Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. Tsütoplasma-raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organelldi tervikuks.
Kontrolltöö ,,Rakud, viirused, bakterid ja algloomad" 1. rühm Hindamine:"2022"=5; ,,1519"=4; ,,1014"=3; ,,59"=2; ,,04"=1 1. Otsusta, kas väide on tõene või väär! Paranda väärad väited õigeks eitust kasutamata! 5p 1. Algloomade keha on kaitstud õhukese rakukestaga. _________________________________________________________________________________ 2. Kingloom elab tavaliselt merevees. ___________________________________________________ 3. Amööbi kehas on kloroplastid._______________________________________________________ 4. Silmviburlasi elab ka toas kapi peal ja riiulitel. _________________________________________________________________________________ 5. Ürgsete algloomade lubikestadest on moodustunud lubjakivi- ja kriidilademed.
KROMOplast värviline ( värviline ) LEUKOplast läbipaisetev ( nähtamatu ) RAKUD PALJUNEVAD JAGUNEMISE TEEL ; Enne raku jagunemist kromosoomid kahekordistuvad ja tekivad tütarkromosoomid. Seejärel keerduvad kromosoomid kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber tekib rakutuum. Peagi jaguneb kaheks ka raku tsütoplasma, mis ümbritsetakse rakumembraaniga ja taimerakkude puhul ka rakukestaga. VIIRUSED ; Miks nad sarnanevad elusorganismidega ? 1.Neil on pärilikusaine . 2.Võime ajas muutuda . Miks nad ei ole elus organismid ? 1.Tal puudub rakuline ehitus . 2.Ta ei saa iseseisvalt paljuneda ja tal puudub iseseisev ainevahetus .
Raku vananedes vakuoolid liituvad ja moodustub üks suur tsentraalvakuool. Neil on mitmesuguseid ülesandeid. Enamasti on nad vee- ja varuainete või jääkainete mahutid, aitavad levitada taime seemneid või kaitsta taimi loomade eest. Samuti sisaldavad vees lahustunud värvilisi pigmente, mis annavad kogu taimeosale vastava värvuse (kroonlehed, viljad). Enamik taimerakke on lisaks rahumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga, mille põhiliseks koostisaineks on tselluloos, biopolümeerid jt. Noorena on kest küllalt suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada), seda läbivad arvukad poorid. Vananedes kest pakseneb ja poorid muutuvad tihkemaks. Ülesanneteks on raku ja kogu taime toestamine (sõnajalg-, paljasseemne- ning katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus
lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mmitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga) 3. leia kõige õigem vastusevariant prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a)seenerakud, b)taimerakud, c)loomarakud, d) bakterirakud. passiivse transpordiga pääsevad rakku:a)valgumolekulid, b)biopolümeerid, c)rõngaskromosoomid, d) veemolekulid. 4.täida lünk sobiva sõnaga iga uus rakk saab alguse.........teel.(jagunemise) tsütoskelett koosneb.......molekulidest, (valkude) 5
6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab
eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusainest, viburist ja jätketest. Limakapsli lima aitab säilitada niiskust ja siduda üksikuid rakke kokku kolooniaks. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke. Rakukest asub limakapsli all, annab bakteritele kindla kuju. Samuti kaitseb ka välistingimuste kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakukestaga reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. Tsütoplasma asub raku sees, milles paiknevad ribosoomid ja pärilikkusaine. Pärilikkusaine on rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Sisaldab bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Viburi pöörlemine aitab bakteril keskkonnas liikuda. Jätked ulatuvad rakukestast välja, mille abil bakterid kinnituvad pindadele. Bakterid paljunevad pooldudes. Rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku. Erinevalt
· Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. · Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. · Rakukesta funktsioonid: o Tugifunktsioon o Kaitsefunktsioon o Transportfunktsioon · Plastiidis on tärkliseterad. · Plastiidid jagatakse: o Rohelised kloroplastid o Kollased või punased kromoplastid o Värvusetud leukoplastid · Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Nendes sisalduvad karotenoidid annavad nende viljadele värvuse. Seal paiknevad ka lamellid (membraanidest
Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo- ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes modutavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu-, või jääkaineid. Seened on heterotroofid , kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme .
