1. PIKKUSÜHIKUD Eestis tarvitatud pikkusühikud 1(vene)penikoorem=7 vertsa-7467,53 m 1 verst= 500 sülda=1,066783 km 1 süld = 3 arssinat= 7 jalga = 4 küünart – 2,1335808 m 1 arssin = 16 versokkit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (-71,12cm) 1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm) 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m) 1 toll= 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm) 1 liin= ~2,54 mm 1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10mm (~0,5333 m) 1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga 1 miil ~ 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1kaabeltau = 185,2 m 1 merepenikoorem (meresõlm[viide?]) = 1meremiil = 1 verst 369 sülda = 1852 meetrit (kuni 1928. aastani 1854 meetrit) 1 geograafiline penikoorem = 1/15 kraadi ekvaatoril = 6,956 versta 2.Pindalaühikud : Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 49 ruutversta = 55,76405 km2 1 ruutverst = 250 000 ruutsülda = 104 dessantiini = 1,13804181 km2 1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 4,55216723 m2
suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transpordis kasutatavatele mõõtühikutele, kui viimased tulenevad siduvatest rahvusvahelistest lepingutest.
vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine; mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused; legaalmetroloogiline kontroll ja mõõtevahendite vastavushindamine metroloogiline infrastruktuur; mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus. • Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. • 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. • Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. • Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. • Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur
Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema
normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Vektoriaalne suurus. Tähistatakse sümboliga . Mõõtühik SI- süsteemis on njuuton (N). Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2. Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (m). Võttes võrdeteguri üheks, saame . Tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab
............................................... 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem................................................................................................................ 8 1.4. Suured ja väikesed ühikud................................................................................................... 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ................................................................................................................
vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine; mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused; legaalmetroloogiline kontroll ja mõõtevahendite vastavushindamine metroloogiline infrastruktuur; mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus. Reemo Voltri · Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. · 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. · Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Reemo Voltri · Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. · Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.)
korral kirjeldada märkide + või abil. Nihet mõõdetakse meetrites, mis on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühik. Alates 1983. a. loetakse 1 meeter võrdseks vahemaaga, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kus c on valguse kiirus vaakumis. Praktikas kasutatakse pikkuseühikuid: 1 km = 1000 m e. 103 m; 1 cm = 0,01 m ehk 10 - 2 m ; 1mm = 0,001 m e. 10 - 3 m. Mõningates riikides kasutatakse toll süsteemi: 1in (toll) =25.4 mm = 0,0254 m; 1ft ( jalg) = 0,3048 m; 1 yd (jard ) = 0,9144m; 1 stat mi (USA miil ) = 1609,344m; 1 mile ( meremiil) =1852 m. Nihke ja aja arvutamiseks tuleb need kiiruse valemist avaldada: s=v× t t=s/v Kiiruse mõõtühikuks SI - süsteemis on 1 meeter sekundis (m/s), mis tähendab, et ühe sekundiga läbib keha ühe meetri. Kasutatakse ka ühikuid 1 kilomeetert (km) tunnis (h) - km/h.
Teiste sõnadega : mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda suurem või väiksem on antud suurus mõõtühikust. Näide. Olgu meil tarvis mõõta mingi pulga pikkust. Kuidas me seda teeme? Kasutame joonlauda või mõõtelinti, mille abil teeme kindlaks, mitu pikkusühikut vastab pulga pikkusele (mitu korda on pulk pikem ühikuks valitud suurusest). Kui ühikuks oli 1 cm , siis tuleb saadud arv korrutada 1 cm-ga. Meie oleme harjunud, et kasutatakse selliseid ühikuid nagu meeter, kilogramm, sekund, amper, volt, džaul jne. Teiste sõnadega – SI ühikutega. See ühikutesüsteem tugineb meetermõõdustikul, kus põhiühikuiks on meeter ja kilogramm. Aga see pole kaugeltki kõikjal ega alati nii olnud. Selle väite ilmestamiseks toome väikese valiku vanaaegsed mõõtühikuid: Pikkusühikud 1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta 1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli
teatud kindla lainepikkusega kiirguse 9192 631770 võnkeperioodiga 4. elektrivoolu tugevuse ühik amper; 1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta. 5. termodünaamilise temperatuuri ühik Kelvin; Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 6. ainehulga ühik mool; mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 7. valgustugevuse ühik kandela; kandela (küünal) on kiirgusallikast (kiirgustugevusega 1/683 vatti steradiaani kohta) etteantud suunas kiiratud rohelise (540×1012 Hz) kiirguse valgustugevus.
normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Vektoriaalne suurus. Tähistatakse sümboliga . Mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2. Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (m). Võttes võrdeteguri üheks, saame . Tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s
Kui protsessi käigus temperatuur ei muutu T= const. ( seda on võimalik teostada aeglasel gaasi kokkusurumisel ) kehtib seaduspärasus : p1 / V2 = p2 / V1 ehk p1 V1= p2 V2 p1 - gaasi esialgne rõhk ; p2 - gaasi rõhk vaatluse lõpul ; V1 ( m ) -gaasi ruumala vaatluse algul ; V2 (m3) - gaasi ruumala vaatluse lõpul. 3 Märkus: Rõhk ja ruumala võivad olla teistes mõõtühikutes, kui põhiühikutes, aga võrrandi mõlemal poolel peavad ühikud olema ühesugused. Näidisülesanne: Silindris olev gaas, mille rõhk on normaalrõhk ( 10 5 Pa ) ja ruumala 40 cm 3, suruti kokku ruumalale 5 cm3. Miiliseks kujuneb kokkusurutud gaasi rõhk, kui temperatuur ei muutu ? p1= 105 Pa p1V1= p2V2 p2 = (p1V1)/V2 V1= 40 cm3 V2 = 5 cm3 p2 = ( 105 x 40 )/ 5 = 8 x 105 Pa p2= ? 4.2. Gay - Lussaci ( ge - lüssak ) seadus .
2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm. mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab Kehade vastastikuse mehaanilise mõju rõhu p: F mõõt. Newtoni seaduse järgi: p=
max.väärtus kahaneb. Jaotuskõvera alune pindala on ühikuline (=1). · Standardiseeritud normaaljaotus. o Normaaljaotus, mille puhul matemaatiline ootus = 0 ja standardhälve = 1. · Studenti test. o . · Normaaljaotuse ajaloost. o De Moivre. o De Laplace. o Gauss. 2. Füüsikalised mõõtmised. · Ühikute unifitseerimine, meetermõõdustik. o Põhiühikud: meeter, sekund, kilogramm. · Põhiühikute (kg, m, s) etalonid. o Pikkusühik: Pariisi meridiaan; plaatinast (hiljem plaatina+iriidium) etalon; valguse kiirus. o Kaaluühik: gramm 1 cm³ puhast vett; kilogramm 1 liitri puhta vee kaal 4°C juures. o Ajaühik: sekund 1/86400 osa keskmisest päikeseööpäevast. · GMT ja UTC. o GMT (UT) astronoomiline kell.
*Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada. (Hüpotees-Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.) 1.2. Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika? SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud mõõtühikud. Need jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela), ning nende ühikute astmete korrutisteks ehk tuletatud ühikuteks. SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest. 1.3. Mida uurib mehaanika? Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi.
· Tiheduse valem: D = , kus D katsekeha materjali tihedus, m katsekeha mass, V ruumala; · Silinder: Sp = 2 , kus Sp põhjapindala, pii, r2 raadius ruudus; V = Sp · h , kus V ruumala, Sp pindalade vahe, h kõrgus; · Kera: V = 3 , kus V ruumala, r3 raadius kuubis; · Nelinurk: V = a · b · h , kus a külg, b külg, h kõrgus. Katsekeha #1 Eskiisjoonis Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D () Tulemuse 14127,4 56,14 12,4 6 39,2 2,7·103 d 8 Sp = · (56,14 / 2)2 - · (12,4 / 2)2 = 2354,58 (mm2) V = 2354,58 · 6 = 14127,48 (mm3) D= 39,2 · 10-3 / 14,1·10-6 = 2,7 · 103 (kg/m³) Järeldus: antud katsekeha on valmistatud alumiiniumist.
