laenutegevusest. Majandustegevuse alustamisest alates on oluline osa rahade laekumisest seotud klientidele müüdud toodete või osutatud teenuste eest esitatud arvete laekumisega. Suurendades klientide krediteerimist, vähenevad meie laekumised müüdud toodete/teenuste eest ja meil tuleb oma maksevõime tagamiseks leida täiendavaid laekumiste allikaid (näiteks võtta laenu, kaubelda pikemaid maksetähtaegu oma hankijatelt). Samal ajal väheneb meie klientide rahavajadus, kuna neil on võimalik meie poolt neile antud krediiti "pööritada" oma majandustegevuses kuni neile antud maksetähtajani. Ostjatelt laekumata arvete prognoosimiseks koostatakse vastav aruanne, mis on vajalik tööriist ostjatelt laekumata arvete laekumise tähtaegadest ülevaate saamisel. Ostjatelt laekumata arvete aegumisaruanne näitab ostjatelt laekumata arvetest prognoositavaid laekumisi ehk seda millal saabuvad nende arvete tähtajad
c. olemasoleva positsiooni tugevdamine, ümberpositsioneerimine, uue positsiooni hõivamine Küsimus 5 Bostoni maatriksi neli kategooriat on: a. arenejad, stabiliseerijad, vastutajad, nautijad b. tähed, rahalehmad, koerad, küsimärgid c. tähed, küsimärgid, arenejad, stabiliseerijad d. vastutustundjad, katsetajad, säilitajad, materialistid Küsimus 6 Bostoni maatriksi tähti iseloomustab kõige paremini: a. rahavajadus kõrge, rahavoog negatiivne b. nõrk positsioon mitteatraktiivsetel turgudel, turunduse üldkulude minimeerimine c. madala kasvutempoga turg, rõhk kasuliku positsiooni säilitamisel d. hea konkurentsipositsioon turul, suur kasv, juhtpositsioon oma turusegmendis Küsimus 7 Toote elutsükkel: a. aeg turu kasvust kuni tootmise lõpetamiseni b. algab toote juurutamisega ja lõppeb turu kasvuga c. aeg toote kavandamisest kuni tootmise lõpetamiseni d
marihuaana sagedasel suitsetamisel. Isik võib paista väga eneseteadlik ja valvas. Enesevalitsuse kaotamine on üldine ja kõikidele sõltlastele omane joon ning peitub ka kõikuva meeleolu taga. See, nagu ka üldine frustratsioon ja kurbuse süvenemine, on sageli tingitud uimastite mõjust kesknärvisüsteemile. Valetamine Valetamine on hästi tavaline, sest sõltlane peab varjama tõde enese ja teiste eest. Valetamisest saab sõltlase elustiil - ta ei taha, et teised teaksid, mida ta teeb. Rahavajadus on sageli lausa eluline ja paneb sõltlase väljamõtlema lugusid, mis veenaks teisi talle raha andma. Psühholoogilised sõltlased on eriti altid säärasele käitumisele. Sundlusega hasartmängijad on alati võlgades ja laenavad Jaanilt, et ära maksta Paulile. Nad valetavad pangatöötajatele, et saada laenu libaprojektide jaoks, valetavad sõpradele, et tagasi maksta pangale, ja nii edasi. Anoreksia all kannatajad kasutavad kõikvõimalikke
. Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade ja analüüsida Eesti Vabariigi käibemaksupoliitikaga seotud peamiseid mõisteid ja olulisemaid küsimusi. Referaadi koostamine annab võimaluse sügavamalt uurida käibemaksu olemust tänapäeval ja ka varasematel ajajärkudel. Tänapäeva maksusüsteem tähendab erinevaid makse, milles maksustatakse nii tulu kui ka tarbimist. Kõige ja kõigi maksustamise põhjuseks on maksevõimelisuse põhimõte ja riigi rahavajadus. Riigi rahavajadus on viimaste aastasadade jooksul kasvanud, sest riik on võtnud enda kanda väga suure hulga ülesandeid, mille täitmiseks on vaja üha rohkem vahendeid. Mida rohkem riik makse nõuab, seda rohkem muutub riik nn maksuriigiks, s.t kodaniku jaoks hakkab riik samastuma kõrgete maksudega. Samas ei saa maksude vajalikkust kahtluse alla panna, sest riik peab oma vahendeid kuskilt saama. Ilma maksudeta riik oleks sellisel juhul võimalik, kui kogu majandus alluks otseselt riigi
