· Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus. Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja
· Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus. Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja
millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi. milliste riikide territooriumid ja valitsemiskorraldus muutusid (lk 14-15) Austria-Ungari (lakkas olemast; Austria väike vabariik, Ungari kuningriik), Vene keisririik (Eesti, Läti, Leedu, Poola, ja Soome säilitasid iseseisvuse) mis on Rahvasteliit, miks see loodi, kuidas õigustas talle pandud lootusi (lk 10-11) Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. iseloomusta rahvusvahelisi suhteid 1920.-30. aastail, miks olid nad just sellised (lk 10-11) Suhted teravnesid. Riigipiiride kehtestamisel ei arvestanud Antandi suurriigid teiste riikidega. Inimesed lootsid ära hoida sõja kordust
vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud: Woodrow Wilson- Usa president, kes tuli Pariisi rahukonverentsil välja oam 14 punktiga Adolf Hitler- Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juht,kes tuli 1933. saksamaal
vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud: Woodrow Wilson- Usa president, kes tuli Pariisi rahukonverentsil välja oam 14 punktiga Adolf Hitler- Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juht,kes tuli 1933. saksamaal
mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Wilsoni 14 punkti - Neliteist teesi olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta, mis esitati president Woodrow Wilsoni kõnes Ameerika Ühendriikide Kongressi ühisistungil 8. jaanuaril 1918. Oma kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 17. Millal oli Venemaa kodusõda, kelle vahel, tulemus. Vene kodusõda (1917–1923) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa Keisririigi territooriumil pärast selle lagunemist tekkinud erinevate riikide "punaste"(kommunistliku ehk nõukogude suunitlusega) ja "valgete" (nõukogude ja bolševikevastaste suunitlustega) jõudude vahel toimunud relvakonflikt. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal
ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. õiglane või ebaõiglane 3. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Kaotajate soov oli sõjakaotus tasa teha. Eri riikide vahel tekkisid tõsised vastuolud. Tekkis oragisatsioon rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Esimese maailmasõja kaotanud riigid pääsesid rahvasteliitu hiljem. Üks maailma võimsamaid riike Usa jäi aga sellest liidust välja kuna keeldusid tunnustamast Rahvasteliidu põhikirja. Väikeriikide tülisid hoiti ära Rahvasteliiduga.Saksamaa ei suutnud enam maksta reparatsioone ning ta oli ka suurriikide hulgast välja jäetud. Venemaa küsimuseks oli maailmarevolutsioon, kommunistide võimul olek ja
Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat. (1919) 2. Peale uute riigipiiride kehtestamist rahulepingu järgi, soovisid antanti riigid võimsamaks saada ja kätte maksta kaotajatele. Uute riigipiiridega paraku aga ei arvestatud rahvaste soovide ja vajadustega nii, et vastuolud ja tülid olid vältimatud. 1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem. USA jäi aga Rahvasteliidust kõrvale sest nad keeldusid tunnustama seda. 3. Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad?
Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Hispaania kodusõda- rahvusvaheline sõjaline kokkupõrge, mis kestis aastatel 1936-1939 Börs- väärtpaberite hulgituru United Cigar- suurim firma tollel ajal Börsikrahh- börsi must päev, mis toimus 24.10.1929 a. New Yorgis Krahh-kokkuvarisemine Suur depressioon-börsikrahhile järgnenud võimas majanduskriis 1929. a. 2. 1914-pandi tööle esimene konveier 1917 sügis-võimule tulid enamlased ehk kommunistid 1917 sügis- Venemaal kehtestati Nõukogude võim 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal päeval 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28. juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1920- Türgi ja Antandi riigid sõlmisid rahulepingu
häälestati end vene rahva vastu · Õnnestus muuta Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks · Kõik ressursid koondati kodusõja võitmiseks Miks sinu arvates ikkagi enamlased võitsid Vene kodusõja? · Kuna nad oskasid olukorda paremini ära kasutada ning suunasid oma ressursid sellistesse kohtadesse, mis tõid neile kasu. Toetasid ja tunnustasi väikerahva iseseisvust. Millal lõppes Vene kodusõda? · Lõppes 1922. Aastal. Kes on? · Felix Dzerzinski- vilniuse kubermangus oli bolsevik ja Nõukogude repressivaparaadi Tsekaa looja ning juht 1917-1926.aastal · Aleksandr Koltsak- Venemaa admial, polaaruurija ning valgekaatlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918-1920 · Anton Denikin- Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahlike armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas
TOIMUMA SÕJAJÄRGNE ÜLESEHITUSTÖÖ. *OTSUSTATI, ET SAKSAMAA PEAB LOOBUMA ALADEST, MIS JÄÄVAD VENE-SAKSA PIIRIST PÕHJA POOLE, KUID SAKSAMAA VÄED PEAVAD JÄÄMA BALTIKUMI SENI, KUNI LIITLASED VAJALIKUKS PEAVAD. TAGAJÄRJED KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS EBAEDUKAS OLI MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI PATSIFISMI AJASTUKS. RAHVASTELIIDU ABIGA LAHENDATI MITMEID
Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal aastal 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28 juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat . 1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. 1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda. 3. Woodron Wilson - USA president, kes osales Pariisi rahukonverentsil.Tähtsamad otsused olid paljugi tema otsustada. Adolf Hitler - Ta juhtis Natsionaalsotsialistlik Töölisparteid. Ta teatas oma kavatsusest
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ?
rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat. 1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping. 1936-1939 -Hispaania kodusõda ISIKUD Woodrow Wilson - USA president, kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A
Konverentsil osalesid sõja võitjad, aga sõja kaotajaid sinna ei lubatud. Peamised otsustajad olid suur kolmik. Saksamaa sõlmitud rahu - Verssailes' rahu - tingimused: Saksamaa tunnistati ainsaks sõja süüdlaseks, Saksamaa pidi maksma reparatsioone (sõjakahjuhüvitis), Saksamaa jäi ilma ühest kaheksandikust oma territooriumist ja kolooniatest. Piirati Saksamaa relvastust ja sõjaväge. Loodi rahvasteliit - rahvusvaheline rahutagamise organisatsioon VENEMAA KODUSÕDA (1917 - 1922) Põhjused: Paljud poliitilised rühmitused Venemaal, ei olnud enamlaste võimuga rahul, soovisid seda kukutada. Osapooled: enamlased e bolsevikud e punased <> Asutava Kogu liikmed ja toetajad (valged) + Antanti riigid Interventsioon - teiste riikide sekkumine Venemaa kodusõtta Kodusõja iseloom:
Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga.
esimene eestikeelne ooper ,,Vikerlased". *Tegutses Eesti Kultuurkapital. *Toimusid edasi üldlaulupeod ja -tantsupeod. *Esile kerkis suur hulk haritlasi, kes jõudsid küpsesse loomeikka 30ndatel. *Tuntuimaks kirjanikuks Tammsaare. *Tulemuslikud spordis 1936a. SuveOM Berliinis väga edukad MAJANDUS *Vabadussõja järel majandus halvas seisus. *20ndate aastate kekspaigaks majandus Otto Strandmanni poolt ümber korraldatud *1928. aastal võeti markade asemel rahaühikuks EEK. *Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. *Majanduslangus põimus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. *30ndate II pool oli majanduses edukas. *Peamised väljaveokaubad põllusaadused. *Kaubanduspartnerid Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia. Suur ülemaailmne majanduskriis: Põhjused: *Ületootmine põllumajanduses. *Riik ei sekkunud piisavalt majandusellu. *Maailmamajandus polnud kohanenud I ms muutustega. *USA impordi- ja immigratsioonipoliitika olid valed
7) millise rahuga lõppes 1 Ms. 8) millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku? Põhjenda oma arvamust. 9) mõisted ja nimed 1 Ms-is ja pärast seda. Separaatrahu (saksamaa ja venemaa vaheline rahu, Bresti rahuleping)- eraldi sõlmitud rahuleping vaenlasega, liitlastega arvetamata, Franz Ferdinand, positsioonisõda, dominioon- valgete kolooniad, mille eesotsas olid valged inimesed ja esines sisemine iseseisvus( uus- meremaa, austraalia, Kanada, Iirimaa), 10) millal ja milleks loodi rahvasteliit, rahvasteliidu struktuur. Millised olid rahvasteliidu tugevad ja nõrgad küljed? Lk 92 11) rahvasteliidu mandaatsüsteem. 12) rahulepingud, mis sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil, iseloomusta lühidalt nende sisu. 13) Versaille’ washingtoni süsteem. 14) Reini demitaliseeritud tsoon. Kaliitsia, trsansilvaania, elsass lotring, Ida Preisimaa ... millised riigid kellelt ära võeti ja kellele läksid. 1920ndad Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem).
