Samas valvasid vanemad poissi, et meister talle ülekohut ei teeks. Isa maksis õpetuste eest ja hoolitses rõivastuse ning jalanõude eest. Kui meister oli poisile ülekohut teinud, võisid vanemad poisi ära võtta ja teise meistri juurde viia. Meister pidi hoolitsema toidu eest . Kui katseaeg oli läbitud sai õpipoisist sell. Sellid töötasid meistri käe all ja omandasid kogemusi, et alustada tööd iseseisva meistrina. Sellile maksti tsunfti poolt kindlaks määratud rahapalka. Meister ei saanud oma tahte järgi otsustada palka. Selli, meistri ja õpipoiste tööpäev kestis suvel 14- 16 tundi. Selle sisse kuulus lõunavaheaeg ning hommiku- ja õhtupoolel pooletunnised pausid. Talvel oli tööpäev lühem. Oli ka vabu pühapäevi ja usupühasid. Ühel meistril ei tohtinud olla üle kahe selli. Selleks, et selliks saada, tuli sellil läbi teha rännuaastad. (Töötas mõne aasta kaugemas linnas võõra meistri käe all
millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ostuvõimelise turu kujunemisega hakkas inimeste elu pikkamööda lihtsamaks muutuma. Selle asemel, et ise endale riiet või muid vahendeid valmistada, hakkasid inimesed ostma vabrikutoodangut, mida oli palju lihtsam hankida, kui ise teha. Inimeste jaoks tähendas see seostumist turu- ja rahamajandusega. Vabrikutoodete ostmiseks pidid nad ise midagi müüma või teenima rahapalka. Muutused toimusid ka inimeste mõttelaadis, kuna sugupõlvede jooksul harjumuseks saanud kangakudumine või muu käsitöö asendus vabrikus toodetavaga. Seoses vabrikutööstuse arenguga, oli hädavajalik ka transpordi areng, kuna vajalikuks muutus tooraine vedamine ja valmistoodangu turustamine. Maailmaturu kujunemisele aitas kaasa auruveduri leiutamisega levima hakanud raudtee-ehitus. Kuna puust laevad ei olnud nii tugevad ja vastupidavad, asendati need aga rauast laevadega
vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks. Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg. Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja sellest rõivad, siis nüüd asendus kõik vabriktootmisega. Inimesed hakkasid ostma vabrikutoodangut. Nii kasvaski lihtinimese seos turu- ja rahamajandusega, kui inimene tahtis midagi osta, pidi tal olema raha, mida saadi kas ise midagi müües või rahapalka teenides. Inimeste elu muutus lihtsamaks, sest enam ei pidanud keegi endale ise riideid valmistama, vaid saadi neid valmistehtud kaubana osta. Samas oli see ka muutus inimeste mõttelaadis, sest vanad traditsioonid muutusid ja asendusid uutega. Tööstuspöörde käigus toimus suur areng ka transpordis, sest tekkis vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut. Seoses auruveduri leiutamisega hakkas laialdaselt levima raudteede ehitus, mis omakorda aitasid kaasa maailmaturu
neil kindel kellaaeg millal nad tööl pidid olema ning see oli kodust eemal. Tööstuse edu tagas ostujõuline turg.Ostujõuline turg kujunes suhteliselt pikkamisi, mis tähendas seda, et inimesed hakkasid vabrikust ostma tootetud riiet, kingi, toidunõusid, selle asemel, et valmistada neid ise. Elu muutus mgavamaks, kuid et oleks võimalik neid muretseda oli vaja neil ise midagi müüa või nad pidid saama rahapalka, mille eest sai osta vabtikutooteid. Inimesed pidid tegema tööd, et võimaldada endale neid mugavusi. Vabrikud tegid uusi nõudeid trantspordile, et saaksid turustada valmistootangut ning ka toorainet. Selleks leiutas George Stephenson auruveduri. Esimene raudteeliin pühitseti sisse 1825. aastal Inglismaal. Sellele järgnes uute raudteede massiline rajamine. See tagas inimestele töökohad, võimaldas teenida raha. Pikkadeks reisideks auriku leiutajaks peetakse
