Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Tänapäeva üha kiiremini globaliseeruvas maailmas on rahvastikuränne igapäevane nähtus. Selle põhjusteks on nii lootus parematele elu- ja töötingimustele, näljahädade või sõdade eest põgenemine, kui ka välisriiki õppima suundumine. Kuid millised on rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile? Lähteriik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks vähendavad riigist lahkuvad migrandid tööpuudust. Samal ajal aga arendavad nad sihtkohariigis oma töö- ning
· loomulikud - sugu, vanus, rahvus · omandatud - haridus, jõukus Sotsiaalne struktuur- rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Demograafia- rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku suurenemist/vähenemist ning liikumist. Rahvastiku iive- rahvaarvu muutused sündide ja surmade ning rahvarände tagajärjel. positiivne iive- kui rahva arv suureneb. negatiivne iive- rahva arv väheneb. Migratsioon- rahvastikuränne. Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon- ühtvus Leibkond- ühises majapidamises elavad inimesed kes ei ole sugulased Ülalpeetav- laps, pensonäär, puudega inimene, kes on töö ealine, kes ise palka ei saa. Tööjõud- tööealised ja töövõimelised inimesed; jaguneb - töötavad - töötud
noorsoorahutustes (näit.1980.a. sügisel). Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a. aga 630 (NSV Liidus 638). 1970.a. oli keskeri, lõpetamata kõrg- ja kõrgharidusega 20,3%, 1979.a. 29,4% töötavast rahvastikust. Haridustaset Eesti NSV-s mõjutas ka suur rahvastikuränne. Reelika Roost, 12A
puudutab see kõiki. 2. Võimude aktiivne ja sihitedlik osalemine poliitise kultuuri suunamisel ja juututamisel. Väärtushinnang kujuneb omandatud teavest. Poliitilise kultuuri osaks saab käitumisvii, mis on laialt levinud. 7.Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? 1. muutumine toimub pika aja jooksul 2. uues kultuuris on oluline legitiivsus(õiguspärasus) 3. Järsk muutus tekitab kaks kultuuri ja kujuneb väärtusvaakum. 4. Tänapäeval kultuurid ühtlustuvad ja segunevad ning tekib rahvastikuränne 8.Presidentalism (USA mudel) 1.President valitakse valijate poolt iga 4 aasta tagant 2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita 3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3
Rahvastikurände positiivsed ja negatiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Rahvastikuränne on üks olulisi küsimusi tänapäeva Euroopas. Ka mujal maailmas pööratakse migratsiooni tagajärgedele suurt tähelepanu. Kõneainet pakuvad nii türklased Saksamaal kui ka poolakad Iirimaal ja Prantsusmaal, rääkimata mehhiklastest USA-s. Tahes-tahtmata on migratsioonil nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, millega tegelemine rahvusvahelisel tasandil väga suut tähtsust omab. 2004. aasta 1. mail ühines Eesti Euroopa Liiduga. Piirid avanesid. Isikud, kaubad ja teenused
b) kivikirstkalme kividest laotud ringid (pronksiaeg) 7. Kiviaja asustuse ka Eesti rahva kujunemise küsimuses on teadlaste seisukoht muutunud. Milline teooria selles küsimuses valitses XX sajandi keskpaiku? Milline teooria tekkis XX sajandi lõpus? (1990.a) Too kummagi kohta 2 iseloomulikku joont. VASTUS: 1) vana teooria kolm suuremat rahvastikurännet, paljud leitud esemed on valmistatud Eestis mitteesinevatest materjalidest 2) uus teooria toimus ainult üks suur rahvastikuränne, kamm- ja nöörkeraamika kultuuridega ei tulnud suuri inimgruppe, nagu arvati vanas teoorias
Nähtused, mis iseloomustavad globaliseerumist : 1) Kolooniad iseseisvuvad 2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon Kaasaegne tööjaotus : Etapi nimetus ja kirjeldus Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna? Uurimis-ja arendustegevus Ülikoolid, teaduspargid. On vaja palju
-Vana-Kreeka pillid:paanivile, süüriks 4.Vana-Rooma -Lähtuti vana-rooma muusikapärandist -Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes -Orkester esines iseseisvalt -Muusikas hakati kasutama nii täis kui pooltoone -Hakati korraldam kontserte -Tekkis klakööri amet e. palgati plaksutajad -Tekkis uus kunstlik pantomiim.Kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku millest laulis koor ja koori saatis orkester -Pillid: tibia, vesiorel Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku lagunemiseni:Suur rahvastikuränne, läänekristlik kloostrikultuur ja läänekristlus. Varakristlik muusika -Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused -Psalmid ja hümnid -Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: -Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist -Hümnoodia ehk uutele tekstidele loodud laulud -Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus Keskaeg 5.saj-14.saj esimene pool Keskaja maailmapildiks oli väga suur roll kristlusel ja religioonil
Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Tagasiside ühiskonnaõpetusest Kellelt: Martin Aulik rühmast AUT 2-11 Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesisema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale
TEADMISED KULTUUR MALLID VÄÄRTUSED Helle Pondre 2010 Mis mõjutab sotsiaalse kultuuri arengut ? Pikk protsess Uus poliitiline sotsiaalne muutus peab olema tugevam vanast olemasolevatest (nt. NSVL lagunemine) Olulist rolli mängib ka võimul olijate ja rahva üksmeel Radikaalsem võimuvahetus toob totaalse muutuse hümn, vapp, lipp Internet ja satelliit mõjutavad poliitilist kultuuri Massiline rahvastikuränne Helle Pondre 2010 Igapäevaelu kogemused Vanemate Sotsiali matkimine seerumine ehk Lõimumine nt. valimas kultuuri käimine õppimine Õpetus koolis Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed agendid Vaatame joonist lk 93 Helle Pondre 2010 Kodakondsus poliitilise identiteedi tegur
* rassism mõtteviis, kus ühte rassi kuuluvaid inimesi loetakse teisteks paremaks * rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud * rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvustunne, mis põhineb ühtsel territooriumil, kirjakeelel, ajalool ja kultuuril * demograafia rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku koosseisu, selle suurenemist ja vähenemist * rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel * migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära
Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. 1) Kammkeraamika kultuur/etapp – Laadoga j ümbert pärit (Pärnu, Narva, Kõpu ps) 2) Nöörkeraamika kultuur/etapp – Tšehhi kohalt pärit (ehk venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P-rannik, Narva, Võru) Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Ida 6-4 at eKr Balkan ja L-Euroopa Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr)
saj lõpp - Lähtuti Vana-Kreeka muusikapärandist (ka palju muutusi) - Rohkem muusikainstumente - Hakati kasutama nii täis kui pooltoone - Hakati korraldam kontserte (ka ilmatantsu ja lauluta) - Orkester esines iseseisvalt - Klakööri e elukutseline plaksutaja - Tekkis uus kunstlik pantomiim, kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku - Pillid: tibia (topeltflööt), leiutati vesiorel Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku lagunemiseni: Suur rahvastikuränne, Läänekristlik kloostrikultuur ja Läänekristlus. Varakristlik muusika 1.saj II pool - 6.saj pKr - Kristlus sündis Palestiinas - Algselt ühtne keel Kreeka keel - Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused - Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus - 313. aastal keiser Constantinuse käsul legaliseeriti Kristlus - Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid:
Elamispinna saamisel oli eeliseid ka ehitustöölistel ning eelkõige liidulise ja liidulis- vabariikliku alluvusega ettevõtete poolt tööle värvatud või suunatud töötajatel. Töökohtade 8 iga-aastane juurdekasv planeeriti selline, et seda polnud võimalik täielikult katta Eesti oma tööjõuga, ja see lõi täiendavad eeldused rahvastiku migratsiooniks. · Rahvastikuränne 19562009 Aastad Saabunu Lahkunu Rändesaldo d d 1956-60 149 364 118 862 30 502 1961-65 111 560 71 059 40 501 1966-70 135 891 93 398 42 493 1971-75 130 389 98 629 31 760
looduses kusagil Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Kammkeraamika kultuuri asukaid arvatakse siia tulevat koos soome-ugri hõimudega, sest matustel leiti ümarama koljuga luustikke, millel on mongoliidsed tunnusjooned. Kammkeraamika kultuuri rahvastik pani ka põhialuse hilisemate eestlaste kujunemisele. Nöörkeraamika kultuuri seostati aga pigem lõuna poolt tulnud indoeuroopa hõimudega, kes olevat hiljem segunenud kammkeraamika kultuurlastega. Arvati ka, et toimus ainult üks ja suurem rahvastikuränne, mis pani aluse eestlaste kujunemisele. 8. Iseloomusta ja dateeri erinevatel ajaperioodidel muutusi, põhjenda muutusi: matmiskommetes, hauapanustes, põllumajanduses, elupaigas, ühiskonna struktuuris. Matmiskombed ja hauapanused: Kammkeraamika kultuuris (u 4000 eKr) maeti inimesi asula territooriumile, vahest ka elamu põranda alla. Surnutele pandi kaasa igasuguseid ehteid, amulette, kujukesi, tööriistu, sest ilmselt arvati, et surnul võib neid vaja minna nt hauataguses
