Laboratoorsed tööd (KMI 11) (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Tallinn 2019
Kim Vasserman
Kristjan Tikka
Villu Laanemets
LABORATOORSED tÖÖD
ARUANNE
Õppeaines: FÜÜSIKA I
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: KMI 11
Juhendaja : lektor Peeter Otsnik
RASKUSKIIRENDUS .

Tööülesanne.
Maa raskuskiirenduse määramine.

Töövahendid.
Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.

Töö teoreetilised alused.
Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks.
Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:
kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus.
Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks.Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A).
Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga:
kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass.

Töökäik.
Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.

Mõõtsime pendli õla pikkuse;

Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga. Veendusime,et pendel võngub ilma
keerdvõnkumisteta. Määrasime etteantud n täisvõngete kestvuse aja t;
Täisvõngete arvuks võtsin 15;

Mõõtmised teostasime6 erineva pendliga;

Tulemused kandsime tabelisse;
Katse nr.
l (m)
n
t (s)
T (s)
T² (s²)
(m/s²)
- (m/s²)
1
0,737
15
26,00
1,73
3,00
9,70
0,01
2
0,548
15
22,47
1,50
2,24
9,66
0,05
3
0,801
15
26,97
1,80
3,23
9,79
- 0,08
4
0,720
15
25,53
1,70
2,90
9,80
- 0,09
5
0,436
15
20,03
1,34
1,78
9,66
0,05
6
0,666
15
24,69
1,65
2,71
9,65
0,06
= 9,71
= 0,06

Arvutasime keskmise väärtuse ja keskmise absoluutse vea ;
= 9,71m/s²
= 0,06m/s²

Hindasime saadud tulemuste kvaliteeti;
Kvaliteeti saame määrata antud valemiga:
Lubatud vea protsent:
Oma andmetega saame:
Esinesid väheolulised juhuslikud vead.
Esines suur süsteemiline viga, sest tegelik maa raskuskiirendus on 9,81 m/s2.
Mõõtetulemuste kvaliteet on hea, sest hälve on alla ühe protsendi.
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.

Tööülesanne.
Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine.

Töövahendid.
Elektrooniline kaal, nihik , mõõdetavad esemed.

Töö teoreetilised alused.
Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks . Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged.
Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus