Estonian Air korraldas 2010. aasta märtsi lõpus avaliku konkursi, et leida oma pardapersonalile uus ja ilus vormirõivas, mis lisaks kaunile väljanägemisele kannaks endas motiive sellest, millest Estonian Air hoolib ja mida hindab eelkõige rahvuslikkust ja ressursisäästlikku maailmavaadet. Konkursi sõelale jäid nelja Eesti tuntud moedisainerite tööd[16], mille seast sai rahvas Estonian Airi koduleheküljel valida 1. juunist kuni 10. juunini 2010 oma lemmiku. Rahvahääletuse võitja saab eriauhinna, kuid võidutöö valitakse zürii liikmete poolt 11. juunil, kusjuures 33% otsusest sõltub rahvahääletuse tulemusest [. Võidutöö ja üldine rahva lemmik tehti teatavaks 13. juunil avalikul üritusel Solarise keskuses . Võitjaks osutus Tiina Talumehe disainitud kollektsioon number 3, mille tootja on Profiline. Veebihääletuse võitis Katrin Kuldma (Chocolate Group) kollektsiooniga number 4 "Tuulte pöörises". Kokkuvõte
) Iirimaa: Erandlik on olukord Euroopa Liidu õiguse puhul, millel on põhiseaduse artikli 29 kohaselt riigis õiguslik jõud. See tähendab, et mis tahes seadust või meedet, mille vastuvõtmine tuleneb Iirimaa Euroopa Liidu liikmesusest, ei saa kehtetuks tunnistada põhiseaduse mis tahes sättega. 18. EL liikmesriigid (küsimused, millele vastamine eeldab teadmist, millised on EL LRd) II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 19. Rahvahääletuse tüübid Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahvahääletusele, kui keegi on õigustatud seda nõudma (näiteks mingi hulk parlamendi liikmeid). 20
Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad püüdsid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Lühidalt saaks Versailles' rahulepingut iseloomustada kolmest aspektist: territooriumi kärpimine, sõjaväe piiramine ja reparatsioonimaksud. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma Esimese maailmasõja eelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati tõepoolest rahvahääletuse tulemuste alusel, kuid oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60% elanikest jäämist Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale. Andmaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast ,,Poola koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal kaotati, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat
veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai Euroopa päev ,4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) ,23. juuni võidupüha ,24. juuni jaanipäev ,20. august taasiseseisvuspäev ,1. september teadmistepäev ,novembri teine pühapäev isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Hesikamise ja Langetamise ajad Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Heiskamise viis Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse,
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
2.ajutised ) 2)poliitiline struktuur (koalitsioon (fraktsioonid(res publica, reform, rahvaliit)) opositsioon(fraktsioonid(keskerakond, sotsiaaldemo, isamaaliit, sotsiooaliberaalid)) RIIGIKOGU ÜLESANDED *võtab vasta seadusi *ja riigieelarve *kinnitab ja tühistab valitsuse välislepingud *kinnitab presidendi esitatud kandidatuurid (ntx peaminister, riigikohtu esimees) *võib avaldada umbusaldust(ntx ministritele) *otsustab rahvahääletuse korraldamise *kuulutab igasugust jama välja (ntx mobilisatsioon, sõjaseisukord) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE Valitsus; Fraktsioon; Riigikogu komisjon;RK liikmed > riigikogu juhatus > Komisjon > 1.lugemine > fraktsioonid ja komisjonid(max 3 kuud) > 2.lugemine > 1)lõpphääletus(president kuulutab seaduse välja > Riigiteatajas) 2)arutelu katkestatakse 3)max 1 kuu järel 3.lugemine
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti kõrgeim seadusandlik organ oli riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14 Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist
põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus;
põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus;
Kuidas valitseti EV 1918-1940 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik. Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike
Kodutöö Ühiskonnaõpetuses 1.Iseloomusta Eesti näite põhjal otsest ja esindusdemokraatiat, osalus- ja elitaardemokraatiat. Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise : kas rahvakoosolekul (kärjad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse kaudu. Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2
kõrgtehnologilisele domineerivad väikesed tootmisele pereettevõtted orienteeritud töötus Kõrge tööpuudud PEAMISED MAJANDUSHARUD põllumajandus - 2.3% tööstus - 28.8% teenustesektor - 68.9% kiirelt areneb ka telekommunikatsioonide sektor samuti side- ja transpordisektor Majanduslik sõltuvus Itaalia on vaene loodusvarade poolest ning sõltub täielikult energiaimpordist (85%). Peale Tsernobõli tuumajaama katastroofi on Itaalias rahvahääletuse tagajärjel suletud kõik tuumajaamad. Riik ostab elektrit Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Lähis-Idast.