Aastaarvud: I maailmasõda: 1914-1918a Pariisi rahukonverents: 1919a Rahvasteliidu loomine: 1920a Suur majanduskriis: 1929-1933a I maailmasõja lõpp Millega lõppes: Sõjategevus lõppes pärast seda, kui Saksamaa ja Antandi riigid olid sõlminud 11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi
surusid oma rahutingimusi teistele peale. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks. Rahvasteliit (loodi 1920) Pariisi rahukonverentsil lid liitlased rahvusvahelise organisatsiooni, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvusvahelise majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine. Organisatsiooni nimeks sai Rahvasteliit, kuhu visid kuuluda kik maailma riigid omal vabal tahtel. Organisatsiooni peakorter asus Shveitsi linnas Genfis. Algul ei vetud Rahvasteliitu Esimeses maailmasjas kaotanud riike. Saksamaa ja selle endised liitlased pääsesid sinna hiljem (Saksamaa 1926.aastal, astus välja 1933.aastal). Ka Nukogude Venemaast ei saanud esialgu Rahvasteliidu liiget. NSVL liitus ühendusega alles 1934.aastal. 1935.aastal lahkus Itaalia. 1933.aastal lahkus Jaapan. Üks vimsamaid riike
Poola ja Tšehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmest sakslastega asustatud piirkonnast. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allvelaevu, piiranguid kehtestati ka laevastiku suurusele. 9. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes? Rahvasteliit loodi 1919. aastal Pariisi rahukonverentsi tulemusel. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid Rahvasteliidust välja mitmed maailma võimsamad riigid (nt USA), see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks
VERSAILLES' DIKATAAT rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi. RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja sellpärast langesid hinnad järsult väga madalale. NEW DEAL/UUS KURSS USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava, mis tähendas ulatuslikke majandusreforme. Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest.
Selle kohaselt pidi Saksamaa kandma vastutust esimese maailmasõja kahjude eest ning Saksamaale esitati nõudmised: - Elassi ja Lotringi loovutamine Prantsusmaale - Mõned alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale - Sõjaväe vähendamine 100 000 mehele, nendest vaid 4000 tohtisid olla ohvitserid - Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust - Keelati omada lennuväge ja piirati laevastiku suurust - Saksamaa pidi maksma reparatsioone 36. Mis oli Rahvasteliit? Organistatsioon, mis loodi, et riikidevahelised konfliktid ei kasvaks üle sõjaks 37. I maailmasõja tagajärjed -väga suur tööpuudus - nälg ja rahulolematus -vaesumine -vähenes kaupade nõudlus - tootmise langus PT 10: 38. Mis riigid said iseseisvaks pärast I MS? Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, Ukraina, Valgevene, Taga-kaukaasia. 39. Millal iseseisvus Eesti? 24. veebruar 1918 40. Millal oli Vene kodusõda
* Huvi ja soov oma maid lainedada. TULEMUSED: + - * tehnika areng * rohked inimeste kaotused * väikerahvaste iseseisvus * näljahädad * Rahvasteliidu loomine * laastavad haigused * naiste õiguste suurenemine * majanduskriis * Suurriikide lagunemine * rikutud maa, kadunud põlvkond TAGAJÄRJED: * Lagunesid Impeeriumid: Türgi Impeerium(Osmanite), Austria-Ungari Impeerium, Venemaa Impeerium, Saksamaa Impeerium. * Tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. * Inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused
· 2.02 Tartu rahu; esimese riigina tunnustab Nõukogude Vene Eesti sõltumatust de jure · 21.01 lõppeb Pariisi rahukonverents · 15.06 Asutav kogu võttis vastu EV esimese põhiseaduse, loodi Eestimaa Kommunistlik Partei · Eesti osales esmakordselt oma võistkonnaga Amsterdami OM. 1921 · EV sai Antaadilt tunnuse de jure · EV võeti vastu Rahvasteliitu 1922 · 30.12 moodustati Nõukogude Liit 1923 · Suur majanduskriis Saksamaal, hüperinflatsioon 1924 · NL sõlmis diplomaatilised suhted Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaaliaga · 21.01 suri V.I.Lenin-Uljanov 1926 · Ilmus A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa. · Tööd alustas Eesti Ringhääling (Eesti Raadio eelkäija) 1928 · Eestis tuleb käibele kroon (rahareformi eestvedaja rahandusminister Leo Sepp) 1929 · 24.10 ,,must neljapäev" New Yorgi börsil, algab ülemaailmne majanduskriis 1929- 1933 1933 · 30