likvideerimine (1939). NSV Liiduga sõlmitud Molotov - Ribbentropi paktiga (23.august 1939) võeti suund “suurele sõjale”. 4. Nõukogude Venemaa/ NSV Liit: sise- ja välispoliitika, majanduspoliitika: a) sõjakommunismile omased jooned, hinnang Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära andma, rahapalka ei makstud, toiduaineid ja tarbekaupa jagati tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest. b) nepi iseloomulikud jooned, hinnang 1. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele 1.1 talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada 2
Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla (hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima). Kolhoosidel algul ei olnud endal masinaid, selleks tuli neid rentida masina traktori jaam (MTJ(. Kolhoos pidi maksma MTJ kasutamise eest. 50-ndate keskpaigaks MTJ kaotati ja jagati see masinapark kolhoosidele. Kasuks ei tulnud erinevad kampaaniad (maisikampaania, ruutpesitsemise kampaania). 1958. aastast hakati maksma rahapalka (Eesti ENSV oli üks esimesi). 60-ndatel hakkas kujunema spetsialiseerumine, toodeti rohkem kui oleks ENSV ära tarbinud, see veeti välja ida poole. 70- ndatel võib rääkida gigantomaaniaks (hiigelfarmid). 70-ndatel toodangu väljavedu suurenes veelgi. Enamik lihtsalt, mis kasvatati viidi välja suurlinnade varustamiseks. ENSV-sse endasse jäi vähe kvaliteet liha. Tööstuses toimus forsseeritud industraliseermine (arendati nt põlevkivitööstust)
1921 moodustasid kolm viimast Taga-Kaukaasia föderatsiooni. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kus nõukogude liiduvabariigid allutati järk-järgult keskvõimule. Kodusõja aastad - Sõjakommunismi poliitika 1918-20 · Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohutus · Talupoegadelt võeti sageli ära kogu leiva- ja seemnevili · Viljaga kauplemine keelati · Riigistati kõik tööstusettevõtted · Rahapalka enam ei makstud, selle asemel hakati toiduaineid ja tarbekaupu tasuta jagama, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest · Samas ei jätkunud neid hüvesid kellelegi piisavalt Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I maailmasõjaga olid inimkaotused ~ 20 miljonit, sellele lisandus 4, 4 sõjainvaliidi, läände põgenes 1,5-2 miljonit inimest;
kasutada fosforirikakid rauamaake. See pani aluse metalllurgiale. Toomaprotsess võimaldas kasutusele võtta ka Põhja-Rootsi rauamaagilademed. Ostuvõimeline turg kujunes suhteliselt pikkamööda ja tähendas seda, et inimesed hakkasid ostma vabrikus toodetud riiet, kingi, toidunõusid jms, selle asemel, et valmistada neid ise või tellida käsitöölistelt. Eelkõige tähendas see lihtinimeste seostamist turu- ja rahamajandusega nad pidid midagi müüma või saama rahapalka, mille eest sai osta vabrikutooteid. Mõningal määral tähistas see murrangut inimese mõttelaadis, sest talupojad olid harjunud sugupõlvede jooksul kuduma kodus kangast, kindaid ja sokke, valmistama riideid ja muud sellist. RAUDTEELIIKLUS,AURIK JA AUTO Vabrikutööstus esitas uusi nõudeid transtsporile, sest oli vaja vedada toorainet ja turustada valmistoodangut. 1814.aastal katsetati inglase George Stephensoni ehitatud auruvedurit, mis pani liikuma 8 vedurit kiirusega 6,5 km tunnis.
