Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, juur, algu, folklore, berta, maarjapäev, mihkli, tähtpäev, vastla, jõulu, jüripäev, setud, vastlapäev, lõkke, mihklipäev, kombestik, tuld, lauritsa, tuhka, jaagup, a4ev, jüripäeva, lõikus, tõnisepäev, karjalaskepäev, jaagupipäev, pärtlipäev, maarahva, rahvakalender, paast, komme, künnipäev, muusika, annepäev, piduliku, aktusejuba 19. sajandi lõpul oli jüripäev sellest tükk maad olulisem. Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm. 3 MAI. Volbripäev-1.mai Eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa). Kevadine nigulapäev 9. mail. Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Praeguseks
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi kes
10. Missugust territooriumi hõlmas keskaegne Liivimaa? Eesti ja Läti territooriumi 11. Nimeta Eestis asuvaid mõisaid. Missugused leiavad neist tänapäeval turismiettevõtluses kasutamist. (vähemalt 10) 1)Eivere mõis 2)Roosna-Alliku mõis 3)Albu mõis 4)Olustvere mõis 5)Mooste mõisa külalistemaja 6)Pädaste mõis 7)Vihula mõis 8)Padise mõis 9)Keila-joa mõis 10)Loona mõis 12. Nimeta vanimaid Eesti kirikuid. (vähemalt 5) Tartu Jaani kirik Püha Oleviste kirik Tallinnas Toomkirik Tln s Niguliste kirik Saaremaal Kaarma kirik 13. Iseloomustage võrdlevalt Põhja-ja Lõuna-Eesti rahvarõivaid. Lõuna Eesti: Rahvarõivaid iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine Eriti paistis vanapärasustega silma mulgimaa Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi : Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid
Nad arvasid, et kui rukkimaarjapäeval vihma ei saja, siis tuleb kuiv ja soe sügis. Tänapäeval inimesed enam ei tähista rukkimaarjapäeva. Mõned üksikud inimesed jätkavad vanu kombeid. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Kadripäev- 25 november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes
· Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile antakse andeid ,et põld hästi vilja kannaks ja kari kosuks. Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. · Seitsmevennapäeva (10. juuli) kohta on üksainus uskumus ja just nimelt ilmaenne. ,, Kui sajab seitsmevennapäeva, sajab veel seitse nädalat, aga kui nii palju päikest paistab, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis jõuab ka heina ära teha." · Kõige olulisem on kevadine pööripäev, sest siis saabub põllumehele külvi
Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Kuupäevad Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini.
mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19) Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.) 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Maiparaadil valiti maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti
mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19) Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.) 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Maiparaadil valiti maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti
) Maarahva hulgas oli lugunädalate kasutamine ajaarvestusena väga levinud. · Esimene eestlaste trükitud kalender ilmus 1731 ja kandis nime Eesti-Ma Rahva Kalender ehk Täht-Ramat. Perioodiline väljaanne, igal aastal ilmus 20 000 eksemplari. · Tänapäevane kirjalik kalender pärineb aastast 1918. Kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. Nihe läks nii suureks, et tuli teha reform. Nihutati 2 nädalat ettepoole. · Kirik üritas peale suruda oma kalendrit. Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev.
