Kommunistlik Venemaa Valitsus : Rahvakomissaaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan : Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus 1918.aastast : Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik NSV Liit loodi 1922 .aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike : Venemaad , Ukrainat , Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivset Vabariiki . Kodusõda Miks tekkis ? Enamlaste võimule tulekuga ja nõukogude võimu esimeeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid . Miks sekkusid välisriigid ? Sellepärast et ka välisriigid soovisid nõukogude võimu likvideerimist . Välisriigid olid enamlaste vastu . Miks õnnestus nõukogude võimul püsima jääda ? Nõukogude võim suutis luua Punaarmee Kui edukad olid enamlased maailmarevolutsiooni teostamisel ? Ei olnud üldse edukad , kõik katsed revolutsiooni õhutada ebaõnnestusid . Iseloomulikud jooned : Sõjakommunism Tasuta te...
keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust natsionaliseerimine ehk riigistati kõik ettevõtted, taludel läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna võis olla max. 3ha maad.- maareform. Rahareform- järsk varustamine tööstuskaupadega, toidukaardid linnades, hinnatõus
vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud pisirühmitused parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Ning mõjutasid valijaid. Diktatuuride tunnused Ühe partei ideoloogia Juhikultus nt Saksamaal führer Teised parteid tõrjuti või keelati Piirati kodanike vabadusi ja inimõiguseid Venemaa/NSVL teke Pärast bolševike võimuletulekut (1917) moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Saadeti laiali Asutav Kogu. Ning mõne aasta jooksul likvideeriti teised erakonnad, kehtestati üheparteiline süsteem. 1922. Aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Uus majanduspoliitika – sõjakommunism Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta
reparatsioon-s jas tekitatud kahju hvitamine vitjale. Inteventsioon- he vi mitme riigi sekkumine terise riigi siseasjadesse VENEMAA 1917-1922: 1)Veebruarirevolutsioon (1917) 2)oktoobrirevolutsioon(1917) 3)Kodusda 1918-1920 4)1922 sai Nukogude Venemaast NSVL. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus NIkolai II troonist ja vim lks ajutisele valitsusele. Oktoobrirevolutsioonil tulid vimule kommunistid, kelle liidriks oli Lenin ning nad olid vimul kuni 1991 aastani. Loodi ainuparteiline valitsus (rahvakomissaaride nukogu) ning hiljem Punane. Kuid 1918 aastal algas Venemaal kodusda punaarmee ja valgekaardi vahel ning viimast toetas Antant. 1920a vitsid kommunistid. EESTI 1917-1920: 1)1917 mrtsis sai Eesti autonoomia. 2)1918 24.02 sai Eesti iseseisvuse. 3)1918 veebruar-november Saksa okupatsioon Eestis. 4)28.11.1918 algas Vabadussda 5)02.02.1920 lppes vabadussda Tartu rahuga. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene koosseisus. Ning 1917a 30.03 hendati ajutise valitsuse otsusel Eesti
2.Jätkati osalemist I MS ning ebaedukalt. 1917 sept.-okt. Saksa väed okupeerisid Riia, Lääne-Eesti saared. 3.Majanduslik kaos jätkus.; Seetõttu ajutise valitsuse autoriteet rahva hulgas langes ja suurenes enamlaste populaarsus kes lubasid rahu, leiba ja maad.; 1917 sügis võtsid enamlased suuna relvastatud riigipöördele 25-20 olid Petrogradis. Võimu kindlustamiseks võttis 2 nõukogude kongress vastu 3 dekreeti (õigusakti): 1.Võimudekreet: moodustati üheparteiline valitsus-Rahvakomissaaride Nõukogu. 2.Maadekreet: likvideeriti mõisnike suurmaaomandus ja see lubati jagada talupoegadele. 3.Rahulolekudekreet: ettepanek sõdivatele riikidele sõlmida koheselt rahu ja alustada lõplikus rahu kõnelusi. Nõukogude venemaa lahkus antanktist ja alustas Prestis rahukõnelusi saksamaa ja tema liitlastega. Need lõppesid Bresti rahu sõlmimisega 3.märts 1980. Kokkuvõtteks: 1.Oktoobripööre takistas venemaa demokraatliku valitsuse lõppu (pärast Asutava Kogu laialiajamist 1918 jaan.) 2