*Riikidevahelised kauplemispiirangud nõrgenevad või *Suuremad tulud makstakse firmade poolt arenenud riikide kaovad üldse valitsustele *Inimeste vaba liikumine *Rahvusvaheliste firmade suurenev mõjutus arengumaade *Importi arendava tootmise rajamine arengumaadesse valitsusele *Toimub aktiivne rahvastikuränne, mille üle on kontrolli raske teostada. *Konkurentsis arengumaade firmadega võidavad tavaliselt arenenud riikide suurfirmad. Globaliseerumine on välja kujundanud globaalse tööjaotuse, st. tootmine maailmas paigutub põhimõttel, mille eesmärgiks on odavama ja suurema kasumiga tulemus. 10
Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; On omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, kogu rahvale); On jäik poliitiliste muutuste suhtes; Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Olulist rolli mängib võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kultuuri teisendavad ka infotehnoloogiline areng ja rahvastikuprotsessid, eriti massilijne rahvastikuränne. Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine. Protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsialiseerumine toimub ühest küljest sihiliku õpetamisena. Nt koolis või kodakonduse taotlejale. Teisest küljest omandab ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid oma igapäevaelu kogemusest. Institutsioone, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega, nimetatakse sotsialiseerimisagentideks
venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes . Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a. aga 630 (NSV Liidus 638). 1970.a. oli keskeri, lõpetamata kõrg- ja kõrgharidusega 20,3%, 1979.a. 29,4% töötavast rahvastikust. Haridustaset Eesti NSV-s mõjutas ka suur rahvastikuränne. Formaalhariduse kvantitatiivsed näitajad olid 1991.a. Eestis mõneski aspektis võrreldavad arenenud riikide omadega. Haridus aitas kaasa rahvusliku identsuse säilimisele, kujundas Eestis elanikkonna professionaalse struktuuri (sh. intelligentsi uued põlvkonnad), mis võimaldas rahumeelselt taastada riikliku iseseisvuse. Samas oli ilmne, et mahajäämuse ületamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks on iseseisva riigi haridussüsteemi tarvis põhjalikult uuendada ja ümber kujundada
MUINASAEG Õp. lk 43 1. Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal. Periood Oskused Peamised tegevusalad Asustus Kiviaeg Valmistati luudest, Kalastamine, jaht, Kiviajal toimus üks suur kividest ja sarvedest keraamika valmistamine, rahvastikuränne. Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad.
taandumisel. o Kammkeraamika kultuuri asukad olevad ida poolt sisse rännanud. Veidi mongoliidse välimusega. Segunesid Kunda kultuuri rahvaga. o Nöörkeraamika kultuuri asukad olevad lõuna poolt sisse rännanud. Nad olid europiidse välimusega ja segunesid ka. 20. sajandi lõpul tekkis uus seisukoht. Kiviajal toimus üks suur rahvastikuränne. o Pärast viimase jääaja lõppu asutasid soome-ugri alghõimud (k.a Kunda kultuuri elanikud) Põhja-Euroopa. Pole tõendeid, et kultuuride levikuga oleks kaasnenud ulatuslik rahvastiku sisseränne. Uued kombed ja esemed võisid siia jõuda väikeste inimrühmade poolt. 2) Vana-Liivimaa riigid ja valitsemine 13. sajandil
Eestlaste etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on kaks konkureerivat: XX saj. keskpaik ja XX saj. lõpp ( K. Wiik, A. Künnap, A. Kriiska) XX saj. keskpaik: 1) 3 suurt rahvastikurännet. 1. kundakultuur on pärit lõuna poolt. 2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi, Uuralitega - assimileerusid, saime keele. 3. nöörkeraamika kultuur tulnud lõunast, tõid kaasa ka karjakasvatuse ja põlluharimise, seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse. XX saj lõpp: Rahvastikuränne, oleme pärit lõunast, juba seal kõneldi soome-ugri keeli. Oskused võivad levida ka laenuna, ei pea olema sisserännet. Pronksiaeg 1800 500 e.kr. 1800 on see aeg, kus eesti aladele ilmuvad esimest korda pronksesemed, kuid neid on vähe ja on kallid. Kivist tööriistad jäid siiski pronksesemete kõrvale püsima. Aluseks võeti pronkskujud. Suurem pööre toimus umbes 1100 e.kr. Hakkavad ilmuma uut tüüpi kinnismuistised ehk maaküljes kinni olevad muistsied.