Pärtlipäev Üldiselt 24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha. 18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt keelatud. Muidu riknevat vili. Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Kehtivad k
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI ÕPPETOOL JAANIPÄEV VANARAHVA MOODI Veronika Astaseva Mp-09 Juhendaja: Õie Ristioja VÄIMELA 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kuidas on Jaanipäev oma nime saanud 4-7 3. Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval 8 4. Mida sel päeval pakuti 8 5. Lisa 1 ja lisa 2 9 6. Kokkuvõte 10 7. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Tänapäeval on jaanipäev võtnud rohkem kommertsliku, kui traditsioonilise tähenduse. Jaanipäev on hea meelelahutus tõmbenumber ning meelitab ligi turiste, mis omakorda hoiab tegevuses ka majutusasutused. Mõni aeg tagasi tähendas jaanipäev hoopis pikaajaliste traditsioonide järgimist ning teatud tavade ja kommete järgi talitamist. Järgnevalt käsitlen ja uuringi lähemalt,
Rahvakalender Jaanipäev 24.juuni Uurimustöö Jorgen Kuivonen 20.aprill 2014 Jaanipäev on suvepüha, aasta üks tähtsaim püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi alguses peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga
JAANIPÄEV AULE MÄEMETS PA14 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS JAANIPÄEVAST • Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, millega tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva • Jaanipäeva ja- ööd tähistatakse laialdase jaanitulega • Sel päeval on korraldada rahvapidusid kui ka püha sõprade ja tuttavate keskel, kus grillitakse kas aias või looduses • Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste seas üks tähtsamaid pühi • Jaaniööl käivad armastajapaarid metsast otsimas sõnajalgasi, mille sõnajalaõis tähendab müütilist armastust JAANIPÄEV EESTI RAHVAKALENDRIS • Jaanipäev on rahvakalendris oliliseim suvepüha • Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks • Leedopäevaks tuli hakata juba varakult valmistuma • Sel päeval oli enim hinnatud piimast tehtud toidud • Sel päeval tehti pühadetoitu, koristati tube ja köeti sauna • Vanarahvas arvas, et leedotuli ravib haigusi
Autor: ,,Mulle on alati meeldinud õpetajate päev, eriti just seetõttu, et õpetajate asemele astuvad õpilased. Enda kogemusest võin öelda, et õpetaja töö pole üldsegi lihtne, kui seda ei oska. Sel päeval viidi õpetajatele lilli tänu märgiks." 24 NOVEMBER TALVEKUU Tähtpäev: Mardipäev 10. novembril Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on
lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi - võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel pühadel. Lääne-Euroopaga sarnane on veel nn lihaeide ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava - lapsed käsutati pööninguluugi alla vastelt kotti püüdma ja visati neile ülevalt vett kaela. 19. sajandil otsiti mõnel pool teenijaid (ehkki enamasti toimusid teenijate otsimine ja mokalaadad uute abiliste leidmiseks hoopis küünlapäeval). Hoopis olulisem oli, et vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud. Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis
Tartu kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond Merili Sutt Emadepäev Iseseisev töö TARTU 2014 Emadepäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tä
Pühad on nii või teisiti osa meie elust ja seepärast arvan, et neist võiksid kõik rohkem teada. 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas Ameerikas tähistatakse 17. märtsil St. Patricku päeva. See on pühendatud iiri päritolu ameeriklastele. Sel ajal toimuvad suurimad peod New Yorgis, Chicagos ja Bostonis, kus inimesed on riietunud pealaest jalatallani rohelisse. Püha Patricu päev on väga vana tähtpäev, ehkki Iirimaalt jõudis kõigepealt Ameerikasse ja sealt edasi teistesse riikidesse alles 18.-19. sajandil. http://www.epl.ee/artikkel/151553) Mees, kellest hiljem sai Püha Patrick, Iirimaa kaitsepühak, sündis hoopis praegusel Briti saarel Wales'is ligikaudu aastal 385. Poiss leidis kuni 16aastaseks saamiseni, et ta on pagan. Siis müüsid Iiri maradöörid ta orjaks ning orjapõlves sai ta lähedaseks Jumalaga. Pärast kuut aastat orjamist Maewyn põgenes ning läks Gauli kloostrisse
Suur reede Mis tähtpäev on suur reede? ❖ suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel ❖ see kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga ❖ suurele reedele järgneb vaikne laupäev Suur reede kui halb enne ❖ suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reede on tervikuna nädala õnnetuim päev ❖ üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede Reedest üldiselt ❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freya nimest ❖ halb päev juba selle pärast, et oli tegu paaritu päevaga ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu ❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi
katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1.novembrist sai katolikumaades kõikide pühakute päev, mis populaarsuselt kogu Euroopas enamasti ületas tunduvalt 2. novembri püha. Suure püha, 1. novembri eelõhtul kogunenud rahvas inspireeris Martin Lutherit oma kuulsad 95 teesi Wittenbergi lossikiriku ukse külge
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.)
Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda.
piirkondades 21. detsembril. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. KOMBED Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha 19. sajandi lõpul olid säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal
sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile - Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida 2 peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja
tugevasti helendava tähe mulje on võimalik, kui Jupiter kohtub Saturniga Kalade tähtkujus. Kaldea tähetargad tõlgendasid seda taevanähtust astroloogia põhimõtete kohaselt järgmiselt: Iisraelis sünnib maailma valitseja. Sest Jupiter sümboliseerib maailmavalitsemist, Saturni peeti Palestiina planeediks ja Kalade tähtkuju Iisraeli tähtkujuks. Valentinipäev, sõbrapäev - 14. veebruar Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu
Hingedepäev Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hingedepäev........................................................................................................................... 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid...............................................................................................................
Ala Põhikool Kadripäev Referaat Ala 2009 1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha
Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad järgmisel aastal käbedaks
( noorkuust kuni järgmise kuuni). • Võib eristada kahte suuremat rühma: • Suurte tööde tegemise algus ja lõpp. • Suuremate looduseülemineku pühitsemine. • Nii jagunes aasta suviseks ajaks (5 kuud), oli aeg, mil tehti põllutööd ja kari oli väljas, ja talveaeg(7kuud), millal loomad olid laudas ja põld lume all. • Suve aega arvestati jüripäev (23.aprill) kuni mihkli päevani (29.september). • Peresiseselt arvestati söömiskordade vaheline aeg (töö pidi saama kolmandaks söögikorraks valmis) ja erinevus oli selles veel, et suvel söödi 3x ja talvel söödi 2x. Rahvakalendri uuem kihistus • Seotud kirikukalendri tulekuga 13. sajandil. • Esimesed mõjutused pärinevad 11. sajandist. • Püha Jüri mõjutas eestlaste mõttemaailma varem, kultus tuli sisse läbi vene kiriku.
Näärid 31. detsember, 1. jaanuar Nääride kombed on viimase saja aasta jooksul püsinud suuremate muutusteta.Oma tänase ilme on püha saanud siiski viimase 50 aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel toodi mõnes peres veel tuppa õlgi ja heina, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu, et tööd uuel aastal edeneksid ja raputati viljapuid korraliku saagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse veel surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke il
Veera Hirsiku juhendamisel ja teised kuulsad lauluemad. Näiteks 2001. aasta Värska jüripäeva kohta kirjutatakse: Värska asula on alguse saanud Petseri kloostri osakonnast - mungad elasid siin ja varustasid kloostrit kaupadega, mis saabusid siia laevadel, samuti marjade ja seentega, mida kohalikes metsades leidus rohkesti. Alates 1759. a asutati abikloostri asemele kogudus kohalike eestlaste (setude) jaoks, ehitati esimene puust kirik ja määrati ka eesti preester. Sajandeid on Värskas peetud kohaliku pühaku püha Jüri (Suurkannataja Georgiuse) mälestuspäeva 6. mail (23.aprillil) vana kalendri järgi. Alates 1922. a on sellel päeval regulaarselt kogudust külastanud ka piiskop. Püha Jüri Märter ja Inglismaa patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal, on tunnustatud ida- ja läänekiriku poolt. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Talvised rahvakalendritähtpäevad Referaat Nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Referaadi tegin talviste kuude kohta ja sealt valisin 3 tähtpäeva ja üritasin võimalikult põhjalikult kirjutada nendest. 2 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähistati 6. jaanuaril K
(27), peetripäev (29) Sügistalvine – Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30) Detsember: nigulapäev (6), nigulamaarjapäev (8), luutsiapäev (13), toomapäev (21), pööripäev (22), tabanipäev (26), jõulud (25-27), süüta laste päev (28) Liikuvad pühad on alati vastlapäev (teisipäeval), tuhkapäev (kolmapäev
peetripäev (29) Sügistalvine Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30) Detsember: nigulapäev (6), nigulamaarjapäev (8), luutsiapäev (13), toomapäev (21), pööripäev (22), tabanipäev (26), jõulud (25-27), süüta laste päev (28) Liikuvad pühad on alati vastlapäev (teisipäeval), tuhkapäev (kolmapäev pärast
annaabi.ee 