. teine nimi. Matrjoškakampaaniat(solvav) - sihtgrupp peterburinoored, Ei tohi solvata oma sihtgruppi Kui omistad tootele või teenusele konkurendiga sama omaduse, tugevdad konkurendi positsiooni, kuid sinu ettevõttele seejuures klientide teaduses positsiooni ei teki Positsioneerimine on seotud unikaalse müügiargumendiga Bostoni maatriksi neli kategooriad Küsimärgid ehk probleemilapsed • kõik tooted/teenused alustavad küsimärkidena • rahavajadus kõrge, rahavoog negatiivne • tuleb teha uuringuid Tähed • hea konkurentsipositsioon turul • suur kasv, järkuv atraktiivsus • juhtpositsioon turul/segmendis • eesmärk : säilitada kasvukiirus, mis vastaks vähemalt turu kasvu kiirusega • nt. Imax, scape Rahalehmad • madala kasvutempoga turg • säilitada kõige edukamad teenuse ja tooteliinid, vähemedukaid kärpida • rahavajadus väike Koerad
4. vägede majutamise ja küüdikohustus III kogukondlikud kohustused: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus ja remont 3. magasiaida ehitamine jne IV kirikule: kirikumaksud Talurahva liigendus: pererahvas 35-40% sulasrahvas 25-30% vabadikud (popsid) 25% mõisateenijad 10% Maata rahvast (60-65% talurahva üldarvust) sai tulevikus palgatöölised nii linnas kui maal Probleemid ja uuendused põllumajanduses Mõisnike ja talupoegade rahavajadus sundis otsima uusi sissetulekuallikaid ja intensiivistama tootmist. 1. 1820. aastatel satub viinapõletamine kriisiseisu (oli olnud mõisnike tähtsaim tuluallikas), sest Lõ-Vm-l toodeti odavamalt. Viina hinnad langesid ja mõisnike tulud samuti langesid 2. Kartulikasvatus hakkas levima 18. saj II poolel, massiliseks muutus 19. saj II veerandil: odav tooraine viinavabrikutele,eestlastele sai põhitoiduaineks lõppesid nälahädad 3
meetodid (sisekontroll ja siseaudit). Hakatakse hindama firma väärtust. Hakatakse rakendama kapitali struktuuri teooriat. 1970 1990 periood - kasutatakse kompaktseid rakendus teooriaid, millega püütakse hõlmata kõiki finantstegevuse aspekte st. finantskapitali hankimise ja paigutamise kõiki küsimusi. Rahaliste vahendite hankimine: Rahaturud: Ettevõtte vajab oma igapäeva tegevuseks mingit kogust raha. Lühiajaline rahavajadus tuleneb ettevõtte kõikide talituste ning tootmise rahavajadusest. Ettevõttel tuleb igapäevaselt täita mitmesuguseid rahalisi kohustusi. Lühiajaliste finantseerimis allikate kasutamise seisukohalt on olulised 2 probleemi: 1) kui suures mahus tuleks kasutada lühiajalist finantseerimist. 2) millised konkreetsed lühiajalise finantseerimise allikad valida. Ettevõttel tuleb kõigepealt välja selgitada talle kõige sobivam lühiajaliste kohustuste maht. See on piir,
) Maksuvõlgade all kajastatakse ettevõtte maksuvõlgnevusi, mis sisaldavad käibemaksu, töötajate tulumaksu, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu jms. Seetõttu antud juhul ei saa siin mingit konkreetset valemit olla, sest sõltub eelkõige ka sellest, kuidas ettevõte planeerib käibemaksu tasumist. Raino 26. Dividendide prognoosimine Dividendide maksmise otsus on jällegi juhtimisotsus, mida ei saa seostada teiste kirjete muutusega. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. 27. Paindlik eelarve ja eelarve hälbed Enamasti juhtub, et tehtud plaan ei lähe kokku tegelikkusega. Oluline on koostada paindlik eelarve, mida saab teha alles pärast tegelike tulemuste realiseerumist ja mis tähendab, et võetakse aluseks tegelikult toodetud toodete arv ja korrigeeritakse eelnevalt valminud kirjeid, mis sõltuvad otseselt mahust
