Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvastik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, haridus, rändesaldo, rahvastikupoliitika, demograafia, tõuke, palgad, arstiabi, pagulane, lahkuvad, rahvastikuteadus, seonduvaid, tõmbetegurid, tõuketegurid, elutingimused, kehv, kuritegevus, sündimust, suremust, vähenenud, kahanemisega, sureb, looduskatastroofid, küüditamine, kodumaalt, võõrsil, soolised, tööpuudus, immigrantidegakasvab, rahvastiku poliitika – sündimuse suurendamine, vanurite kaasamine ühiskondliku ellu, probleemid – tööjõu puudus, immigratsioon, sotsiaalhoolduse arendamine. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis. Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu kahanemisega - aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 6. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid – kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid – madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 7. Mida näitab positiivne rändesaldo, mida negatiivne rändesaldo? Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 8. Nimeta sundrände põhjused.
suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades inimeste toitumistingimuste paranemine tervishoiu ja arstiteaduse areng rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45% aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12 Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a
1) Siseränne ränne ühe riigi piires, rahvaarv ei muutu 2) Välisränne ränne ühest riigist teise, muutub rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet · Rändesaldo immigrandid emigrandid · Rändesaldo üldkordaja immigrandid - emigrandid ×1000 rahvaarv Pendelränne Liigutakse iga päev või iga nädal ühest asulast teise (tööle, õppima). Pendelrände tulemusena rahvaarv ei muutu, st siseränne. Kuidas mõjutab pendelränne piirkonna
• Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse;
● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus Meditsiini areng Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Viljakas eas olevate naiste arv Halb tervishoiukorraldus Naiste vanus sünnitamisel Arstiabi kehv kättesaadavus Religioon Ebatervislikud eluviisid Pereplaneerimise võimaluste Südameveresoonkonna haigused olemasolu Kooselu traditsioonid Õnnetused Traditsioonid ühiskonnas Surmatoovate haiguste levik Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused, vabadused Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks st elutingimused Näide: Brasiilia - on arenenud riik
meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid: religioon haridustase majanduslikud tingimused väärtushinnangud suremust mõjutavad tegurid: vaesus ebterve eluviis halb tervishoiukorraldus halb arstiabi kättesaadavus suremus sõltub: südameveresoonkonna haigused vähk hingamisteede haigused vägivald, õnnetused vee ja toidu puudus sõjad 5. Nimeta ja iseloomusta demograafilise ülemineku etappe. Oska analüüsida rahvastiku püramiidi ja seosta demograafilise ülemineku etapiga. Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp- omane agraarühiskonnale, suur ja väga muulik suremus, peres on palju lapsi, eluiga on väga lühike
34 Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta. Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta. 1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh Sundimus Suremus Keskmine Imikute RIIK 0/00 0/00 Eluiga M/N suremus 0/00 9 10 77/83 6 30 8 61/61 61 Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage. Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil? 35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus
töödel 3. Suur osa välismaal teenitud rahast 3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama saadetakse kodumaale tasu eest Negatiivne külg siirdemaale Negatiivne külg lähtemaale 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb hulgas maksumaksjate arv. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb kultuuri ja tavadega, sellel tasandil haritud inimeste osakaal tekivad konfliktid. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile tekivad soolised disproportsioonid 4. Sageli on tegemist illegaalsete 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis migrantidega, mis tekitab palju suureneb pensionäride osatähtsus probleeme 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud
erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 3
*viljakas eas naiste arv ----Arengumaades--- *naiste vanus laste sünnitamisel *vaesus *religioon *halb tervishoiukorraldus *pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine *ebaterve eluviis *kooselu traditsioonid *halb arstiabi kättesaadavus *väärtused elus ----Arenenud riikides--- *traditsioonid ühiskonnas *südameveresoonkonna haigused *naiste/meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu *vähk korraldada *õnnetused *majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks *vägivald
meditsiin jne LÄHTERIIGILE (kust minnakse ära) Positiivne Negatiivne Riigis väheneb tööpuudus Maksud ei laeku kodumaale Parandavad migrantide Vaheldub tööealiste osakaal, tööoskused, mida saab hiljem väheneb maksumaksjate arv kodumaal kasutada Lahkuvad haritumad, seega Suur osa teenitud rahast väheneb haritud inimeste kodumaale tagasi osakaal Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid Tagasi tullakse pensionipõlves,
koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiireminipraegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur). 44.Sündimus ja suremus: Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem
d) Meditsiinigeograafia ( uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi) Valdkondade vahel on koostöö, mis kujundab süsteemse käsitluse. Kaasajal kasutatakse erinevate probleemide lahendamiseks teaduslikku uurimis meetodit: 1) Probleemi püstitamine 2) Hüpoteesi püstitamine 3) Info kogunemine, vaatlus, eksperiment 4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija Erinevad vaatlusvahendid: mõõdulint, termomeeter, Kaugseire jne. I RAHVASTIK 1. Maailma rahvastik ja selle muutumine Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust.
madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku
Rahvaarvu kiire kasvuga kaasnevad probleemid: jäätmete kuhjumine, halb prügimajanduse korraldus, saastatuse tõus, nälja ja tervise probleemide suurenemine, ruumi puudus, ülelinnastumine Sündivust mõjutavad tegurid: fertiileas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel, religioon, perepoliitika, traditsioonid ühiskonnas, võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid: sõjad, vee puudus, nälg, epideemiad (vaesus, arstiabi halb kättesaadavus) Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline Demograafilise Demograafilise Kaasaegne rahvastiku tüüp ülemineku I etapp ülemineku II etapp rahvastiku tüüp Sündimus Väga kõrge 40-50 Kõrge endiselt Hakkas langema Madal, alla 10 Suremus Väga kõrge 35-40 Väheneb kuni 5 Endiselt madal Madal , alla 10
aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 4. Nimeta tagajärgi, mis on kaasnenud maailma rahvaarvu kiire kasvuga 20.sajandil.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3
44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Selgita globaliseerumise mõju üht positiivset ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele.
megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47% Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest (sotsiaalsed suhted, toimetulek, kultuur) ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist
3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a. Arengumaades ? VAESEMAD RIIGID Haridustase, riigi arengutase, religioon, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, naiste roll ühiskonnas b. Arenenud riikides? RIKKAMAD JA SUUREMAD RIIGID Pereplaneerimine, majanduslik olukord, naise koht ühiskonnas, meditsiini tase, naiste vanus. 5) Millest sõltub suremus a. Arengumaades? ● arstiabi halb kättesaadavus ● nakkushaigused (HIV, EBOLA, AIDS) ● liiklusõnnetused ● vägivald (mafia) ● vaesus ● tööõnnetused b. Arenenud riikides? ● liiklusõnnetused ● ebatervislikud eluviisid ● haigused (infarkt, vähk,südamehaigused) ● vägivald (terrorism) ● tööõnnetused 6) Miks on summaarne sündimuskordaja parem näitaja kui sündimuse üldkordaja? Summaarne sündimuskordaja on parem näitaja, sest siis
Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. Riik kaotab haridusinvesteeringud. Suremus langeb, sest: arstiteadus areneb, paraneb arstiabi ja uute ravimite kättesaadavus, paranevad elamis- ja töötingimused, inimesed elavad kauem; kasutatakse puhast joogivett, haigused levivad vähem; paraneb toiduainetega varustatus; väheneb imikusuremus. Sündimus jääb endiselt kõrgeks, sest: suure pere traditsioonidel on tugev jõud; raskendatud on rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus RAHVASTIKU VANANEMINE Sündimus langeb, sest naiste haridustase tõuseb ja
7. Nimeta maailmas 3 tihedamini asustatud piirkonda. Kesk-Euroopa,Lääne-Euroopa,vahemereäärsed suurlinnad 8. Nimeta maailma 3 suuremat riiki rahvaarvu järgi. India,Hiina,USA 9. Selgita erinevat sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades,too välja peamised põhjused (tv lk.24-25). 10. Nimeta ja iseloomusta demograafilise ülemineku etappe (õp.lk 45). I etapp-Algas Euroopas 18.sajandil.Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste,toitumise ja arstiabi paranemise.Õpiti ravima ja ennetama mitmesuguseid haigusi.Eluiga hakkas pikenema,kuid sündimus jäi endiselt kõrgeks,sest laste arvu peres piirati vähe ja paljulapseline pere oli traditsioon.Kõrge sündimuse ja madala suremuse tõttu loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt.Kiiret rahvaarvu kasvu on nimetatud demograadiliseks plahvatuseks.Sellel perioodil kasvab rahvaarv mitmeid kordi.I etapil laste osatähtsus rahvastikus kasvab.Keskmise eluea
Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. d) Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:
masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda
*Elektroenergeetika on tööstusharu, mis kuulub energeetika koosseisu ning tegeleb elektrienergia tootmise, ülekandmise ja tarbijatele müügiga. Elektroenergeetika on energeetika olulisim haru, selle põhjuseks on elektrienergia eelised teiste energia liikide ees. Elektrienergiat saadakse mõnda teist liiki energiat muundades (soojus). 14. Demograafiline üleminek (põhjused, etapid, iga etapi iseloomustus, näited riikidest). Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Näited rahvastikupoliitika kohta maailmas (nii sündimuse poolt kui vastu suunatud). Demograafiline üleminek toimub koos ühiskonna arenguga ja selle mõjul. Näitaja Traditsiooniline II Demograafiline III Vananemine IV Nüüdisaegne etapp I plahvatus ehk kaasaegne Sündimus Kõrge Endiselt suur Väheneb Väike, aga suurem
tagajärjel. Ka sündimus on suur: 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Inimeste keskmine eluiga on väga lühike 35-40 aastat, vanureid on rahvasikus vähe. Selline sündimuse ja suremuse vahekord tagab prematel aastate rahvastiku väga aeglase kasvu. Demograafilise ülemineku esimene etapp. Demograafiline üleminek algas Euroopas 18. sajandi lõpus. Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama paljusud haigusi. Inimeste eluiga pikenes ja suremus vähenes, kuid sündimus jäi esialgu endiselt suureks, sest laste arvi peres piirati vähe ja paljulapselised pered oli traditdioon. Suure sündimuse ja väikese suremise tõttu loomulik iive suurenes ja rahvasik kasvas väga kiiresti, seda perioodi nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Demograafilise ülemineku teine etapp.
7. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks,
1. kõrgtehnoloogia (kulukas) 2. suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg) 3. brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse) Plussid: Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule Ø toob riiki kapitali Ø loob töökohti Ø tõuge tehnoloogilisele arengule Miinused: lääne kaasaegse kolonialismi sümbolid Ø tugevdavad ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel Ø töökohad odavatesse maadesse, arenenud maades palgad langevad Ø sekkuvad riikide poliitikasse Ø võivad tehaseid maha jätta ja luua seal, kus odavam Ø kasumi väljavool rikastesse riikidesse Ø töötingimused sageli ebainimlikud Ø reostavad, saastavad kohalikku keskkonda 43. Peamised majandusorganisatsioonid, nende tegevusvaldkond ja roll maailmamajanduses WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi
1. kõrgtehnoloogia (kulukas) 2. suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg) 3. brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse) Plussid: Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule Ø toob riiki kapitali Ø loob töökohti Ø tõuge tehnoloogilisele arengule Miinused: lääne kaasaegse kolonialismi sümbolid Ø tugevdavad ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel Ø töökohad odavatesse maadesse, arenenud maades palgad langevad Ø sekkuvad riikide poliitikasse Ø võivad tehaseid maha jätta ja luua seal, kus odavam Ø kasumi väljavool rikastesse riikidesse Ø töötingimused sageli ebainimlikud Ø reostavad, saastavad kohalikku keskkonda 43. Peamised majandusorganisatsioonid, nende tegevusvaldkond ja roll maailmamajanduses WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi
Tootmisüksus: mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis-või teeninduskeskus Osalemine Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses: majandussüsteemid majandussüsteemid; ühtne üksikute kaupade osalemine maailmamajandus 23 7. Rahvastik ja asustus 42. Maailma rahvaarvu kasvu põhjused ja tagajärjed: Rahvaarv hakkas kasama umbes 800 aastat e.m.a, kui inimesed olid muutunud paiksemaks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvastik suurenenud ligi 50 korda (10 miljonilt 500miljonini) meditsiini areng ja elumistingimuste parenemine. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja joksul.
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
ekspordikvoote. 44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks,
annaabi.ee 