Vastus: 30 (24 : 4= 6 ühe päevaga; 5 * 6 = 30 banaani 5 päevaga) 103. Kohvris on 5 kasti, neis igaühes 3 karpi ja igas karbis 10 krooni. Kohver, kastid ja karbid on kõik lukus. Mitu lukku tuleb vähemalt avada, et kätte saada 50 krooni? Vastus: 8 lukku ( kohver, 2 kasti, 5 karpi) 104. Millise arvuga peaks jagama 36 000, et vastus oleks 250? Vastus: 144 (36 000 : 250 = 3600 : 25 = 144) 105. Kilogramm mandariine maksab 15 krooni. Kui palju maksab 200 grammi mandariine? Vastus: 3 krooni ( 15 : 1000 * 200 = 3 kr.) 106. 12 m pikkune nöör lõigati kolmeks osaks, millest 2 olid ühepikkused ja kolmas sama pikk kui need kaks kokku. Kui pikad olid nöörijupid? Vastus: 3m +3m +6m 107. Helikiirus on 343 m/s. Kui kaugelt kuuleme seda heli minuti pärast? Vastus: 20 km 580 m ( 60 * 343 = 20 580 m = 20 km 580 m) 108
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem
Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest. 40000000 1 m on võrdne 86Kr aatomi kiirguse oranzi spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. 1 Meeter võrdub kaugusega, mille läbib elektromagnetiline tasalaine vaakumis sek-ga 299792458 3. Mass: Kilogramm (kg) 1 kg võrdub ligikaudu 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 15 oC 4. Elektrivoolu tugevus: Amper (A) Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja rööbitist, teineteisest 1 meetri kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 10 -7 njuutonit. 5. Termodünaamiline temperatuur: Kelvin (K) 1
ümardamisel on otstarbekas kas arvu alguse nullide või arvu lõpu kirjutamata jätmine. Omavahel on püsikoma- ja ujukoma arv seotud järgnevalt: 6,5346324 104=6104+5103+3102+4101+6100+310-1+210-2+410- 3 =65346,324 Loeng 2 · Suurused: pikkus, aeg, kiirus, kiirendus. Nende ühikud. pikkus füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Tähis: l. Ühik: 1 m (meeter). Meeter on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga. aeg aegruumi osan, aegruumi 4. mõõde, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutset aega ei ole olemas, aeg on relatiivne suurus, mis sõltub vaatleja liikumiskiirusest ja teda ümbritsevast gravitatsiooniväljast.
objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik)
objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik)
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad
tõmbumine või tõukumine jne). • Füüsikaline mudel rõhutab loodusobjekti neid omadusi, mis on olulised kirjeldatavas olukorras. Füüsikalised Suurused • Füüsika kasutab erilist keelt, milles esinevad väga kindla tähendusega sõnad ning märgid – füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja nii suuruste kui ka mõõtühikute tähised. Füüsikalised suurused ja mõõtühikud moodustavad süsteemi, milles mõned suurused ja ühikud on valitud vastavalt põhisuurusteks ja põhiühikuteks. Põhisuurustest võime tuletada kõik teised suurused. • Füüsikaliste suuruste omavahelise seose kohta kehtivaid lauseid, mis on kirja pandud tähiste abil, tunneme füüsika valemitena. Füüsika peamised erinevused teis test loodusteadustest: • füüsikale on omane täppisteaduslike (matemaatiliste) meetodite kõige ulatuslikum rakendamine; • füüsika tekitab looduse kõige üldisemad mudelid
iseloomustamiseks piisab ainult arvulisest väärtusest (mass, aeg, vanus). a)Vektoriaalsed suurused need on suurused, millede määramiseks ei piisa ainult arvulisest väärtusest vaid on vaja teada ka suunda (kiirus, jõud). Füüsikalised suurused jagunevad põhisuurusteks suurusteks, mille abil saab arvutada ka kõiki teisi suurusi. Mehaanika põhisuurused on 1. mass 2. aeg 3. pikkus. Põhisuurused ning nende mõõtmiseks kasutatavad põhiühikud ja nendest tuletatud ühikud on koondatud spetsiaalsetesse süsteemidesse. Tänapäeval kasutatakse rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (Si), mis koosneb seitsmest põhiühikust ja kahest täiendühikust 1. Pikkus (meeter 2. Mass (kilogramm) 3. Aeg (sekund) 4. Voolutugevus (amper) 5. Temperatuur (kelvin) 6. Valgustugevus (kandela) 7. Aine hulk (mool, mol) 1. Nurk (radiaan) 2. Ruumi nurk (sterad). Mehaanika
