Võim on koondunud aristokraatidele, vaid nende Demokraatlike reformidega (507 eKr) hulgast valiti nõukogu ja ametnikud. Saavutas õitsengu Perkilese ajal Ühiskond jagunes kolmeks sünnipäraseks seisuseks Otsene demokraatia - Kodanikud said osa võtta rahvakoosolekust -Spartiaadid - kodanikud (30- ...) Kodanike võidi valida riigiametnikeks ning -Perioigid - Vabad mittekodanikud kohtunikeks (sõjaväe kohustus, maksud) Kodanikud olid vabad mehed. (20-...) -Heloodid Maad harivad orjad -Metoigid Vabad mittekodanikud, kes ei
Filosoofiast eraldusid teadusharud.Spetsialiseerumine andis häid tulemusi. Aleksandri vallutused tõid Aasiast infot ja kogemusi . 9.Ateena ja Sparta riiklik korraldus ja ühiskond.- Kõik linna täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimisel ja moodustasid sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi.Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Sparta: riigi eesotsas oli kaks kuningat,kell võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanematenõukogu geruusia.Lõplikud otsused langetati aga spartiaatide koosolekul. Ateena: Kodanikkonnal ( täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad) oli õigus osaleda rahvakoosolekul iga 10 päeva järel. Seal otsustati tähtsad riigiasjad.
Ateena demokraatia Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi
Mittekodanikud olid võõramaalased, naised ja orjad. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Kuigi riigiametnikud valiti enamasti rikaste kodanike seast, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus ka vaesematele kodanikele teatava poliitilise kaitse. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkad sõdisid ratsaväes, keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväe osades ning vaesed sõdisid vibulaskurite ja lingumeestena. Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president. Eesti on
Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. Polis, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud e kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Peale selle oli linnriigis ka nõukogu, mis paljudes polustes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Kreeka polises olid kodanikud ainult täisealised vabad mehed kes pidid kuuluma põhielanikke hulka. Sparta riik 5 efoori Geruusia 2 kuningat (vanemate nõukogu) 30 Sõjaväekoosolek (apella) Sõjavägi Sõjaväekohustus Perioigid (ümberkaudsed elanikud) sõja korral
Rooma vabariik-kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomakodanikud seaduse ees võrdsed, tegelt siiski aristokraatlik, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõukogu-senat. Sinna pääsesid aint need kes olid piisavalt jõukad-nobliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririik-roomast sai vahemeremaid hõlmav suurriik, sõjavägi koosnes palgasõduritest kes sõltusid rohkem nende pealikust kui rahvakoosolekust ja senatist. Alagasid kodusõdad, võimu haaras Augustus kes tegi sellele lõpu ja kehtestas ainuvõimu. Riigijuhtimine koondus valitsejate kätte, senatist sai valitseja nõuandja ja viisid ellu keisri otsuseid. Itaalia ja provintsid-roomlased ei surunud rahvastele ühesuguseid alitusmistingimusi peale vaid tehid igaühega eraldi kokkuleppe, et vältida võidetud rahvaste ülestõusu. Itaalia enamik linnu ja rahvaid olid rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud ja osa maast rooma käsutusse
Andron meeste ruum (ette nähtud külalistetuba) Geruusia vanemate nõukogu 30 liiget 5 Efoori kõrgemad riigiametnikud, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Hesiodos poeet `Tööd ja päevad' [naine vali lähikonnast, tubli ja virk, noor neiu, kes murdeeast väljunud...jne] Kodanik linnriigi täieõiguslik elanik Rahvakoosolek seal otsustati tähtsaid küsimusi (kõige tähtsamaid) Nõukogu etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli Sõjavägi koosnes kodanikest. · ratsavägi · raskerelvastusega jalavägi · kergejalavägi (vibud) Sofistid: 5 saj eKr tarkuse õpetajad Esimesed, kes hakkasid arutlema inimeste käitumise ja moraaliküsimuste üle teoreetiliselt. Õpetasid oskusi jõukatele riigivalitsemisest. Mõistete suhe: õige ja väär. Osa arvas, et tugevamate ja võimekamate huvid peaksid peale jääme, mitte nõrgemate ja saamatute omad. Just nagu looduseski.
tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid(ainuvalitseja). Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Klassikalise perioodi linnriigi sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes hankisid
parem, valitsemine - kreekas kujunes linnaühiskond, tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga, polis oli enamasti üsna väike kogukond, kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, peale selle oli igas riigis nõukogu, mis omas rahvakoosolekust olulisematki rolli, rahvakoosolekutel valiti riigimaetnikud, kes rahvakoosolekute otsuseid ellu viisid, hellenism - kreeka ja teiste idapoolsete vahemeremaade ajaloo ning kultuuriperiood aleksander suure vallutustest kuni nende maade alistumiseni rooma võimule, aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm suuremat hellenistlikku riiki: egiptus, seleukiidide riik, makedoonia, sisserännanud kreeklased asustasid vanu linnu, kuid lõid ise ka
Neil oli õigus panna keeld peale ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. 2. Sõjaväe korraldus muutus, sest pidevateks sõdadeks ja võimu hoidmiseks oli vaja alalist sõjaväge. Rooma armee moodustus nüüd mitte teenistusse kutsutavatest kodanikest, vaid elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid ei sõltunud senatist ega rahvakoosolekust, vaid väepealikest, kes võisid soovi korral oma vägedega riigi enda vastu minna, seega puhkesid sellise muutuse tõttu kodusõjad. 3. Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga rahvaga eraldi kokkuleppe. Arvestati kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad
raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel. Lisaks tuli maksta väiksemaid makse, aga maksukoormus polnud Kreeka linnriikides ülejõu käiv kohustus. Kodanikud • Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. • Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. • Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele Ühiskonna struktuur Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800- 500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: • a) Aristokraadid- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. Ühiskonna struktuur • b) Lihtrahvas - vabad põlluharijad ja
1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Ateenas oli orjastamine keelatud. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat
sõjavarustust osta. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Suuremad polised olid: Argos, Ateena, Delfi, Korintos, Küreene, Massalia (Massilia), Sparta, Sürakuusa, Teeba, Mileetos, Efesos. Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad)
Kreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi
naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi mõttes kaasa käia peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Kellel see tunnus puudus, oli võhik (idiotes). Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik
põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Vanimad luuleteosed (töölaulud, hümnid jumalaile, rõõmu ja mure puhul esitatud lüürilised
põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Vanimad luuleteosed (töölaulud, hümnid jumalaile, rõõmu ja mure puhul esitatud lüürilised
sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi mõttes kaasa käia peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Kellel see tunnus puudus, oli võhik (idiotes). Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjukas esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik
Suuremad polised: Argos, Ateena, Delfi, Sparta. Rahvakoosolek - Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Deemos - (kr.k demos) rahvas. [nt. demos (rahvas) + kratos (võim) = demokraatia] Kes ta on ja millega sai tuntuks? Solon - Solonit peeti tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig"
Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu kümme territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kaasa mõelda peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Kellel see võime puudus, oli võhik ( KR idiotes). Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjus esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, st kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski valis rahvas ka Roomas enamiku magistraate (ametnikud):
Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas 6. Saj peale kristust keiser Justinianuse poolt. Vanas Roomas eristati juba avalikku- ja eraõgust. Avalik õigus reguleerib riigivõimu ja üksikisiku suhteid, nt kohtupidamine, karistused
Vabariiklik riigikorraldus tugines kahele eeldusele kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiasjade otsustamisest kas rahvakoosolekul või Senati töös osaledes, samuti pidid kodanikud suutma riigi kaitse eest hoolitseda, seega pidi sõjaväe tuumiku moodustama väeteenistusse tulnud kodanikkond. Suurriigis ei saanud kõik kodanikud enam vahetult riigiasju mõjutada, riigikaitsega tegelesid sageli mittekodanikud, rahvakoosolekust osavõtjad olid vaesunud isikud, kes riigikaitsele kaasa aidata ei suutnud. Suurenes väepealike roll, kes pidasid edukaid vallutussõdu ja hakkasid taotlema ainuvõimu riigis. Võimuvõitluses toetusid väepealikud oma palgasõduritele. Palgasõdurid said errumineku korral oma väejuhilt sageli maatükke ja nii tugevnes väepealike võim veelgi. Väepealikud konkureerisid omavahel ja nende vahel puhkesid sõjad Rooma kodusõjad. 1.sajandil eKr