2) enamlaste käes oli põhiliselt toiduaineid tarbiv piirkond, valgete käes toiduained tootev piirkond 3)sõjapidamisviisid oli ääretult julmad (vallutatud aladel vaheldusid punane ja valge terror) 4)8-13 milj sai kodusõja ajal hukka (1914-1920 kaotab venemaa 20 milj inimest) 5) nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismipoliitikat. -talupoegadele oli kehtestatud toiduandmise kohustus. -riigistati kõik tööstusettevõtted ja rakendati sõjateenistusse -rahapalka enam ei makstud (altuura) selleasemel hakati toiduaineid tarbekaupu tasuta jagama -polnud korteriüüre, teateroli tasuta, transport oli tasuta -alatasa toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse -enamlased suutsid jõudu kasutada enda kasuks ja purustada valged armeed -punased võidavad- tööstus raudtee jäi nende kätte -valged ei suutnud teha koostööd Eesti 1917-1920 -eestialad kuuluvad vene koosseisu -2 kubermangu lõuna eesti kuulub liivimaa kubermangu ja eestimaa
kaasa pingelise toitlustusolukorra 3)Sõjapidamisviisid olid ääretult julmad, vallutatud aladel vaheldusid punane ja valge terror. Kodusõjas hukkus 8- 12miljonit inimest. 4)Nõukogude võimu all hakati läbi viima nn sõjakommunismi poliitikat. Sõjakommunism 1918-1920/1922 -> Talupoegadele kehtestati toiduandmise kohustus-> toob kaasa näljahäda -> Riigistati kõik tööstusettevõtted, ettevõtted sõjatööstusesse -> Rahapalka ei makstud -> Toiduaineid ja tarbekaupu hakati jagama tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi ja kultuuri eest, haridus, postiteenused -> Linnad tühjenesid kiiresti inimestest, lootes maapiirkondades näljasurmast pääseda -> Pidevalt toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse. -> Enamlased suutsid jõudude tasakaalu kodusõjas kallutada enda kasuks ning purustada valgete armeed. EESTI 1917-1920 - 30.03.1917 kinnitas Venemaa ajutine valitsus Eesti omavalitsuse seaduse
1936 Kirgiisi NSV ja Kasahhi NSV; 1940 liideti Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV, Moldaavia NSV 4. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned 1. Kodusõja aastad - Sõjakommunismi poliitika 1918-20 · Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohutus · Talupoegadelt võeti sageli ära kogu leiva- ja seemnevili · Viljaga kauplemine keelati · Riigistati kõik tööstusettevõtted · Rahapalka enam ei makstud, selle asemel hakati toiduaineid ja tarbekaupu tasuta jagama, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest · Samas ei jätkunud neid hüvesid kellelegi piisavalt · Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I maailmasõjaga olid inimkaotused ~ 20 miljonit, sellele lisandus 4, 4 sõjainvaliidi, läände põgenes
Põllumajandus - Millal algas Eestis massiline kolhooside rajamine ja miks just siis? (1949 märtsis toimus küüditamine) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega ja oli võimalik tasustada kolhoosnikele nende tööd? 50. teisel poolel saadi esialgsetest väga suurtest raskustest üle, sest hakati maksma rahapalka ja juhtimine läks inimeste kätte kolhoosides, kel oli juba põllumajanduslik haridus. Põllumajandusele oli iseloomulik see, et toimus kolhooside ja solhooside liitmine ja tekkisid hiigelettevõtte ning nende samade peamine eesmärk oli varustada NSVL turgu ühelt poolt lihaga, teiselt poolt piimatoodetega. Tööstus – Ühelt poolt põlevkivitööstus oluline teiselt poolt masina- ja metallitööstus. Selleks, et sellega tegeleda, tooraine toodi sisse ja valmistoodang viidi välja
Esialgu puudus selleks huvi ning siis muudeti see sunniviisiliseks. Selle jaoks tõsteti makse, üks osa talupoegadest tehti kulakuteks (masinatega, tööjõudu kasutanud nende maksud olid veel kõrgemad), viidi läbi märtsi küüditamine 1949. Enne seda oli kolhoosidega liitunud talude hulk väike, kuid pärast seda kasvas see väga järsult. Esialgu oli tegemist väike kolhoosidega. Enamasti kolhoos ühe küla piires. Töö tegemine käis ühiselt. Rahapalka maksti esialgu väga vähe. Oli kasutusel omamoodi mõõtühik: normipäev. 2 ha maa kündmine andis ühe normipäeva. Aasta lõpus liideti kõikide kolhoosnike poolt tehtud NP tulud kokku. Tulud olid ülejäägid riigile makstu eest, traktorijaamale makstu ülejääk. See rahasumma, kartul ja teravili jagati normipäevadega. Inimese normipäevadega korrutati sellega läbi. Ning saadigi teada, kuidas peaks talupojale maksma