Mõisted - Demokraatia – rahva võim, valitsemisvorm kus rahvas saab kaasa rääkida riigi küsimustes ja rahvas valib esinduskogu. - Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal
Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas. Seaduse teatavaktegemine toimub avaldamise teel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eesti Õiguskorda võib sündida seadus ka rahvahääletuse teel. Rahvas teostab kõrgemat võimu õiguskorras: riigikogu valimistega, rahva hääletusega. Põhiseadsu kehtestab kaks juhtu, millal seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik. Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile
Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korr aldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Spiiker on parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Alalised komisjonid on paralamendi osad, mis
Riigi põhitunnused: Territoorium- riigile kuuluv maa-ala Elanikkond- riigi territooriumil elavad inimesed Avalik võim- seadusandlik võim(parlament), täidesaatev võim(valitsus) ja kohtuvõim. Kodakondsuse omandamise erinevad võimalused: Eestis: Sünniga Naturalisatsiooniga Eriliste teenete eest Maailmas: Sünniga Naturalisatsiooniga Territooriumi põhimõte Riigikogu põhilised ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid Valib Vabariigi Presidendi Otsustab rahvahääletuse korraldamise Kinnitab, tühistab välislepinguid Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Riigikogu juhatuse ülesanded: Valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra Määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmed Võtab eelnõu Riigikogu menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni Korraldab Riigikogu esindamist ja tööd
Ettevõtted kellele on antud logistikateo auhind SmartPOST 25.11.2009 Magnum Logistics 06.11.2008 A Le Coq 08.11.2007 Sillamäe Sadam 24.11.2005 DFDS Trantsport 2003 aastal Artikkel 2009. Aasta Logistikategu. SmartPOST on Aasta Logistikategu 2009. Logistika Aastakonverentsi raames välja antud auhind pälvis aprillis käivitatud teenuste eest, mis võimaldab automaatide abil inimeselt inimesele paki saatmist. Võitja valiti zürii otsuse ja rahvahääletuse tulemuste põhjal. (Tuuli Aug, toimetaja) Aasta Logistikateo konkursil osalemise etappid Peab kindlasti andma vastused järgmistele küsimustele: 1.Mis oli logistikateo eesmärk? 2.Milline oli logistikateo protsess? 3.Millised on tänaseks selgunud tulemused? Maksimaalselt 100-st sõnast koosnev tudvustus. Hiljemalt 15.oktoober.2010. Galerii 1.SmartPosti pakiautomaadid. 2.SmartPosti auhinna kättesaamine
liidulepingut, mis tagab küll Eestile suurema iseseisvuse, kuid jätab riigi NSV liidu koosseisu. 1989. aastal muudeti riigikeeleks eesti keel, riigilipuks sinimustvalge ja võeti vastu muid rahvuslikke jõudu tugevdavaid otsuseid. Järgneval aastal toimusid Eesti Kongressi valimised ning seega oli eestlastel reaalne võimalus valitsemisest osa võtta ning suurenesid demokraatiale iseloomulikud jooned. Moskva soovis jätkuvalt impeeriumi koos hoida ning otsustas korraldada rahvahääletuse. Ennetavalt korraldasid baltiriigid ise referendumi, mille tulemused olid oodatule vastavad. Selle käiguga kindlustasid riigid oma iseseisvuspüüdlusi veelgi enam. Riigipööre Moskvas muutis olukorda ning andis võimaluse iseseisvus välja kuulutada, mida tunnustas ka Moskva. Eesti iseseisvus ja suveräänsus olid taastatud. Eesti nn II ärkamisaeg algas fosforiidisõjaga, mis põhjustas mitmete meeleavalduste toimumise ja massiorganisatsioonide sünni. Protestide
peatüki ja paragrahvi numbr 1. Keda võib valida Riigikogusse?§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja;
vahel ning riigikorralduse põhialused. 2. Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2) - Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm § 104 lg 2 loetletud seadused. 3. Seadused ( Põhiseadus §65; §105) - Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu
14. märts emakeelepäev mai teine pühapäev emadepäev 9. mai Euroopa päev 4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) 23. juuni võidupüha (kohustuslik) 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvuspäev (kohustuslik) 1. september teadmistepäev novembri teine pühapäev isadepäev Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev Uued tähtpäevad 14. märts 1999 emakeelepäev 4. juuni 2004 Eesti lipu päev tähistab Eesti riik ja rahvas oma ajaloolise lipu 120. sünnipäeva, kuna sellel kuupäeval 1884. aastal õnnistati sini mustvalge Otepää kirikus 22. september vastupanuvõitluse päev (alates 2007. aastast) Septembrikuu teisel pühapäeval vanavanemate päev (alates 2009. aastast) Tänan kuulamast!
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi:
• Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise;
Riigikogu liikmel Riigikogu fraktsioonil Riigikogu komisjonil Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse algatamine Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks
3) 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts - emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev - emadepäev; 6) 9. mai - Euroopa päev; 7) 4. juuni - Eesti lipu päev; 8) 14. juuni - leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni - võidupüha; 10) 24. juuni - jaanipäev; 11) 20. august - taasiseseisvumispäev; 12) 1. september - teadmistepäev; 13) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval heiskavad suuremad riiklikud institutsioonid ja kohalikud omavalitused koos Eetsi lipuga ka Euroopa Liidu lipu. Alaliselt heisatakse koos Eetsi lipuga Euroopa Liidu lipp Vabariigi Valitsuse määratud piiripunktides.
plebistsiit – sama mis rahvahääletus; rahvahääletus, mille korraldamise otsustab riigipea (parlament võtab midagi vastu, president saab panna rahvahääletusele, et kas rahvas on parlamendiga nõus) __________________________________________________________________________________ rahvaalgatus – I seaduseelnõu või PS seaduseelnõu muutmise algatamiseks parlamendis II rahvahääletuse algatamiseks rahvaküsitlus – pole juriidiline mõiste; rahval küsitakse arvamust, mingid seadusliku võimu ei ole III Rahvahääletus poolt- ja vastuargumendid Poolt Vastu Kaasamine tõstab rahulolu Ebaefektiivsus – kallis, eeltöö, propaganda, Iga inimese häälel on kaal hääletuse korraldamine
seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel. Aktiivset ja passiivset valimisõigust said Eesti Vabariigi kodanikud (nii mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast. Rahvas teostas oma tahet lisaks parlamendi valimisele ka rahvahääletuse ja rahvaalgatuse teel, kui seda toetas vähemalt 25 000 kodanikku. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused ja -vabadused. Põhiseaduse enda muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Asutava kogu poolt välja töötatud Eesti esimene põhiseadusomas mitu julget omapära. Selles oli ühte liidetud kaks süsteemi: klassikaline parlamentarism ja Sveitsile omane kallak rahva vahetule valitsemisele.Riigipead asendas parlamendi poolt ametisse määratud valitsuse
võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu seadusandliku võimu teostaja 100 liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hakkas domineerima valitsuse üle · Riigivanem ei saanud etendada tasakaalustavat rolli kahe võimu vahel · Riigikogu üle puudus rahva ja riigipea kontroll Teine põhiseadus · 1931 valmis uue põhiseaduse eelnõu · 1932 a. augustis pandi see rahvahääletusele · Eelnõu sai kritiseerimise osaliseks nii vapside kui ka sotside poolt eelnõu kukkus rahvahääletusel läbi
kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused Poliitika - riigivalitsemiskunst Prokurör jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Proportsionaalne tulumaks üksikisiku tulumaks on kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga Progressiivne tulumaks - vt diferentseeritud tulumaks Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
proportsionaalsuse põhimõtete alusel) 3) Millised on riigikoguliikme õigused? (olla kaitseväeteenistusest vaba, õigus ühineda fraktsioonidega, õigus pöörduda, vabariigi valitsuse, eesti panga nõukogu esimehe/presidendi, riigikontrolöri, kaitseväe juhataja/ülemjuhataja poole), õigus olla puutumatu 4) Millised on riigikoguliikme kohustused? (loobuma teistest riigiametitest 5) Millised on riigikogu olulisemad ülesanded? (a) võtab vastu seaduseid ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib vabariigi presidendi, võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab eesti panga nõukogu liikmed, esineb avalduste ja deklaratsioonidega eesti rahva ja teiste riikide ning rahvusvaheliste organistatsioonide poole, kuuulutab riigis välja erakorralise seisukorra) 6) Millal toimuvad Riigikogu korralised istungid? (jaanuari teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani)