· 28. September 1939 baasideleping. · Juuni 1940, valitsuse väljavahetamine ja Punaarmee koondised Eesti pinnale. · Eesti okupeeriti 1940 17. Juunil. · Töörahvarevolutsioon, rahvavalitsus, Johannes Vares-Barbarus. · 6. August 1940 Eesti NSV võeti vastu NSVL koosseisu, kuigi oli lubatud, et seda ei tule. · Eesti asutused likvideeriti, Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Asendati kommunistidega. EKP ainuke lubatud poliitiline erakond. · 1941 14. Juuni massiküüditamine, välja üle 10000 inimese asumisele ja vangilaagritesse. · Ühiskonna elu range kontroll, natsionaliseerimine. · Metsavennad, Vene-Saksa sõda. · Saksa ajal moodustati Eestist kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe. Juutide ja mustlaste tapmine. · 1944 Punaarmee tagasi. Suur põgenemine 80000 inimest
Vabariik 6. august 1940 võeti Eesti NSVLiidu koosseisu 4) Nõukogude okupatsiooni ümberkorraldused (iseloomusta) Esimesena ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Aug 1940 uus põhiseadus: vastavalt sellele Riigivolikogu nimetati Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest sai Rahvakomissaaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. EKP kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon EKP viis ellu Moskva tahet. Majandus- riigistamised, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL
Soome.Peagi bolsevikud amnesteeriti seoses Lavrenti Kornilovi mässuga. Bolsevikud aitasid organiseerida pealinna kaitset. Kuid Lenin otsustas Petrogradi naasta alles 7.novembril 1917. Selleks ajaks olid punaväelased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiaangentuuri,pangad jm strateegiliselt tähtsamad punktid.Ajutise Valitsuse residentsi hõivamine oli just käimas.8.nov. 1917 toimunud II ülevenemaalisel nõukogude kongressil valiti Vladimir Uljanov Nõukogude Venemaa Rahvakomissaaride Nõukogu esimeheks. Venemaa Kodusõda 1918.aastal : Bolsevike võimuletuleku ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul teised poliitilised Venemaa jõud ja ühiskonnakihid.1918.aastal kasvas see võitlus nõukogude võimu vastu kodusõjaks.Venemaa kodusõtta sekkusid ka välisriigid (Inglismaa,Prantsusmaa,Ameerika Ühendriigid,Poola,Jaapan.), algas interventsioon.Kõiki neid jõude, kes võitlesid bolsevike vastu hakati kutsuma valgeteks ja bolsevike omakorda
Lvov Lenin Kerenski 1. apr-rahulikul teel 2. okt- relvastatud ülestõus Vn astus välja I MS-st. · Oktoobripööre 24.okt (vana kalender), uus 7.nov Tulemus 1 sotsialistlik riik. 1917 Nõukogude Vn Kõrgemad organid Seadusandlik ülevenemaaline Kesktäitekomitee juhtis Kalinin. - Täidesaatev Rahvakomissaaride Nõukogu Põhjus enamlaste soov võim haarata, poldud rahul Ajutise Valitsusega Juhid Lenin Tagajärg sotsialistlik riik I seadused 1) maadekreet talupoegadele maa andmine 2) rahudekreet rahu sõlmimine Saksamaaga * märts 1918 Sks-ga -> Eesti + Läti Saksamaale. Nimetati Bresti rahuks. Kodusõda Venemaal. Intervesioon sõdivad
Leiba! Maad!" *Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret. Oktoobripööre- 25. Okt. 1917 võimule tulevad bolsevikud, kes lubasid Venemaa sõjast välja tuua mida nad ka tegid. *Tähtsamate asutuste vallutamine *Talvepalees arreteeriti AV liikmed *Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress *Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus *Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Bolsevike võimu kindlustamine: *Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali * üheparteisüsteem Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918: *Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist Oktoobripöörde tagajärjed: *Vägivald ja diktatuur-keelustati teised parteid ja
Vabariigiks ja 6.august võttis NSVL Ülemnõukogu ENSV NVSL kooseisu. Martin Raudsepp NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis 3 Ümberkorraldused ja repressioonid nüüdses Eesti NSV-s jätkusid ning laienesid veelgi. Riigivolikogu nimetati üleüldse Ülemnõukoguks ja selle presiidiumi esimeheks sai Johannes Vares-Barbarus. Eesti valitsusest sai Rahvakomissaaride nõukogu ning tegelik võim läks Eestis Eesti Kommunistliku Partei kätte, mille juhiks oli Karl Säre. Kõik Eesti Vabariiki juhtivad isikud ja muud tähtsad isikud tapeti, arreteeriti või saadeti Venemaale. Vangilaagrisse saadeti ka Eesti Vabariigi president Konstantin Päts ja Eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Täiesti teadmata kadus Eestist ligikaudu 1000 isikut, kes arvatakse tapetavat kommunistide poolt. Kokku vahistati Eestis 7700 inimest.
ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine, mis see endast kujutas (lk 123) Esimene nõukogude okupatsioon oli 1940-1941.aastal. Muudatused: · Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused kaotati · Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused · Loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Neil puudus teglik võim, nende ülesandeks oli täita Moskava korraldusi. · Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud erakond oli kommunistlik partei, mille kätte koondus kogu ühiskonna juhtimine · Käivitati repressioonid · Vangistati või hukati endised poliitlised liidrid,majandusliit,sõjaväe-ja poltseijuhid
jaanuaril 1918 laiali saadeti enamlased- VSDTP marksistlik organisatsioon, mille eesmärk oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Venemaa esseerid-Sotsialistide- revolutsionääride Partei, vasakpoolne partei, mis tahtis muuta Venemaad sotsialistlikuks riigiks läbi järkjärguliste reformide II nõukogude kongress- 26.okroobril 1917 vormistatud võimu üleminek, mille tulemusel moodustati enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus ehk Rahvakomissaaride Nõukogu Rahvakomissaarise Nõukogu- 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongressil moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus Bresti rahu-rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta Weimari vabariik- Saksamaa 1919 kuni 1933 aastani, hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas
Riigipööret ei olnud kooskõlastatud. Lenin tuli ka Petrogradi IIÜVK ja teatas kongressi delegaatidele, et ,,juhtus nii", et AV on kukutatud. Saadikutele see ei meeldinud, Trotski käskis neil lahkuda, kellele ei meeldi ja need läksidki. See kongress kuulutab välja uut tüüpi riigi loomise nõukoguderiigi. Trotskit ei kujtata maalidel ega piltidel kuna ta oli Lenini konkurent ning kui Lenin võimule tuli, lõigati Trotski ajaloost välja. Moodustatakse Valitsus - Rahvakomissaaride nõukogu (RKN), mille eesotsas on Lenin ja see jääbki tema ametlikuks ametipostiks. Esimesed sammud: · Põhiülesanne on koondada võim enda kätte. Kohe lüüakse vastumpanu mahasurumiseks erakorraline komitee Tsekaa (NKVD ja KGB eelkäija), mille juhiks saab aadlipäritolu Feliks Dzerezinski. Nad kannavad siniseid mütse. Peamaja on läbi aegade Lubljanka Moskvas, kus hoitakse ka tähtsamaid vange. · Ajakirjandusvabaduse piiramine.
Peterburi vilets varustamine toiduga viis rahva mässuni. 27.veebruar 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Sõjavägi läks üle ülestõusnute poole. 3.märtsil 1917 kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobs troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kehtestati kaksikvõim Oktoobrirevolutsioon 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Peterburi oma kontrolli alla. Vormistati II nõukogude kongress enamlaste võimu ülemineku, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu, liidriks sai Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet, rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. 8)Pariisi rahukonverents Avati jaanuaris 1919 Pariisis. Lõppes jaanuaris 1920. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Lükati tagasi Ameerika presidendi laiahaardeline rahuplaan.
Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punakaartlased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiagentuuri, pangad, raudteejaamad jm strateegiliselt tähtsad punktid. Venemaa Ajutise Valitsuse residentsi, Talvepalee hõivamine oli just käimas. Järgmisel päeval toimunud 2.Ülevenemaaline Nõukogude Saadikute Kongress otsustas pärast pikemaid vaidlusi ja mitmete saadikurühmade lahkumist moodustada uus valitsus, mille nimeks sai Vene SFNV Rahvakomissaaride Nõukogu. Selle esimeheks valiti Lenin. 8 Atentaat,haigused ja surm 1918.aasta 30.augustil tulistas Sotsialistide-Revolutsionääride liige Fanny Kaplan Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord ei olnud kiita. Vaatamata sellele keeldus ta minemast
pool Ajutine Valitsus (vürst Lvov) * Enamlaste esiletõus 6. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Ebaedu sõjarinnetel * Sakslased vallutasid Riia, mis peale Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri * Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi muutudes ebapopulaarseks * Alahinnati Leninit * Segadus riigis suurendas Bolševike toetajaskonda KÄIK: * 6-7.nov väljaastumine sõjast * Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti * 8.nov moodustati Rahvakomissaaride nõukogu eesotsas Leniniga * Mitmel pool tekkis vastupanu bolševike võimule TAGAJÄRJED: * Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee * Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega * Kujunes ühe partei diktatuur * Majandusreformid * Ettevõtete riigistamine * Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks * Maa kuulutati riigi omandiks * Mõisnike maavaldused konfiskeeriti
Uljanov-Lenin Nõukogude võim 25.10.1917 26.12.1991saadeti ametlikult laiali Veebruari revolutsiooni põhjused: 1) I maailmasõda oli põhjustanud palju majandusraskuseid, majandusliku kriisi tõttu olid mitmed puudused 2) Rahutused sõjaväes 3) Sisekriis G.Rasputin tsaari õukonnad ennustas, ravis migreenihood, ravis troonipärija Aleksei hemofiilia ja andis nõu Nikolai II'le Oktoobripööre, 25.okt 1917 Kehtestati Nõukogude võim, Rahvakomissaaride Nõukogu juht Lenin Rahu- ja maadekreet (maa oli kõigi omand) 3.03.1918 Bresti rahu Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel 24.02.1918 Eesti iseseisvumine, päev peale seda Saksa okupatsioon 11.11.1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents jaanuar 1919-jaanuar 1920: Eesmärk poliitilise korralduse organiseerimine uus poliitline süsteem Osalesid Saksamaa, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia
Leiba! Maad!" · Euroopa suurruugid olid seotud maaimasõjaga ega saanud sekkuda Venemaa siseasjadesse · Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret b)Oktoobripööre- enamlaste võimuhaaramine 25. Okt. 1917 · Ristleja ,,Aurora" kogupauk oli signaaliks Petrogradi töhtsamate asutuste vallutamisele · Talvepalees arreteeriti AV liikmed Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress c)Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus eesotsas V. Leniniga · Rahudekreet- ettepanek maailma riikidele alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks · Maadekreet- likvideeriti mõisnike suurmaavaldus ja lubati talurahvale maad d)Bolsevike võimu kindlustamine · Poliitilised jõud ja rahvas nõudis Asutavat Kogu- Laiapõhjalist rahvaesindust · Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali (1918 jaanuaris)