· Loomarakus on üks tsentrosoom Taimerakk · Rakud on sarnased(taime-, looma- ja seenerakk), sest neid kõiki ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure · Taimerakkudes on iseloomulikud plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad · Enamik taimerakke on peale rakumembraani ümbritsetud ka tiheda rakukestaga(põhikomponendiks on tselluloos) · Rakukesta ülesanne on raku ja kogu taime toestamine(tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon) · Plastiidid on ovaalsed organellid, mis annavad taimedele erinevad värvused(roheline(klorofüll)-kloroplast, kollane või punane(karotinoidid)-kromoplast, värvitu-leukoplast) · Kloroplastides toimub fotosüntees · Vakuoolid sisaldavad erinevaid varu- ja jääkaineid
rakumembraani, raku välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom- koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentroolist. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Taimerakus esinevad plastiidid ning seal esinevad vakuoolid (puuduvad teistel päristuumsetel organismidel). Taimerakud on lisaks rakumembraanile ümbritsetud rakukestaga. Taimeraku peamine koostisaine on tselluloos, lisaks leidub seal veel teisi biopolümeere. Rakukesta ülesanded: tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Plastiidid on taimedele omased 4-6 µm suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede osadele värvuse. Kloroplast- roheline; kromoplast- punane; leukoplast- värvusetu. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid ning need annavad taimede viljadele värvuse.
monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD 28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga. Samuti esineb vakuoole, mida loomerakus pole. 32. Fotoperiodism- reageerimine öö- ja päevapikkusele. 33. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (ehk loomuliku surmani). Inimese ontogenees Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed
kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab
14. mitokondri ehitus ja ülesanded- ümbritsetud kahe membraaniga sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mid nim. harjakesteks, põhiülesandeks rakkude varustamine energiaga 15. tsütoskeleti ehitus ja tähtsus- koosneb niitjatest valkudest, tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem 16. taimerakule iseloomulikud organellid- plastiidid ja vakuoolid, enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga 17. rakukesta ehitus ja tähtsus- põhiline koostisaine tselluloos, kesta ehituses mitmeid biopolümeere ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Rakukest on tugi- ja kaitse- ja transportfunktsiooniks 18. plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus- rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvuseta leukoplastid. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti kolorofülli, kus toimub fotosüntees. Kromoplastides sisalduvad
jooksul. Eosed moodustavad paljude taimede, vetikate, seente ja mõnede protistide elutsükli tähtsa etapi. ( Hein: 2000) 5 Eose ja seemne kui põhimõtteliselt sama funktsionaalsusega struktuuride peamine erinevus on selles, et eoses on toitainete varu uuele sellest kujunevale organimisle hoopis väiksem kui seemnes. Eosed on enamasti üherakulised ja kaetud paksu rakukestaga. Nad võivad asuda eoslas ehk sporangiumis. Sõltuvalt eoste geneesikohast eristatakse eksospoore ja sporangiospoore. Eluvormist sõltuvalt saab eristada näiteks vetikate aplanospoore ja rändeoseid. Suurel osal kübarseentest paiknevad seenekübara all ribasid meenutavad lamellid ( joon. 1 ) ehk eoslehekesed. Nendel lehekestel paiknevadki seene eosed. Joonis 1. Seente lamellid Puravikel võid näha eoslehekeste asemel hoopis kärjekujulist mustrit. Nende seente eosed
Fotosünteesi tulemusena saavad taimed enda elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid. Sünteesiks kasutavad nad päikeseenergiat ning lahteainetena vett ja süsihappegaasi. Fotosünteesiks vajaliku valgusenergia salvestamine toimub peamiselt taimerakkudes leiduvate klorofüllimolekulide osavõtul. Klorofüll on roheline pigment, mis annab taimedele ka rohelise värvuse. Enamikul taimedel on iseloomulik rakuehitus. Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Nendega võite lähemalt tutvuda taimekudede lehekuljel.Taimed paljunevad sugulisel ja mittesugulisel teel. Sugulises paljunemises
Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüoplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo-, ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu- või jääkaineid. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad
TAIMERAKK 1. TAIMERAKU KEST:Lisaks rakumembraanile on taimerakk ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Ülesanded: tugifunktsioon eriline roll on tugikoe rakkudel. Sõnajalg-, katteseemne- ja paljasseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte kui ka lehtedeni, siis toestavad nad sellega kogu taime. Tselluloosist koosnevad rakukestad
Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Raku jagunemisel lähutvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide jaotamises. Tsütoskeletti kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. 3.7 Taimerakk Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimerakkudes on ka vakuoolid ning nad on ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise.