1792. aastal astus ta jakobiinide klubisse. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Itaalias 1796-1797 saavutatud võidud tõid talle parima vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799. aastal 18. brümääri (9. nov) riigipöördega Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse, Konsulaadi, ja sai ise esimeseks konsuliks. Rahvahääletuse tulemusena sai ta 1802. aastal eluaegseks konsuliks. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Vana ajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje,
õiguskantsler-kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll-kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei-jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel Otsene demokraatia-demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Majoritaarne-Enamusvalimissüsteem- Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem-iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
1792. aastal astus ta jakobiinide klubisse.Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Itaalias 1796-1797 saavutatud võidud tõid talle parima vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799. aastal 18. brümääri (9. nov) riigipöördega Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse, Konsulaadi, ja sai ise esimeseks konsuliks. Rahvahääletuse tulemusena sai ta 1802. aastal eluaegseks konsuliks.1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Vana ajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult
valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Mis temast sai ? 1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsioonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas, kus ta 18. jaanuaril 1956 aastal, pärast pikki ja ränki vintsutusi Kalinini oblast Burasevo vanglas suri. aastal maeti Konstatin
Demokraatiat võetakse küll kui head valitsemisvormi ja diktatuuri kui halba ja paha valitsemisvormi. Kuid ka demokraatial on omad miinused ja plussid nagu näiteks, et otsuseid ja seadusi ei saa ennem vastu võtta kui kas kõik või enamik on sellega päri. Ja nagu Winston Churchill ütles:" Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud". Ja muidugi on demokraatial ka plusse nagu näiteks, et rahvas saab rahvahääletuse kaudu valida riigikogu liikmeid ja omavalitsuse juhte. Demokraatlikus riigis arvestatakse enamasti ka rahva arvamuse ja nende vajadustega. Minu arust on demokraatlik riik selline riik mis on rahvasõbralik riik. Demokraatlikus riigis on lubatud inimestel teada mis nende riigis toimub, kuid 100% tegelikult ei tea oma riigist inimene ka demokraatlikus riigis. Diktatuuriga riigi eesotsas on aga inimesed kes mõtlevad ainult sellele kuidas saaks endal
Juba 9-aastasena saadeti ta Prantsusmaale sõjakooli. 1792. aastal astus ta jakobiinideklubisse. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee – juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse. Ta sai ise esimeseks konsuliks. T’nu Rahvahääletuse tulemustele sai ta eluaegseks konsuliks. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale.1804. aastal kuulutas Senat Napoleoni Prantsuse keisriks. Vanaajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Kroonimise kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavstikäest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale
kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. 2).Esindusdemokraatia dem. vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate e saadikute kaudu ja esinduskogude e parlamendi või volikogude vahendusel. 3).Monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim. Monarhija jaguneb ka omakorda. a).absoluutne monarhia nt Saudi Araabia ja Kuveit b).konstitutsioonline monarhia nt Jaapan ja Roortsi c). parlamentaarne monarhia, Suurbritaania on erandiks, sest seal pole põhiseadust.