toetajaks tema igasuguste vastaste vastu: esiteks Leon Trotsky, hiljem Lev Kamenev ja Grigory Zinoviev ja lõpuks Nikolai Bukkharin. Paljud inimesed alahindasid Molotovi, kuid tegelikult oli tal terav meel ja suur administratiivne talent. Ta töötas peamiselt tagaplaanil ja kasvatas imagot värvitu bürokraadina- näiteks, ta oli ainuke radikaalist juht, kes kandis alati ülikonda ja lipsu. PEAMINISTER Kui Bukharin'i liitlane, Aleksei Rikov, eemaldati Rahvakomissaaride Nõukogu esimehe kohalt detsembris 1930. aastal, võttis selle koha tema järel Molotov. Sellel ametipostil juhendas ta Stalini reziimi suurimat sotsiaalrevolutsiooni, kolhoseerimist. Molotov kasutas Stalini jõu ja propaganda kombineerimise moodi talupoegade vastupanu purustamiseks kolhoseerimise vastu, samuti ka miljonite kulakite koondamiseks sunnitöölaagritesse. Ülimalt suur arv küüditatud inimesi suri haavade ning ületöötamise mõjul
Esimene katse võimule tulla kukkus 1917.aasta suvel Enamlastel läbi. Oktoobripööre Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale lagenud, et enamlastel oli soodne võimalus alustada riigipööret (sest demokraatlikel valimistel poleks nad nagunii edukaks osutunud) 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Võimu enamlastele vormistas 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese Nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaaride Nõukogu. Nende liidriks sai Vladimir Uljanov ehk Lenin. Enamlaste võimu laienemine Enamlastele kujutas ohtu veel peagi valitav ASUTAV KOGU. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid, need olid aga enamlastele vastu. Enamlaste jõud oli aga selleks ajaks piisavalt tugev, et Asutav Kogu laiali ajada ja sellele järgnevad rahutused maha suruda. 1918 aasta juulis kehtestati Venemaal ÜHEPARTEISÜSTEEM. Bresti rahu 3. märts 1918
Hjalmar Mäe Saksameelne Eesti poliitik, valiti Eesti Vabastamise Komitee esimeheks. Karl Säre Venemeelne Eesti kommunistliku liikumise tegelane ja Nõukogude sõjaluure kaastöötaja, edendas Nõukogude võimu Eestis. 1941 vangistati Sakslaste poolt ja 1943 kadus ta ära. 12 Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised ümberkorraldused Eestis juunipöörde järel: Poliitiline: Lammutati riigiaparaat, loodi Rahvakomissaaride nõukogu (Täidesaatev võim), Ülemnõukogu (Seadusandlik võim) ja Rahvakohtud, Miilits, Punaarmee laskurkorpus (asendas kaitseliidu) ja Eesti Kommunistlik Partei sai võimule. Majanduslik: Omandi riigistamine, uusmaasaajad (Maalapid jms jagati laiali kommunistide pooldajatele) Kultuur: Marxismi-Leninismi hakati koolides õpetama, kehtestati range tsensuur kõigile elualadele ja repressioonid, mille eest vastutas 13
NSVL okupatsioonid Eestis - Pealesurumine Eestile. Nürnbergi protsess - Sõjaroimadega seotud isikute kohtuprotsess Oktoobrimanifest - 1905: rahvarahutuste tulem dem vabad isikupuutumatuse, laiendati valimisõigust Riigiduumale seaduslikud õigused.valitsus eesotsas peamin Sergei Wittega. Oktoobripööre - "1917: Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri;Lenin,Kerenski;AjutiseVal liikmed arreteeriti, 8nov esimene nõukogude valitsus-Nõukogu Rahvakomissaaride ... ;Vägivald ja terror, teisitimõtlemise eiramine, maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides" 4 Pariisi konverents - 1945-46: Ita,Rum,Bulg,Unga,Soome(saksa poolel) Pariisi rahukonverents - 1919-1920;SBR-George,FR-Clemanceau,US- Wilson;Versaille rahuleping Saksa:Loovut Elsas-Lot,reparats,keelati om lennu,allvee, armee vähend 100k Patsifism - Põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega
20.mai Smaa langevarjuüksused Kreetale, Inglased taandusid *RINDED Läänerinne Belgia, Hollaand, Luksemburg, Prantsusma, Taani, Norra Vaikse Ookeani rinne Jaapan 5. II maailmasõja laienemine: NSV Liidu ja USA sõttaastumine 1941.a ning sõjategevus idarindel ja Vaikse ookeani piirkonnas. *SAKSAMAA vs NSVL 22 juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL, Barbarossa plaan o Rahvakomissaaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks Saksa armee hõivas 1941 sügiseks suure osa NSVL Euroopa osast, sh Baltimaad Rünnak rauges sügisel - ei suudetud vallutada Leningradi, algas blokaad Dets algus saksa väed olid jõudnud Moskva alla, Punaarmee suutis alustada pealetungi saksa vägede I kaotus, sest: o Algasid USA&SB suuremahulised abisaadetised