Majanduses oli "sulaaeg" suhteliselt edukas. 1955. sai majandusministriks Malenkov, kes esimest korda pööras peatähelepanu kergetööstusele. Eesmärgiks oli varustada inimesi esmatarbekaupade jne. 1959. lõpul soovis Hrutov omale ka majanduse juhtimist, pöörduti tagasi A-grupi tööstuse eelisarendamise juurde. Majanduse juhtimise detsentraliseerimine. Põllumajandus kardinaalsed muudatused. · Tõsteti põllumajandustoodete kokkuostu hindasid · kolhoosnikele hakati maksma rahapalka ja vanaduspensione · 1956.a. said kolhoosnikud passid · suuremat tähelepanu pöörati kolhooside varustamisele tehnikaga · ja kolhooside juhtkonna kompetentsemaks muutmisele. Asuti üles harima uudismaid stepialadel. Esialgu andis see väga häid tulemusi, hiljem aga kandsid suured vihmad viljaka mulla põldudelt minema. Väga populaarsed olid komsomoli löökehitused BAM. 1954-58 põllumajanduse kogutoodang suurenes u. 35%. See jätkus kuni 1962.a
9. Kolhoos, sovhoos, MTJ, NSVL Riigipank ja riigihoiukassad · 1944 sotsialistliku maareformi taastamine · 1947 ÜKbP direktiiv kolhooside loomise kohta · 1949 märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine o Kolhoos - kollektiivmajand o Sovhoos - riigimajand o Artell kooperatiivne ettevõte (puusepad, müürsepad, metsatöölised) o MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor), EKE (Eesti kolhoosi ehitus) o 1964 hakkasid kolhoosnikud rahapalka saama o 1970. Aastad suurmajandid ja ääremaad o 1981 Agrotööstuskompleksid o 1982 toitlusprogramm Riigihoiukassad kuulub riigipanga osakonna alla. 10. NLKP, EKP, ÜLKNÜ, ELKNÜ, keskkomitee, poliitbüroo, sekretär · NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. Tegutses 1952-1991. Ainupartei, riigi tegeliku võimu kandja. Seda juhtis NLKP KK peasekretär või I sekretär. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses 1920-1990
suur-britannia, usa, jaapan. Valgekaartlased – nõukogude võimu vastased, kes tahtsid taastada tsaari võimu valgekaartlased said lüüa sest nad käitusid rahvaga vägivaldselt ja tagurlikult Nende üksused tegutsesid eraldi nad ei toetanud piiri riikide iseseisvust Terror Nõikogude võim kasutas sõjakommunismi poliitikat talupoegadelt võeti jõuga toitu Loodi ühismajapidamisi e kolhoose Riigile võeti tööstusettevõtted ja pandi sõjateenistusse Rahapalka ei makstud tasuta jagati toitu ja tarbekaupa Tasuta olid korterid transport, post, haridus, kultuur tegelt oli kõigest puudus Mehi võeti sunniviisiliselt punaarmeesse.sõja võitsid enamlased enamlased lootsid et puhkeb maailma revolutsioon Nad õhutasid teistes riikides revolutsioone riigipöördeid ja mässe Maailmasõja mõiste 1 maailma sõja põhjused 1 maailmasõja ajend Sõdivad pooled Kaevikusõda 1 maailmasõja tulemused Veebruari revolutsioon venemaal
Elas kolhoosnik sellest mis ta tootis oma kodumajapidamises ja mida kolhoosist õnnestus virutada. 1950. aastate lõpus pärast Stalini surma vahetati välja ka enamus tõsiusklikke kommuniste aga majanduses saamatuid tegelasi juhtivate kohtade pealt. Asemele said inimesed kes majandust pisut rohkem jagasid. Kolhooside esimeesteks õnnestus eestis saada ka endistel taluperemeestel ja tulemusena paranes majandamine ning sai hakata paremates majandites vähesel määral maksma rahapalka ning sovhoosidest elatustasemelt ette minna. Sovhoosides säilis endiselt bürokraatlik juhtimine. Suuremas osas Nõukogude liidu maapiirkondades kehtis sunnismaisus (puudusid passid): külanõukogu territooriumilt tohtis lahkuda vaid erilubadega (välja arvatud Baltimaad ja Taga-Kaukaasia). Kolhoosnike ülesanne oli täita ettenähtud normipäevad. Töö toimus brigaadides, mille eesotsas olid juhtkonna poolt määratud brigadirid. Normipäevade eest saadav tasu oli enamasti tühine