Germaine'i, Bulgaariaga Neuilly, Ungariga Trianoni, Türgiga Sevres'i rahuleping. USA oli juba varasemalt välja tulnud enda ettepanekutega. Need oli välja pannud Wilson 1918. aastal: Wilsoni 14 punkti. Ainuke riik, kes rahulepingule vastu hakkas, oli Türgi. Türgi valitsus kirjutas küll rahulepingule alla, kuid see tõi kaasa rahvuslike jõudude koondumise ning ülestõusu Türgi sultani ja ametliku valitsuse vastu. See tõi kaasa vabariigi kehtestamise Türgis. 1920-1023 oli Türgis kodusõda Slutan&ametlik valitsus vs rahvuslikud jõud (sest Türgi alasid taheti vähendada ka Väike-Aasias). Rahvuslaste eesotsas oli Atatürk. 1923 kuulutati välja vabariik. Atatürgiga kaasnes ka Türgi moderniseerimine. Eeskuju võeti Euroopast. I MS tulemusena muutus Euroopa poliitiline kaart impeeriumid kadusid (Austria-Ungari, Osmanite ehk Türgi impeerium, Saksa impeerium, Venemaa). Euroopa poliitilisel kaardil tekkis rida uusi riike, mida
Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks nimetatakse Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Reporatsioon on hüvitis sõjas tekitatud kahjudest. 3. Mida kujutas endast Rahvasteliit? Miks see loodi? Kas Rahvasteliit oli oma tegevuses edukas? Too näiteid. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvasteliit oli 19520-ndatel edukas, kus lahendati väikeste riikide tülisid, nt. Eesti ja Läti vaheline tüli (Ruhnu saare, Eesti ja Läti vaheliste piiride ning Valga linna piiri pärast) ning Leedu ja Poola vaheline kriis (Vilniuse ehk Vilno
* Huvi ja soov oma maid lainedada. TULEMUSED: + - * tehnika areng * rohked inimeste kaotused * väikerahvaste iseseisvus * näljahädad * Rahvasteliidu loomine * laastavad haigused * naiste õiguste suurenemine * majanduskriis * Suurriikide lagunemine * rikutud maa, kadunud põlvkond TAGAJÄRJED: * Lagunesid Impeeriumid: Türgi Impeerium(Osmanite), Austria-Ungari Impeerium, Venemaa Impeerium, Saksamaa Impeerium. * Tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. * * 4. Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? 1) Jüüti merelahing (31
mereväelast. ülbuse eest. Saksamaa kolooniad. Jagati võitja riikide vahel. Saksa territoriaalsed kaotused. 1/8 endisest territooriumist + Reini jõe demilitariseeritud tsoon. Sõjakahjude hüvitamine. Saksamaa pidi võitjatele makse maksma. (4) Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui (eba)edukas oli, miks? Rahvasteliit loodi eesmärgil rahumeelselt lahendada riikide omavahelisi tülisid ja riikide vahelise koostöö arendamine. Eemale jäid NSVL ja USA. Rahvasteliit põhines W.Wilsoni 14'nel teesil. Oli edukas, parandas ajutiselt riikide vahelisi eriarvamusi ja aitas kaasa riikide kootööle. + Patsifismiajastu (1920) (5) Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania.
Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 Saksamaa ja tema liitlasriikide vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Selles samas Peeglisaalis kuulutati kunagi Saksamaa vabariigiks, ning see oli Saksamaale eriti valus hoop ja häbistav, kuna tegelikult ei olnud Saksamaa sõja alustamises süüdi. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit (sellekohane punkt sisaldus kõigis rahulepingutes). Rahvasteliidu loomisele kirjutas alla 44 riiki. See oli riikidevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks oli: · riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine · riikidevahelise majandusalase ja kultuurilise koostöö edendamine · kuna otsused pidid olema ühehäälsed, nõrgestas see oluliselt rahvasteliidu tegutsemisvõimet Rahvasteliit eksisteeris aastatel 1920-1946. Tema peakorter asus Sveitsis, Genfis. Rahvasteliit oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
