodustumine 4300 Maa osaline sulamine 3800 Maakoor tahkestus 3600 Vesi tuli atmosfäärist ookeanitesse 3500 Rakuliste organismide areng, fotosüntees, keskkond muutus oksüdeerivaks 1500 Kojaga organismide areng 550 Skeletiga fauna 500 Kalad 430 Vetikad tulid maale 420 Loomad maale, primitiivhai Eestis on kõrgused balti süsteemis: Kroonlinna null on ~20 m madalam geoidist. Me teame Maa siseehitusest vähe, sest:
T4 on keerulisema ehitusega. Mu mõõdukas faag, lüütilise tsükli ja lüsogeense staadiumiga. Mu transponeerub suvalistesse kohtadesse bakteri kromosoomi ja põhjustab seal oma genoomi replikatsiooni käigus ulatuslikke geneetilisi ümberkorraldusi. Mu faagi välja tulekul haaratakse faagi genoomiga kaasa ka külgnevat DNAd. Mu faagiga nakatunud bakterid sisaldavad palju erinevaid mutatsioone. T4 nukleiinhape on modifitseeritud, kaitsmaks teda faagi-spetsiifiliste nukleaaside ja rakuliste restriktaaside eest. Struktuursed osad (pea, saba, fiibrid) moodustuvad teineteisest sõltumatult. Infektsiooni tagajäjel inaktiveeritakse raku geenide transkriptsioon ja translatsioon. Vastavalt avaldumise ajale klassifitseeritakse geenid: varajased, keskmised ja hilised geenid. Levioni geenid: kapsiidivalk, RNAst sõltuv polümeraas, replikaas, lüüsivalk, A-valk (antiretseptor)
Sinusoidid e mittepidavad kapillaarid (nt maksas ja põrnas) – nii endoteelikiht kui ka basaalmembraan katkendlik, mis tagab makromolekulidele kerge liikumise kudede ja vere vahel (sinusoididel ebakorrapärasem ja suurem valendik kui teistel kapillaaridel) IMMUUNSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS Immuunsüsteemi moodustavad spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevad rakud, koed ja organid Immuunvastuseks nimetatakse immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete komponentide hästi koordineeritud aktivatsiooniahelat reageerimaks kehavõõrastele struktuuridele, mis võivad olla nii organismi sattunud (nt mikroorganismid) kui ka organismis endas tekkinud (nt kasvajarakud) Lümfoidsüsteemi immuunvastuse efektorrakkudeks on lümfotsüüdid Immuunsüsteemi kudede ja organite hulka kuuluvad luuüdi, tüümus, põrn, lümfisõlmed, paljudes organites ka lümfoidkude – organid jaotatakse järgnevalt:
Ei esine kõigil viirustel. Envelope määrab enamasti ära makroorgnismi rakk, seal paiknevad valgud ja glükoproteiidid aga on viirusliku päritoluga (HA ja NA gripiviirusel). Envelop'ega viirused on enamasti vähem resistentsed väliskeskkonna mõjuritele. Viiruste kapsiid § Kapsiidi ülesandeks on kaitsta nukleiinhapet kahjustavate faktorite eest § Vastutab seostumise eest makroorganismi rakuga (ilma envelope'ta viirustel) virionil olevad virus attachment protein seostuvad rakuliste retseptoritega. § Kapsiidi valgulisi alaühikuid (kapsomeere) on palju § Kapsiidi alusel pannakse paika viirusosakeste sümmeetria (kuubiline, helikaalne, kompleksne). Kuubiline sümmeetria Kuubiline sümmeetria. Seni teada olevad loomsed viirused on ikosaeedrid, DNA või RNA on pakitud sümmeetrilisse karpi - ikosaeedrisse (20 tahukas), mis võib koosneda 12, 32, 72, 92, 162 või 252 kapsomeerist. Helikaalne sümmeetria 1 Helikaalse sümmeetria korral on valgulised alaühikud
Selline efekt saavutatakse läbi proteiinkinaaside, mis otseselt või kaudselt fosforüleerivad spetsiifilisi transkriptsioonifaktoreid Heteroloogne ja homoloogne desensitiseerimine, PKA, BARK ja arrestiinid 37 8. Retseptorite desentsitiseerimine ja retsükleerimine Retseptorite tundlikkuse vähendamine ja taaskasutamine. Tähtis mehhanism kindlate rakuliste vastuste saamiseks on retseptori tundlikkuse vähendamine kõrgete signaali kontsentratsioonide või peale signaali pikendatud mõju. Raku tundlikkust kindlale signaali molekulile saab alla reguleerida molekuli retseptorite endotsütoosi teel, seeläbi vähendades nende arvu raku pinnal või muutes nende aktiivsust nii, et retseptorid kas ei saa ligandile seonduda või moodustavad retseptor-ligand kompleksi, mis ei anna normaalset rakulist vastust. Sellist
DNA sõltuv RNA polümeraas sünteesib DNA järjestuse alusel RNA ahela kasutades substraadina nukleosiid trifosfaate. Keemilisest seisukohast on tegemist polükondensatsiooni reaktsiooniga, mille käigus sünteesitakse fosfodiestersidemed polünukleotiidahelasse ja reaktsiooni käigus vabanevad pürofosfaadi jäägid (vt. joonis 11.6). Nii nagu kõik nukleiinhapete biosünteesi reaktsioonid, kulgeb ka RNA süntees rakkudes 5' 3' suunas. Rakuliste organismide RNA polümeraasid koosnevad paljudest subühikutest. Mitterakuliste mikro-organismide (viiruste) RNA polümeraasid, mis ei vaja keerukat regulatsiooni, võivad koosneda ka ühest polüpeptiidist. Transkriptsioon, nagu ka kõigi teiste makromolekulide sünteesi protsessid jagatakse kolmeks: initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. RNA süntees algab DNA ahela kindlast kohast nn. start saidist. Enne kui süntees algab, peab RNA polümeraas