riigikogu, valimised 1. Kelle ülesanne on toodud (presidendi/valitsuse/riigikogu)? a) esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande - b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi – h) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised – i) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks – j) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande – k) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust – l) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud - m) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises –
Eesti demokraatia on nõrgenenud Eesti Vabariigi põhiseaduses seisab punkt, mis ütleb ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Kuigi selles seisab, et rahvas on riigivõimu kõrgeim kandja, ei ole see tegelikult nii. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu. Nii tulebki välja, et Eestis ei ole päris demokraatlik riik, vaid meil kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et Riigikogu liikmed võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Kuid rahvas on sellega rahul, sest usaldame Toompea lossis vastu võetud otsuste õigsust. Sageli on aga väidetud, et Riigikogu on maandunud nn kummitempli rolli, mis tekitab meis suurt pahameelt
valimistel. Passiivne valimisõigus on kandideerimisõigus valimistel. 15.Riigikogu valimiste põhimõtted ja kord. Riigikogu valimised leiavad aset iga nelja aasta tagant. Hääletusõigus on kõigil vähemalt 18 aastasel kodanikel, kandideerimisõigus vähemalt 21 aastasel kodanikul. Valimisõiguslikud ei ole teovõimetuks tunnistatud kodanikud. Seadusega võib piirata karistust kandva kodaniku osalust hääletusel. Riigikogu valimiste korralduse määrab seadus. 16.Rahvahääletuse algatuse ja läbiviimise kord. Rahvahääletus PS §56 kohaselt on üks rahva poolt riigivõimu teostamisest osavõtu vorme. Rahvahääletuse algatuse õigus on vaid Riigikogul. Rahvahääletusele saab panna põhiseaduse muutmise, seaduse kinnitamise, riigielu muu olulise küsimuse. Rahvahääletusele ei saa panna riigieelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonseerimise
PÕHIKOOL Iseseisev töö teema: EESTI RIIK JA ÕIGUSTE KAITSE NING TAGAMINE 9a klass Eesti vabariigi Põhiseadus on võetud vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992, mille järgi Eestis kuulub kõrgeim võim rahvale, kes teostab oma võimu riigikogu valimisega, rahvahääletuse ehk rehverendumiga. Igal inimesel on õigused, vabadused ja kohustused. Õigusi ja vabadust võib piirata ainult siis,kui see on kooskõlas põhiseadusega.Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumustega, varaliste ja sotsiaalse seisundi asjaolude tõttu. Diskrimineerimise
vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1933. aastal. 4 Huvitavat Põhiseadus sätestas nii rahvaalgatuse kui rahvahääletuse, mis ei olnud tolleaegses Euroopas kuigi levinud. Võib koguni väita, et Eesti riigikord -- äärmuslik parlamentarism kombineeritud vahetu rahvavõimuga -- oli vastavalt 1920. aasta põhiseadusele maailma kõige demokraatlikum. Sedavõrd demokraatlik, et see ei hakanud kunagi tööle ja riiki tuli valitseda kas osalise või täieliku kaitseseisukorra tingimustes. 5 1934. Aasta põhiseadus
valimissüsteemi, tutvustaks inimeste õigusi, tagaks tugevat tarbijakaitset jne. Samuti ei konsulteeri Riigikogu ega ka valitsus enne seaduseelnõude vastuvõtmist nendega, keda vastuvõetav seadus otseselt puudutama hakkab puudub riigipoolne huvi arendada tõhusat kõigi huve arvestavat koostööd. Kuigi põhiseaduses on öeldud, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, ei ole see tegelikult õige. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu. Põhiseaduses ei ole sätestatud rahvaalgatust. Kuigi põhiseadus ütleb selgelt, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada, näevad seadused ette, et ka rahumeelse meeleavalduse korraldajat on võimalik karistada. Minu üldine seisukoht Eestist on ikkagi hea, sest Eesti on küllaltki demokraatlik, kuigi oleks vaja veel palju muuta, et Eestit demokraatlikumaks teha.