Bakteritel ja taimedel tsenrosoom puudub. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab jagada ehituse ja talituse alusel kolme rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab tuuma olemasolu ja sarnased rakustruktuurid. Taimerakkude peamiseks erinevuseks on plastiidide ja suurte vakuoolide olemasolu. Peale selle on enamik rakumembraane ümbritsetud tiheda rakukestaga. Missugune on rakukesta ehitus? Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos, lisaks sellele on kestas veel teisi biopolümeere (ligniin ja pektiin) ja muid orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne, see võimaldab rakul kasvada ja areneda, kesta läbivad arvukas poorid. Vesi, mineraalid, gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid sisenevad rakku osmoosi ja difusiooni teel. Kui rakk vananeb muutub kest paksemaks, vee sisaldus
tugi- ja liikumissüsteemiks. 9. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talitluse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimeraku tsütoplasmas erinevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kõiki neid ühendab raku tuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Taimeraku ehituse eripära võrreldes teistega on: (esiteks)Raku kest- Põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb ja poorid ahanevad. Mõne aja möödudes rakuplasma ja organellid hävinevad. Kestal on täita täita järgmised ülesanded:
hingamisahela protsessid). Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudes ja on raku tugi- ja lliikumissüsteemiks. Valguniidikeste läbimõõtude järgi eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist ja iga tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis on ühinenud kolme kaupa ja moodustuvad üheks grupi ning see on olulise ülesande kandmisel raku jagunemisel. Tsütoskeleti valgud aitavad rakul muuta oma kuju. Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab
silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. 32.) Taimeraku ehitus (joonis + nimetused) 33.) Taimeraku erinevus loomarakust Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. 34.) Taimeraku kesta koostisaine ja taimeraku ülesanne Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini) ja muid keeruka keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Ülesaned: · tugifunktsioon · kaitsefunktsioon · transportfunktsioon 35.) Milliseid pigmente sisaldavad plastiidid? Rohelisi kloroplaste, kollased või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. 36
tuumapiirkond-bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom. viljakeha-mõnedele seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. fagotsütoos-ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Taimerakk Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimerakkudes on ka vakuoolid ning nad on ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise
27. Tervikpilt raku funktsioneerimisest lihtsal tasemel. Joonistel peab iga kriips midagi tähendama. 28. Mis on näha ja mis mitte valgusmikroskoobiga (rakukude ja rakuosade suurused)? 29. Millised iseärasused eristavad taimerakku loomarakust (neli märksõna). Põhiline iseärasus, mis on ainult neile omased: plastiidid. Lisaks sellele on taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, m Päristuumsetel organismidel puuduvad. Siis on nad ümbritsetud tiheda rakukestaga ning põhiliseks koostisaineks on tsellu 30. Milline funktsioon on vakuoolil, plastiididel ja rakukestal? VAKUOOL: hoiab vett, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained,vananenud rakk Ned, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Võivad sisaldada kas magusaid suhkruid, et loomad aitaks levitada antu Neid või vastupidi sisaldada lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse ning see kaitseb loomad
rakke. Sellest tulenevalt jaotatakse ka organismid pro- ja eukarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ning eukarüootide hulka protistid, seened, taimed ja loomad. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed.