jms ettevõtte käivitamisel vajatakse. Sellele järgneb hinnangu andmine- mis on olemas ja kui palju maksavad puuduvad vahendid. Kõik see kokku on vajaminevate vahendite nimekiri. Siis on kergem koostada ettevõtte algbilansi aktivat ning selle põhjal omakorda koostada passivat. Nimekirja koostamisel ei tohi ära unustada,et raha vajatakse ka ettevõtte tegevuse käigus hoidmiseks esimestel kuudel. Reeglina hinnatakse rahavajadus 3-4 kuu katmiseks. 12. Käivituskulude eelarve vähendamise võimalused Jätta ära reklaami tegemine. 13. Kaubandus- ja teenindusettevõtte planeering Kauplus: Kaupluse planeeringu all mõeldakse müügi-ja mittemüügiosakondade, kõrvalsektsioonide,sisustuse, väljapanekuvahendite ja siseseade ruumilist korraldust sobivas kooskõlas üksteisega ja ehituse püsikonstruktsioonidega. Iga kaupluse
krediiditingimuste optimaalne tasakaal; 6 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Seada sisse kord, mis tagab arvete õigeaegse jõudmise makseid teostava isiku kätte; Seada sisse hankijate arvete kinnitamise protseduurid nii välditakse tasumist saamata kauba või teenuse eest. Lühiajaline finantseerimine Lühiajaline rahavajadus on seotud ettevõtte kõikide talitluste tagamise ja jooksvate kohustuste täitmisega (palga maksmine, materjali ja toorme ostmine). Lühiajalise finantseerimise kesksed küsimused: kui suures ulatuses tuleks kasutada lühiajalist finantseerimist ja millised konkreetsed lühiajalise finantseerimise allikad valida? Eesmärgiks on leida lühiajaliste kohustuste maht, mille juures firma tulukus ja risk on omanikele ja juhtkonnale sobivaim. Lühiajaliste kohustuste juhtimiseks
Raha väärtuse ehk ostujõu langust nimetatakse inflatsiooniks. Rahvusvaheliselt, erinevused rahapakkumise kasvumääras põhjustavad erinevusi suhtelistes hindades. I.Giddy (1994) järgi inflatsioonimäära protsentuaalne muutus (%P) on funktsioon rahapakkumise muutuse (%M) ja tootmise kasvu (%Y) protsentuaalsete muutuste vahest. % P = f ( %M - %Y ) Kui rahapakkumine ületab tootmise kasvumäära, muutub hindade üldtase riigis. Muutub ka reaalne rahavajadus, sest muutub kaubatootmine. Mida rohkem kaupu toodetakse kehtiva hinna tasemega, seda enam vajatakse raha kaubamassi teenindamiseks. Kui rahapakkumine on suurem tootmise kasvumäärast, vahet tasakaalustatakse hindade kasvuga. Uus kaubatootmine nõuab uut, suuremat rahapakkumist. Tulemuseks on, et rahapakkumise kasv põhjustab hindade kasvu ja avaldab survet valuutakursile. Rahateooria seob muutusi rahapakkumises ja hindade tasemes. Kui rahapakkumise
finantspaindlikkus. Jätkuv likviidsus kätkeb endas ettevõtte igapäevaseid ning ootuspäraseid rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, nagu toorme ostud, tootmine, toodangu müük, jne. Finantspaindlikkus on võime rahuldada ettenägematuid rahavajadusi. Tehingukulud koosnevad (1) teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel ning (2) võimalikust väärtuse langusest, mis on tingitud kiirest müügivajadusest. Keynes'i järgi on ettevõttes rahavajadus:1. Ülekannete tegemiseks - normaalseks äritegevusest vajatav rahahulk, sõltub tegevusalast ning raha tulevase laekumise tõenäosusest. Raha laekumine ja väljamaksed on tasakaalustatavad suhteliselt stabiilsete laekumistega tegevusaladel. Näiteks kauplustel on raha suhe müügitulusse kõrgem kui kommunaalettevõttel. Sõltuvus aastaajast ning geograafilistest tingimustest mõjutab just põllumajandusettevõtteid. 2.