siis tööpuuduse määr on a. 6% pluss see elanikkonna osa, kes ei kuulu aktiivse rahvastiku hulka b. 6% c. 6% pluss ajutiselt töölt eemal viibijad d. 6% miinus ettevõtjad, ke teenivad kasumit Missugune tööpuuduse vorm on ühiskonna jaoks kõige vähem probleeme tekitav a. Tsükkliline tööpuududs b. Struktuurne tööpuudus c. Pikaajaline tööpuudus d. Siirdetööpuudus Tööga hõivatu staatuses saab olla inimene, kes a. On ilma tööta, ega otsi tööd b. Ei saa rahapalka, kuid töötab täiskohaga pereettevõttes c. Teenib aega Kaitseväes d. On üle 75 aasta vana ILO tööturgu käsitleva definitsiooni kohaselt on heitunud isikud sellised, kes on tööealises eas, aga a. Ei õpi ega tööta ega soovi seda ka teha b. On pensionil c. Saavad vanaduspensioni d. On töötanud ja sooviksid leida töökohta, aga ei tegele töö otsimisega Kõik, kes on tööealises vanuses, aga ei tööta on töötud. - Vale Suurem osa noorte tööpuudusest on tavapäraselt a
Erinevalt tänapäevast tehti laupäeval tööd, ainult pühapäev oli puhkepäev. Kahtlemata oli tollel ajal elu väga raske, kuid vaatamata raskele elule suutsid eestlased siiski hoida oma traditsioone. Igapäevane toit ja jook maaperedes Maarahvas jagunes kaheks: ühed said riigilt palka, nendeks olid näiteks õpetajad ja riigiasutuste töötajad. Nende toit ei erinenud linnainimeste omast. Kuid väga kehvas seisus olid 50- tel need, kes olid kolhoosnikud, kellel ei olnud rahapalka. Elati õue- aiamaal kasvatatavast ja loomade pidamisest. Suuresti mõjutas toidulauda pere suurus, sissetulekud ja kohapealsed kauplemisvõimalused. Toiduained, mida tarbiti, olid sea- ja lambaliha, väga harva vasikaliha, kuivatatud ja soolatud ning värske kala, muna, piim, jahu, kartul ja teised aedviljad, õunad ja marjad. Igapäevatoiduks oli enamasti soolatud liha, kartul, piim ja temast tehtavad koor ja või
Lihtsamatel erialadel 2-3 aastat, keerukamatel aladel 10-12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas hiljem tasahaaval. Õpipoisiaja läbiteinu sai selliks. Tavaliselt tohtis üks meister pidada korraga kahte õpipoissi. 2. Sellid töötasid meistri käealustena ning omandasid kogemusi, et alustada tööd iseseisva meistrina. Sellile maksti tsunfti poolt kindlaks määratud rahapalka, mida meister oma suva järgi tõsta ega langetada ei tohtinud. Selli (ka meistri ja õpipoiste) tööpäev kestis suvel tavaliselt 14-16 tundi. Selle sees oli tunnine lõunavaheaeg ning hommiku- ja õhtupoolel pooletunnised pausid. Talvel oli tööpäev lühem. Lisaks neile olid vabad pühapäevad ning usupühad. Enne uspühi nn. pühadelaupäeval oli lühem tööpäev. Ühel meistril ei tohtinud tavaliselt olla üle kahe selli
Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks Kodusõda- julm sõda Puanne terror- arvesteõiendamine bolševike vastaste vastu. Rajati koonduslaagreid, hukati oma vastaseid Repressioone viis ellu Tšekaa (juht F. Dzeržinski) Valge terror- arveteõiendamine punaste pooldajatega Hukkunute arv sõjas: umbes 8-12 mln Bolševikute kujutamine propagandas Sõjakommunism Bolševike majanduspoliitikat nimetati sõjakommunismiks Toiduainete andmise kohustus talupoegadel Tööstusettevõtte riigistamine Rahapalka ei makstud Toidukaupa jagati tasuta Transport ja muud teenused olid tasuta Talurahvasõda Toiduainete andmise kohustus põhjustas talurahva võitluse punaste vastu. Tekksi jõud, kes võitlesid nii punaste kui valgete vastu. Üks selliseid jõude olid Mahno pooldajad Maailmarevolutsioon Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas (Ungaris) 1920-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega
vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Valgete juhid ei tahtnud midagi kuulda piirialade iseseisvusest, mistõttu need ei soovinud valgeid toetada. Nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismi. Tunnused: · Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus · Viljaga kauplemine keelati · Kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised · Riigistati kõik ettevõtted · Rahapalka enam ei makstud · Toimusid sundvärbamised punaarmeesse Linnad tühjenesid inimestest. Enamlus ja maailm Enamlased üritasid maailma revolutsiooni valla päästa. Õhutati rahulolematust ja vastuhakke Euroopas ja kolooniates. 1920-21 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes punaarmee täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu
Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu. Rajati koonduslaagreid, hukati oma vastaseid, ● Repressioone viis ellu Tšekaa (juht Feliks Dzeržinski) Valge terror- arveteõiendamine punaste pooldajatega. ● Hukkunute arv sõjas: u. 8-12miljonit. Feliks Dzeržinski SÕJAKOMMUNISM ● Bolševike majanduspoliitikat nimetati sõjakommunismiks. ● Toiduainete andmise kohustus talupoegadel. ● Tööstusettevõtete riigistamine ● Rahapalka ei makstud. ● Toidukaupa jagati tasuta. ● Transport ja muud teenused olid tasuta. TALURAHVASÕDA ● Toiduainete andmise kohustus põhjustas talurahva võitluse punaste vastu. ● Tekkis jõud, kes võitlesid nii punaste kui valgete vastu. Nestor Mahno - Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht. Osalemise eest terroristlikus aktis mõisteti 1910. aastal surmanuhtlus, mis asendati tähtajatu asumisele saatmisega, vabanes 1917
süüdi kui riigireetur. Pärast teda sai võimule N. Hrustsov (1953-64). Iseloomustab tema võimuaega sula: osaline ühiskonna liberaliseerimine. Sellest saab rääkida Kommunistliku Partei kongressist 1956. Kõnes toimus tal Stalini hukka mõistmine (isikukultus ja repressioonid). Salastatud kõne tegelikkuses. Konkreetne majanduspoliitika tal puudus, proovis kõike teha läbi kampaaniate. Kasulikku tegi nt: kolhoosnikele hakati maksma rahapalka (enne said natuuras); kolhoosnikele anti passid (said liikumisvabaduse); pension seati sisse (50% palgast); innukalt tehti ehitustöid (tuli kindlustada elamispinnad). Negatiivseid asju juhtus kah: kampaaniad ei viinud kuhugi uudismaade ülesharimine, see tähendas sellist kampaaniat, kus siis noori kutsuti maid harima ja kevadel sõideti kohale ja künti stepp ülesse, külvati vili, augustis lõigati ära ja koguti kokku
võimul pea 40 aastat. - 1957.a rahvamajanduse nõukogude moodustamine, pidi siiski kinni pidama viisaastakuplaanist, mille koostas Moskva Riiklik Plaanikomitte. -> sõjaeelne tootmis- ja elatustasemele tõus. Likvideeriti 1965.aasta reformiga, mis pani veel rohkem sõltuma üleliidulistest ministeeriumitest. Täideti üliliidulise nõudmise vajadusi.-> katastroof majandusele - Olukord paranes 1958.a, kui kolhoosides hakati maksma rahapalka ja lubati osta traktoreid ja muud tehnikat. - 1960.a kultuuriõitseng. Balti liiduvabariigid omandasid NSV Liidus ,,Nõukogude Lääne" maine. Tallinn ja Vilnius olid NSV Liidu dzässmuusika peamised keskused. Franz Kafka ja Albert Camus' loomingu avaldamine. Vene semiootik Juri Lotman (juudi päritolu tõttu oli tema karjäär Leningradis raskendatud) , Aleksandr Solzenitsõn ,,Gulagi arhipelaagist", luuletaja Jossif Brodski.
Baltisaksa pastoritele heideti halva rahvakeele oskuse kõrval sageli ette koguduseliikmete üleolevat kohtlemist ja vähest ligimesearmastust, rahaahnust ja koostööd ja lausa vendlust mõisnikega. Peaküsimuseks oli patronaadiõigus. Mitmete arvamuste kohaselt pidi kiriku organisatsioon tuginema demokraatlikult valitud kirikunõukogule kui "seadusandlikule võimule". Pastor oleks pidanud sõltuma kogudusest ja saama temalt rahapalka. 31) Kultuur: (Põhijooned) Ehituskunst: 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel maakeskkonnas ja linnas valitses klassitsislik arhitektuur. See oli valgustusideede mõjude tõttu. Klassitsislik arhitektuur vastas inimese igatsusele harmoonilise, mõistupärase miljöökujunduse järele, aga peegeldas ka absolutislikku ülevuse ja majesteetlikkuse taotlust ning bürokraatlikku ühtlustamispüüdu. "Sangaste loss", "Keila-Joa mõisa peahoone".
annaabi.ee 