3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel ja 3. mütseeliga vormid. · Aktinomütseetide mütseel on multinukleoidne Olulisemad seltsid: 1) Bifidobacteriales (seal vähe perekondi) ja 2) Actinomycetales (seal väga palju perekondi) Morfoloogia.
42. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Protistid, taime-, seene- ja loomariik. Kõigil on rakuline ehitus ja stabiilne sisekeskkond, kõik vajavad elutegevuseks energiat, paljunevad, arenevad, reageerivad ärritusele. Protistid, seened ja loomad lagundavad org ainet, taimed sünteesivad ise vajalikud toitained. 43. Seeneraku ehitus. Kitiinist rakukest, membraan, samad organellid mis loomarakus + vakuool. 44. Taimeraku ehitus. Ümbritsetud tselluloosist rakukestaga, mida läbivad arvukad poorid. Kest omab tugi- ja kaitsefn-i. Juhtkoel transportfn- koos tugirakkudega moodustavad võrgustiku, mis ühendab taime kõike organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist. Plasmiidid annavad taimeosadele erineva värvuse: rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvitud leukoplastid. Kloroplastid sisaldavad lamelle, need omakorda klorofülli, paiknevad peamiselt lehtedes, sest neil on oluline roll fotosünteesis
Et saaks liikuda · Kuidas seostub rakkude kuju muutus tsütoskeleti talitlusega? Muutus valkude valkude struktuuris põhjustab raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. TAIMERAKK · Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide esinemine. · Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks veel teisi biopolümeere, jt keeruka ehitusega orgaanilised ained. · Noore taime kest suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne võimaldab areneda ja kasvada. Kesta läbivad poorid, mille kaudu vesi ja temas lahustunud ained väljuvad. · Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Seetõttu kest ainetele raskemini läbitav, tsütoplasma ja organellid hävivad.
Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talitluse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Taimerakkude peam. iseärasus on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Lisaks arenevad taimerakkude tsütoplastas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbrits. tiheda rakukestaga. MISSUGUNE ON RAKUKESTA EHITUS? Taime rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini jne) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore timeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suht. õhuke ja elastne ning seda läbivad arvukad poorid. MIS TÄHTSUS ON RAKUKESTAL? Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjust. raku sisemise hävimise
Arvatakse, et need esindajad on selle riigi evolutsiooniliselt nooremad esindajad. · Looduses isoleeritakse neid näiteks solfataaridest, väävlirikastest kuumaveeallikatest, mustade suitsetajate korstnast. · Krenarhede rühm jaguneb kolme seltsi, mis eristuvad hästi 16SrRNA järjestuste alusel: 1. Thermoproteales 2. Sulfolobales 3. Desulfurococcales Sulfolobus solfataricus. · Sagaraline kokk, valgulise rakukestaga. Elab väävlirikastes vulkaanilistes kuumaveeallikates (temperatuur kuni 90 kraadi, pH 1-5. · Ta saab kasvada kemolitoautotroofselt, oksüdeerides väävelvesinikku või väävlit väävelhappeks, ja sidudes CO2. · Rakud kleepuvad tihedalt väävlikristallidele. Kasutab ka orgaanilisi aineid, oksüdeerides neid S-seoseliselt. Genoom sekveneeritud. · Enamik Sulfolobales esindajaid on võimelised oksüdeerima S
madalakvaliteediga. Kuna seene toit on raskesti lagundatav ja võtab palju aega, siis ei saa seda sisse võtta. Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid. Seened on põhiliselt maismaaorganismid. Primaarseid veeseeni on vähe sest vees ei jätku neile toitu, kuna bakterid jõuavad neist ette. Küllalt palju on sekundaarseid veeseeni (need, kes on maismaalt uuesti vette läinud ja seotud maismaalt vette sattunud materjaliga). Seened on üldjuhul rakukestaga rakkudega. Rakukest erineb sõltuvalt seenerühmast. Kõrgematel seentel tavaliselt kitiinist. Ürgsemate seente puhul esineb üherakulist ehitust, enamasti on nad aga seeneniitidena (hüüfid). Mõnedel alamatel vormidel keha meenutab küll seeneniiti, kuid on jätkuvalt üherakuline e risomütseel (üks rakutuum, sealt väljuvad seeneniidi taolised väljakasved). Sekundaarne üherakulisus pärmi eluvorm. Pärmi võib kohata magusas taimemahlas