Sellele järgneb hinnangu andmine mis on olemas ja kui palju maksavad puuduolevad vahendid. Kõik see kokku on vajaminevate vahendite nimekiri. Sellest nimekirjast on hiljem kerge koostada ettevõtte algbilansi aktivat ning selle põhjal omakorda koostada passivat. Vahendite nimekirja koostamisel ei tohi ära unustada, et raha vajatakse ka ettevõtte tegevuse käigus hoidmiseks esimestel kuudel. Reeglina hinnatakse rahavajadus 3-4 kuu katmiseks. 12.käivituskulude eelarve vähendamise võimalused: Eelarve võib kujuneda ootamatult suureks. Selle vähendamisel tasub analüüsida, kas: kogu raha vajatakse tegevuse alustamise hetkel tihti on kriitilisemad 2.-3.kuu; varusid saame hankijalt krediidi abil või osalise krediidiga; tuleb kõne alla liisimise, rentimise ja järelmaksu kasutamine; varade soetamise asemel on võimalik kasutada vastavat teenust. 13
- Kuulutati välja kirikute yhendamine.. kuid reaalsuseks unioon ei saand. 1441 moskva suurvyrst seda ei aktsekpeerinud - Kontsiil või paavst kumb kiriku ylem? Vaidlused - Kontsiilil tekkis ka lõhe Baseli ja rooma kontsiil - Kontsiili mõjuvõim vähenes - Paavstide autoriteet taastus - 15. Sajandi teine pool ka kui paavstide renessanss - Indulgentsid pärineb ristisõdade ajast. Patukahetsus vahendid. Neid myydi kindlate kampaaniate käigus, kuna rahavajadus oli suur. Kustutas patukaristuse, mitte patu. Maailmas on heade tegude ylejääk, mida saa kirik yhelt inimeselt teisele yle kanda - Saksamaal usuti, et indugentsid viivad raha maalt välja, Rooma - Indulgentsid võisid ka kahjumit toota - Renessansiajastu paavste iseloomustab luksuslik eluviis ja kultuuri toetamine - Paavstid olid Itaalia 1 valitsejatest - 15. Saj oli Itaalia poliit. Ebastaiilne. Peeti palju sõdu, mis olid kallid - Onupojapoliitika levik.
o Maa mõisnike oma, talupojad rentisid o Isikuvabadus – liikuda võis kubermangu piires o Paljud talupojad hakkasid saunikeks o Perekonnanimede panemine • 1849 – Liivis talude päriseks ostmine o Talupojad ei tahtnud, kuna pidasid maid juba enne enda omadeks o 50% maaproletariaadid • 1863 Passiseadus Majandus: Muutused: • Mõisnike elatustaseme tõus, tekkis rahavajadus • Ekstentsiivne tootmise laiendamine, 80% külvipinnad • Intentsiivne, mõisad kui talud • Koormisi talupoegadele püütakse tõsta o Talud laostusid o Talupoegade töömoraali allakäik o Mõis ja talu ühtne tootmisüksus • Intentsiivistamine o Teravili 1766 mõisnikud Vene riigihankes o Metsa 20%, üritatakse talupoegade eest sulgeda o 40%. Vene sõjaväe standard, 50-60%
vahendite osatähtsuse muutust investori rikkuse muutudes. Käesoleval ajal pole jõutud ühtsele seisukohale, milline on enamiku investorite suhteline riskikartlikkus. 89. Millest võib sõltuda investori suhtumine riski? Investori suhtumine riski sõltub järgmistes teguritest: · psühholoogiline ettevalmistus, · rikkus ja tulude stabiilsus, · finantskohustuste suurus ja vastutustundlikkus, · vanus ja tervis, · tulevane rahavajadus. 90. Tooge välja investeerimisprotsessi etapid. Riskikartlikkus/tolerants Investeerimiseesmärk Investeerimishorisont Juriidilised piirangud Maksustaatus Olemasolevad investeeringud Vahendite hulk TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Investeerimisprotsess algab investori eelistuste ja vajaduste väljaselgitamisest. Esmalt tuleks välja selgitada investori suhtumine riski
Ettevõtte maksumäär on 50% ja käigus on 1500 lihtaktsiat. a. Leida EPS-id kõikidele finantseerimiskavadele, teades, et momendil kasutab firma 8%-list pikaajalist võlga 500 000 ulatuses. b. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis c. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 3. Ettevõtte rahavajadus on 5 miljonit krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Selle raha saaks börsilt uute aktsiate emissioonist hinnaga 10 krooni/aktsia või 35% ulatuses pangast laenates intressiga 8% ning 65% ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. a. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis b. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 4. Ettevõtte EBIT on 50 000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%.