-Euroopas SLAIDID: EUROOPA VANEMATE KULTUURIDE ETNILISE PÄRITOLU PROBLEEMID (9 loeng) (FAIL6) Euroopa 4 keelkonda 96% indo-euroopa keeled 3% soome ugri keeled KEELEPUU TEOORIA e. 3 kiviaegset rahvastikurännet KUNDA kultuur protoeuroopa kultuur NARVA kultuur kamm keraamika (4000a). Selle kult ajal saabusid Eestisse soome ugri hõimud KALEVI WIIK Eestlaste kujunemmise uus teooria: KEELEPÕÕSA TEOORIA e. üks suur rahvastikuränne kiviajal IBEERIA UKRAINA REFUUGIUMID NEOLIITIKUM hakkab Euroopas jõuliselt levima karjakasvatus ja maaviljelus. Sisse sajab uus (uued) hõimud indo-eoroopa hõimud. Kõigepealt Balkanile (7000a) . Kuna neil olid pidevad toiduvarud siis jäi palju rahvast ka ellu. Polnud suuri näljahädasid. Mida rohkem põhja poole seda raskem maa harimiseks. Rännati vähem, tehti rohkem põldu. 2 DIFUSIOONI SLAIDID: PRONKSIAEGSED KULTUURID (10 loeng) (FAIL7) Eneoliitikum vasekiviaeg
mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme. Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Kalevi Wiik "Eurooplaste juured" (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne. Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Pronksiaegsed kultuurid Esimesed inimeste poolt kasutatavad metallid olid arvatavasti kuld, vask ja meteoriitraud. Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminek kiviajalt pronksiajale. Lähis-Idas: 6. - 4. at. e.m.a. Balkanil ja Lõuna-Euroopas: 5. - 3- at. e.m.a. Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldaavia) - vasekultuur. Pronksiaeg (3600 (3200 Euroopas) - 600 e.m.a.) on
b) keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine Soomeugri ja kogu Euroopa rahvastikku puudutab Kalevi Wiik, kes üritas erinevad andmed kokku võtta raamatus „Eurooplaste juured“ (2002; eesti keeles 2005). Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Varem oli keelepuu teooria, Kalevi Wiik aga töötas välja keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Põhi tähelepanu pööras jääaja järgsele asustusele. Pakkus välja, et jääaja lõpus oli neandertallased ja homo sapiensi esindajad. Enne viimast jääaja etappi pidi euroopa rahvastik liikuma lõuna poole ja leidma ala, kus nad suudaksid ellu jääda. Kalewi Wiik pakkus välja, et rahvastik, kes viimase jää pealetungi ajal ellu jäid, nimetas neid Ibeeria ja Ukraina refuugiumiks. Kui jää sulama hakkas, siis
Selle peamiseks põhjuseks on väärtusvaakumi kujunemine oludes, kus vanad teadmised osutuvad vildakaiks, vanad väärtused antiväärtusteks, uued aga pole veel välja kujunenud. Pol kultuur võib teiseneda ka stiihiliste protsesside tulemusel, mida võimud ei suuda või ei pea vajalikuks kontrollida (internet, satelliittelevisioon) Lisaks IT arengule teisendavad kultuuri ka rahvastikuprotsessid, eriti massiline rahvastikuränne. Mittetulundusühingud MTÜ loomiseks vaja vähemalt kahte liiget ja põhikirja. Majandussfäär Majanduse keskseks küsimuseks püüd lahendad ük soove ja vajadusi. Soovid piiramatud, ressursid piiratud Avalik ja eramajandus Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanidsmide abil: Ük majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ük suudab oma liikmete vajadusi