Leidub ka organisme, kes võivad kasutada mitut toitumistüüpi. Näiteks neid, kes on ühtaegu nii autotroofid kui heterotroofid, s.o. võivad kasutada nii orgaanilist kui anorgaanilist süsinikuallikat, nimetatakse miksotroofideks. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakk Loomarakk esinevad plastiidid ja vakuoolid, plastiidid, vakuoolid ja rakukest mis on ümbritsetud tselluloosse puuduvad. rakukestaga. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümne rakk on taimerakk, millel on väga piklik kuju. (esinevad juhtkoes). Prosenhüümse raku pikkus võib küündida 25 sentimeetrini (lumivalge bömeeria). Parenhüümne rakk on ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas mõõtmes enam-vähem võrdse läbimõõduga. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). Mis on kude? Kudede liigitus. Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud, mis koonduvad rühmadeks.
kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Taimerakk taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomane organellide - plastiidide - esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Vakuoolid -Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. · Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Vakuoolide ülesanded rakus: · toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine Vakuoolidesse võivad ladestuda ained lahustena, terakestena või tilkadena
20. Bakteri raku ehituslik omapära Bakteri rakk Pole membraanseid organelle On ribosoomid On üldjuhul raku kest ja limakapsel Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomane organellide - plastiidide - esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimerakku osad (6) rakukest, rakumembraan, rakutuum, tsütoplasma + võrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid, plastiidid, vakuool Ribosoomides toimub valgu süntees. 21. Looma raku ehituslik omapära Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks
kaksikspiral. Tertsiaaldtruktuur -DNA+ valgud = nukleoproteiin. RNA: mRNA informatsiooni RNA, tRNA transport RNA, rRNA ribosoomi RNA. Alkaloidid N sisaldav, vees lahustumatu, vees hapetega sooli moodustav ühend. Mürkained selgroogsete vastu. Nikotiin, morfiin, niniin. Fenoolsed ühendid Fenooli tuumaga ühendid, aromaatsed (vanilliin, kohvhapped), Oligofenoolid ja ka Polüfenoolid. 2. Taimeraku ehitus organellid ja funktsioonid. Taimerakk Ümbritsetud rakukestaga, mis koosneb tselluloosist (+ hemitselluloos + pektiinained). Rakumembraan - paikneb rakukesta all ja reguleerib aine liikumist rakku sisse ja rakust välja, koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Plasmodesmid ühendavad rakke omavahel, on ülipeened tsütoplasmaniidid nii on tsütoplasmad omavahel ühenduses. Rakutuum säilitab pärilikku infot ja kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritsevad kaks membraani väline läheb üle tsütoplasmavärgustikuks
9. Hulgatuumsus Harva Sageli Harva 10. Rakutüüpide arv ...50 200...500 Funktsionaalsed iseärasused 1. Ainevahetustüüp Autotroofne Heterotroofne 2. Toitumisviis Osmootselt, atsorptiivselt, toitained seostatakse Osmootselt, rakukestaga atsorptiivselt, fago- ja pinotsütoos 3. Vitamiinide Olemas, eriti B grupi Täielik Puudulik sünteesivõime vitamiinid 4. Aminohappe
9. Hulgatuumsus Harva Sageli Harva 10. Rakutüüpide arv ...50 200...500 Funktsionaalsed iseärasused 1. Ainevahetustüüp Autotroofne Heterotroofne 2. Toitumisviis Osmootselt, atsorptiivselt, toitained seostatakse Osmootselt, rakukestaga atsorptiivselt, fago- ja pinotsütoos 3. Vitamiinide Olemas, eriti B grupi Täielik Puudulik sünteesivõime vitamiinid 4. Aminohappe