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust.
Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad: Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid. Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ). Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid Raha vajadus võib olla : püsiv ehk pidev, hooaajaline, erakorraline vajadus. Püsiv rahavajadus on otstarbekas katta ettevõtte omavahenditega või pikaajaliste laenude ehk krediitidega, seega kasutada kapitaliturgu. Hooajalise finantsvajaduse teke on seotud sessoonse tegevusega, kus tehtavate kulude ning saadava tulu perioodid ei lange kokku. Näiteks: Kui on tegemist pikaajalise tootmistsükliga, ehitusvaldkond. Erakorraline finantseerimise vajadus Näiteks: Ostjate tasumata arved, mõningate projektide ebaõnnestumised.
BB CC-, CCC-, B ja BB- reitingud 12,2 näitavad, et tegemist on suhteliselt riskantse ettevõtmisega, spekulatiivsed instrumendid B 26,36 CCC 46,61 CC 65,00 C kõrge makserisk 80,00 D Pole kohustusi täitnud, võlgnevused 100,00 Andres Laar 2008 2007 MIKS LIISING? RAHAVOGUDE PAREM JUHTIMINE rahavajadus projekti realiseerimiseks hajutatud pikemale perioodile PUUDUB OMANIKURISK- vara pole teie ja selle realiseerimisest tulenevad probleemid on omaniku probleemid LIISING ON OSTUST PAINDLIKUM see on eeliseks just moraalselt kiiresti vananeva vara puhul, kui enam ei vaja, siis maksad trahvi ja võid lepingu katkestada LIISITAV VARA EI OLE ETTEVÕTTE BILANSIS (kasutusrent) ilustav moment- vara tootlus suurem, kohustust ei ole- laenuvõime suurem
BCG maatriks lähtub turukasvust e. turuarengust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne rahavool läheb rahalehmadelt küsimärkidele. Rahalehmad - aeglane turukasv, suur turuosa; kasum ja raha ülejääk suur; turuosa säilitatav ka väikese toetuse korral; sobib otsene või kaudne kaitsestrateegia. Tähed - kiire turukasv, suur turuosa; kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub, rahavajadus turu kiire kasvu katmiseks enamasti suur; turuosa säilitatav toetuse korral; sobib otsene rünnakustrateegia. Küsimärgid - kiire turukasv, väike turuosa; kasum väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; rahalehma tugeval toel saavutatakse parem turuosa, perspektiivitu tegevuse või toote korral lõpetatakse toetus ja võetakse kõik mis võimalik; sobib kaudne rünnak või taandumine.
c. C) jätkuva likviidsuse ja finantspaindlikkuse 23 27. …. tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. a. Maksustatavus b. Finantsrisk c. Likviidsus d. Intressirisk 28. Tehingukulud : a. koosnevad teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel b. esinevad nii tootmises, turustamises kui ka rahade laekumises c. mõjutavad lühiajalisi varasid ja kohustusi 29. Rahavajadus Keynes’i kohaselt on: a. spekulatiivsel eesmärgil b. ettenägematuteks otstarveteks c. ülekannete tegemiseks d. kõikideks eelnimetatud toiminguteks 30. Käibevara hulka ei kuulu a. materiaalsed varud b. kreditoorne võlgnevus c. kergestirealiseeritavad väärtpaberid d. debitoorne võlgnevus 31. Investeeringute suurust varudesse ei mõjuta a. varude allahindlused b. varude lõppemise välistamine c
0% ++ 0 Küsimärgid kiire turukasv, väike turuosa; kasum väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; rahalehma tugeval toel saavutatakse parem turuosa, perspektiivitu tegevuse või toote korral lõpetatakse toetus ja võetakse kõik mis võimalik. Tähed kiire turukasv, suur turuosa; kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub, rahavajadus turu kiire kasvu katmiseks enamasti suur; turuosa säilitatav toetuse korral. Rahalehmad aeglane turukasv, suur turuosa; kasum ja raha ülejääk suur; turuosa säilitatav ka väikese toetuse korral. Koerad aeglane turukasv, väike turuosa; kasum väga väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; lõpetatakse toetus, ammutatakse toode lõpuni või parema turupositsiooni saavutamiseks kasutatakse nisistrateegiat siirdumaks rahalehmaks.
