Rahvuslik ärkamine ja laulupeod küsimused (0)

Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 1. Missugune oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel? Baltisakslased asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid,  muusikaüritused. 2. Milline on Johann Voldemar Jannseni panus Eesti muusikaloos? Ilmalike laulude kogumik “Eesti laulik”, rahvuslike tekstidega laulud.  Meeslauluseltsi Vanemuine asutamine Tartus 1865. aastal. Üldlaulupeo idee,  korraldamine, ühendkooride juhatamine.  3. Kuidas mõjutas meeslauluseltsi Vanemuine tegevus Tartu ja kogu Eesti kultuuripilti? 1870. aasta 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia  Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” ja seda päeva loetakse Vanemuise teatri  ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks.  4. Missuguse hinnangu andis Georg Julius Schultz-Bertram Aleksander Saebelmann- Kuinileiu koorilauludele? (Vt Vahelugemist) Georg Julius Schultz-Bertram pidas Aleksander Saebelmann-Kunileidu  geeniuseks. 5. Tee lühikokkuvõte I üldlaulupeo korraldamisega seotud probleemidest, peo  korraldusest ja repertuaarist, olulisematest peoga seotud isikutest. Esimene üldlaulupidu toimus 30. juunil - 2. juulil 1869. aastal. Laulupeo  peakomitee koosnes 17-st liikmest, nende hulgas J.V. Jannsen, J. Hurt, J.  Mielberg. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kiriku suletud uste taga, sest  ei oldud kindlad, kas nii suur hulk inimesi siiski suudab korralikult koos laulda.  Kardeti ka kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Pealtvaatajaid oli  hinnanguliselt 15 000. Jannsen nõudis, et laulupeole tuleks ainult mehed, see  tähendas paljude kooride jaoks laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Mõni  kuu enne laulupidu avaldas C.R. Jakobson “Vanemuise kandle hääled”, mis  sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson soovis, et tema  looming oleks laulupeo repertuaaris, kuid Jannsen repertuaaris muutusi ei 


teinud. Jakobson jättis laulupeole tulemata. Laulupeol esitati kirikukoraale,  Vene riigihümni, vaimulikke laule ja ilmalikke laule, näiteks “Sind surmani”,  “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, “Mu isamaa on minu arm”.
  6. Missugune on Carl Robert Jakobsoni osa Eesti muusikaloos? Jakobson taotles laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja  noodikogu „Wanemuine Kandle healed” . Tema luuletusi on viisitanud näiteks  A.Kunileid.  7. Tee lühikokkuvõte II ja III üldlaulupeost ning repertuaarivalikust. Teine laulupidu toimus 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August  Hermann, pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode.  Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga. Laulupeo kava koosnes  peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu A.  Kunileiu, K.A.Hermanni ja J.V.Jannseni loomingust. Esitati vaimulike laule,  näiteks “Jehoova meie abi” (J.V.Jannsen), “Jumala vägevus” (L.van Beethoven),  “Ärgake”. Esitati ka ilmalikke laule, näiteks “Eesti laul” (K.A. Hermann),  “Meeskoor” (Trube), “Mu isamaa on minu arm” (A. Kunileid). Kolmas laulupidu toimus 1880. aastal Tallinnas. Põhikorraldajaks oli Tallinna  laulu- ja mänguselts Lootus. Laulikus oli 19 laulu, millest vaimulikke teoseid oli  kõigest 3. Venemaa ametivõimudelt loa taotlemiseks toodi ettekäändeks 25. aasta  juubelipidu Venemaa tsaari Aleksander II valitsuse auks.