Kes on EV peaminister? Andrus Antsip · Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Suunab ja koordineerib valitsuste tegevust · Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist. · Korraldab suhtlemist teiste riikidega · Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule 14. Nimeta vähemalt 5 riigikogu ülesannet. Kes on praegu Riigikogu esimees?Ene Ergma · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseadusele · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed 15.Millised parteid kuuluvad praeguses riigikogus koalitsiooniparteide hulka, millised on opositsioonis?Kaovalitsiooni: IRL ja Reform Opositsiooni: KESK ja SOTS 16.Kes ja kui vanalt võib kandideerida EV presidendiks? Nimeta vähemalt viis presidendi ülesannet
Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks -nimetab ametisse tähtsad ametnikud -kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Seaduseelnõu algatamine algatamise/muutmise õigus on: Vabariigi Valitsusel, RK liikmel, -fraktsioonil, -komisjonil 1) RK juhatus määrab eelnõu arutamist juhtiva komisjoni 2) komisjon ja fraktsioon korraldavad seaduseelnõu arutamise. läbitöötamine komisjonis.
aina enam majandusse. Pöörduti Euroopa Saksamaa. Rahva heaolu paranes, kadus turule ja esikohale seati põllumajandus. Tänu tööpuudus, kasvasid sissetulekud. rahareformile saabus ka majanduslik tõus ning eksport hakkas kasvama, tõusis elatustase. 2. Arutlege, kas 1920. aasta põhiseadus võis olla demokraatia kriisi peapõhjus Eestis? Põhiseadus kindlasti mängis suurt rolli kriisi põhjustamises. Ei olnud ära määratud riigipea ametikohta, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õiguse kasutamine ei hakanud kuidagi tööle. Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll ning parlamendi tähtsus kasvas liiga suureks. Kuna parlamendi koht oli niivõrd mõjuvõimas ja nendes tingimustes oli see ka võimalik kogukes kokku liiga palju väikeseid erakondi, millel polnudki mingit oma maailmavaadet ega selge sotsiaalgrupi toetust. Valitsused ei kestnud pikemalt kui aasta ja kogu sellise võimujahi käigus unustati riigi huvid. 3
millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2) Põhiseaduslikud seadused Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused. 3) Seadused Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament, rahvas või täitevvõim.
Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani varem kunagi ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine sisepoliitiline tasakaal
Rahva õigused ja Laialdased isiku- ja Õigusi vabadusi piirati. vabadused kodanikuvabadused. 10. Vapsid ja nende nõudmised Vapsid ehk vabadussõjalased kuulusid Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu, millest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. Sellega ühinesid ka peale koondatud veteranide ja lihtsalt rahulolematud inimesed. Nende nõudmiseks oli, et muudetaks põhiseadust ning ka 1933.aasta oktoobris võitis see rahvahääletuse ja muudatused viidi läbi. Rahva poolt oli nüüd valitav riigipea, kellel oli suur võim ning laialdased õigused. Valimised ( nii riigipea kui ka Riigikogu ) pidid toimuma 1934.aasta aprillis. Vapsidki kavatsesid nendest osa võtta ning neil oli ka suur võiduvõimalus.
a. kui algas enamlaste pealetung. Soodustasid isesseisvust 1) 1917. aasta revolutsioon Venemaal 2) I Maailmasõda 3) Bresti rahu 1918.a. 4) Eestlaste operatiivne tegevus 5) Rahvuslaste liikumine Rajamine Sisepoliitika - 15.06.1920 võttis asutav kogu vastu 1. põhiseaduse, mille järgi EV oli demokraatlik riik, kus võim kuulus rahvale, kes teostas oma võimu valimiste või rahvahääletuse kaudu. - Seadusandlik võim kuulus riigikogule, mis oli ühekojaline ja koosnes 100-st liikmest. - Täidesaatvat võimu juhtis Vabariigi Valitus, mille tegevust juhtis riigivanem, kes ühendas nii peaministri kui presidendi ülesandeid. - EV-s kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, tähtsaim oli põllumeestekogu Kodanikuõigused (EV põhiseadus oli üks demokraatlikumaid, kestis 10 aastat) 1)Täielik võrdsus kõikide seaduste ees 3)Kirjavahetuse saladus
annaabi.ee 