Varsti kuulutati ainsaks lubatud organisatsiooniks EKP. Juuli alguses kuulutati välja valimised, kusjuures seati üles ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ning ei põlatud ka tulemuste võltsimist. Niiviisi moodustatud Riigivolikogu nimetas oma esimesel istungil Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ning 6.august 1940 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liitu. Seadusandlikuks organiks sai Ülemnõukogu, täidesaatev oli Rahvakomissaaride Nõukogu, konstitutsioon sätestas EKP juhtiva osa ühiskonnas. Ümberkorraldused majanduses algasid ettevõtete natsionaliseerimisega. Majandus allutati riigi juhtimisele. Alustati ettevalmistusi kolhooside rajamiseks. Novembris asendati kroon rublaga. Muutused toimusid ka kultuuris: likvideeriti enamik ajakirjandusväljaandeid; kooliprogrammid täiendati vastavalt Nõukogude meelele; kujutav kunst rakendati propaganda teenistusse, teatrites,
Sest, nendega tehti palju läbimurranguid, uuendati tehnikat ja leiutati uut tehnikat. 7. Mida tõi ,,suur murrang’’ kaasa ühiskonnaellu? Likvideeriti rikkad talupojad, põllumajanduses toimus kollektiviseerimine. 8. Milline koht oli nõukogude ühiskonnas vägivallal? Väga kõrge koht. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi ulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalin arvas et vägivald on loomulik riigis. Töövihik 1. Nõukogude riigi loomine Valitsus: Rahvakomissaaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülemaailmne Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus 1918. Aastast: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik 9 NSV liit loodi 1922 aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga – Kaukaasiat 2. Vasta küsimustele 2.2. Miks sekkusid vene kodusõtta välisriigid? Sest Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid. 2.3
neutraalsust. 4. Vastastikuse abistamise pakti sõlmimine eesti ja nõukogude liidu vahel. V: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aastal Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Pakti sõlmimisest võtsid osa Vene rahvakomissaaride nõukogu esimees Vjatseslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt. Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastatikuselt kokku väljaspool baaside lepingut.
3 [16] – 4 [17]. 07.1917 nurjub bolševike Petrogradi riigipöördekatse sõjaväe sekkumise tõttu ja Lenin põgeneb Soome. 24.10 [6.11] – 25.10 [7.11] 1917 Oktoobripööre Petrogradis. Ajutise valitsuse liikmed vahistatakse, mis tähendab, et Ajutise Valitsuse tegevus on läbi kukkunud (põhjusteks sõja jätkamine ja maa jagamisega viivitamine). 26.10 [8.11] 1917 II Ülemaailmne Nõukogude Kongress, kus luuakse Rahvakomissaaride Nõukogu, avaldatakse rahu- ja maadekreet: suurmaaomandi võõrandamine ilma kompensatsioonita. 6 [19]. 01. 1918 Rahvakomissaaride Nõukogu ajab Asutava Kogu laiali. Maailmasõdade vahel. Lenini poliitilised järeldused: 1) Imperialistlike sõdade pidamine, mida katkestavad vaid liitudest tulenevad hingetõmbepausid. 2) proletaarse revolutsiooni edukas teostamine tööstuslikult vähearenenud riigis. Sellega ka maailmarevolutsiooni idee. 3) töölisaristrokraatia kujunemise oht
otsis 14. septembril Poola allveelaev Orzel Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kunigliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa Vene rahvakomissaaride nõukogu esimees Vjatseslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikuselt kokku