26 Suur osakaal stabiilsel turul; eeliseks konkurentide ees on madalad kulud (puudub vajadus investeeringuteks) ja suured tulud; tulu ülejääk läheb teiste üksuste toetamiseks. Tähed kiire turukasv, suur turuosa; kasum suur, raha ülejääk tagasihoid lik või puudub, rahavajadus turu kiire kasvu katmiseks enamasti suur; tu ruosa säilitatav toetuse korral; sobib otsene rünnakustrateegia. Suur osakaal kiiresti kasvaval turul; turu kasv nõuab suuri investeeringuid; investeeringud kompenseeritakse suurte tuludega ning seepärast on nende tegevus tasakaalus; turu kasvu aeglustumisel muutuvad rahalehmadeks.
Raha juhtimise põhireegel – maksevõimetuse risk tuleb viia miinimumini ja samal ajal arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8. Kirjeldage raha juhtimise Baumoli mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid. Baumoli mudel ehk varude juhtimise mudel – raha kui varu, mille tagavara pidevalt täiendatakse väärtpaberite müügist saadavate summadega. Eeldatakse, et ettenägematut raha ei laeku, rahavajadus on stabiilne, intressimäär on stabiilne ning väärtpabereid on võimalik igal ajal mõistliku hinnaga müüa. Tellimuse summa C - kui suures summas me väärtpabereid müüme, et raha saada Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame.
0% ++ 0 Joonis 3.Bostoni maatriks Küsimärgid kiire turukasv, väike turuosa; kasum väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; rahalehma tugeval toel saavutatakse parem turuosa, perspektiivitu tegevuse või toote korral lõpetatakse toetus ja võetakse kõik mis võimalik. Tähed kiire turukasv, suur turuosa; kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub, rahavajadus turu kiire kasvu katmiseks enamasti suur; turuosa säilitatav toetuse korral. Rahalehmad aeglane turukasv, suur turuosa; kasum ja raha ülejääk suur; turuosa säilitatav ka väikese toetuse korral. Koerad aeglane turukasv, väike turuosa; kasum väga väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; lõpetatakse toetus, ammutatakse toode lõpuni või parema turupositsiooni saavutamiseks kasutatakse nisistrateegiat siirdumaks rahalehmaks.
kalastuse jällegi mõisnike meelevalla alla. Veel 1860. a. paiku oli suurkalastus Eesti randades venelaste käes, 1890. aastail olid juhtpositsioonil eestlased, kuigi kalastus jäi enamasti ka siis kõrvaltegevuseks. Kellel vähegi võimalust, haris põldu. Kui varem enamik kalasaagist, mis oma tarbest üle jäi, vahetati sisemaa talupoegadega vilja vastu, siis 19. sajandi lõpus hakati kala raha eest müüma. Rahavajadus oli suurenenud raharendile üleminekuga ja talukohtade päriseksostmisega. Sellega seoses võib 19. sajandi viimasel veerandil rääkida juba elukutselistest kaluritest. Võrgukudumine Kuni 19. sajandi lõpuni kooti kalavõrgud käsitsi. Võrguniidi ketrasid naised, võrku kudusid kõik pereliikmed, Hiiumaal peamiselt lapsed. Kooti võrgunõela ehk uiga (piirits, käba), mis oli 10-20 cm pikkune õhukesest puupilpast, luust, sarvest või metallist võrgukudumisriist. Ui abil kooti ka vöid.
annaabi.ee 