vallutas 30eKr Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad. Vabariigi lõpp. 5) Patriitside ja pleebsi vastuolu 6 saj ekr 3 saj algus e kr käis võitlus patriitside( täieõiguslikud kodanikud,privilegeeritud ühiskonna osa) ja plebeide (Rooma elanikkond, ei kuulunud patriitside sugukondlikku kogukonda) vahel. Enamasti olid nad naaberasulate ühendamisel ja vabatahtlikult sisserändel tekkinud rahvamass. Plebeid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused: nad ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei teeninud sõjaväes, neid ei lastud patriitside usulistele talitustele, isegi nende abielud patriitsidega loeti mitteseaduslikeks. Plebeidel puudus samuti õigus kasutada ühismaad. Õigusteta olukord koormas plebeisid väga, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes. Nende omavahelise võitluse peamiseks põhjuseks oli võitlus maa pärast,tihti sattusid plebsil võlaorjusesse
Polis ehk linnriik- teatud tüüpi asula mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine 1)kodanikud- vähemalt 20-a põlist päritolu vabad mehed 2)metoigid- võõramaalastest mittekodanikud, tegelesid käsitöökaubandusega 3)orjad · Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. · Igas linnriigis oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. · Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu (nõukogu võis täita ka kõrgema kohtu ülesannet) otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele (rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata). · Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. · Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit
tõekspidamiseks PILET 11 1.Ateena polis Polise mõiste. Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine. Perikles. Ateena linn. Kodanike kasvatus ja haridus. Polis ehk linnriik- teatud tüüpi asula mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Kõigil kodanikel (linnriigi täieõiguslikud elanikud) oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Igas linnriigis oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu (nõukogu võis täita ka kõrgema kohtu ülesannet) otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele (rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata). Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit. Ateena oli alguses aristokraatliku, pärast aga demokraatliku riigikorraga
linna nimeks Rooma. · Rooma ühiskond oli talupojaühiskond · rikkad olid ratsaväelased, keskmikud jalamehed · proletaarid vaesed kodanikud · proletaarid vaesed kodanikud · patroonid (eestkostjad) ja kliendid (sõltuv kaitsealune) · Rooma kodanikud jagunesid: patriisid (patres-isad) ja plebeid (plebs rahavahulk), plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, võisid võtta osa rahvakoosolekust, kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse, abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud, moodustasid enamuse Rooma armeest · rahvatribuunid võisid keelustada Senati ja ametnike otsuse, mis oli kahjulik plebeidele · hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielu keeld patriitside ja plebeide vahel, võisid kandideerida riigiametisse. ??? 2. Ristiusk · Maine elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Hing on igavene
Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimistel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele. Rahvakoosolek võis selle siis kas vastu võtta või tagasi lükata. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. Igal aastal valiti rahvakoosolekul ka riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Ka väepealikud valiti riigiametnikena. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest
Osad suguvõsad hakkasid hääbuma, arvatavasti sp tühistati seadus. Kogu vabariigi perioodil toimus pidev võitlus patriitside ja plebs´ide vahel ehk kõik muud. Plebs oli väga edukas. 366 ekr pidi olema üks konsulitest plebsi suguvõsast. Plebs´i liige plebei. Arvati, et plebs elas väljaspool gentse. Nad ei olnud rühmitunud ühise esivanema järgi, sp nad ei kandnud suguvõsa nime. Neil polnud kodaniku ja poliitilist õigust, ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei maksnud makse, ei kandnud sõjaväekohustust. Arvatakse, et kuningad hakkasid andma plebeidele rohkem õigusi. Patriitside hulka kuulus ka sabiine ja olid ka mõned etruskid. Magistraadid on kõrgema ameti kandjad, ka konsulid. Neid oli 2. üks konsulitest pidi olema plebei. Konsul ja magistraat valiti iga aasta tagant. Lex licinia- 366 ekr seaduse nimi. Ratsanikud- sellised kodanikud, kes tänu materiaalsetele vahenditele olid võimelised sõjakäiku minema hobusega
Kuigi eklesia toimus põhimõttel õigus sõna võtta, oli olemas ka õigus võtta ära sõnaõigus juhul, kui keegi midagi rumalat ütles või tegi. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi mõttes kaasa käia peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjukas esinemine ja kõnekunsti valdamine. Seega võib öelda, et antiikdemokraatia omas demokraatiale vastavaid protseduurireegleid – ametiisikute ümbervalimine, võimude lahusus, enamusvalitsus, riigi kodanike võrdsus seaduste ees, eliidi tsirkulatsioon jne. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia
on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteri usu kiriku kirikukoguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Piiskopi nimetus kaasneb vastava pühitsusega, see ei ole amet nagu abt, kardinal või paavst. Algselt olid piiskopid koguduse ülevaatajad. Plebeid- Rooma elanikkonda, kes ei kuulunud patriitside sugukondlikku kogukonda, nimetati plebeideks. Need olid Rooma kogukonna poolt alistatud suguharud.Plebeid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused: nad ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei teeninud sõjaväes, neid ei lastud patriitside usulistele talitustele, isegi nende abielud patriitsidega loeti mitteseaduslikeks. Plebeidel puudus samuti õigus kasutada ühismaad.Õigusteta olukord koormas plebeisid üliväga, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes. Võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60
annaabi.ee 