informatsiooni erinevatel tingimustel üles või alla reguleeritavatest geenidest. Paljudel juhtudel ei pruugi antud geeni mRNA hulk ja sellelt sünteesitud valgu hulk rakus proportsionaalselt muutuda. Erinevate valkude funktsioonide uurimisel tuleb arvestada järgmiset asjaoludega, võivad muuta fenotüübi tõlgendamise raskeks: 1) Paljud valgud on multifunktsionaalsed; 2) Varusüsteemide (backup systems) olemasolu teatava funktsiooni täitmiseks. Reaalsema pildi rakuliste protsesside toimumise kohta annab erinevate in vitro meetodite kombineeritud kasutamine ja nende kombineerimine omakorda in vivo meetoditega. 10. Väliskeskkonna signaali rakku ülekandumisel osalevad komponendid. Tooge mõni näide. Lisaks rakusiseselt tunnetatavatele stiimulitele on neid, mida tunnetatakse rakupinnal. Sel juhul on tegemist väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku
migreeruma kahjustatud piirkonda, prolifereeruma ja tekitama regeneratsiooniblasteemi ning algatama regeneratsiooni 96. Vananemine ja tegurid/muutused, mis seda põhjustavad? Vananemine on ajast sõltuv protsess, mille käigus organismi füsioloogilised funktsioonid ja anatoomilis-histoloogilised struktuurid, mis on vajalikud elus püsimiseks ja paljunemiseks hakkavad kõhetuma ja manduma Bioloogiliselt võib vananemist vaadelda kui molekulaarsete ja rakuliste kahjustuste kuhjumist, mis viivad funktsionaalsete muutusteni (nt mitokondriaalse homeöstaasi kadumine, rakujagunemise peatumine, vähenenud regeneratsioonivõime) kudedes ja rakkudes Vananemise ja raugastumisega seotud protsesse uurib gerontoloogia, mille üks haru on geriaatria, mis tegeleb eakate inimeste meditsiiniliste probleemidega Enamik loomi ei küündi maksimaalse elueani, seega kasutatakse mõistet keskmine eluiga, mis iseloomustab vanust, mille pool populatsioonist ära elab
• 1880ndatel mäluhäirete kirjeldamine. ajukoores) ?? • Sada aastat hiljem mälu erinevate liikide avastamine. • HM juhtumi mälupuudulikkuse taga kolme erineva mäletamises osaleva ajupiirkonna • K. Lashley al 1915- engrammi otsingud puudumine. • 2000. aasta Nobeli preemia tunnustas Eric Kandeli tööd mälu molekulaarsete ja rakuliste • On eri tüüpi mälu. Implitsiitne mälu OK, motoorne õppimine hea. mehhanismide alal. Eksplitsiitne (teadvustatud) – faktid, episoodiline jne. Impitsiine mälu (teadvustamata) – • Tänasel päeval üha enam mälu-uurijaid kasutab elava inimese aju kuvamist moodsa oskused, tunded, semantiline jne. tehnoloogia abil.
ühes koopias enam rakule letaalsed, kui temaga lähedases suguluses olevas geenis säilib esialgne funktsioon. Duplitseerumine on aluseks evolutsioneerumisele. Kahel valgul võib olla sama funktsioon, kuid rakkude sattumisel teatud tingimustesse võivad ilmneda erinevused varieerub ensüümi aktiivsus, substraadi spetsiifilisus, vastus aktivaatoritele ja inhibiitoritele, jne. Reaalsema pildi rakuliste protsesside toimumise kohta annab erinevate in vitro meetodite kombineeritud kasutamine ja nende kombineerimine omakorda in vivo meetoditega (näiteks fluorestsentsmikroskoopia jälgimaks huvipakkuvate valkude asukohta rakus; in vivo DNA protektsioonikatsed; erinevate molekulide in vivo krosslinkimine; läbivoolutsütomeetria mõõtmaks nukleiinhappe või eelnevalt märgistatud individuaalsete valkude hulka erinevates rakkudes).
RNA editing: võib muuta – splassimist, RNA lagundamist, RNA replikatsiooni. Oluline – kaitse RNA viiruste eest! (imetaja ensüümid tunnevad ära) Adenosiini deaminaas (ADAR) Peale mRNA järjestuse muutmist, muudetakse ka muud. ADAR katalüüsib A → I (aminorühma asemel tuleb OH-rühm). Tehakse RNA koosseisus, mitte vaba nukleotiidi tasemel. ADAR takistab korduvate elementide (junk-DNA) avaldumist. ADAR konkureerib teiste RNA ensüümidega. ADAR-i deamineerimine konkureerib teiste rakuliste protsessidega. Oleneb, kumb jõuab enne, kas ADAR või splassingu masinavärk. mRNA (cargo) transport eksportiini abil RNA sünteesitakse rakutuumas, tsütoplasmas või tuumakeses. Vaja läheb neid enamasti tsütoplasmas, aga selleks peavad nad jõudma tuumast tsütoplasmasse. See protsess on kontrollitud ja reguleeritud. Tuum ei taha lasta läbi tugevasti laetud suuri molekule nagu RNA. Tuumapoorid lasevad läbi väga väikeseid molekule, RNA ei pääse
annaabi.ee 