tõelisest väärtusest olla nii suurem kui ka väiksem, mistõttu võib viga olla nii positiivne kui ka negatiivne. Seepärast on vea ees märk "‘±"’. Mõõtetulemust on korrektne kirjutada koos veaga. Kui mikromeetriga mõõdetud lõigu pikkus on 15,0 µm ja viga on 0,2 µm, siis kirjutatakse mõõtetulemus järgmiselt: l = (15,0 ± 0,2) · 10−6 m = (15,0 ± 0,2) µm . Ühik µm (või 10−6 m) on toodud sulgudest välja, sest pikkuse ja selle vea ühikud on ühesugused (sulge võib ka avada, korrutades ühikuga läbi mõõtetulemuse ja selle vea, kuid nii tavaliselt siiski ei tehta). Vastuses võib tüvenumbreid olla maksimaalselt niipalju, kui väikseima tüvenumbrite arvuga al- gandmetes. Seda reeglit tuleb aga eirata, kui mõni suurus on antud väiksema tüvenumbrite arvuga kui kõik teised. Näiteks on kõik andmed esitatud kolme - nelja tüvenumbriga ning üks füüsikaline suurus vaid kahega
Mõõtetulemuseks on saadud arvu ja mõõtühiku korrutis Otsene mõõtmine – mõõtmistulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt Kaudne mõõtmine – tulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suurustest Füüsikaline suurus: Kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi nt piikus, kiirus Peab olema mõõdetav SI süsteem: Pikkusühik – 1 meeter (m) Massiühik – 1 kilogramm (kg) Ajaühik – 1 sekund (s) Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) Ainehulga ühik – 1 mool (mol) Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mõõtemääramatus: Mõõtmistulemusega seotud suurus, mis määrab mõõdetava suuruse vahemiku, kuhu selle tõeline väärtus satub Mõõtemääramatuse allikad: Riistavead Protseduurivead Mõõdetava suuruse muutlikkusest tingitud vead
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsikaline objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja val- gustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur).
Kangkaalud vôimaldasid kaaluda eseme massi. Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita. Babüloonia pisim kaaluühik graan vôrdus 0,06 grammiga - ühe keskmise nisutera raskusega. Esimesteks pikkusmôôtudeks olid inimese kehaosad - sôrmed, käed, jalad. Sammu pikkus (jalg) vahemaade môôduna osutus liiga väikeseks ühikuks. Vanas Roomas eksisteeris vahemaade môôtmiseks pikkus - tuhat kahekordset sammu, millest tuletati vahemaade môôduühik - miil. Väga suurte pikkuste môôtmisel kasutati ajavahemikena ööpäevi, päevateekonda. Nööri ja kanga pikkusühikuks sai küünar, s. o. pikkus sôrmede otstest küünarnukini, ja väiksemaks pikkuse môôduks pöidla esimese lüli pikkus e. toll. Eesti keeles näit. sülem ja koorem jms on paljudel rahvastel kuulunud ka metroloogilisse süsteemi. Babüloonia môôdusüsteem oli täielikult üles ehitatud arvule 60, mis omakorda jagus 10-, 5- ja 2-ga
15: Kuidas on seotud joon- ja nurkkiirendus? Valem. v = R 16:Millised võrrandid on allomeetrilised võrrandid? Allomeetrilised võrrandid on füsioloogia ja anatoomia suuruste seos bioobjekti pikkusega või massiga, mis on määratud pikkusega. 17:Milline kiirus on keha piirkiirus? Keha piirkiirus tähentab et jooksmise kiirus ei olene jooksja mõõtmetest. Sarnase kujuga loomadel liikumise kiirused on enam-vähem võrdsed (erandina inimene). 18: Mis on jõud, jõumoment? Valemid ja ühikud. Jõud on suurus mis iseloomustab vastikmõju intensiivsust ning on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. (F=ma). Jõumoment teatud punkti suhtes on jõu absoluutväärtuse ning selle punkti ja jõu mõjusirge vahelise kauguse korrutis. (M=Flsin(a)). 19. Millal on süteem(keha) tasakaalus? Tasakaalu tingimused. Kehale rakendatud jõudude summa peab võrduma nulliga. F1+F2+F3...Fn=0 20. Kui suur on raskuskiirendus arvuliselt? Leia oma keha raskusjõud.
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsikaline objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja val- gustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