Mükoolhape seostub kovalentselt rakukesta peptidoglükaaniga ja muudab selle pinna vahajaks, mis ei lase bakteril grami järgi värvuda. 22. Kas strukturaalsed rakukesta erinevused võivad põhjustada erineva gramreaktiivsuse? jah, kui erinevus on PDG-s. Kui esinevad rakukestas mükoolhappeid (palju), siis ei lase see grami järgi värvida. Peab värvima rakke, mis on pärit noortest aktiivselt jagunevatest kolooniatest. Vanad rakud võivad olla vigase rakukestaga, võib valetulemuse anda. 23. Kuidas värvuvad pärmid grami järgi? nad ei dekoloreeru ehk gram(+), aga samas on grami järgi värvimine defineeritav vaid bakterite puhul. 24. Kas happekindlad mikroobid kuuluvad rakukesta ehituse järgi grampositiivsete või – negatiivsete mikroobide hulka? ei saa öelda, kuna nad ei värvu grami järgi. samas nad ei dekoloreeru etanooliga pestes. 25. Milline on enim levinud bakteri morfoloogiline tüüp? pulkbakter ehk batsill. 26
jäägid. Glc-Fru ® Glc-Glc-Glc-Glc +Fru (glükaan e. dekstraan, sünteesi viib läbi dekstraansukraas) Glc-Fru ® Fru-Fru-Fru-Fru + Glc (levaan, sünteesi viib läbi levaansukraas) Hambakatu bakterid Streptococcus salivarius, Actimomyces viscosus ja Streptococcus mutans toodavad sahharoosist polüfruktoosi ehk levaani (beeta 2-6 sidemed Fru jääkide vahel). Levaani sünteesitakse rakukestaga seotud ensüümi levaansukraasi abil. Kapsel kleebib bakterid hammaste pinnale ja suhkrute kääritamisel kapslitesse ja kattu kogunev piimhape söövitab hambaemaili augud. 2. Heteropolüsahhariidsed kapslid 3. Valgulised kapslid- batsillide kapslid on valgulised. (siberi katk) BAKTERIRAKU ORGANELLID, SISALDISED JA VARUAINED: Raku üldine ehitus: Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan, mida omakorda katab väljastpoolt rakukest ja
moodustuvad pektaadid. Primaarkest tekib üksikkilekeste ladestumisel vahelamellidele. Kõik sahhariidsed elemendid tekivad tsütoplasmas, kus nad transporditakse rakuseintele. 8. Taimerakule ainuomased raku osad. Taimerakule väga iseloomulikud raku osad. tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged) Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Üldiselt sarnaneb taimerakk loomarakule, mõlemal on rakumembraan, rakutuum, Golgi kompleks, ribosoomid jne. II ELU - INFO PÜSIMINE Pärilikkusaine (nukleiinhapped, *kromosoomid). Geneetiline informatsioon. (§2.4.2) Kromosoomid rakutuumas sisaldavad DNAd ja tuumaksesed RNAd. DNA struktuurid sisaldavad geene, mis kontrollivad raku ainevahetust, kasvu, arengut. Tuuma primaarne funkt on pärilikkuse
lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku risbosomide omast. Taimeraku ehitus. Taimerakkudepõhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide-plastiidide- esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on ümbritsetud tiheda rakukestaga, mis koosneb tselluloosist. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed (epiteel-, lihas-, närvi ja sidekude). Loomarakk koosneb peamiselt topeltmembraaniga rakutuumast, milles on tuumake ja kromatiinid (rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid). Tuumas on plasma, mida nim. karüoplasmaks. Tuum sisaldab valke, DNA-d, RNA-d, ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma membraani sees on poorid. Raku sees on
B. subtilise kapsel koosneb näiteks glutamiinhappest. Ka siberi katku tekitajal on paks valguline kapsel, mille sünteesi kodeerib virulentsusplasmiid. Polüglutamaati sünteesivad ka mõned halofiilsed arhed näiteks Natronococcus. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Hambakatu bakterid Streptococcus salivarius, Actimomyces viscosus ja Streptococcus mutans toodavad sahharoosist levaani. Levaani sünteesitakse rakukestaga seotud ensüümi levaansukraasi abil. Kapsel kleebib bakterid hammaste pinnale ja suhkrute kääritamisel kapslitesse ja kattu kogunev piimhape söövitab hambaemaili augud. Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Polüsahhariidid Polüsahhariide kogutakse rakkudesse siis, kui rakkudel on rohkesti C-allikat ja vähe N-allikat.