kava sissejuhatus positiivne lähteriigis väheneb tööpuudus sihtriigis on migrandid nõus töötama kohtades kus kohalikud ei tahad negatiivne: lähteriigis väheneb tööealiste inimeste arv, peamiselt lahkuvad aktiivsed inimesed ja mehed sihtriigis ei pruugi migrandid kohanduda kohaliku kultuuriga ja kasvab kultuurikonfliktide oht Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Seoses lahtiste piiridega toimub rahvastikuränne pidevalt. Peamiselt otsivad migrandid sihtriigist tasuvamat töökohta ja ootavad seal paremat elu. Inimeste välja- ja sissevoolul võib aga olla nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Alustan positiivsete külgedega. Kui lähteriigist läheb palju inimesi välismaale tööle siis väheneb seal tööpuudus. On vähem inimesi, kes kandideerivad ühele töökohale ja see on lähteriigi seisukohast kindlasti positiivne külg. Pole enam nii palju töötuid inimesi kellele on
suuda või ei pea vajalikuks kontrollida. Ülemaailmse arvutivõrgu ja satelliittelevisiooni tulek on erinevaid kultuuritüüpe ühtlustanud ja seganud. Teisalt toob ülemaailmsetes infovõrkudes surfamine kaasa poliitilise kultuuri killunemise. Ühised rahvuslikud väärtused ei ole enam samatähtsad inimeste suhtumiste ja käitumise vormijad kui aastakümneid tagasi. Lisaks infotehnoloogilisele arengule teisendavad kultuuri ka rahvastikuprotsessid, eriti massiline rahvastikuränne. Maailma ajalugu teab mitmeid juhtumeid, kus teisest kultuurikeskkonnast saabunud immigrandid on andnud uue ilme ka asukohamaa poliitilisele kultuurile. Nimetagem Lääne-Euroopa väljarännanute mõju USA demokraatiamudeli kujundamisele, või Baltikumi annekteerimist Nõukogude Liitu. Rändeprotsesside tulemusel võib tänapäeval enamikus riikides kohata mitmeid kultuuritüüpe. 7.3 Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine
jõud. Turumajandus asendati käsumajandusega. Sotsialistlikes riikides oli riigipartei ja parteiriik. Iseloomulikuks nähtuseks oli nomenklatuur. Nii nimetati salastatud loendeid ameti kohtadest, kus ametisse määramise ja sealt vabastamise pidi kinnitama vastavad partei organid. On avaldatud arvamust, et sotsialism sobis varajase tööstusühiskonna tasemel olevatele mahajäänud maadele. Selle kinnituseks esitatakse mitmeid väidetavaid plusse: 1. Sund kollektiviseerimisega saavutati rahvastikuränne töö jõudu vajavatesse linnadesse. 2. Riiklike ressurside koondamisega rajati võimsaid tööstusettevõtteid: elektrijaamu, kaevandusi ja muud. Kiirendati kolkapiirkondade tööstusliku arengut. 3. Kõigile tagati teatud minimaalne elatustase. 4. Levitati kirjaoskust. Nenede plusside kõrval on ka miinused: 1. Sotsialistliku toomisega kaasnes töö kvaliteedi ja töömoraali langus. 2. Majandus ettevõtete ja tehaste ebaotstarbekas paigutus, ning tootmine mitte
jäänud otsitakse võimalusi ka selliste inimeste aitamiseks, kes on hätta jäänud. Inimökoloogia eelkäija Charles Louis de Montesquieu (1689-1755). Oli 1 teoreetik, kes leidis, et õigus on millestki tingitud. See, millest õigus tingitud on, ongi ühiskond (esialgne arvamus). Edasistes käsitlustes ütles, et õigus on tingitud veel sellistest nähtustest nagu kliima, inimeste elulaad, kas on tööstuslik või põllumajanduslik riik, rahvastikuränne, iive, linnastumine. Inimökoloogia seondub eelpoolnimetatud faktoritega. Üks tuntumaid teosed on ,,Seaduste vaim"(1748), mida ta kirjutas 20 aastat mis on seadus ja kuidas ta peaks sündima ja kuidas peaks üks õige seadus välja nägema. Pakkus kõigepealt välja vastuse küsimusele, mis seadus on seadused on vajalikud seosed erinevate nähtuste vahel ja need seosed tulenevad asja olemusest enesest; ühiskond ise determineerib konkreetse seaduse, mõjutab selle teket
annaabi.ee 