Orzel tuli siia 15. september 1939. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises Talvesõda Soomes november 1939 - märts 1940. Tegi Eesti jaoks olukorra keeruliseks, sest Eesti oli endiselt neutraalne, sõlmitud oli VAP ja nõukogude pommitajad startisid Eesti lennuväljadelt Soome poole Nõukogude võimu ümberkorraldused: Võimuaparaadi ümberkorraldamine: *Põhiseadus (aluseks NSVL 1936.a PS) *Seadusandlik võim Eesti NSV ülemnõukogu, Johannes Vares-Barbarus *Täidesaatev võim Rahvakomissaaride Nõukogu, Johannes Lauristin *Kohtuvõim Eestimaa Kommunistlik Partei Majandusreformid: *Natsionaliseerumine riigistati kõik ettevõtted, maa jne *Tsentraliseeritud juhtimine kõik käsud tulid Moskvast *Plaanimajanduse sisseseadmine *Agraarreform loodi riiklik maafond *Sovhoosid sotsialistlikud suurmajandid Kultuurielu nõukogustamine: *Nõukogulik kultuurirevolutsioon *Kooliprogrammidesse marksism leninism, NSVL ajalugu, konstitutsioon
Augustis-septembris alustasid Saksa väed sissetungi Baltikumi. Septembri lõpuks olid saksa sõjalaevad saabunud Saaremaale, ning oktoobris okupeeriti koos viimasega ka Muhu ja Hiiumaa. 25 oktoober vana ja 07. november uue kalendri järgi, toimus Venemaal Oktoobripööre: bolsevikud kukutasid Petrogradis Ajutise Valitsuse ja võtsid võimu endale. Vene vägede ülemjuhataja Krõlenko tegi Saksamaale ettepaneku lõpetada sõjategevus Idarindel. Bolsevikud moodustasid uue valitsuse- Rahvakomissaaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Viimane andis välja 3 võimuakti ehk dekreeti- rahu-, maa- ja võimudekreedi. Rahudekreedis kutsuti üles kõiki sõdivaid maid lõpetama sõjategevus, viima vägesid välja okupeeritud aladelt ja sõlmima demokraatlik rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta (ühekordne maks elanikkonnalt kannatajariikide kahjude hüvitamiseks). Brest-Litovski rahuläbirääkimised november-detsember 1917
Maaküsimus 1917 sügisel valitav Asutav Kogu pidi selle lahendama. 2. Jätkati osalemist I maailmasõjas ning ebaedukalt 1917 sept-okt okupeerisid saksa väed Riia ja Lääne-Eesti saared. 3. Majanduslik kaos jätkus. 1917. aasta sügisel võtsid enamlased suuna relvastatud riigipöördele (25.-26.10. Petrogradis). Võimu kindlustamiseks võttis nõukogude kongress vastu 3 dekreeti (õigusakti): 1. Võimudekreet moodustada sisuliselt üheparteiline valitsus Rahvakomissaaride Nõukogu eesotsas Leniniga. 2. Maadedekreet likvideeriti mõisnike suurmaaomandus ja see lubati jagada talupoegadele. 3. Rahudekreet ettepanek sõdivatele riikidele sõlmida koheselt vaherahu ja alustada lõpliku rahukõnelust. Oktoobripööre tähistas Venemaal demokraatliku arengu lõppu (pärast Asutava Kogu laiali ajamist 1918 jaanuar), kuna kujunes totalitaarne diktatuur, sh üheparteisüsteem. Oktoobripööre muutis ka kogu maailma 20
Kuid peagi selgus, et demokraatliku trükiseaduse jaoks oli Venemaa olukord liiga ebastabiilne. Suvel 1917 võeti vastu trükiseadust kitsendavad määrused, millega sõja- ja siseminister said õiguse ajalehti kinni panna ja vastutavaid toimetajaid kohtulikule vastutusele võtta. Sõjategevust puudutav informatsioon pidi läbima sõjaväelise eeltsensuuri. 25. oktoobril 1917 (vkj) toimus Peterburis enamlaste riigipööre. 27. oktoobri 1917 Rahvakomissaaride Nõukogu "Trükisõna dekreet" seadustas alanud tsensuuri (kommunistlik tsensuur). Detsembrikuus olid revolutsioonilise trükisõna tribunalid otseseks hirmutamisvahendiks. Novembrist 1917 kuni veebruarini 1918 lubas nõukogude võim ilmuda vaid nõukogude-meelsetel ajalehtedel, kõigi teiste lehtede ilmumist püüti takistada nende sulgemise, eeltsensuuri, toimetajate karistamise, trükikodade ja paberi rekvireerimise ja kuulutuste monopoli sisseseadmisega.
annaabi.ee 