Kõik fotosünteesivad taimed! Heterotroofne: toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid! · Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad. · Prosenhüümne ja parenhüümne rakk Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED · Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa
vajalikud orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed! Heterotroofne: toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid! Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa
varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. Jaguneb: a) floeem - lahustunud orgaaniliste ainete transport; b) ksüleem - juhib vett ja selles lahustunud ioone. Taimerakk erineb eelkõige loomarakust: a) võime poolest siduda süsihappegaasi fotosünteesi käigus, kasutades valgusenergiat; b)jäiga rakukesta
Sahharoosist saab sünteesida kahte tüüpi homopolüsahhariide: glükaane (koosnevad glükoosist) ja levaane (koosnevad fruktoosist). Sahharoos hüdrolüüsitakse ja sideme hüdrolüüsil vabaneva energia arvel polümeriseeritakse kas fruktoosi või glükoosi jäägid. 46. Dekstraan ja levaan. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Dekstraankapslit sünteesivad sahharoosist Hambakatubakter Streptococcus mutans, piimhapebakter Leuconostoc mesenteroides. Levaani sünteesitakse rakukestaga seotud ensüümi levaansukraasi abil. Hambakatu bakterid Streptococcus salivarius, Actimomyces viscosus ja Streptococcus mutans toodavad sahharoosist polüfruktoosi ehk levaani. Kapsel kleebib bakterid hammaste pinnale ja suhkrute kääritamisel kapslitesse ja kattu kogunev piimhape söövitab hambaemaili augud. IX 47. Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid.
Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. Jaguneb: a) floeem - lahustunud orgaaniliste ainete transport; b) ksüleem - juhib vett ja selles lahustunud ioone. Taimerakk erineb eelkõige loomarakust: a) võime poolest siduda süsihappegaasi fotosünteesi käigus, kasutades valgusenergiat; b)jäiga rakukesta olemasolu, mis
Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. M. leprae on aeglase kasvuga (generatsiooniaeg ca 12 päeva) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi). Seetõttu kasvab hästi seal, kus kehatemperatuur on madalam, nagu nahal. Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. Klass CLOSTRIDIA Suhteliselt kirju rühm. Siia kuulub ka nn ebatavalise rakukestaga baktereid, mis võivad värvuda gramnegatiivselt, aga on tegelikult tüüpilise g (+) ehitusega peptidoglükaaniga. Peptidoglükaankihte ilmselt on neil lihtsalt vähem. Klassi kuuluvad näiteks perekonnad: *Clostridium, *Sarcina, *Butyrivibrio, *Lachnospira, *Ruminococcus, *Eubacterium, *Peptococcus, *Desulfotomaculum, *Propionispira, *heliobakterid, *Pectinatus, *Megasphaera, Veillonella, *Haloanaerobacter. *Clostridium. Perekonnas Clostridium on 146 liiki
annaabi.ee 
